CPAP MASKIGA RAVI VASTUNÄIDUSTUSED q Teadvushäire tõttu hoida hingamisteid avatuna või kui kriitilises olukorras oleva patsiendi hingamissagedus ja -jõudlus vähenevad. Sellisel juhul on näidustatud intubatsioon ja kunstlik ventilatsioon, kui haige üldseisund seda nõuab. TÜSISTUSED KOPSUTURSE KORRAL q jalgade turse (ödeem) q kõhu turse (astsiit) q vedeliku kogunemine kopsudesse (pleuraefusioon) q ummikud ja maksaturse VÕIMALUSED, MIS VÕIVAD AIDATA VÄHENDADA KOPSUTURSE TEKKIMISE RISKI q puhke korralikult q hoidke vererõhk kontrolli all q kui on vaja siis pidage arstiga nõu dieedi suhtes q pöördu arsti poole kui sul on terviseprobleemid, soovid nõuandeid toitumise, kehakaalu või füüsilise koormuse suhtes q jälgige oma vere kolesterooli taset q ärge suitsetage q piirake soola tarbimist q
liigselt vedelikku. Vedeliku asukoha järgi nimetatakse seda kas astsiidivedelikuks, kui ta koguneb peritoneaalõõnde, või pleuravedelikuks, kui ta koguneb pleuraõõnde. Vedeliku analüüsimine omakorda võimaldab kindlaks teha liigse vedeliku kogunemise põhjuse, mistõttu on uuritud erinevaid vedeliku parameetreid, mida oleks võimalik kasutada diagnostikas. Pleura- ja astsiidivedeliku analüüs Pleuravedelik Pleuraefusioon on patoloogiline vedeliku kogunemine pleuralestmete vahel ehk pleuraõõnes 1. Sellisel juhul koguneb vedelikku hulkades, mis on nähtav kliiniliste uurimismeetoditega või võib põhjustada patsiendile vaevusi. Eristatakse kahte tüüpi pleuraefusiooni- transudaati ja eksudaati. Transudaadi teket põhjustab vedeliku lekkimine pleuraõõnde, kas veresoones suurenenud rõhu või vähenenud valgusisalduse tõttu. Need tegurid on seotud süsteemsete muutustega
see väga harva, kuid võib seostuda järgmiste haigustega: kopsupõletik, tuberkuloos, kopsuinfarkt, kopsukasvaja, kopsuvälise lokalisatsiooniga kasvajad, kõhunäärmepõletik, reuma. (Kristman 1978.) Tavaliselt on kliinilised ilmingud põhjustatud haigusest, mille tõttu märg pleuriit tekkis. Kopsupõletik toob kaasa palaviku, külmatunde, valu rindkeres, hingelduse, higistamine, röga ja köha. Vedeliku kogus ja patsiendi aluseks olev kopsu haigus paneb paika sümptomite tõsiduse. Suur pleuraefusioon (suur kogus vedelikku pleuras) põhjustab astmat. Kui tegemist on väikese kuni keskmise vedeliku hulgaga, siis võib hingeldus puududa või olla minimaalne. (Bare jt 2004.) Mädane (purulentne) pleuriit on juhul, kui pleuraõõnes on mädane vedelik või vedelikus leidub baktereid. See võib tekkida samuti kopsupõletiku, operatsiooni või trauma tüsistusena. Pleuraempüeemia haige patsient on teravalt haige ja tal on sümptomid
suunast. Anamneesis on enamasti hiljuti kõhukoopa operatsioon, abdominaalne trauma või peritoneaalne sepsis. Abstsess reeglina tekib mitme päeva kuni mitme nädala jooksul peale operatsiooni/traumat/peritoniiti. Kaasneb palavik, isutus ja halb enesetunne, valu abstsessi piirkonnas, võimalik palpeeritav mass, CRV js ESR tõus, leukotsütoos. Subdiafragmaalsed abstsessid võivad anda respiratoorseid sümptomeid ja komplikatsioone: düspnoe, köha, pleuraefusioon, alasagara infiltraadid, atelektaas, pneumoonia. Douglase õõne abstsessi korral 7 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov võivad lisanduda uriini pidamatus ja kõhukinnisus või -lahtisus (kusepõie ja rektumi ärritus). Diagnoosiks laboratoorsed põletikunäitajad ja KT, UH, röntgen. Enamik kõhuõõne abstsesse nõuavad drenaazi
kopsuturse seotud õnnetus sissehingamisest, poomistunne, olenevalt ärritavast peapööritus, valu Lahustite gaasist toime kiire kuni rinnaku taga, turse suu- sissehingamine pikem avaldumine /kurgupiirkonnas Pleuraefusioon Aeglane avaldumine Vähenenud hingamiskahin ning Pleuriitiline rinnavalu, tumenenud muud põhjusega seotud 9 Sputum – röga 10 Kontratseptiiv – rasestumisvastane vahend. 248
annaabi.ee 
