William Shakespeare Tegevus toimub Taanimaal Helsingöri lossis ja selle ümbruses u 17.sajandil. Hamlet on mees kes üritas välja uurida kes tappis ta isa. Ja sellest tekkiski teose konflikt kui Hamleti isa vaim tuli ütlema, et teda mõrvati ja vaim soovis oma tapjale kättemaksu. Kuna Hamlet oma isa väga armastas siis ta seda soovi ka täide viima hakkas. Hamlet oli kindle et kuningas Claudius tappis ta isa. Hamlet tappis Poloniuse, kes kuulas pealt ema ja poja juttu, pidades teda algul hoopis Claudiuseks. Hamlet rääkis oma emale, et mees kellega too abiellus, praegune kuningas on mõrvar kes tappis Hamleti isa, et ise toonile saada ja samas süüdistas ka kuningannat selle mõrva kaasosaluses. Kuninganna oli kogu sündmusest segaduses ja ütles kuningale et Hamlet tappis Poloniuse. Cladius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid see ei õnnestunud
Hamlet Hendrik Kuusk AT-09 1. Lühiülevaade näidendi sündmustikust. Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles
surnud.Ta kahtlustab, et selle surma taga on ta onu Claudius. Claudius abiellub Hamleti emaga. Hamlet näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et teda mõrvas Claudius ja nõuab pojalt kättemaksu. Enne seda arvati, et kuningat suri ussi hammustuse tagajärjel. Claudius ja Gertrud arvavad, et Hamlet on vaimuhaige, kuna käitud veidralt. Kuninga nõunik aga arvab, et Hamleti käitumise taga on armastus tema tütre Ophelia vastu, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Hamlet räägib näitetrupiga, et nad taaslavastaksid Hamleti isa mõrvatseeni. Ta tahab jälgida Claudiuse reaktsiooni, tehes kindlaks, kas Claudius on süüdi või süüta. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudiusel on plaan Hamlet maalt välja saata. Toimub etendus. Mürgitamise tseeni ajal Claudius lahkub. Nüüd on Hamlet kindel, et tema on isa mõrvas süüdi. Hamlet läheb ema
Kuid näitemängu kesksed teemad ja ka õukondliku elu- olu kujutamine vastavad suures plaanis Elizabethi ajastu kaanonitele. 2. Tegevuse toimumis paigad (kuidas autor neid kirjeldab) - kogu sündmustik, välja arvatud kaes stseenis (IV, 4 ja V, 1) leiab aset Helsingöri lossis, Taani kuninga residentsis. Esimene vaatus- Helsingöri loss. Terrass lossimüüril; paremal ja vasakul torniuksed. Tähevalge, väga külm. (Riiginõukogu saal, Tuba Poloniuse majas, Lahtine koht lossimüüri jalal) Teine vaatus- Audientsisaal kuningalossis. Taamal paistab eesriiete vahelt vaheruum, mille tagaseinas on uks. (Tuba Poloniuse majas) Kolmas vaatus- Audientsisaali vaheruum; seintel vaibad, keskel laud, külgseina ääres palvepult Ristilöödu kujuga. Lossi saal; kummalgi pool ääres istmed vaatajaile; taamal kõrgend eesriidega, mis varjab siselava. Vaheruum palvepuldiga nagu enne; tagapool audientsisaal
paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial
vea pärast kõik. Raamatus valitses vaimsel tasandil mäng inimeste vahel, milles minu meelest saavutas Claudius kõige suurema vilumuse, tänu millele oli tal tegelikult kõige suurem võimalus võitjana väljuda ja oma positsiooni hoida. Teoses ta otseselt ei tegutsenud ise, välja arvatud algul, tappes Taanimaa kuninga ning hiljem abielludes tema naisega, küll aga paljud tegevused said temast alguse, tema osavast manipulatsioonist. Võtame näiteks Poloniuse - temal oli oskus inimestega mängida, aga mitte nii suur kui Claudiusel, mis omakorda tegi Poloniuse väga heaks tööriistaks. Seega kaudselt võib öelda, et ka Claudiusel lasub süü Poloniuse surmas, sest tema oli see, kes saatis Poloniuse Hamleti ja kuninganna vestlust kuulama, tänu millele Hamlet ta ka mõrvas. Milles seisnes aga tema viga, et oma otsa leidis? Ehk selles, et kõik ta plaanid olid alati Hamleti vastu ja ta üritas kõikvõimalikke isikuid ära
paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial
rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale.Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia.Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis
HAMLET William Shakespeare (1564-1616) W. Sheakespeare oli näitleja ja dramaturg. Kasvas heas perekonnas, sai keskmise hariduse. Raamat ilmus 1975 kirjastuse ``Eesti Raamat`` väljaandes. Tegelased: Claudius -Taani kuningas Gertrud Hamleti ema, kuninganna Hamlet Taanimaa prints Hamleti isa vaim ka nimi Hamlet Polonius kantsler Ophelia Poloniuse tütar, Hamleti kallim Laretes - Poloniuse poeg , Hamleti sõber Horatio Hamleti sõber 1.(lk.8-9) Lossivahid näevad surnud (mürgitatud?) Taani kuninga vaimu kella ühe ajal öösel (soomusrüüs). Kas raske katsumus riigile? Kas tuleb sõda Norraga? Kukk kireb ja vaim kaob. Horatio kavatseb sõber Hamletile rääkida vaimust. 2.(lk.26-27) Hamlet kohtub isa vaimuga. Hamleti isa mõrvas tema oma vend, praegune kuningas (mitte ei nõelanud uss). Mõrvar kallas kuninga kõrva maruheina mahla. Tasu! Jumalaga , pea mind meeles
kadunud kuninga moodi . Peale pikka arutelu otsustavad ihukaitseväelased vaimust siiski ka noorele Hamletile rääkida . Nii räägibki Hamleti sõber Horatio Hamletile tema isa vaimust , kuid Hamlet kahtleb tema jutus ja tahab ise öösel sellele jutule kinnitust saada . Samas vaatuses laidab Hamlet mõtetes enda ema kuningannat , kuna tema isa surmast oli alles kaks kuud möödunud aga juba oli ema jõudnud kihluda . Samal ajal lahkub Laertes kuningriigist , kes oli Poloniuse poeg . Laertes hoiatab enda õde Opheliat , et ta mitte mingil juhul Hamletiga tegemist ei teeks . Õpetussõnad jagatud, asus Laertes teele . Veel samal õhtul ilmubki Hamleti isa vaim. Vaim räägib Hamletile , et ta ei surnud mitte ussihammustusse, vaid ta mõrvati praeguse kuninga Claudiuse poolt . Seejärel kirjeldab vaim Hamletile üksikasjalikult enda mõrva. Hamlet lubab isa vaimule , et ta ei räägi nende vestlusest kellegile, kuid isa eest soovib ta kätte maksta siiski .
5.Ophelia upub meeleahastuses kuna on mures Hamleti pärast ning Hamlet mõrvab ophelia isa 6.Ei mäleta hetkel 7. Polonius luuras Hamleti järele, oli kaardina taga ning hamlet pidas kaardina liikumist hiireks ja torkas selle läbi. 9. Ah enamus tapeti maha... W.Shakespeare 'HAMLET' TEGELASED: Claudius, Taanimaa kuningas Hamlet, Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg Polonius, kantsler Horatio, Hamleti sõber Laertes, Poloniuse poeg Valtemand, Cornelius - Norramaale lähetatavad saadikud Rosencrantz, Guildenstern - Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric, keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo, Francisco - kuninga ihukaitseväelased Reynaldo, Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras, Norramaa prints Norra pealik Inglismaa saadikud Getrud, Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia, Poloniuse tütar Kokkuvõte:
Hamlet laseb neil näidelda oma kadunud isa tapmise lugu. Sama päeva õhtu poolikul mängitaksegi näidend ette. Hamlet ootab põnevusega Claudiuse reaktsiooni ja ta ei pea selles pettuma. Poole etenduse pealt tormas Claudius ruumist välja. Juba päev hiljem otsustab Claudius Hamleti Taanimaalt välja, Inglismaale, saata. Enne Hamleti lahkumist, räägib Hamlet oma emaga. Neid kuulab kardina taga peale Polonius. Hamlet mõrvab ta ja läheb Inglismaale. Vahepeal on Poloniuse surmast saanud teada tema tütar Ophelia, kes selle uudise peale oma mõistuse kaotab. Läheb oja äärde ja sinna ta ka õnnetuseks upub. Laertes, Poloniuse poeg, saabub lossi, et selgitusi nõuda ja hiljem Hamletile kätte maksta isa ja õe surma eest. Koos Claudiusega plaanivad nad vandenõud Hamleti vastu. Otsustavad Hamleti koos tappa. Saabub kiri, kus Hamlet teatab, et on taas Taanimaa pinnale saabunud. Hamlet kohtab hauakaevajaid, kes parajasti Opheliale hauda kaevavad
See tuleb välja üleüldse hamleti hoiakust läbi terve raamatu. Kindlasti mõjutas hamleti ja claudiuse suhteid ka see, et tegelt oleks pidanud olema järgmine troonipärija peale enda isa surma olema Hamlet. Hiljem saadab Claudius hamleti inglismaale käsuga ta tappa. Läbi raamatu teine tegelane, kellega enamus aega oli hamletil positiivsed suhted oli Ophelia. Hamletil olid Ophelia vastu ilmselgelt tunded ning ta näitas neid ka välja. Ophelia oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius keelas ophelial halmletiga suhtlemise, kuna see ei oleks olnud poloniusele kasulik. Hiljem peale poloniuse surma läks Ophelia hulluks ning uputas end. Raamatu jooksul hakkavad hamletil esinema nö. hulluse märgid. Nende alla võib lugeda näiteks selle, et hamlet hakkab ise endaga rääkima ning arutlema iseendaga. Üleüldse hakkab Hamlet käituma imelikult ning see paneb eelkõige ema kuid ka kuning ja ka polooniuse muretsema Koos Hamleti nö
Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes,
Hamleti traagika põhjused Hamlet oli Taani surnud kuninga poeg, kes sai kohtudes isa vaimuga teada, et too oli mõrvatud lihase venna poolt. Vaim jutustab kogu loo ära ning käsib pojal kätte maksta. Eesmärgile lähemale aitab peategelast tema armastatu isa Poloniuse kuulujutt, et Hamlet on peast segi läinud. Hullunud armastajana saab ta haududa kättemaksuplaane ja öelda vahepeal kuninga poole teravaid väljendeid, mis peaksid panema ta enda tegu ülestunnistama. Taani prints Hamlet on traagiline karakter. Teda kummitab pidevalt küsimus: "Olla või mitte olla?". Kaua aega kaalub ta viisi, kuidas maksta onule kätte ja leiab, et vaja on midagi enamat kui lihtsalt tema surm, sest see oleks liiga lihtne. Kuna
HORATIO: Hamleti parim sõber,keda sai usaldada. CLAUDIUS: Hamleti onu/kasuisa, oli manipuleeriv ja kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. POLONIUS: kantsler, pöördub ka Hamleti vastu. LAERTES: Poloniuse poeg, kes läks Prantsusmaale õppima, ning tagasi tulles olid ta isa ja õde surnud. GERTRUD: umbusklik, ei usu oma poega Hamletit OPHELIA: Poloniuse tütar. Reeturlik, reetes Hamleti Lühidalt süzeest (kava) · Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga
paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia
ta saab vaimudega kõnelda. Üks õhtu läheb Hamlet ka nendega kaasa ning tal õnnestub oma isa vaimuga rääkida, siis selgub , et Hamleti onu tappis kuninga(kallas talle magades koirohtu kõrva), siis abiellus Hamleti emaga ning seejärel sai Taanimaa kuningaks. Hamlet oli tulivihane kui sellest teada sai, näitlejad saabusid kuningriiki külla ning Hamlet käskis neil oma isa tapmine järgi mängida, et oma onu nägu näha. Hamletile meeldis Poloniuse (kantsleri) tütar Ophelia ning edaspidi ta hakkas kõigi ees näitlema , et ta on hulluks läinud. Kuningas vaatab etendust ning muutub näost kaameks ja tormab saalist välja. Kuningas on vaheruumis, taga on audientisaal, Hamlet tuleb tema selja taga asuvast uksest sisse ning mõtleb oma onu tappa, kuid ta otsustab lõpuks seda mitte teha, sest tema arust on vale mõrvale mõrvaga tasuda. Kuninganna tuba- Kuninganna ja Polonius on kahekesi ruumis ning arutavad hamleti tegude üle.
William Shakespeare "Hamlet" 1) Nimeta teose tegelased. Kes nad olid ja kuidas üksteisega seotud? Claudius Taanimaa kuningas, Hamleti onu, endise kuninga ehk Hamleti isa mõrvar Hamlet Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja praeguse vennapoeg Polonius kantsler Horatio Hamleti sõber Laertes Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius Norramaale lähtetavad saadikud Rosencrantz ja Guildenstern Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo ja Francisco kuninga ihukaitseväelased Reynaldo Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras Norramaa prints Norra pealik Inglismaa saadikud Gertrud Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia Poloniuse tütar Õukondlased ja nende naised Sõdurid
osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab küll kätte maksta, kuid natukene kahtleb siiski vaimus. Peale seda hakkab Hamlet teesklema et ta on hull, et tõde teada saada. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama, et saada kinnitust Hamleti hullusele. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt, kui näidendis on kuningas mürgitatud, tormab kuningas õudust tundes minema. Õhtul peale näidendit kutsub Kuninganna Hamleti oma tuppa. Nad räägivad ja kuninganna Gertrude võtab Hamleti isa surma osaliselt omaks. Kuuldes järsku seinavaiba tagant sahistamist torkab Hamlet selle
osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab küll kätte maksta, kuid natukene kahtleb siiski vaimus. Peale seda hakkab Hamlet teesklema et ta on hull, et tõde teada saada. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama, et saada kinnitust Hamleti hullusele. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt, kui näidendis on kuningas mürgitatud, tormab kuningas õudust tundes minema. Õhtul peale näidendit kutsub Kuninganna Hamleti oma tuppa. Nad räägivad ja kuninganna Gertrude võtab Hamleti isa surma osaliselt omaks. Kuuldes järsku seinavaiba tagant sahistamist torkab Hamlet selle
kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale. Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia. Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa. Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis
Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema keelitavad Hamletit jätma õpingud Wittenbergis ja soovitavad jääda troonile lähima isikuna koju. Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga
Horatio oli suurest ehmatusest valge näost, kuid püüdis vaimuga rääkida , kuid tulutult , vaim kadus.Vaimuks peeti Taani endist kuningat. Hiljem ilmutas vaim end uuesti ning Horati püüab vaimuga uuesti kontakti saada.Kukk kires ja vaim kadus.Horatio ei saanud sellel ööl ka teisel korral vaimuga jutule.Saabus hommik ning Horatio ja Marcellus otsustasid vaimust rääkida Hamletile. Hommikul toimus kuningas Claudiuse( endise kuninga vend) kroonimine riiginõukogu saalis.Kuningas andis Poloniuse pojale Laertesele loa tagasi minna Prantsusmaale.Kuningas pidas neid tähtsamaks ja kõnetas neid enne Hamletit. Hamletiga rääkima hakates nimetas ta teda oma pojaks, mis ei olnud Hamletile üldsegi meelt mööda. Hamlet oli ainus , kes oli sügavas leinas oma isa pärast.Kuningas ja kuninganna (Hamleti ema) tahtsid , et Hamlet ei kannaks enam leinarüüd ja ei leinaks enam oma isa.Hamlet tahtis minna taas õppima Wittenbergi, kuid kuningas ja kuninganna ei tahtnud ,et Hamlte seda teeks
et teised sellest aru ei saaks avanes siis, kui õukonda saabus näitetrupp. Hamlet lasi neil esitada näidendi, mille süzee sarnanes vägagi sellega, kuidas kuningas omam venna oli mõrvanud ja seejärel tema naisega abiellunud. Hamlet pidas ekslikult ka oma ema süüdlaseks, arvates, et ta oli reetnud oma abikaasa tema venna kasuks. Mehe teod aga saatsid hukatusse ka mõne süütu kõrvalseisja. Ta tappis tema ja ta ema vahelist juttu pealt kuulanud Poloniuse. Isa surmast muserdatuna laskus ka Ophelia masendusse, mis viis ta hulluseni ja see omakorda arvatavasti enesetapuni. Loo lõpus, kui Hamlet pidi võitlema Poloniuse poja Laertesega, kes tahtis omakorda enda isa eest kätte maksta, sureb kuninga ja Laertese plaani Hamlet mürgitada tõttu ka Hamleti ema, kuninganna, kes joob Hamletile mõeldud mürgitatud jooki. Laertes haavab Hamletit oma mürgise tipuga mõõgaga, kuid tähelepanu hajudes kaotab ta
kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja, mis oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda ja näitas seda kirja ka oma isale. Tema isa omakorda kuningapaarile
isa, kuid ta pidi selles kindel olema enne kui midagi ette võttis. Ta lasi lossi saabunud näitlejatel mängida etendust, mille süzee sarnanes isa surmajuhtumile. Kui kuningas läks keset näidendit närvi ja lahkus oli Hamlet kindel, et just tema ongi süüdlane ja tahtis talle kätte maksta. Lõpuks tal see õnnestus ja Claudius leidis samasuguse lõpu nagu Hamleti isa. Hamletil oli ka armastatu, teener Poloniuse tütar Ophelia. Ophelia oli alati oma isale hea tütar ja ei tahtnud teda alt vedada. Sellepärast nõustus ta ka Poloniuse ja Claudiuse plaanis kaasa mängima ja Hamletiga rääkima, kui nemad rippvaiba taga kuulavad. Nad tahtsid teada, kas see, mis Hamletit vaevas oli armuhullus. Kuna Hamlet teadis, et nad seal on, tegi ta just nii, et ta paistaks neile kui hull. Ophelia ja Hamleti vahel oli tõeline armastus, kuid nad ei saanud seda kunagi teineteisele näidata
Kui näitlejad lossi saabusid, oli Hamlet väga viisakas ja ütles, et nad on teretulnud. Ta palus õhel näitlejal esitada monoloog. Pärast seda palus ta Poloniusel hästi võõrustada. Kui näitlejad lahkuma hakkasid, palus ta neil järgmisel õhtul "Gonzage mõrva" mängida. "Näitlejad on ajastu kokkuvõte ja lühikokkuvõte". 5. Miks Hamletil ei olnud liitlasi? Laertes ja Ophelia oleks võinud olla liitlased, kuid pärast seda kui Hamlet tapab Poloniuse, tahab Laertes kätte maksta. Ophelia hakkab uskuma juttu Hamleti hullumeelsusest. Gertrud oli teadmatuses. Horatiot usaldas Hamletit väga. 6. Analüüsi Gertrudi mõttekäiku pärast Hamleti süüdistusi. Hamlet süüdistas oma ema selles, et too osales oma mehe vastu suunatud vandenõus (tapmine, Claudiusega abiellumine). Et Hamlet näeb vestluse ajal ka oma isa, peab Gertrud teda segaseks. Ta räägib Claudiusele juhtunust, kuid jääb siiski oma pojale truuks ja valetab mõne koha pealt.
Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud
Inglismaale saata, nõustub ta avalikult alati kuningaga. Emana on Gertrud halvas seisus ja oma poja heaks ei saa ta teha muud, kui toetust avaldada tema auks juues Hamleti duellil Laertesega. Tänapäevases mõttes võib teda lugeda halvaks emaks, kuna ta jättis oma poja viimaseks, kuid tolle aja kohta andis ta endast parima ja tegi peaaegu kõik, mis tema võimuses. Ta astus vaikselt ja märkamatult Hamleti eest välja ja kaitses teda kuninga ees valetades, kui Hamlet oli tapnud Poloniuse, kes oli end kuninganna tuppa seinavaiba taha peitnud. Ta ütles kuningale, et Hamlet tappis meeletuse hoos Poloniuse, pidades teda kujutluse meelevallas rotiks. See ei olnud päris tõde, sest sisimas ta teadis, et Hamlet ei pidanud Poloniust mitte rotiks, vaid kuningaks. Samas stseenis, kus Hamlet Poloniuse tapab, heidab ta ka oma emale ette, kuidas too on uue kuniga suhtes pime ja ei tunnista verepilastust ning abikaasa trooniiha. Ja sedagi, kuidas ta on solvanud Hamleti isa, endist kuningat
maailma teise maailmasõtta. 2) Inimene on võimu nimel valmis tegema kõike – Claudis oli võimu nimel valmis tapma oma venna ja abielluma ta naisega. Kui Hamlet sellele vastu hakkas tegutsema, võttis ta eesmärgiks ka Hamleti kõrvaldada. ntks Stalini 1934. a nn. Suur terror, mille käigus "puhastati" Venemaa kõikidest inimestest, kellest Stalin tahtis. k.a nendest inimestest, kes olid ta võimule aidanud. 3) Iga tegu saab õiglaselt tasutud - Hamlet torkab Poloniuse surnuks, kui ta kuulab pealt Hamleti ja Gertrudi vestlust. (enne oli Polonius Hamleti järele nuhkinud). Samamoodi juhtus ka Rosencranzti ja Guildenstemiga, nad said mõlemad mere peal surma (Hamleti käsul), pärast vanade sõprade teesklemist ja tegelikult ta järele nuhkimist. Nt. Rooma impeeriumi ajal, kui kuningas Prasutagus suri ja mõned roomlased röövisid ta naise ja tütred ning piinasid ja vägistasid neid, kogus Kuninga naine enda ämber armee ja hävitas kogu
William Shakespeare “Hamlet” 1) Nimeta teose tegelased. Kes nad olid ja kuidas üksteisega seotud? Claudius – Taanimaa kuningas, Hamleti onu, endise kuninga ehk Hamleti isa mõrvar Hamlet – Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja praeguse vennapoeg Polonius – kantsler Horatio – Hamleti sõber Laertes – Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius – Norramaale lähtetavad saadikud Rosencrantz ja Guildenstern – Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric – keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo ja Francisco – kuninga ihukaitseväelased Reynaldo – Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras – Norramaa prints Norra pealik Inglismaa saadikud Gertrud – Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia – Poloniuse tütar Õukondlased ja nende naised
Millises ülikoolis Hamlet õppis? Hamlet õppis Wittenpergis. Kes olid Poloniuse lapsed? Poloniuse lapsed olid Ophelia ja Laretes. Kes oli Fortinbras? Mis oli temal ja Hamletil sarnast? Fortinbras oli Norramaa prints. Ja mõlemad olid lojaalsed oma isale. Kes nägid kõigepealt Hamleti isa vaimu? Kes üritas temaga vestelda? Isa vaimu nägid kõigepealr kaks tunnimeest Bernardo ja Francisco. Ja Oratio üritas temaga rääkida. Kuidas suri vana kuningas Hamlet? Vana kuningas suri mürgitamise teel. Miks katkestas Ophelia oma suhted Hamletiga?
Sõbraks võib pidada ka Opheliat kuna nende vahel oli armastus. Samas Ophelia reetis ta lõpuks. Hamleti suurim vaenlane oli Claudius kuna ta tappis tema isa ja kosis tema ema. Hamlet maksis talle selle eest kätte.Ka Claudius tahtis Hamletit tappa, mis tal ka lõpus õnnestus, kuid koos oma enda surmaga. Vaenlased olid ka tema ülikoolikaaslased kuna olid kuninganna ja kuninga poolel, ka Polonius, kes ei tahtnud Hamletit oma tütre Ophelia lähedusse. Hamlet tappis kogemata Poloniuse kuna arvas, et vaiba taga oli Claudius, kuid oli hoopis Polonius. Laertes oli samuti tema vaenlaseks kuna Hamlet oli tapnud tema isa Poloniuse ja haus seetõttu kättemaksu. 5.Hamlet armastas Opheliat ning Ophelia armastas teda. Hamlet saatis talle armastuskirju ning avaldas pidevalt armastust talle. Ophelia isa Polonius ei tahtnud tütart Hamleti lähedusse kuna see polnud talle kasulik. Ka Hamleti plaanide pärast ei saanud nad koos olla. Ning kui
hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial
Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema. Ta läheb oma ema tuppa ja süüdistab teda mõrva kaasosalisena. Gertrude võtab süü osaliselt omaks. Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, arvates, et selle taga on Claudius, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile näeb taas isa vaimu, peale tema ei näe teda keegi Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide küüsi, kes ta Claudiuse juurde tagasi viivad. Claudius veenab Poloniuse poega ja Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusel esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad.
II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. (lk 13) Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema keelitavad Hamletit jätma õpingud Wittenbergis ja soovitavad jääda troonile lähima isikuna koju. Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga
-Euroopa suurpoeet, (üleminekuaja luulet.), ,,Jumalik komöödia" Boccaccio- novell, ,,Dekameron", MARIA D´ AQUINO- FIAMETTA WILLIAM SHAKESPEARE Draamateosed :Hamlet, Romeo ja Julia, Othello, Julius Caesar SHAKESPEARE ,,HAMLET" Pärast Taanimaa kuninga mõrvamist sai uueks kuningaks Claudius (abiellub Gertrudiga), kes oli eelmise kuninga vend ning Hamleti onu. Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati, otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Poloniusele see ei meeldi. Hamlet tapab Poloniuse. Claudius saadab Hamleti Inglismaale, laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb tütar Ophelia hulluks ning uputab end jõkke. Kui Poloniuse poeg Laertes saab teada, kes tappis ta isa, liitub ta kuninga plaaniga tappa Hamlet. Kuninganna joob mürki, mis oli tehtud kuninga poolt Hamleti tapmiseks ning sureb. Võitlus. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri
iseloomujoontele oli omane , oli ka Polonius väga silmakirjalik ja kahepalgeline. Sellegipoolest oli Polonius hea isa , kes hoolis oma tütrest Opheliast ja pojast Laertesest. Polonius ei sallinud Hamletit kartes , et viimane tahab tema tütart meelitada oma lõksu ning ära kasutada . Püüdis tõestada ,et Hamleti hullumeelsus on tingitud tema tütre Ophelia armuhullusest. Poloniusel oli halb komme käija pealt kuulamas teiste vestlusi, kuigi seda ta tegi Kuninga ja tema ohutuse nimel. Poloniuse halb komme sai talle saatuslikuks. Pealt kuulates Kuninganna ja Hamleti vestlust vaiba taga jättis Hamletile mulje , nagu oleks mõni hiir/rott seal sahistamas ning haavas Poloniuse mõõgaga surnuks. Taanimaa kuninganna ehk Gertrud tundus mulle selles lavastuses veidi lihtsameelse tegelaskujuna. Ta küll väga armastas oma poega Hamletit , üritades tema hullumeelsust maha suruda , kuid sellegipoolest kõigest väga lühikest aega peale oma mehe e. kadunud Taanimaa kuninga
11.2007 Hamlet William Shakespeare 1. Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga
Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga
luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia
kuni lõpuks Hamlet ise temaga kohtus. Hamlet sai Claudiuse julma veretöö kohta tõe teada ning otsustas uuele kuningale kätte maksta. Kuni Hamlet plaani haudus pidasid teised teda hulluks. Linna tulid näitlejad ning Hamlet palus neil etendada üht sarnast lugu tema isa surmaga ning garanteeris, et kuningas ja kuninganna etendust vaatama tuleksid. Kuningas vihastas ja saatis Hamleti Norrasse lootes, et ta seal tapetakse. Enne seda jõudis Hamlet tappa veel Laertese isa Poloniuse. Hamlet aga nägi kuninga kavatsusi läbi ja naases peagi Taanimaale. Kuningas asus hauduma uut plaani ning kasutas plaani ellu viimiseks Laertese viha isa mõrvari suhtes. Laertes ja Hamlet pidasid duelli mõõgavõitluses. Laertese mõõga ots oli aga nürimata ja mürgiga kaetud ning selle läbi sai Hamlet surmava torke. Hamlet vastas tasuks Laertesele sama mõõga torkega. Enne seda jõudis veel kuninganna juua peekrist mürgitatud veini,
Ometi ei saa seda talle ette heita, sest nimetatud iseloomuomadusi leidub igas inimeses. Hamlet oli pärast oma isa, Taani kuninga surma võtnud nõuks tabada mõrvar ja vastata talle sama julma teoga mõrvaga. Ta pidi olema kindel, et tapab õige mehe, sest süütu inimese tapmist poleks Hamleti natuur välja kannatanud. Niisiis plaanis prints mõrva võrdlemisi kaua ning tahtis, et kõik oleks õiglane ja aus. Suure tagasilöögi sai ta tegutsemine aga Poloniuse, Hamleti armastatu Ophelia isa püüdlustega teda halvas valguses näidata. Polonius üritas nimelt õukonnale väita, et prints on aru kaotanud ega tea enam päris täpselt, mida ta räägib ja mõtleb. Hamlet teadis, et peab kiiresti ja otsustavalt tegutsema, sest olukorras, kus terve õukond teda hulluks peab, pole tal võimalik oma plaani ellu viia. Viimase kinnituse mõrvari õiges isikus sai Hamlet pärast näitlejate külastust lossi. Prints oli
Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud
Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud
Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja
Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja
Ta kasutades seda võimalust agaralt ära, et luurata kuninga ja kuninganna järel. Ta teeskles, et käib edasi-tagasi koridoris, mis viib suurde saali. Hiljem tunnistas ta oma emale, et tegelikult ta ainult teeskles vaimuhaiget aga ema , kas ei usu või ei reeda oma poja saladust kuningale ja on vait sellel teemal. Mina arvan, et Hamlet oli ka tegelikult mingil määral vaimselt ebastaabiilne, sest kui ta oma ema kambris läbi rippuva vaiba Poloniuse surnuks mõõgaga torkas ,ei olnud tal mingit võimalust ette teada, keda ta tappab. Kanga taga võis ju olla ükskõik kes. Hamleti kavalust võis näha ka näidendi lavastamisega. Kui ta ei oleks hullu teeselnud ,oleks võinud tema näitemangu käsitleda kui riigireetmist. Hamlet järeldas kuninga reaktsioonist näidendile, et vaim rääkis tõtt. Kui Hamlet hiljem kuningat kirikus nägi arvas ta, et kuningas on Jumalalt oma teo andeks saanud.
hamletile rääki ma et mida nad olid öösel näinud, Hamlet oli selle üle häm mingus ja tahtis kindlasti järg misel ööl minna seda o ma sil maga näge ma kuidas ta isa vai m terrrassil on ja te maga rääkida III stseen Poloniuse majs Räägivad laertes ja Ophelia . Laerts ütlev Oheliale t Hamletit pole m õtet uskuda et tema tunuded pole siirad ja on üks suur valetaja . Siis tule Ophelia isa Polonius ja Küsib et kas Laertes ikka veel asiin et ta pidi juba mine ma hakk ma kuna tuul juba tõstab purjesid , Laertes kallistas Opheliat ja lahkus.
annaabi.ee 
