(1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on: 1) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju; 2) sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840 mm või raua pikkus on alla 450 mm; 3) tulirelv, mida saab liialt kokku "pakkida" 4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist; 5) automaattulirelv; 6) tulirelv, millel puudub valmistaja markeering; 7) väga tugeva jõuga relvad. (2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on: 1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teraspiits 2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse; 3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud. (3) Tsiviilkäibes on keelatud elektrisokirelv. (4) Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:
traditsiooniline külmrelv või selle koopia (telliskivi), spordiotstarbeline amb või vibu, allveerelv. Tsiviilkäibes keelatud relvad (omamiseks on vaja luba) on tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju (pastakad, millega saab tulistada, mängiasjad, mis tegelikult on miinidega täidetud), kärbik, varjamiseks kokkupandav relv, relv, mis lahtivõetuna tulistab, automaattulirelv, eriti tugevajõuline tulirelv. Keelatud külmrelvad on kasteet, külmrelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse, väljaviskuva teraga nuga, elektrisoki relv. Laskekõlblikku tulirelva võib kasutada filmivõtetel ja etendustel ainult politseiameti ühekordse loa alusel ning ainult paukpadrunitega. Külmrelva ainult siis, kui ohutus on tagatud.
Peagi kadusid metallplaadid kätelt ja 648.a. e. Kristuse sündi (33. mängudel) võeti kavasse ka pankration, mis sisaldas nii poksi kui ka maadluse võtteid. Vana-Kreekast levis rusikavõitlus Rooma, kus arenes rusikavõitlus, mida nimetati pugilatus ´eks. Siit ka nimetus – pugilistid e. rusikavõitlejad. Pugilistide matšid olid vigastusterohked, eriti gladiaatorite turniiride ajal, kui rusikaid tugevdati teravate oradega varustatud “nukkidega” e. cestus´tega. Siit ka nimetus – kasteet, mis on mõeldud tugeva ja ohtliku löögi sooritamiseks. Rahvale sellised vaatemängud, mida Rooma patriitsid korraldasid oma orjade vahel, meeldisid väga. Võitlus kestis niikaua, kuni üks vastastest oli pikali maas. Maaslamajat võis lüüa! Võit saavutati, kui vastane oli uimaselt maas või tõstis alistumise märgiks käe üles. Pilt 2 „Rusikavõistlejapuhkepaigapärastvõistlusi(pronksskulptuur, Isajandil eKr)“ Rooma keiser Theodosius keelas 393.a m.a.j
annaabi.ee 
