mitmeh. kõrvale tuli ka /mitmeh. homofooniline mitmeh. Muus. *lauto, klavessiin, klavikord, *täiust. keelpille- viiul (tähtsaimaks instrum. spinett, viola da gamba, soolopilliks), vioola, tsello, kontrabass pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal.
· Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaasia · Ansamblimuusika: · Tantsud (sageli paaris aeglane, kiire) · Pavaan ja galliard · Canzon (eeskujuks ilmalik motett) polüfooniline instrumentaalpala · Sonata (it. Sonare kõlama) - al. 16. saj. lõpust tähistatakse instr. Palasid · Ricercar - range polüfoonilise ehitusega. (imitatsioon)
Flööt 7.C Sabina Liselle Zahharov Lisett Sigur Rebekka Helena Pindma Laura Venelaine Flöödi tutvustus Puupuhkpill Soolo- ja orkestripill. Jazz- ja rockmuusika Ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast vaid küljelt Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt) Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Ajalugu Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. Karu sääreluu, mammutikihv, pilliroost ja konnakarpidest. Jahiretkedel peibutati muusikariistade kõrgete signaalidega ulukeid. Flatus (ladina keeles) Mängimine Huulikuava Rikas tämber Kõla Erinevad flöödid Pikoloflööt Altflööt Bassflööt Kotrabass- ja subbassflööt Tuntud flöödimängijad Ian Anderson Peter Gabriel Ann Wilson Jaan Õun Videod ...
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõmuks,
"Suvi" (16. sajand) d RENESSANSS 14.-16. SAJAND Puupuhkpillid: Kodune * Plokkflööt musitseerimin * Pommer e * Dulcian -> Fagott * Krummhorn
motetiga sarnane meloodilised, lüürilised armastuslaulud, kiired, lõbusad Desprez- Renessansi tähtsaim helilooja, tähtsustas teksti Luther- Saksa munk ja usutegelane, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Luteri koraal- Protestantlik kirikulaul, kus emakeelsele värsstekstile vastab igas salmis sama meloodia. Võis saateks olla orel. Klahvpillid- orel, positiivorel, klavikord, klavessiin, psalteerium Keelpillid- riidel, gamba, rataslüüra, harf Puhkpillid- plokkflööt, pomme, krummhorn Ilmalik laul itaalias 16.saj- Suunad: rahvalikud laulutüübid, mida kirjutasid itaallased madrigal, mida kirjutasid Madalmaadest pärit heliloojad, peened, keerulised. Motett- polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul
Barokk 17. saj – 18. saj esimene pool ÜLDISELOOMUSTUS Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide tormiline areng, orkestrimuusika buum, kujunes välja barokkorkester. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. MUUSIKA KOHT ÜHISKONNAS Muusika muutus kuulamisobjektiks, kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (kirik kontserdipaigana) ning ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistid...
Lutheri koraal saksa protestantlik kirikulaul Iseloomusta Prantsuse ilmalikku laulu 16. Sajandil. See levis kogu Lääne-Euroopas. Kujunes tundeline ja sõnakeskne väljendus. See oli neljahäälne. Kaks laulutüüpi: ühed meloodilised, teised kiiretempolised ja lõbusad Madrigal 14.saj. Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm. Tabulatuur noodikiri 16. 17. sajandil, mis tähistab mitte helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin Puhkpillid: plokkflööt, pommer, dulcian Keelpillid: lauto, vioolo, gamba
Harf on näppkeelpill. Harfi kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas. Pillil looklevad ülaosa, kaela küljes asuvate haalestusverbilid ja kettad keelte pikkuse muutmiseks. Sammas on instrumendi toetamiseks, selle sees asuvad pedaale ja kettaid ühendav mehanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega mängitakse kõrgemaid keeli ning heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat Ühte oktaavi seitsmest helist (keelest) pool- või täistooni võrra. Harfil on meeldiv, õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik c-keeled on värvilt punased, f-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur ku...
Numbriooper- ooper koosnes terviklikest numbritest e osadest(aariad, duetid, tantsud). Instrumentaalmuusika hulka kuuluvad ka intermeedium ja intermezzo, mis olid ooperi vahemängud. Kasutati ka singspiele-tõsise ooperi vahemäng. Inst.muusika teoseid nimetati sonaadiks.(kammer-, soolo-, kirikusonaat)helilooja-a.conelli. orkester-4-häälne(2 viiulirühma, vioolarühm, basso continuo e madala häälega basspillid) soolopillid: viiul, oboe, plokkflööt. Klavikord, klavessiin, orel. Instr.muusika vormid: 1) concerto grosso-suur kontsert(corelli, Händel)eripära: soolopillid mängivad vaheldumisi orkestriga.2) fuuga-põgenemine. Polüfoonilise muusika kõige keerulisem vorm. Koosneb kindlatest lõikudest: *ekspeditsioon(dux- teema esitatakse samas helistikus, comes- teema esitatakse sama põhihelistiku 5. astmelt.) teema tutvustamine * töötlus-muusika areng, teemade edasi arendamine.
2. Tekst seotud muusikaga 3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia Josquin Desprez Johannes Ockeghem Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muusikat. Esimesed instrumentaalmuusika näited on tokaata muusika töötlused või seaded. Ansamblimuusikas olid enam levinud tantsud, mida esitati paari kaupa. Neid mängiti ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin Puupuhkpillid: plokkflööt, pommer, fagott, krummhorn Vaskpuhkpillid: trompet, tromboon, tsink Keelpillid: viola da gamba, viiuli eelkäija Villanella, balletto, frottola, šansoon Sonata, canzon, ricercar, toccata Vasta küsimusele: Mida tähendab ilmaliku noodi väljaannetes märge 'laulmiseks või mängimiseks?' 1. Kõike helisid võib laulda 2. Helisid võib jagada lauljate ja pillide vahel 3. Kõiki helisid võib mängida vabalt valitud pillidel 4. Helisid võib laulda pillide dubleerimisel
5. Nimeta 15.-16. Sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Sansoon-pr keelne ilmalik polüfooniline laul, Frottola-lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, Villanella-laul, mis matkib lihtsat rahvamuusikastiili, Balleta, Motett, Madrigal-tõsine armastusluule. 6. Kirjelda luteri koraali Saksa protestantlik kirikulaul. Igas salmis korduv viis ja stroofiline värsstekst. 7. Nimeta renessansiajastu pille Orel, klavessiin, klavikord, plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn, trompet, tsink, viola. 8. Mis iseloomustab barokiajastu vokaalmuusikat? - (oli töös 1. Real) 9. Seleta mõistet monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib tavaliselt kaasas ka harmooniasaade. 10. Seleta mõistet basso continuo? Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest. (oli töös 1. Real) 11. Seleta mõistet kantaat
Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida
Flööt Flööt (itaalia keeles flauto) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo - ja orkesterpill . Tänapäeval kasutatakse flööti ka jazz- ja rockmuusikas - neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja muudest sulamitest, klaasist ja süsinikkiust. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900. Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobal Böhm (17941881). Plokkflööd...
Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Kodumaa Itaalia Õukonnakesksem, õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikud. Tekkis kontsertstiil. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide areng. Kujunes prof. muusikute klass, töötasid õukonnamuusikutena ja kirikukapellides. Täiustati keelpille- viiul, vioola, tsello, kontrabass. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Populaarsed oboe ja plokkflööt. Võeti kasutusele haamerklaver. Orkestrimuusika buum. Uued vormid: ooper, oratoorium, kantaat, passioon, instrumentaalkontsert, contcerto grosso, fuuga, instrumentaalne tantsusüit. G. F. Händel, J. S. Bach Händel Bach Läbilöögi inimese energia, kes kirjutab Tema muusika on filosoofiline, see annab vokaalmuusikat bel canto stiilis. Eriti lõpmatuse tunde. Tema muusika tundub olevat
Kordamisküsimused kontrolltööks - Renessanss 10 klass Millal oli renessanss muusikas? 15.-16. sajand Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? Miks Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg, sest sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhetes? Tugevnes muusika seos tekstiga. Õpiti väljendama samu hingeseisundeid. Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Mitmehäälne ilmalik laul Kuidas saab esitada renesanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? -Kõiki hääli võib laulda -Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel -Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel -Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? Kõlaideaal, mille aluseks sai...
harmooniapill - improviseerib bassihelida harmooniat (klavessiin, orel, lauto) viiul - ansambli -ja soolopill viola da gamba - poognaga mängitav keelpill oboe - meloodiapill, väljendusrikas kõla fagott plokkflööt klavessiin - oluline harmooniapill positiivorel ja klavikord - klaviirmuusika orel Ooper Ooper on kõige Ooperit on valdavalt seotud suurejoonelisem. Esimesi õukonnapidustustega. oopereid nimetati Tekkisid mitmed
youtube.com/watch?v=V2zc1TLML1k Keskaja pillid ja heliloojad Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidle, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusika ajaloos on Leonius ja Perotinus. Helinäidised 1. harf: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/harp2.mp3 2. plokkflööt: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/kortholt.mp3 3. põikflööt 4. šalmei: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/mshawm.mp3 5. trumm, tamburiin 6. organum: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/organett.mp3 7. lauto: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/lute.mp3 8. šohvar: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/shofar.mp3 9. rebekk: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/rebec.mp3 10. psalteerium: http://www.music.iastate.edu/antiqua/mp3/psaltery.mp3 11
harmooniapill - improviseerib bassihelida harmooniat (klavessiin, orel, lauto) viiul - ansambli -ja soolopill viola da gamba - poognaga mängitav keelpill oboe - meloodiapill, väljendusrikas kõla fagott plokkflööt klavessiin - oluline harmooniapill positiivorel ja klavikord - klaviirmuusika orel Ooper Ooper on kõige Ooperit on valdavalt seotud suurejoonelisem. Esimesi õukonnapidustustega. oopereid nimetati Tekkisid mitmed
Keskaja muusika (V saj a 1300) Varakristlik laul Kristliku muus. lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused (nt Antiookias). Kristlik liturgia koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunesid eelkõige Süüria aladel. Pika aega oli kristlaste ühiskeeleks kreeka keel (Kyrie). Apostel Pauluse sõnul on kristlaste lauludeks psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Pillide kasutamine kirikus algselt keelatud. 313 a saab ristiusk Milano ediktiga lubatud usundiks ning muutub varsti laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat, nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem-...
· Rahvakeelne · Ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole · Mitmehäälne · Orelisaatega Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria. Eraldi instrumentaalmuusikat veel ei kirjutatud. 16. sajandi pillimuusika oli peamiselt improvisatsiooniline. Pillid: · Klahvpillid o Orel o Klavikord o Klavessiin · Keelpillid o Lauto o Viola da gamba · Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille o Plokkflööt o Pommer (oboe eelkäija) o Krummhorn · Vaskpillid o Trompet o Tromboon Heliloojad · Johannes Ockeghem kirjutas esimese reekviem-missa. · Orlandus Lassus kirjutas umbes 2000 teost, ühendas Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikale omased jooned.
Tekst pärit Uuest Testamendist, tähtis osa on kooril, kes laulavad hulga tegelaste repliike. Ooperi kujunemine- ooper kujunes välja keskaegsetest tragöödiatest ja õukonnapalletist, kus mõlemas oli laulul tähtis koht ning edasi anti mingi lugu. Claudio Monteverdi- ,,Orpheus" 1637. a avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassino; Napol. Pillid ja instrumentaalmuusika: populaarsed pillid olid: viiul, vioola, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, klavikord, orel. Pillimeistrid: Antonio Stradivari; Niccolo Amati. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Numbriooper- ooper, kus oli tähtis välimus, lauljate juures oli oluline kuidas ta laulis, mitte see mida ta laulis. Kastraatlauljad: Farinelli Barokktrio- kolm häälerühma, pille võis olla palju rohkem. Süit- instrumentaalmuusika vorm, koosnes 4. osast: a)allemande b)courante
monarhia + kodanlikud muusikud töötasid haamerklaver. Populaarsed tantsusüit, fuuga Georg Philipp Telemann revolutsioonid). õukonnakapellides ja ka oboe ja plokkflööt. Õukonnakeskus; kirikukapellides (ka kirik kontsertstiil võis olla kontserdipaik) ning ooperiteatrites (NB! Ooperi teke). Klassitsism (18
orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Prantsuse kuninga, Saksi kuurvürsti ja veel mitme üliku õukonnaga. Tema loomingu peaosa moodustavad üle 450 soolokontserdi, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele (tsello, viola d'amore, mandoliin) ja puhkpillidele (fagott, oboe, põik- ja plokkflööt, trompet). Ligi sada kontserti on säilinud 2-4 solistile orkestriga. Vivaldi tuntuimad teosed on ,,Aastaajad'' neli esimest viiulikontserti kogumikust ,,Il cimento dell'armonia e dell'invenzione'' (,,Harmoonia ja leidlikkuse võistlus'', op. 8, 1724), mis kujutavad helimaali võtetega nelja aastaaega. Kontsertide aluseks on (ilmselt Vivaldi enese loodud) sonetid, mille eredamad kujundid on kirjutatud partituuri koos teravmeelsete
1.Millal Ars Nova muusikastiil toimis? Selgita tähendust Nimetusega Ars Nova tähistatakse uut muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380 (14.saj.). Selle mõiste võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes tahtsid eristada oma muusikat varem loodust. Hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 2.Millised muutused toimusid Ars Nova ajastul kunstmuusika valdkonnas? Mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama? Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel...
muusikastiil? Selgita Ars Nova tähendust. Misssugused 3 suuremat muutust toimus Klahvpillid: klavessiin, klavikord, orel Ars Nova ajastul kunstmuusika zanrites? 1320 1380. Prantsusmaal. Ars Nova tähendab ladina keeles uut kunsti. Muutused: Keelpillid: lauto, vioola, vioola da gamba mitmehäälse ilmaliku seltskonna laulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer, kõrvale, motett sai kõige esinduslikumaks tsingid, krummhornid, tromboonid, zanriks 14 saj, kirikumuusikas hakati trompetid komponeerima eraldi zanrina missatsükli ordinaariumi osi. Missugume oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Missugune oli uus harmoonia, milliseid helilaade hakati kasutama? Muusika pidi meeldima eeskätt inimese kõrvale
õukonnatansust: allemande-rahulik saksa sammutants, courante- kiire prantsuse hüppetants, sarabande-pidulik hispaania tants, gigue-soti hüppetants. Soolipilli ja ansamblipillina kerkis esile viiul. Teistest poognaga mängitavates keelpillidest on väga iseloomul viola da gamba. Puhkpillidest oli kammer- ja orkestrimuusikas meloodiapillina kasutusel oboe. Bassipillina oli kasutusel fagott ja kammermuusikas oli meloodiapillina armastatud ka plokkflööt. Klahpillidest oli kammermuusikas suur roll klavessiinil kui ka positiivorelil ja kalvikord. 17.saj teisel poole ja 18.saj algul hoogustus orelite ehitamine. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio samuti kujunes hilisbarokile neljahäälne itaalia orkester.
st orel. Ilmalikus klavessiin (tsembalo); vioola, tsello, kontra- klassikaline muusikas fiidel, rebekk, lauto, viola da gamba, bass, tähtsaimaks soolo- sümfooniaorkestri harf, põikflööt, trompet, viola da braccio; pilliks sai viiul. koosseis, populaarseks pillid käsitrumm, tamburiin. plokkflööt, pommer, Konstrueeriti põikflööt soolopilliks sai klaver dulcian, krummhorn; ja fagott, populaarsed ka trompet, tromboon, plokkflööt ja fagott. tsink; täiuslikemaks Esimesed katsed teha
RENESSANSS. Ilmalik muusika 14 16 saj. kunstiajastu Üldajaloos loetakse keskaja juurde kuuluvaks 14.saj muutis Euroopat põhjalikult. Rooma-katoliku kirik, millele toetus keskaja kultuur ja maailmapilt täielikult, elas läbi kriisi, mis lõppes kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga (1378-1417), mil korraga valitsesid 2, lühikest aega isegi 3 paavsti. Selle põhjustasid Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid inimteadvuses eristuma. Ilmalikustumine tõi kaasa isegi iroonilise suhtumise kirikusse. 14.saj kerkis esile rikaste linnadega Põhja-Itaalia, kus kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Siin tekkis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast) Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inim...
Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Barokajastul tekkis palju uusi zanre nagu näiteks: ooper, oratoorium, kantaat, sonaat, instrumentaalkontsert ning fuuga. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid
8. Võrdle kantaati, oratooriumi ja passiooni. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile , harilikult pillide saatel oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile passioon - oratooriumižanri alaliik, põhineb Uue Testamendi evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? Meloodiapillid- viiul, oboe, plokkflööt, klavessiin, orel Basspillid- viola da gamba, fagott 10. Tuntumad pillimeistrid. Viiulimeister Niccoló Amati ning tema õpilased Andera Guarneri ning Antonio Stradivari. 11.Barokktrio- pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 12. Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester
sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Ooper Ooperi eelkäijad Euroopa suurimad olid vanakreeka tragöödiad, muusikakeskused võisid keskaegsed liturgilised draamad endale küll lubada avalikke ja müsteeriumid, renessansiaegsed ooperiteatreid, ent needki õukonnaetendused ja tegutsesid peamiselt madrigalikomöödiad. kõrgaadli rahalisel toel ning
Renessanssi muusika: 1. Renessanss keskajale järgnenud 14-16 sajandil väldanud perioood Euroopa kultuuriajaloos. (Renaissance taassünd pr.keeles). Algas Itaalias ning levis sajandite jooksul kogu ülejäänud Euroopasse. Põhja Itaalias kujunes kogu EU-le eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond . selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn ,,humanistlik" mõtlemine st. väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. 2. Ars nova oli muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. See mõiste võeti kasutusele et muusikateoreetikud saaksid eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust 1320. See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltsk...
Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass – Barokk 1. Millal oli barokk muusikas? 1600-1750 (16-18saj) 2. Milline oli barokne kultuur kõige üldisemalt? Ülepaisutatud, toretsev, tundeseisuneid rõhutav ja esile kutsuv. Püüdis luua muljet. 3. Kuidas erineb barokkmuusika renessansi muusikast? (võrdle monoodiat ja polüfooniat, kuidas muutus suhtumine teksti) Varasema polüfoonia (hääled võrdsed ja iseseisvad) asemele tuli monoodia (ühehäälne meloodia + harmooniasaade). Vokaalne meloodia oli tihedalt seotud tekstiga – jälgiti täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Levis arvamus, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. 4. Kuidas ja miks muutus barokkmuusika esitajate suhtes nõudlikumaks kui varasem koduseks esitamiseks mõeldud muusika? Kui varasem muusika polnud mõeldud kuulajaile, siis nüüd oli esitajate ülesandeks kuulaja tähelepanu köitmine ning efektsete kontserdite andmine, mistõttu oli oluline esituse efektne virtuoo...
Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm)
(nürnberg) Richard wagner ooper ,,nürnbergi meisterlauljad"-käsitleti meistersingerite teemat. Inglise ilmalik laul: Ayr aaria-soololaul, saadeti lauto saatel. Instrumentaalmuusika 16. Saj: Tabulatuur-omapärane praktiline noodikiri, mis on levinud 14-18 saj. Ei panda kirja helikõrgusi, vaid pigem mänguvõtteid.peamiselt kasutatud soolorepertuaari jaoks. Klahvpillid orel,positiivorel(teisaldatav),klavikord,klavessiin,ing:spinett, virginaal Puhkpillid plokkflööt,põikflööt,trompet,tromboon,tsink(väljasurnud),pommer=oboe Keelpillid vioola eritüübid Sonare sonata->sonett. Pilliteos. Levinumad tantsud 16 saj. Pavaan pidulik,väärikas,aeglane käigutants. Galliard lõbus,kiire õukonnatants.
ole kuldlõikelises vastavuses Tsello madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott 2x lesthuulik, madalaim Vaskpuhkpillid Valmistatud messingust Cu + Zn. Tämber särav, jõuline. Ehitus pillitoru ühes otsas on kausshuulik, teises kõlalehter. Tämbrit muudetakse sordiini abil. Trompet kõla on pidulik, ventiilidega, kõrge ja särav tämber Tromboon kõlalt massiivsem kui trompet, U-kujuline kroon, helikõrgust muudetakse krooni abil
Kõrgemas registris sarnanes kõla trompetiga, madalamas trombooniga. Plokkflööt 11. sajandi Prantsuse miniatuuril on näha kitseneva avaga pikiflööt. Seega on võimalik, et Inglismaale tõid selle normannid. Ingliskeelset nimetust recorder on esimest korda kasutatud 1388. aastal. Plokkflööt oli kirjas Derby krahvi, hilisema kuninga Henry IV varanimistus. Kuni 1470. aastani oli plokkflöödil 6 võrdsete vahedega sõrmeava ja 1 pöidlaava. Vanim teadaolev säilinud plokkflööt leiti ühe 15. sajandi hoone alt Dordrechtis. Plokkflööt oli Euroopa renessanss- ja barokkmuusikas üks populaarsemaid pille. Tromboon Tromboon leiutati 15. sajandil, et rahuldada 14. sajandi lõpu ja 15. sajandi alguse heliloojate nõudmisi, kes kirjutasid üha rohkem madalates kõrgustes. Esimeste tromboonide eelkäijaks olid suured S- kujulised trompetid, mida flaami meistrid valmistasid Burgundia õukonnale. Pilli esimene nimi oli trompette-saicqueboute ,,tõmba-ja-lükka-trompet"
Erakordsetel juhtudel võidi kokku kutsuda vägagi suuri koosseise, ajaloost on teada ka 150-liikmelisi orkestreid. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis ,,Orpheus" Kasutusel olid veel järgmised pillid: · portatiivorel · viooladakamba (põlvede vahel, tp tsello) · klavikord · fagott · klavessiin · plokkflööt · orel · põikflööt Uued esituskoosseisud. · Barokktrio -- kaks meloodiapilli (kõige tüüpilisemalt viiulid, kuid miks mitte ka flöödid, plokkflöödid, oboed või segakoosseisud) ja basso continuo. NB! "trio" tähendab kolme partiid, mitte kolme mängijat, sest continuo mängimiseks läks vähemalt kahte pilli vaja. · Itaalia orkester -- kaks võrdväärse tähtsusega viiulirühma teineteisega "dialoogi" pidamas,
Saksamaal oli ilmalik laul ühehäälne ja Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal. 15. Pillimuusika iseloomustus 16.sajandil Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. 16. Pillid (õpikus ka mingid nunnud pildid) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 17. Ansamblimuusika tantsud ja instrumentaalmuusika vormid canzon, sonata, ricercar Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus
moll-helistikke ning igat nooti kõrgendada ja madaldada. 11) Kirjelda levinumaid instrumentaalkoosseise - barokktrio, barokkorkester Lk. 105 1)barokktrio kõige tavalisem pilliansambel itaalias. Selle koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo. Sõna trio tähistab siin kolme partiid, mitte kolme pilli, sest et vähem kui neljakesti ei saa selles ansamblis mängida. Meloodiapillideks võisid olla nt viiulid, oboe või plokkflööt. 2)barokkorkester neljahäälne, iseloomulik hilisbarokile, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d) ja vundamendiks basso continuo, mida võidi mängida mitme pilliga. Selline tüüp levis kiiresti üle euroopa ja sellest sai alguse klassikaline sümfooniaorkester. 12) Instrumentaalvormid sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107
Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm).
-Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: Portatiivorel - kaasaskantav kõige pisem Positiivorel - kaasaskantav vankriga Keelpillid: Fiidel - viiuli eelkäija Rebelk - alt viiul pmst Organistrum e nurdy-gurdy - 3 keelt, keeled, ketas, keerutamine, klahvid Dulcimer - kandle sarnane, aga lüüakse haamriga Psalteerium - kandle kõla, mängitakse püsti Lauto - pooliku pirni kujuline (kael on ära murtud) Harf - süleharf Puhkpillid: Topelt plokkflööt Torupill - ainus sõja muusikainstrument Mitmehäälne muusika - Eeldas noodikirja kasutamist - Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks - Ühehäälsuse kõrvale ilmus mitmehäälsus Mitmehäälsus kujunes 11.-12. Sajandil Organum: - Mitmehäälsuse ainus vorm pikka aega kiriklikes allikates (paralleelne organum ja vabaorganum) - Saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis - Gregoriuse laulule lisati saatehääled - 12
mainitakse Eestis viiulit 1653. aastal Tartus. Seda sai aasta läbi mängida. Viiulilugudes esines tihti torupillimängu käike ja intonatsioone (neid lugusid nimetati torupillivalssideks). MIS PILL MÄNGIB? Näiteks.. Mängutoos Lõõts, pingipill ,,Polka Saaremaalt" elektrikitarr, kannel ,,Kukepilli lugu" kukepill Karjapasun Torupill, saksofon, kausipillid ,,Juurika Jaani leivalõpik" viiul, torupill, kitarr ,,Nipet-näpet" kitarr, plokkflööt, viiul, trummid. 4
õukonnakapellides, kirikukapellides. I ooperiteater avati 1637.a Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika , mis erines vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid. Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide nelja-liikmeline perekond: Viiul Viola (altviiul) Tsello Kontrabass Gremona viiulimeistrid Guarnieri Amati Stradivaari Tuntumad puhkpillid: Fagott Oboe Plokkflööt Põikiflööt Uued muusikazanrid VOKAAL: · Ooper · Oratoorium · Passioon · Kantaat ISTRUMENTAAL: · Concerto grosso · Instrumentaalkontsert (soolokontsert) · Tantsusüit · Fuuga Ooper tekkis 16. Ja 17. Sajandi vahetusel. Esimene ooperi autor oli Itaaliast Jacopo Peri. I ooper "Daphne" 1597.a II ooper "Eurydike" 1600.a Barokkooperi looja Claudio Monteverdi:
teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele haamerklaver. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe, plokkflööt.Orkestrimuusika sai populaarseks. Barokkorkester, mis kasvas väljas barokktriost, oli tavaliselt neljahäälne. Orkestrid esinesid õukondades.Populaarseks sai homofoobiline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Barokiajastu vokaalmuusika 1. Soololaul- retsitatiiv. Kõnelähedane laul, arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. 2. Aaria- lauldi alguses ainult lauto, basso continuo pillirühma või mõne suurema ansambli saatel
armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, aga tihti ka religioosse alltekstiga. Saksamaal oli muusika eeskujuks Madalmaade muusika, Inglismaal itaalia muusika. Pillid ja instrumetaalmuusika 16. sajandi alguse pillimuusika oli põhiliselt improvisatsiooniline. Klahvpillifantaasia nimetus oli tokaata. Klahvpillidest olid kasutusel orel, klavikord, klavessiini erinevad tüübid. Fantaasiaid loodi ka keelpillidele:lautole ja vioolale. Ansamblipillidena kasutati enamasti erinevaid puupuhkpille : plokkflööt, pommer. Vaskpillidest kasutati trompeteid ja tromboone.
Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti ni...
RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI ...
zizzle BAROKIAJASTU MUUSIKA ( 17.SAJ-18.SAJ I pool ) Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu.Iseloomulik oli barokiajastu muusikale dünaamilisus, rahutus, liialdused ning teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
