Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. Kaaslased 1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole “Päiksesüsteemi lõpus” üksi, nimelt on tal kaaslane Charon. Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit. Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeeti kui ka tähte. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet. New Horizon New Horizon on NASA kosmoselaev, mis uurib Pluutot. See on esimene kosmoselaev, mis läheb Pluutole. New Horizon startis 19. jaanuaril aastal 2006 kell kaks päeval. Kosmoselaev uurib Charoni, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017. Kasutatud kirjandus http://et
Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal Atmosfäär koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. New horizons New Horizons on esimene kosmoselaev, mis uurib Pluutot. Startis 19. jaanuaril aastal 2006. Kosmoselaev uurib Charonit, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017. Kuupäevaks arvatakse olevat 14. juulil 2015 ning siht punktist möödub see 9600 km kauguselt. Kiiruse kogumiseks lendas New Horizons 2007. aas ta veebruaris mööda Jupiterist ASTROLOOGIA Pluuto sümboliseerib uuestisündi
emaplaneedi omast, tegu on seega suhteliselt suurima kaaslasega Päikesesüsteemis. Charon on nimetatud mütoloogilise isiksuse järgi, kes vedas surnuid üle Styxi jõe Hadesesse. Charon jääb Pluutost ümmarguselt 20 000 kilomeetri kaugusele-see on 20 korda lähemal kui Kuu Maale-ning teeb ühe täistiiru ümber planeedi kuue ja poole päevaga. Need taevakehad on tänu oma lähedusele nii tugevas gravitatsioonilises embuses, et on kogu aeg ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutot vaadates püsib Charon taevas näiliselt kogu aeg ühes ja samas paigas. Seega ei oleks planeedi teisel küljel elavatel pluutolastel aimugi, et nende planeedil on kuu. Charoni tihedus on 1,63±0,07 g cm3 mis jääb tunduvalt alla Pluuto tihedusele (1,92 ± 0,12 g cm3)[1]. Charoni tiirlemisperiood on 6 päeva, 9 tundi, 17 minutit ja 36 sekundit. Charoni orbiidi kalle Pluuto orbiidi tasandi suhtes on 122,54°. (1) (Pluuto ja tema kaaslane Charon)
äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu. Hüpoteetilised planeedid Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna · Merkuur · Veenus · Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks Nibiru Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks
....................... 11 2 Sissejuhatus Referaadi teemaks Pluuto valimine oli põhjustatud huvist Päikesesüsteemi kaugeimast ja väikseimast planeedist ning Pluuto on ainuke planeet, mida ei ole külastanud ükski kosmoselaev. Selles referaadis selgitan Pluuto olemust, iseärasusi ja Pluuto avastamist. Räägin ka sellest, miks ei arvata Pluutot enam planeetide sekka. 3 Pluuto Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustus tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid
Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna · Merkuur · Veenus · Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Hüpoteetilised planeedid On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks planeet X Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue
Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna Merkuur Veenus Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi
Fifth level Päike on üks 100-st miljardist tähest meie galaktikas Läbimõõt: 1,390,000 km Mass: 1.988820 x 1027 tonni ehk 1,988,920,000,000,000,000,000,000,000 tonni Kaugus Maast: 149,6 miljonit kilomeetrit Moodustab 99,8% päikesesüsteemi kogumassist Päikese mass koosneb 92% vesinikust ja 7% heeliumist Temperatuur tuumas: 15,000,000 ° C Temperatuur pinnal: 5500 ° C Päikese magnetväli ulatub teisele poole Pluutot Päikese poolt väljastatav energia toodetakse tuumareaktsiooni käigus Igas sekundis muundab Päike 7 miljonit tonni vesinikku heeliumiks, mille käigus tekib 5 miljonit tonni energiat Tuumas tekkinud energial kulub pinnale jõudmiseks miljon aastat Päikese pinda nimetatakse fotosfääriks Fotosfääri kohal asub kromosfäär, mille peal asub hõre gaasipilv, mida kutsutakse krooniks Kroon ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal
ning raadiolainete levi häired Päikese ekvaatori lähistel on pöörlemisperiood 25 Maa ööpäeva, poolustel 36 ööpäeva Päikese aktiivsuse tsükkel kestab 11 aastat Päikese tuuma gaasid on surutud kokku ligikaudu 150 korda tihedamalt kui vesi Päike sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Pluutot Click Click icon to icon addtopicture add picture Virmalised Click Click icon to icon addtopicture add picture Supernoova jäänused Aitäh kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level
Uurides 18. veebruaril 1930 eelmisel kuul Kaksikute tähtkuju piirkonnas tehtud fotosid, leidis ta neilt täpi, mis võis olla uus planeet. Kordusvaatlused kinnitasid seda ja 12. märtsil teatati avastusest kogu maailmale. Uus planeet asus küllaltki lähedal P. Lowelli ja W. Pickeringi poolt ennustatud kohale. C. Tombaugh sai oma avastuse eest peale Kuningliku Astronoomiaseltsi medali ja 25-naelase preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi
5. Mis on Päikesesüsteem? Päikese ümber tiirlevad kaaslased planeedid, mis kokku moodustavad Päikesesüsteemi 6. Milliseid taevakehasid nimetatakse planeetideks? Maalt vaadates on suurema osa taevakehade asend taevad suhteliselt püsiv, mõned on aga pidevas liikumises. Neid taevakehasid, mis päev-päevalt oma asendit muudavad, hakkasid vanad kreeklased kutsuma planeetideks. 7. Mitmest planeedist koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 planeedist , Pluutot ei loeta enam planeediks, vaid ta on kääbusplaneet. 8. Miks on Maa pöörlemine ümber oma telje tähtis? Maa pöörlemisega ümber oma telje on tingitud öö ja päeva vaheldumisega. 9. Miks on Maa tiirlemine ümber Päikese tähtis? Tiirlemisest ümber Päikesest aga aastaaegade vaheldumisega. 10. Nimeta Maa kaaslane? Maa kaaslane on Kuu 11. Mis on geosfäär? Maa kõiki suuremaid sfääre nim. geosfääriks. 12. Kuidas paiknevas maa geosfäärid
Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Asjasse võib selgust tuua NASA kosmoseaparaat New Horizons (Uued horisondid), mis saadeti teele 16. jaanuaril 2006 ning mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2016. Uurijad loodavad, et selleks ajaks ei ole Pluuto atmosfäär veel täielikult külmunud. NEW HORIZONS UURIMINE Pluutot pole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada ta pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19.jaanuaril 2006.aastal asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons , mis peaks sinna jõudma 2015. aasta lõpus.
Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. Päikese tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Pluutot. Päike sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. Fakte Päikesest Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele
Europale, Ganymedesele, võib Pluuto asuda ka Kallistole, Titanusele ja Päikesele lähemal kui Neptuun). Tritonile. Avastamise lugu · Pluuto avastas 18. Veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. · Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Uurimine · Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble`I kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. Jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Kaaslased · 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto
Vikipeedia andmetel on alates 24. augustist 2006 Rahvusvahelise Astronoomiauniooni otsuse põhjal Pluuto kääbusplaneet. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutot pole kordagi külastatud, isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril aastal 2006 saadeti sinna NASA poolt kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2005 ehk 7 aasta pärast. Pluuto avastamise lugu Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema
Hiljem avastas Hubble'i teleskoop veel kaks kuud, mis nimetati Nix'iks ja Hydraks. Kuid siis avastati võimsamate teleskoopide abil, et Pluutoga sarnaseid objekte on tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada. Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma: Klassikalised planeedid on need taevakehad, mis liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju ning on puhastanud oma orbiidi lähedusse jääva ruumi. Teise kategooria alla mahuvad kääbusplaneedid, mis samuti liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera
Nüüdisaja kirjandus looming või äri Kirjandus on alati esindanud ühiskonna mõttemaailma ning kehtivaid norme. Igat ajastut iseloomustavad oma kindlad märksõnad ning tegutsemismustrid. Päikesest kõige kaugemal asuvat planeeti Pluutot, mille liikumisel ühest sodiaagimärgist teise kulub ligikaudu kakskümmend ja pool aastat, loetakse ümbersünni planeediks ning nende ajastute muutuste iseloomustajaks ja tekitajaks. Peale 2008. aastat on saanud alguse uus maailmavaade ning seetõttu on muutumas ka kirjandus, ent ometi on inimestel meeles eelkõige eelnev, tugevalt postmodernistlik, ajajärk. Seetõttu peab nüüdisaja kirjandusest rääkides pidama silmas eelkõige seda perioodi, kui Pluuto oli Amburis ehk 1996-2008. Kas
Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planeediks.. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (Pluuto) 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused: Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4
Pluuto paljale silmale kätte ei andnud ning nende olemasolust ei teatud midagi. Seetõttu pole tähtkujude ja rändavate taevakehade vahel üksühest vastavust. Märkigem siinkohal, et palju hiljem, kui võeti kasutusele teleskoobid ning avastati Uraan, Neptuun ja Pluuto, seoti needki tähtkujudega. Asjaolu, et nendega varem ei arvestatud, astrolooge ei takistanud, nagu ei sega astrolooge praegugi tõsiasi, et Pluutot enam planeediks ei peeta. Sodiaak Päike, Kuu ja planeedid liiguvad Maalt vaadatuna piki taevaskera vööd, mida nimetatakse Sodiaagiks. Troopiline astroloogia jagab Sodiaagi 12 võrdseks lõiguks (360º : 12 = 30º) ehk sodiaagimärgiks, mis on nimetatud Sodiaagi tähtkujude järgi vastavalt: Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur, Kaljukits, Veevalaja ja Kalad. Troopilises
Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuunil on ka rõngad. Maapealsed vaatlused näitasid ainult ähmaseid kaari terviklike rõngaste asemel, aga Voyager 2'e fotod näitasid, et nad on terviklikud rõngad heledamate kohtadega. Üks rõngastest paistab olevat veidra põimunud struktuuriga. Neptuuni on võimalik vaadata binokliga, aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. · (PLUUTO) Pluutot ei loeta alates 2006.a meie päikesesüsteemi osaks. Ei teata eriti palju (kaugel). Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeeti kui ka tähte. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet. Pluuto on kõige väiksem planeet. Tal pole kindlat orbiiti. Pluuto asub Maast väga kaugel ning seetõttu on see ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel.
4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Päikesele Lähemate planeetide orbiidid on enamvähem ringi kujulised. 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluutot ei saa lugeda ei hiidplaneetide ega ka Maa-tüüpi planeetide hulka. Taevakeha võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule, pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi
5 Staatus Alates avastamisest 1846. aastal kuni Pluuto avastamiseni 1930. aastal oli Neptuun kõige kaugem teadaolev planeet. Pluuto avastamise järel sai Neptuunist kauguselt eelviimane planeet, välja arvatud aastatel 1979-1997, mil Pluuto oli oma elliptilise orbiidi tõttu Päikesele lähemal kui Neptuun. Kuiperi vöö avastamine 1992. aastal tekitas teadlaste seas arutelu, kas Pluutot peaks pidama planeediks või lihtsalt üheks suuremaks taevakehaks Kuiperi vöös.2006. aastal defineeris Rahvusvaheline Astronoomiaunioon esmakordselt planeedi ja nimetas Pluuto ümber kääbusplaneediks, mistõttu Neptuun oli taas Päikesesüsteemi viimane planeet. 6 Koostis ja ehitus Neptuuni mass 1,0243×1026 kg jääb Maa ja suurte hiidplaneetide masside väärtuste vahele
veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh, sest otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises. Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Tema orbiit on nii piklik, et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal. Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Teiseks, võrreldes teiste planeetidega on Pluuto väga väike planeet ning on võrreldav suuremate asteroididega. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. 17. Uraani välisilme ja pöörlemine? Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina, mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on Uraani atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on
pöörlemisele vastassuunas,idast läände. Neptuuni üks kaaslastest, Triton, on üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis ning omapärane seetõttu, et ta liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 15. Kuni 2006 aastani oli Pluuto üks üheksast Päikesesüsteemi suurest planeedist, kuid Rahvusvaheline Astronoomiaunioon otsustas ta kvalifitseerida ümber kääbusplaneediks. Arvatakse ka, et pigem tuleks Pluutot klassifitseerida suure asteroidi või komeedina kui planeedina. Pluuto on kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest ning tema orbiidi kalle on samuti palju suurem. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust
tugevamalt kui planeedile, mis muudab Kuu orbiidi kaldu rohkem Päikese Maa poole ja on andnud ka põhjust vaielda Kuu staatust kui eraldi planeeti, mitte Maa kaaslast. Päikese mõjul on Kuu side maaga nõrgem täiskuu ja kuu loomise ajal. Samuti on Kuu erakordne oma suuruse poolest võrreldes planeediga – Kuu diameeter on veerand Maa oma ning selle mass 1/81 Maa omast. Temast suurem võrreldes oma planeediga on vaid Charon, mis on kääbusplaneedi Pluuto kaaslaseks, kuid kuna Pluutot ei loeta planeediks, jääb Kuu oma mõõtmetelt esikohale Päikesesüsteemis. 4 3. KUU PÄRITOLU Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: 1. Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2
3 mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planeediks. Foto Päikesesüsteem. Planeetide suuruste võrdlus Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljulahmakad, hulk gaasi
suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16.Mida on teada Pluto kohta Päikesesüsteemi kaugeimat planeeti Pluutot pole külastanud veel ükski automaatjaam. NASA üritab esimesed taolised ("Pluto Express") välja saata alles 2001. aastal ja kohale peaks need jõudma 2013. aastal. Sellele vaatamata on viimase paarikümne aastaga meie teadmised Pluutost oluliselt kasvanud. Kaaslase avastamine andis võimaluse määrata Pluuto ja Charoni kogumassi -- see on üle neljasaja korra väiksem Maa massist. Seega ei saanud Pluuto tekitada ka Uraani liikumises selliseid häireid, millel põhinesid P. Lowelli ja W
Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeedi kui tähena. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet. Päikesesüsteemi väikekehad Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. 8 ASTEROIDID Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel (vt. Joonist), olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid
termotuumasünteesi abil energiat. Planeediks kvalifitseerumiseks peab mass olema piisav, et puhastada gravitatsiooniliselt oma ümbrus. Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on maatüüpi planeedid. Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on jupiteritüüpi ehk hiidplaneedid. Eelnevalt olid planeedid järjestatud Päikesest kauguse kasvamise järgi. Suuruse järgi alates suuremast on järjestus Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Maa, Veenus, Marss, Merkuur. Pluutot loetakse alates 2006 aastast väikeplaneediks. Kõigil hiidplaneetidel on olemas rõngad. planeetide kaaslased (tähtsamad) a)Merkuur puudub b)Veenus puudub c)Maa Kuu d)Marss Phobos ja Deimos e)Jupiter Io, Europa, Ganymedes, Callisto (Galileo kuud) f)Saturn Titan, Japetus, Rhea g)Uraan Titani, Ariel, Oberon h)Neptuun Triton
24. augustil 2006 aastal nimetas Rahvusvaheline Astronoomide Liit Cerese kääbusplaneediks, kuid asteroidiks jäi ta endiselt. Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha päikesesüsteemis. Alates 1930 kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble´i kosmoseteleskoop suudab vaid üksikuid suuremaid vorme tema pinnal eristada. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Pluuto jääb suuruselt alla seitsmele päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole , Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg .Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3
aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Ta jääb suuruselt alla isegi seitsmele päikesesüsteemi kuule Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanusele ja Tritonile. Pluutost kaugemal asuv teine kääbusplaneet on Eris. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest, mille nimi on Charon. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast - Nix ja Hydra. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud. 1988
Kõrvalekalded Uraani orbiidil lubasid 19. sajandi keskel järeldada, et Uraani taga on massiivne planeet, mis oma gravitatsiooniväljaga kutsub neid kõrvalekaldeid esile. Uraani ringide süsteem. Pilt: Erich Karkoschka/NASA, 1996, http://apod.nasa.gov/apod/ap960430.html kaudu. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 10. NEPTUUN Neptuun on Päikeselt kaheksas ja viimane planeet. Ennem Rahvusvahelise Astronoomia Liidu 2006. a. otsust peeti viimaseks planeediks Pluutot. Nüüd on Pluuto ümberkvalifitseeritud kääbusplaneediks. Neptuun koos Uraaniga kuuluvad jäähiidude klassi. Ennem 1990-ndaid peeti neid gaashiidudeks koos Jupiteriga ja Saturniga. Nende struktuuri erinevuste tõttu käsitletakse neid nüüd aga kui eraldi klasse. Neptuun avastati 1846. a. Avastuseni viis ebaregulaarsuste uurimine Uraani liikumises, mida põhjustas Neptuuni gravitatsiooniväli. Neptuuni läbimõõt on vaid 3 % võrra väiksem kui Uraani oma. Samas ta on 15 %
Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. 1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole "Päiksesüsteemi lõpus" üksi, nimelt on tal kaaslane Charon. Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit. Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeeti kui ka tähte. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet. Kasutatud kirjandus H. Eelsalu "Astronoomialeksikon" Õpilase teadusentsüklopeedia
Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. 1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole "Päiksesüsteemi lõpus" üksi, nimelt on tal kaaslane Charon. Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit. Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeeti kui ka tähte. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet. 11 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. Selles peatükis tulebki neist juttu. ASTEROIDID Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel (vt. Joonist), olles
1) transiidis planeet: tema sünnimaja; sünnimaja, mida ta valitseb; lisaks maja, läbi mille ta liigub 2) aspekt 3) transiiti vastu võttev punkt: tema sünnimaja, sünnimaja, mida ta valitseb Võttes arvesse kõiki neid laiendatud punkte, ei ole eelnev sündmus enam mingi abstraktne inimese elus hõljuv asi, näiteks "Ma armastan", vaid sa tead ka kus, kuidas ja kes sellega seondub. Lihtne teljestik Joonisel 3 on lihtsustatud kaart, mis näitab sünni-Pluutot, sünni-Kuud ja transiidis Pluuto asendit. Selles kaardis moodustab transiitne Pluuto sünni-Kuuga kvadraadi. Transiitse Pluuto kvadraati sünni-Kuuga saab mõtestada, kasutades eelpool tähestiku peatükis toodud infot. Transiit Radix Planeet Radix- positsioon
Ilmselt hakkab siin Päikesesüsteem lõppema. Muud taevakehad: o Pluuto Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. o Asteroidid Suur lünk Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel köitis samuti planeediotsijate tähelepanu. Siin tuli edu kiiremini -- esimene pisiplaneet Ceres avastati 1801. a., järgneva 50 aastaga leiti neid veel
kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. (Allikad 4, 5, 8, 10) 1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole "Päikesesüsteemi lõpus" üksi, nimelt on tal kaaslane Charon. Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit. (Allikad 4, 5, 8, 10) Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeeti kui ka tähte. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet. Andmeid Pluutost: · raadius: 1137 km (0, 18 Maa raadiust) · mass: 1, 4 * 1019 tonni (1/418 Maa massi) · keskmine tihedus: 2, 2 g/ cm3 (0, 4 Maa keskmist tihedust ) (Allikad 4, 5, 8, 10) 5. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. 5.1. Asteroidid
Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna · Merkuur · Veenus · Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). 4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). · Päikesesüsteemi väikekehad · asteroidid · komeedid · meteoorkehad · kosmiline tolm Asteroidid - tahked ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (Ceres d=913km) Vesta d=526 (501)km Pallas d=522(523)km Hygiea d=430km
Päike tekkis umbes 6 miljardit aastat tagasi ja tema eluiga ennustatakse veel 4 5 miljardile aastale. Päike on hõõguv gaasikera massiga 1030 kg, mis on ca 300 000 korda Maa massist suurem. Päike on tüüpiline täht, nagu kõik öötaevas nähtavad tähed. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti (küllalt suurt, tahket, mitte valgust kiirgavat taevakeha). Päikese poolt loetuna on need: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Varem loeti planeediks ka Pluutot, kuid 2006.a. arvati see planeetide hulgast välja. Aeg-ajalt leidub ajakirjanduses teateid ka kümnenda planeedi avastamisest, aga lõplikku selgust pole. 57 Meie elame Päikesesüsteemi planeedil Maa, mis liigub peaaegu ringikujulisel orbiidil 150 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest. Maa keskmine temperatuur on +23°C.
annaabi.ee 
