PÕHJASÕDA (1700 1721) · SÕJA PÕHJUSED: Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse · SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire
Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse” Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad Rootsi kuningas Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad Taani kuningas Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst – August II Tugev Sõja algus Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast välja astuma
Läänemeri oli praktiliselt Rootsi sisemeri ning Hansa Liit oli oma mõju minetanud. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust. Stolbovo rahuga Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. a. vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skänet, Blekinget ja Hallandit. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, mis kuulus Taanile. Et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades tahtis August II Tugev vallutada Liivimaa. Ta tahtis arendada
sõjas (16751679). Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud (Liivi sõda 15581583). 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile
1559 aprill Taani vahendusel sõlmitakse pooleks aastaks vaherahu, mida piiskopid, ordu, rüütelkonnad ja linnad kasutavad liitlaste otsimiseks. Katoliiklik ordu ja piiskopid paluvad abi Poolalt, luterlikud linnad ja aadlikud Rootsilt. 1559 sügis ordu üritab Tartut venelaste käest vabastada, kuid ebaõnnestub. 1559 september Saare- Lääne piiskop müüb piiskopkonna (30000 taalri eest) Taani kuningale Frederik II-le, kes annab selle valitseda oma nooremale vennale hertsog Magnusele. 1560 Vene vägede uus pealetung. 02. 08. 1560 Liivi ordu viimane lahing venelastega Läti alal Hoomuli mõisa maadel Härgmäe (Ergeme) lähedal. Viljandi antakse venelastele lahinguta; ordule jäävad veel Tallinn, Pärnu ja Paide. 1560 september talupojad tõusevad üles kohalike võimude vastu Lääne- ja Harjumaal, keskuseks Koluvere linnus, surutakse aadliratsaväe poolt maha.
See avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas Skåne sõjas (16751679). Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Stolbovo rahuga 1617 Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud (Liivi sõda 15581583). 17. sajandl ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696 vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.
äärde. 6 päeva tulistati vahetpidamata suurtükkidest linna. Lõpuks õnnestus kiirtulega lõhkuda linna müür. 13. juulil 1704.aastal vallutati Tartu. Linn oli pideva pommitamise 2.5 Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga. Kogu sõjategevuse aja jätkati Narva piiramist. Linn oli muust maailmast eraldatud, seal valitses nälg ja vaesus. Kindral Horn keeldus venelaste poolt pakutud rahu vastu võtmast. Kuigi rahu poolt olid paljud linnaelanikud. Tsaar Peeter oli kohale palganud sõjaväe asjatundja, kes pidi tegema Narva vallutamise plaani. Selle plaani järgi oleks Narva vallutamine võtnud aega veel mitu kuud. Selline lahendus muidugi Peetrit ei rahuldanud. Tema nõudis, et linn peab olema vallutatud vähemalt nädala jooksul. Peeter otsustas Narva vallutada jõe poolsest küljest, vanade Honori ja Victoria bastioni poolsest küljest. Mõlema bastioni müürid langesid peatselt suurtükitule all kokku ja venelased alustasid
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis
Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1704 http://shrt.st/uuj Sõja algus · 22. veebruar. · Saksimaa kuurvürstiriigi ja Poola väed ründasid Riiat Liivimaa Kubermangus. · Taani ründab Rootsi liitlast Holstein- Gotlopi ja 11. märtsil kuulutas Rootsile sõja. Sõjakäik 1 · Inglismaa ja Hollandi provintside haldur
Põhja sõda 1700-1721 Eessõna Põhja sõdas algas jätkusks teistele sõdadele,mis olid toimunud Venemaa,Poola,Taani ja Roots i vahel.Rootsi oli nendest riigitest kõige edukab ,ta oli enim võitnud sõdasid.Venemaale oli võimule tulnud auahne tsaar peeter esimene. Venemaa ja poola vahelised kehvad suhted ühises võitluses Türgi vastu paranesid.Poola oli langenud Vene mõju alla. Taani suhtes venemaaga olid väga head olnud ,ühiste vaenlaste tõttu.Liivimaa aadlikud eesotsas Patlik sõlmis rüütlekonna nimel August Tugevaga lepingu,milles lubati tunnustada Augustit Liivimaa päriliku hertogina .1699 sõlmiti Rootsi vastane salaleping Venemaa ,Saksa ja Taani vahel.Selles lubati Peeter I le Ingerimaa,August II -le Eesti-Liivimaa
29. septembril 1710 aastal kirjutati alla Harku mõisas kapitulatsiooniaktile. Sellega oli Eestis põhjasõda lõppenud. Karl hukkus 1718. Aastal juhusliku kuuli läbi. 1721. aastal sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu. Venemaa sai Eestimaa, pool Lätit ja Ingerimaa. Rootsi sai tagasi Soome. Sõja tähtsaim tulemus oli reduktisooni tühistamine. Riigi käest said mõisnikud tagasi mõisad koos talupoegadega. Eesti ja Liivimaal säilitati Luteri usk. Eestlastele oli Põhjasõda õnnetuseks. Kaotati hulk mehi ja rängalt laastati maad 1708.1720 aastal teineteisele järgnenud nälg ja katk. Eestlaste arv oli sama suur kui muinasaja lõpul- 150 000 170 000 hinge. ÜLEMINEKUAEG Stefan Battery- Poola kuningas. Ivan Julm- venemaa tsaar Johan III rootsi kuningas 1582 poola ja vene vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu 1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Pljussa vaherahu. Põhja-Eesti Rootsile, Saaremaa taanlastele, ja lõuna-eesti poolale.
SÕJA ALGUS: Sõda algas 22. veebruaril 1700.aastal Saksi vägede ootamatu rünnakuga Riiale. Kuulnud Riia ründamisest kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse. SÕJA PÕHJUS: Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, Poola, Venemaa eesmärgiga vähendada Rootsi ülemvõimu, vallutada Rootsile kuuluvaid alasid ning muuta Läänemeri sisemereks. AJEND: Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK:
loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 16601697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G
PÕHJA SÕDA 2010 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Rootsi laeva
Tartu hävitati. 1709 toimus Poltaavi lahing, Rootsi väed purustati. Kohtusid Karl XVI ja PeeterI. 1710 alistusid Venemaale Riia, Kuressaatre, Pärnu ja Tln. 1720 purustati Rootsi laevastik. 5)Uusikaupunki rahuleping-1721. Lõppes Rootsi aeg Eestis. 1)Venele Eesti,Liivi-ja ingerimaa.Osa Kagu-soomest ja Viiburi linn 2)Rootsile tagasi Soome aladja 2mln riigitaalrir kahjutasu 3)Rootsile õigus Liivimaalt välja vedada 50000rubla väärtuses teravilja *Peeter I-vene tsaar, põgenes Rootslaste saabumisest kuuldes narva alt, hiljem 1704 vallutati tema käsu peale Tartu ja kuu hiljem ka Narva. *Karl XII-rootsi kuningas *Boriss Seremetjev- vene väejuht Rahvastik: *asustus pärast Liivi sõda-rahvastik kahanenud, 120-140 000 elanikku, 17saj algul 75% taludest tühjad. *Asustus Rootsi ajal- 350-400 000 in. Rootsi rahvaarvust mood. See 10% *Suur näljahäda-1696-1697. põhjuseks hiline kevad, vihmane suvi. Talv külm ja pikk.
ette pärast jumalateenistusi. Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks. alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti
Ametisse jäid senised adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Talupoegadele jäi õigus oma mõisniku peale kaevata. *Uued sõjad Venemaa alustas sõda Poolaga. Rootsi otsustas olukorda ärakasutada ja ründas samuti Poolat. Rootsi liigne tugevnemine ei meeldinud Venemaale, kes Poolaga kohe vaherahu sõlmis ja 1656. a. alustas Venemaa Rootsiga sõda. Vene väed vallutasid Tartu ja piirasid Riiat. IdaEesti jäi vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde rahulepinguga 1661. Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal *Linnad ja kaubandus Eesti linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal alla. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina. Uudised ja uued moed jõudsid siia nüüd hilinemisega. Tallinna raad ei osalenud enam suures poliitikas. Tartu oli laostunud väikelinn paarituhande elanikuga. Samuti Viljandi. Rakvere ja Paide kaotasid linnaõigused. Tallinnas elas Rootsi aja lõpul umbes 10 000 elanikku
paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral Poola võimu alla minema. Raskustest hoolimata säilitas Rootsi oma sõjalise võimsuse; head relvad, vabade talupoegade arvukus > võitlusvõimeline ja patriootiline sõjavägi > eelis Euroopa palgasõjavägede ees. o Sõja algus. Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja
varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas Skåne sõjas (16751679). Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist 1617. aasta Stolbovo rahuga Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud (Liivi sõda 15581583). 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696 vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. 1 Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.
Ivo Schenkemberg, Gustav Adolf, Forselius, Peeter I 1710 a. Kultuuri- ja kirikuelu Eestis Rootsi ajal Kolm mõisatüüpi, kolm riiki, kes sõdisid oma vahel Põhja sõjas ja Liivi sõjas Vakuraamat, kohtutüübid, Forseliuse seminar, Jutuke oli ka PÕHJASÕDA (1700-1721) PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia v
· 1604 Rootsi uueks kuningaks saab Karl XII · 1617 Rootsi ja Venemaa vaheline vaherahu, mille käigus saab Rootsi Ingerimaa valdused · 1625 saavad Rootsalsed edu sõjas Poola vastu Tartu hõivatakse · 1629 vaherahuga jääb kogu mandri-Eesti rootsi võimu alla ---1645 lõppeb ka Taani aeg Saaremaal 1660 ja 61 Poola ja Venemaaga sõlmitud rahudega lubavad nood Eesti ,,igaveseks" Rootsile. Põhjasõda 1700-1721 --- 1699 tekib Rootsi vastane liit: Venemaa, Taani ja Poola, eesmärgiga Eesti tagasi vallutada. (Ära loodetakse kasutada Rootsi kuninga Karl XII noorust) · Sõda algab 12 veb. 1700 tormijooksuga Riiale (Poola) Samal ajal ründavad taanlased Rootsi valdusi P.Saksamaal--(Aug. Taani väljub sõjast) · 1700 sügis alustab ka Venemaa sõda Narva alt · Pärnus maabuvad Rootsi väed liiguvad itta ja alustavad venelaste vastu sõda-- Venemaa kaotab
Põhjasõda 1700-1721 17. sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Põhja- Euroopas moodustus Koalitsioon Rootsi vastu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Venemaa: · Tahtis saada väljapääsu Läänemerele · Tahtis saada tagasi Venemaale kuulunud alad. Rootsi: · Tahtis kaitsta enda territooriumi. Taani · Tahtis haarata läänemerel ülevõimu. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nimega valitud ja Poola kuningas siis osales ka tema sõjas. Saksi väed ründasid ootamatult Riiat 1700. aastal. Kuigi linna vallutada ei õnnestunud ,jätkati piiramist. Samal aastal ründas Rootsi valdusi ka Venemaa, asudes piirama Narva kindlust. Rootsi kuningaväed olid hõivatud nende kolmanda vastasega- Taaniga. Rootsi laevastik aga maabus ootamatult Kopenhaagenisse ning sundis taanlasi sõjast välja astuma. Pärast Taani lüüasaamist läksid Rootsi kuningaväed laevadel pärnusse ja tõttasud appi Nar
· 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700, suvi vallutasid taanlased osa Rootsi valdusi Saksamaal · 1700, 19. august Venemaa kuulutas Rootsile sõja · 1700, september 8. septembril tungisid venelased üle piiri ning 12. septembril
Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjaväkke), lätlased (sõjategevus ja nälg puudutas neid vähem, Eestis palju viljakat vaba maad), venelased (ei assimileerunud, 17.saj kirikureform , pöörduti algse kristluse juurde, neile ei meeldinud vanausulised(?), Peipsi järve läänekaldal vanausuliste külad, need siiani säilinud. Rahvaarvu langus: tingitud Suurest näljast. Järgmine langus: 1) Põhjasõda, 2) 1709-1710 Eesti aladel katk. Haldusjaotus Rootsi ajal Olid jagatus 2 kubermangu vahel põhjas Eestimaa kubermang, keskus Tallinn, L-Eesti ja P- Läti Liivimaa kubermang, keskus Riia. Kubermangu juhtis kindralkuberner või lihtsalt kuberner. Kubermang jagunes maakondadeks: Harju, Viru, Järva, Lääne (+Hiiumaa). Eesti aladel Liivimaal olid Tartu, Pärnu, Saaremaa (mõnikord arvestatakse eraldi üksusena). Lätis Riia, Võnnu.
põhjasõda 1700-1721 rootsi suurriigi allakäik üks lahing määrav ühe riigi tõusu ja teise languse juures üks lahing toimub narvas narvas hakkas lund kõvasti tuiskama, venelastel tuiskas lumi näkku ja rootslased võitsid 1704 vallutavad vene väed narva Peeter I vallutab narva tänasel päeval narvas elavad valdavalt venelased ja nad tähistavad 1704 aasta narva lahingut sõja eellugu rootsi laieneb kuni 1660. aastani püüavad kaitsta suurt saavutatud territooriumi, aga vähe ressursse ja vähe inimesi tohutult keeruline kaitsta oma laienenud riiki naabrite nõrkuse ärakasutamine on saanud laieneda, sest naabrid on olnud erinavatel põhjustel nõrgestuatud leidnud momente kus naabrid nõrgad, aga nüüd olukord kus naabrid tugevnenud ja otsivad rootsi nõrkusemomente kui 17. sajandi algul venemaa segaduste nimelises perioodis, moskvas poolakad jne, siis lõpul venemaa eesotsas peeter I, kes tahab
Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II, kes ostis need oma vennale Magnusele. 1560. aastal algas Eesti talupoegade ülestõus. 1560. aastal üritas Kettler peatada venelasi Härgmäe (Oomul, Hoomul) lahingus, kuid sai hävitavalt lüüa. Venelased tungisid edasi ja vallutasid Viljandi. Kõik Vana-Liivimaa keskaegsed riigid olid 1561.aastaks lakanud eksisteerimast ja seetõttu loetakse seda aastat Vana-Liivimaa ajastu lõpuks. Sel hetkel oli Liivimaa jagatud 4 riigi vahel: Venemaa, Poola, Rootsi, Taani. 3
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on
aastatel algas siiski peagi taastumine, mis jõudis lõpule 18. sajandi keskpaigaks. Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud mõisad. 30. septembril 1710 kinnitas Peeter I Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused. Lõplikult kinnitati need Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Rootsi riigi poolt enne Põhjasõda läbiviidud mõisade reduktsiooni käigus tekkinud pingeid Rootsi krooni ja aadlike vahel oli kasutanud osavalt ära Vene riik. Peeter I lubas redutseeritud mõisad aadlikele tagastada. 1710. aastal esitatud kapitulatsioonides nõudsid Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad mõisate ennistamist õiguspärastele omanikele. Seda korrati 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingus. Ehkki õiguslikult sai mõisaid tagastama hakata alles pärast
Vana- Liivimaal tihti ordu vs. Riia peapiiskop sisesõjad, seetõttu oli riik nõrk. 1557 Tartu maksu ei tasutud ja see saigi sõja alustamise ajendiks. konflikti kronoloogia: 1558. 22. jaanuaril tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda (rüüsteretk) algas Liivi sõda. 1558. kevadel uus venelaste rünnak Liivimaale, mais alistus Narva, juulis Tartu ja lõppes Tartu piiskopkond. Augustis vallutati rida väiksemaid linnuseid. 1559. septembris ostis Taani kunn Frederik II 30 000 taalri eest Saare-Lääne piiskopkonna ja andis vend hertsog Magnusele. 1560. vene vägede uus pealetung, 2.augustil Hoomuli lahing Liivi ordu viimane välilahing. Samal aastal langes Viljandi. 1560.-1561. talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Pealahing 1560 Koluveres, talupojad said lüüa 1561. juunis vallutasid rootslased Tallinna, kohe alistusid ka Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad. Põhja-Eesti Rootsile, kuningas Erik XIV alla. 1561
Tulemused: Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Liivimaa aadel säilitas oma privileegid Juba 1583. a algab 3 kuninga aeg: Poola, Rootsi ja Taani. Liivimaa tähistab nüüd Poola alasid(Lõuna-E. ja Läti) ja Eestimaa Rootsi alasid(Põhja-E.). Peale seda algasid jätkusõjad: o 1600-1617 Vene-Rootsi sõda(Stolbovo rahu) o 1600-1629 Poola-Rootsi sõjad(Altmargi vaherahu) o 1643-1645 Taani-Rootsi sõda(Brömsebro rahu) o 1654.1660 nn I Põhjasõda Venemaa, Poola, Rootsi(Oliwa rahu Rootsi-Poola) o 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa) Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul, kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud. Põhjused: o 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit o Poola August II Tugev o Taani Frederik IV o Vene Tsaar Peeter I
(Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks. alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti
võimude poolt Balti kubermangudes teostatud reduktsioon, mille käigus riigistati enamus eramõisaid. Näiteks oli üks Rootsi-vastase koalitsiooni initsiaatoreid Liivimaa Rüütelkonna maanõunik J.R.Patkul). Sõja alguses kuulus initsiatiiv Rootsile ( Karl XII võitis Narva lahingu 1700, vabastas Riia piiramisrõngast, lülitas sõjast välja Taani, viis lahingutegevuse Poola territooriumile ja kukutas sealse kuninga). Tähtsamad Põhjasõja sündmused Eestis: Eestisse jõudis Põhjasõda oktoobri alguses 1700, kui Karl XII külastas Pärnut. 20 oktoober toimus Narvas pommitamine ja seal toimus rüüsteretk. 19 november 1700 toimus Narva lahing, mille venelased suurelt kaotasid. Talvel 1700-1701 viibisid Rootsi väed Laiusel. 29 detsember toimus Erastvere lahing. Juuli 1702 toimus Hummuli lahing. Mai 1704 toimus Kastre lahing. 9 juuli- 13 juuli 1704 toimus Tartu piiramine ja kapituleerumine. 9 august 1704 vallutasid venelased Narva
Võrdle Uusikaupunki rahu sõjaeelse liitlastevahelise kokkuleppega. Põhjenda toimunud muutusi. Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. 2. Kes olid need Põhjasõjaga seotud isikud? Karl XII Rootsi kuningas Põhja sõja ajal. August II saksa kuurvürst. Peeter I vene tsaar. B. Seremetjev vene väejuht (ratsa) Stephan Raabe eesti talupoeg, kes juhtis ratsanikud venelaste selja taha. W.A. von Schlippenbachgarnisoni väejuht Käsu Hans Pühja köster " nutulaulu autor. 3. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
