Rõhk = jõud / pindala * Rõhu tähis on p, jõu tähis on F ja pindala tähis S. p=F/S * Rõhu ühik on Pa (pascal). Nimi antud prantsuse teadlase B. Pascali auks. * Kasutatakse kordseid ühikuid: kPa (kilopaskal) ja 1 MPa (megapaskal). * Vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. * Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib edasi igas suunas ühteviisi Pascali seadus. * Vedelikusamba rõhk on võrdeline selle kõrgusega. *Rõhk vedelikus on võrdeline selle tihedusega. * Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrde samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p = gh * Rõhku mõõdetakse manomeetriga. * Manomeetri liigid: -Vedelik- ehk U-torumanomeeter. -Metallmanomeeter. -Aneroidbaromeeter.
Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Võimaldab kehal algse kuju taastada. Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Valem: rõhk = jõud : pindala p=F:S Ühik: 1 Pa (paskal) 1 Pa = 1 N : 1 m2 Mõõdetakse manomeetriga. Vedelik- ehk U-torumanomeeter, metallmanomeeter ja aneroidbaromeeter (õhurõhk). Pascali seadus: vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdne vedeliku tihedusega. p = gh Normaalõhurõhk on 760mmHg, mõõdetakse elavhõbebaromeetriga. Üleslükkejõud jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. ARCHIMEDESE SEADUS: Vedelikku sukeldatud kehale mõju üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumiseks nimetatakse nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest ning ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. 4. Elektriõpetus · Elektrilaeng ja elektriline vastastikmõju Elektriseeritud kehadeks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis 1 C. Keha on positiivselt laetud, kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Keha on negatiivselt laetud, kui kehas on elektrone rphkem kui prootoneid.
sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Kui keha liigub ühtlaselt või püsib paigal, siis temale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist, see tähendab resultantjõud on võrdne nulliga. 35. Sõnasta PASCALI SEADUS. Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. 36. Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku? Rõhk vedelikus on võrdeline vedelikusamba kõrgusega ja vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhu(p) saab arvutada valemist p=qgh, kus h on vedeliku samba kõrgus q vedeliku tihedus ja g 9.8 N/kg. 37.Sõnasta ARHIMEDESE SEADUS ja valem. Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Üleslükke jõuks nim. Jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. Fü=qgV 38
§ Rõhk vedelikes ja gaasides o Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter o Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. o Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. o Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. o Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa o Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. § Üleslükkejõud ja kehade ujumine o Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N o Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem
rasket eset. Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga pinnale. Katseliselt on kindlaks tehtud, et seisuhõõrdejõu saab arvutada valemiga F(s)=(s)*N, kus N on rõhumisjõuga võrdne toereaktrsioon ja (s) seisuhõõrdetegur, mis on oma väärtuselt erinev liugehõõrdetegurist. Rõhumisjõud on alati risti pinnaga, millel keha liigub. Üleslükkejõud- Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus = vedeliku tihedus; V = keha ruumala; g = vaba langemise kiirendus; m = keha mass. Impulss- Liikumishulgaks ehk impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p(vektor)=m*v(vektor). Impulss on vektoriaalne suurus st. Tal on suund ja arvväärtus. Suund ühtib kiiruse vektori suunaga
Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha. Elastsusjõud on jõud, mis tekib elastselt deformeeritud kehas ja millega mõjul taastub keha esialgne kuju. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade libisemist teineteise suhtes. 1 Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on jõud, mis mõjub kehale vedelikus või gaasis ja tõukab keha üles. F=gV(keha ruumala, mis vedelikus) Impulss on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha massi ja kiiruse korrutist. p=mv Newtoni I seadus: Mis tahes keha, millele ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad, püsib kas piagal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m
Tuumareaktsiooni võrrandid koos osakeste määratlustega, Tuumareaktsioonide võrrandeid võib kirjutada täpselt nagu keemiliste reaktsioonide võrrandeid. Iga reaktsioonis osalev aatomituum kirjeldatakse tema keemilise elemendi tähisega, mille ette kirjutatakse (üles) tuuma nukleonide koguarv ning (alla) tuuma prootonite arv. Näiteks alfaosake on 42He. Kui reaktsioonis osaleb elementaarosakesi, siis neid märgitakse osakese sümboliga. Näiteks footon on ja elektron e. Liitiumi 63Li ja deuteeriumi 21H ühinemisreaktsioon näeb välja selline: 63Li + 21H 42He + 42He (või) 63Li + 21H 2 42He Ülaltoodud reaktsioonivõrrandisse on kindlasti tarvis märkida kaks alfaosakest, kuna vastasel juhul ei oleks võrrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus. Murdumine , Valguskiire langemisel kahe erineva optilise keskkonna lahutuspiirile kaldub valguskiir sirgjoonelise leviku suunalt kõrvale. Osa valgusenergiast naaseb esimesse keskkonda s.t
mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine tema mõõtühikuga. Aine tihedus-füüsikaline suurus,näitab aine ruumala ühiku massi. Roo=m/V. Rõhk-füüsikaline suurus,iseloomustab rõhumisjõudu pinnaühiku kohta. p=F/S ühik-1Pa. Pascali seadus-vedelikus v gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus v gaasis ja tõukab keha üles. Fü=groV ühik-1N. Trajektoor-joon,mida mööda liigub keha punkt. Teepikkus-trajektoori pikkus,mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Kiirus-näitab läbitud teepikkust mingi teatud aja jooksul.füüsikaline suurus. V=s/t. Ühtlane liikumine-liikumine,kus keha kiirus ei muutu. Mitte ühtlane liikumine-liikumine,kus keha kiirus muutub. Keskmine kiirus-kiirus, mida kasutatakse mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks,
kasulikuks tööks A . A =Q - Q Valem: =(Q Q )/Q 100%=A/Q 100% Termodünaamika teine printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Aine agregaatolekud: gaasiline, vedel, tahke. Agregaatolekute muutuste käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallivõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Sulamine, tahkestumine ehk kristalliseerumine, aurustumine, kondenseerumine (gaas->vesi), sublimeerumine (tahke->gaas), härmatumine (gaas->tahke). Sulatamiseks tuleb ainele pidevalt juurde anda soojust. Valem: Q =m ( sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril ; ühik 1 J/kg) Tahkestumine: Q = -m Aurustumine toimub igasugusel temperatuuril, kui ainele antakse juurde mingi soojushulk.
*Elastne deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. *Plastiline deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju ei taastu. 33.Mida näitab rõhk? Valem. Ühik. Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Valem: Ühik: 34.Mis on resultantjõud? Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele Kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. 35.Sõnasta Paseali seadus. Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. 36.Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku? Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku Tiheduse ja teguri g korrutisega. Valem: 37.Sõnasta Archimedesi seadus. Valem. Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt Väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskus jõu. Valem: 38.Millal keha upub vedelikus?
Siseenergiaks U nim keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise kin energia summat; Ideaalse gaasi siseenergiaks nim molekulide kulgliikumise keskmist kineetilist energiat. üheaatomilise gaasi korral Soojushulk - Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Termodünaamika I printsiip süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb selle siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd. Q=U+A Termodünaamika II printsiip soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale. 7 Aine ehituse alused ja faasisiirded Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist. Aurustumiseks nim aine üleminekut vedelast gaasilisse. Aurustumissoojus L näitab, kui suur soojushulk kulub ühikulise massiga aine aurustamiseks jääval temperatuuril.
10 F p= S , kus p = rõhk, F = jõud, S = pindala. Rõhu ühik on paskal, 2.Pascal’i seadus ja selle rakendusi (+ joonised) Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. 3. Archimedes’e seadus (+ valem) Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F=mg=ρVg ,kus ρ = vedeliku tihedus, V = keha ruumala, g = vaba langemise kiirendus, m = keha mass. 4. Vooluhulk (+ valem ja mõõtühik) Torus voolava vedeliku kogus mingil ajahetkel on toru igas punktis ühesugune. Q=V /t Mõõtühik 1m3/s 5. Pidevuse teoreem (+ valem ja joonis)
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed
periood g k Vedrupendel: m keha mass, k vedru jäikus Võnkliikumise võrrand x = x0 sin t x hälve, x0 amplituud, nurkkiirus, t aeg Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p = gh p vedeliku rõhk sügavusel h, g raskuskiirendus, vedeliku tihedus Üleslükkejõud F = gV p vedeliku või gaasi tihedus, V keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika Ideaalse gaasi m m gaasi mass, M gaasi molaarmass, J olekuvõrrand pV = RT R = 8,31
periood g k Vedrupendel: m keha mass, k vedru jäikus Võnkliikumise võrrand x = x0 sin t x hälve, x0 amplituud, nurkkiirus, t aeg Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p = gh p vedeliku rõhk sügavusel h, g raskuskiirendus, vedeliku tihedus Üleslükkejõud F = gV p vedeliku või gaasi tihedus, V keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika Ideaalse gaasi m m gaasi mass, M gaasi molaarmass, J olekuvõrrand pV = RT R = 8,31
on samasuguse ehitusega nagu heeliumi aatomi tuum. Amorfseteks aineteks nimetatakse tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Beetakiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Bohri aatomimudel tugineb postulaatidele. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. Neid orbiite nimetatakse statsionaarseteks orbiitideks. Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kiiratud või neelatud footoni energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga: F = kq1q2/r2, kus k on SI süsteemi ühikute korral 9 . 10 9 N. m2/C 2. Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. Varju
On elektromagnet välja piirpunkt. Levimis kiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Colombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teinetest jõuga, mille moodul on nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördõvrdeline nende vahelise kaugusega ruudus. Fe=k q1q2/r² Pilet 13.2 Rutherforthi aatomimudel. Borhi postulaadid. Rutherfordi aatomimudel (Ringi sees + laenguga keha.. Ringjoone peal Negatiivse laenguga keha! ) Borhi postulaadid 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. hn = Ek - En / Hz /- kiirgava footoni sagedus Pilet 13
vastuvõetava heli hilinemise aeg. Arvutada tuleb järgmiselt: Heli kiirus= kaugus/ aeg II . Vedelike mehhaanika Esmakordselt määras heli kiiruse õhus 2.1.Vedelike staatika prantslane Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta suurekaliibrilist püssi musketit. 2.1.1.Hüdrostaatiline rõhk vedelikes 1827. aastal mõõdeti Genfi järvel heli kiirus Vaatleme seisva vedelikus mõttelist vees. Järvel oldi kahes paadis. Üks pinnaelementi S.Rõhk vedeliku sees on katsetajatest laskis paadist vette kellukese. võrdne jõuga t,millega vedelik mõjub Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. ühikulist pinnaelementi selle normaali sihis. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust =limt/S=dt/dS kuuldi kellalööke, mis jõudis kuuljani läbi vee. Nähti valgussähvatust
kehi. Raskusjõuga on seotud keha kaal, mis väljendab keha poolt alusele või riputuskohale mõjuvat jõudu. Raskusjõud mõjub Maa poolt kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Elastsusjõud F tekib kehas selle deformeerimisel: Hooke'i seadus Fe = - k l , kus k on e jäikus ja l keha pikenemine. Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Üleslükkejõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Newtoni I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus: Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
● interferents- füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. ● interferentsi käigus jaotatakse energia ruumis ringi ● difraktsioon- füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja ● lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ja levivad tõkete taha 24. Pascaliseadus ● hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 25. Archimedese seadus, üleslükkejõud ● üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. ● Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 26. Veeväljasurve ● ujuva laeva või mõne mu aluse poolt enda alt väljatõrjutud vee hulk. ● mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljenatakse ruumalaühekutes
Paralleelühenduse (ehk rööpühenduse) korral on pinged elementidel samad. Ja kogu ahela vool on üksikute elementide voolude summa. Paralleelühenduse korral liituvad juhtivused. Elektrivälja olemasolu tähendab jõu tekkimise võimalikkust. Analoogiliselt väljendab termin elektrivälja energia seda, et laetud keha võib elektriväljas omada energiat. 7.Alalisvoolu töö ja võimsus. A=IUt; N=IU; N=A/t Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Peaaegu kõik elektrisoojendusseadmed töötavad Joule'i-Lenzi seaduse põhimõttel. Sama valemi järgi leitakse ka soojuskadusid elektriülekandeliinides. Alalisvoolu töö A= kus A – alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I – voolutugevus (A), pinge (V), Δt – ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) Alalisvoolu võimsus N=
18.Mehaaniline töö on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. A=Fscos [A]=[1N][1m] = [1J] Elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A = UIt 19.Võimsuseks nimetatakse suurust, mis näitab ajaühikus tehtud tööd.. N= A/t [N]=[1J]/[1sek]=[1W] Mehaaniline võimsus N=A/t=Fs/t=Fv Elektriline võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool elektriseadme töötamisel ajaühikus.N=A/t= UIt/t=UI=I2R=U2/R 20. 22. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Potentsiaalne energia on kehal tema vastastikmõju tõttu. A=Fs E p=mgh Potentsiaalset energiat omav keha võib, aga ei pruugi tingimata tööd teha Kineetiline energia on kehal tema liikumise tõttu. Ek=mv2/2 Kineetiline energia on võrdeline keha massiga ja keha liikumiskiiruse ruuduga. [E]=[J] Dzauli põhiühik on kgm2/s2 ehk Nm. 23
VÕIMSUS Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N. SI-süsteemi mõõtühik W (vatt). , kus võimsus, töö, aja muut. Ühtlase liikumise korral saab võimsust arvutada ka valemiga: , kus võimsus, - jõud, kiirus. Võimsus elektrotehnikas Võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool elektriseadme töötamisel ajaühikus. Elektrotehnikas eristatakse hetk-(vatt W), aktiiv- (vatt W), reaktiiv- (varr qarr) ja näivvõimsust (volt amper VA). Hetkevõimsuseks nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsuseks (tähis P)nimetatakse vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtust ühe perioodi keskel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab energia kondensaatoritesse ja induktiivpoolidesse salvestamise kiirust. Näivvõimsus (tähis S) on
mõjuva rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega. p=F/S. Ühik: Pa. Rõhk on 1Pa, kui 1N mõjub 1m2 pinnale. Mõõteriist: manomeeter, õhurõhul baromeeter. Tihedus on füüsikaline suurus, mis võrdub ainekoguse massi ja selle ruumala jagatisega. J=m/V. Ühik: kg/m3. Mõõteriist: areomeeter. p=Jgh. Pascali seadus: vedelikes ja gaasides kandub rühk edasi kõikides suundades ühteviisi. Normaalrõhk (õhus) on 101 325Pa või 760 mmHg. Kehale vedelikus või gaasis mõjub üleslükkejõud. Keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass ja ruumala on võrdne keha massi ja ruumalaga. Üleslükkejõud sõltub keha poolt välatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuvast raskusjõust. Fü=JgV. Ujumise korral Fr=Fü, keha tihedus väiksem keskkonna tihedusest. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A=Fs
infraheli < 20 Hz kuni 20 kHz > ultraheli. Akustika on füüsika osa, mis käsitleb häält . Helid jaotakse: lihthelid(e toonid), liithelid, mürad. Heli minimaalset intensiivsust e.tugevust nimetakse kuuldeläveks. Kuuldelävi (I0) sõltub subjektist ja sagedusest. I0(1000Hz)=10-12W/m2 18. Bernoulli võrrand Bernoulli võrand seob voolava vedelikku rõhu, voolu kiiruse ja asendienergia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku jaos. Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ( ) on staatiline rõhk ( p ) , vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ( gh ) ja dünaamilise rõhu ( /2 ) summa jääv suurus. 19. Torriccelli võrrand Torricelli seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. v=(2gh) 20. Sisehõõre vedelikus Sissehõõrdejõud (F) vedelikes on võrdeline kiiruse gadiendi ( dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga (S) ning suunatud liikumisele vastu. Sissehõõrdeteguri e
Elemendi kuuluvuse perioodi määrab elektronkihtide arv ja kuuluvuse rühma elektronide arv väliselektronkihis (õieti valentselektronide arv). Keemiliste omaduste alusel rühmitatakse elemente metallideks, poolmetallideks, mittemetallideks, leelismetallideks, leelismuldmetallideks, halogeenideks, väärisgaasideks, lantanoidideks, aktinoidideks. Elektronkonfiguratsiooni alusel jagatakse tabel s- p-, d- ja f-plokiks vastavalt sellele, millisel orbitaalil paikneb suurima energiaga elektron. 6. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. 7. Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid. Tühikute teke on seotud vedeliku rõhu langemisega alla tema aurumise kriitilist rõhku
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23.Ohmi seadus vooluringi osa kohta
" 4.2.5. Külmkapp ja soojuspump * Külmkapp võtab enda seest soojust ja viib seda välja. * Soojuspump on sarnane kümkapile, lihtsalt piltlikult külmkapi soojem osa on õues ja külmkapi külm osa on toas sees pool. 5.1. Elekter ja magnetism * Sellel kursusel läbi võetavad teemad on: 1. Staatiline elekter - nö seisvad elektrilaengud(kampsun selga ja tuleb särin, pimedas võib näha ka; välk). 2. Elektrivool - oomi seadus jne. elektrivool on pidevalt olemas. 3. Magnetism - magnetnähtused ja elekter ning magnet koos juhatavad sisse järgmise kursuse. 5.1.1 Staatiline elekter * Elektrilaeng (q) - näitab ära, kuidas keha osaleb elektrimagnetilises vastastikmõjus. -) Sõna laeng kasutatakse keha omaduse väljendamisel. -) Elektrilaengud on positiivsed ja negatiivsed (nad on kokkuleppelised) ning samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad.
4.Töö, võimsus, energia, impulss, ..........................................................................19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine..................................................................................................................33 7.1. Ühtlane sirgliikumine........
= 120 % = 20% m Akas = = 120 J 100% Q1 = 600 J Q -? Akas - ? 3. kursus ELEKTROMAGNETISM Elektriväli Elektrilaeng on mitme tähendusega mõiste. Keha elektrilaeng q näitab keha osalemise intensiivsust elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks
= 120 % = 20% m Akas = = 120 J 100% Q1 = 600 J Q -? Akas - ? 3. kursus ELEKTROMAGNETISM Elektriväli Elektrilaeng on mitme tähendusega mõiste. Keha elektrilaeng q näitab keha osalemise intensiivsust elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks
lisandained pooljuhtides. Alfakiirgus kujutab endast osakeste voogu. Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, st. on samasuguse ehitusega nagu heeliumi aatomi tuum. Beetakiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Bohri aatomimudel tugineb postulaatidele. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. Neid orbiite nimetatakse statsionaarseteks orbiitideks. Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kiiratud või neelatud footoni energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga: F = kq1q2/r2, kus k on SI süsteemi ühikute korral 9 . 10 9 N. m2/C 2. Elektrilaeng näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
