Vesikest ehk amnion on nagu läbipaistev põis. Ta ümbritseb algul idulast ja seejärel vililast ning sisaldab lootevett. Loode ujub selles vedelikus, mis kaitseb teda kuivamise ja põrutuste eest. Lootekoti punktsiooni teel saadakse lootevett, milles sisalduvate rakkude järgi saavad arstid varakult kindlaks teha loote geneetilisi haigusi.( D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 138) Kõldkestal ehk koorionil on oluline osa kasvava loote toitumises. Sõrmjad koorionihatud moodustavad osa platsentast . Hattudes on lähestikku ema ja loote vereringe , nii et ained saavad tungida ühest vereringest teise. Kooriohatu biopsia seisneb koorionirakkude uurimises loote geneetiliste haiguste avastamiseks ning seda uuringut saab teha juba kaheksandal rasedusnädalal. Kusekott ehk allantois on kõige välimine lootekest ning sellest areneb välja nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Lootevälisteks organiteks võib veel lugeda nabavääti ja plantsentat.
ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois . 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12. Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood. Kestvus 10-45 minutit. Selle perioodi käigus eraldub platsenta emaka seina küljest. Tekivad järelväitused, mille käigus platsenta väljutatakse emakast koos lootekestaga.Platsenta sündimine ei ole valus, sest platsenta on väiksem ja pehmem, kui laps. Pärast platsenta sündimist kontrollitakse
allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12. Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood · Kestvus 10-45 minutit. · Selle perioodi käigus eraldub platsenta emaka seina küljest. Tekivad järelväitused, mille käigus platsenta väljutatakse emakast koos lootekestaga. · Platsenta sündimine ei ole valus, sest platsenta on väiksem ja pehmem, kui laps
Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12.Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood · Kestvus 10-45 minutit. · Selle perioodi käigus eraldub platsenta emaka seina küljest. Tekivad järelväitused, mille käigus platsenta väljutatakse emakast koos lootekestaga. · Platsenta sündimine ei ole valus, sest platsenta on väiksem ja pehmem, kui laps. Pärast platsenta sündimist kontrollitakse platsenta ja lootekestade
Downi tõvega lapse sündimise tõenäosus hakkab märgatavalt tõusma, kui ema vanus ületab 35 eluaasta piiri. 15. rasedusnädalal saab raseda verest määrata platsentas moodustuvat kooriongonadotropiini hormoone ja alfa-fetoproteiini. Kui fetoproteiini on liiga vähe ja kooriongonadatropiini palju, on võimalik, et lootel esineb Downi sündroom. Võetakse looteveest läbi ema kõhu või tupe loote rakke. Protseduuri tehakse 1620 rasedusnädalal. Proovitükki on võimalik võtta ka platsentast. Loote rakke uuritakse mikroskoobi all ja kui leitakse lisakromosoom, võib pere soovi korral teha aborti. Kui peres on juba üks haige laps, siis kordusrisk teisel lapsel on alla 1%. 6 Kokkuvõte Olen oma tööga rahul ja arvan, et leidsin piisavalt materjali, et oma tööd mitmekülgsemaks teha. Oma küsimusele leidsin vastuse. Õppisin siit palju uut trisoomia 21 kohta. Loodan, et selliseid sündroome aina väheneb ja, et leitaks
Downi sündroom. Vajalik oleks teha täpsemad uuringud. Rasedaile vanuses üle 3540 aastat pakutakse loote kromosoomanalüüsi võimalust, kuna Downi tõvega lapse sündimise tõenäosus hakkab märgatavalt tõusma, kui ema vanus ületab 35 eluaasta piiri. Kromosoomanalüüsiks võetakse looteveest läbi ema kõhu või tupe kaudu loote rakke. Protseduuri tehakse 1620 rasedusnädalal. Ennetamine jätk Võimalik on proovitüki võtmine ka platsentast. Loote rakke uuritakse mikroskoobi all ja kui leitakse lisakromosoom, võib pere soovi korral raseduse lõpetada (teha abort). Kui peres on juba üks haige laps, siis kordusrisk teisel lapsel on alla 1%. Downi sündroom Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Downi sündroomiga laps
o Tagab stabiilse sisekeskkonna o Kaitse veekaotuse eest o Kaitse temperatuuri muutumise eest Kusekott e. Allatois sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat o Vahendab ema ja loote vahel toitaineid Kõldkest e. Koorion kujundab loote poolse osa platsentast 7. Platsenta ehk emakoogi tekkimine Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Kujuneb välja ~ kuu vanusel embrüol. Emalt lootele Lootelt emale · Mürkained hormoonid · Antikehad ainevahetus jääkproduktid · Hapnik · Toitained · hormoonid 8. Kuna loode on ühendatud ema vereringega ei tohi rasedad juua alkoholi. Läbi platsenta
Kui lapsel on tumedate juuste geenid, siis hakkavad need praegu tootma tumedat pigmenti. Laps teeb rinnaga üksikuid hingamisliigutusi. Väikeaju ja selgroog on moodustunud. 16. nädal Loode on 16 sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 130 grammi. Loote liigutused toimuvad võpatustena. Tal on nii aktiivseid kui ka passiivseid perioode. Pea veresooned on juba nähtavad. Loode saab pead pöörata. Käed ulatuvad kokku. Lõppeb esimene raseduse trimester. 17. nädal Loode kaalub nüüd oma platsentast rohkem. Loode kuuleb hääli ja haigutab. 18. nädal Moodustunud on rasunäärmed, millest eritunud rasu katab loote kaitsva lootevõidega. Liigutused on koordineeritumad ja alluvad rohkem tahtele. Loode sirutab ja haarab. 19. nädal Igemed püsihammaste jaoks on moodustunud. Laps on võimeline tundma erinevaid maitseid. 20. nädal Loode on 25 sentimeetri pikkune ja kaalub 400 grammi. Loote südamelööke kuuleb stetoskoobiga või doppleriga (väike ultraheliaparaat)
ja kooriongonadatropiini palju, on võimalik, et lootel esineb Downi sündroom. Vajalik oleks teha täpsemad uuringud. Rasedaile vanuses üle 3540 aastat pakutakse loote kromosoomanalüüsi võimalust, kuna Downi tõvega lapse sündimise tõenäosus hakkab märgatavalt tõusma, kui ema vanus ületab 35 eluaasta piiri. Kromosoomanalüüsiks võetakse looteveest läbi ema kõhu või tupe kaudu loote rakke. Protseduuri tehakse 1620 rasedusnädalal. Võimalik on proovitüki võtmine ka platsentast. Loote rakke uuritakse mikroskoobi all ja kui leitakse lisakromosoom, võib pere soovi korral raseduse katkestada (teha abort). (Lapse terviseentsüklopeedia, P. Abrahams, 2006). 11 Kokkuvõte Downi sündroom on kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub arengupeetuse ja mitmete väärarenditena, nende arengutase jääb pidama algklassi tasemele,
psühhiaatrilised probleemid. Suurem tõenäosus on sattuda kuritegelikku maailma, mille tulemusena vanlgasse. Rasedaile vanuses üle 35 eluaasta pakutakse loote kromosoomanalüüsi võimalust, kuna sündroomiga lapse sündimise tõenäosus hakkab märgatavalt tõusma kui ema vanus ületab 35 eluaasta piiri. Kromosoomanalüüsiks võetakse looteveest läbi ema kõhu või tupe kaudu loote rakke (amniotsentees). Protseduuri tehakse 16 20 rasedusnädalal. Võimalik on proovitüki võtmine ka platsentast (koorioni biopsia). Loote rakke uuritakse mikroskoobi all ja kui leitakse lisasugukromosoom võib pere soovi korral raseduse lõpetada ehk teha abort. 4. Downi sündroom Tekkepõhjust ei teata. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb algest, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt. Downi sündroomi risk suureneb ema vanusega, kuid 80% selle haigusega lastest sünnib siiski emadel vanusega alla 35 eluaastat. Downi sündroomiga
pikk ning kaalub ligi 100 grammi. Tal on nii aktiivseid kui passiivseid ehk magamise perioode. Käte ja jalgade liigutused muutuvad koordineeritumateks ja jõulisemateks. Pea on püstisem ning beebi oskab seda pöörata. Käed ulatuvad kokku ja jalad on paremini arenenud. Silmad on üksteisele lähemale liikunud, ning kuigi nad on veel kinni, on beebi võimeline neid juba liigutama. 17 raseduse nädal: Loode kaalub platsentast rohkem. Kuigi kõrvad ei ole veel välja arenenud, kuuleb ta helisid. Beebi oskab haigutada.Beebi naha alla rasvkudet koguma. Vereringe on välja arenenud ning nabanöör muutub tugevamaks ja paksemaks, et täita beebi kasvavaid vajadusi. 18 raseduse nädal: Beebi kehal on kaks kihti nahka: marrasknahk ja nahaalune kude. Veresooned paistavad ikka läbi naha. Luud tugevnevad. Kõrvad on peaaegu oma kohale liikunud. Keha katab lootevõie. Beebi oskab
Ennetamine 15. rasedusnädalal saab raseda verest määrata hormoone alfa-fetoproteiini ja platsentas moodustuvat kooriongonadotropiini. Kui fetoproteiini on liiga vähe ja kooriongonadatropiini palju, on võimalik, et lootel esineb Downi sündroom. Kromosoomanalüüsiks võetakse looteveest läbi ema kõhu või tupe kaudu loote rakke. Protseduuri tehakse 1620 rasedusnädalal. Võimalik on proovitüki võtmine ka platsentast. Loote rakke uuritakse mikroskoobi all ja kui leitakse lisakromosoom, võib pere soovi korral raseduse lõpetada (teha abort). Kui peres on juba üks haige laps, siis kordusrisk teisel lapsel on alla 1%. Vikipeedia (2010) Downi sündroom. Viimati külastatud 23. veebruar 2010. http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s%C3%BCndroom Uuringud
[1, lk 34] Naise 4. raseduskuu ehk 13.-16. rasedusnädal Enamasti tunnevad lapseootel emad end raseduse teisel kolmandikul suurepäraselt - enesetunne on hea. Paljud naised on ütlevad, et neis ilmnesid sel ajal varjatud energiavarud. Võib märgata, et nahale ilmuvad rasedusjutid ehk striiad, mis on tingitud hormonaalsetest muutustest. Ära hoida neid ei saa, kuid olukorda aitab leevendada pidev naha niisutamine. [2, lk 19] 17. nädal Loode kaalub nüüd oma platsentast rohkem. Tal on kindlad magamisajad ja aeg, mil ta on ärkvel. Ta oskab haigutada. [1, lk 34] 18. nädal Lootel on emakas veel piisavalt ruumi ning kõiki loote liigutusi ema veel ei tunne. [1, lk 34] 19. nädal Lootel moodustuvad jäävhammaste alged, tugevneb luustik. Loode neelab ja hingab lootevett, mida on emakas umbes 0,2 liitrit ja mis pidevalt vahetub. Ta on võimeline tundma erinevaid maitseid. [1, lk 34] 20. nädal
Lootekestad On ajutised organid, mis tagavad eduka embrüonaalse arengu. 1. Amnion ehk vesikest- täidetud vesipõhise looteveega - funktsioone vt vee funktsioonide alt organismi tasandil. 2. Allantois ehk kusekott. Tekib kesksoole jätkest, sisaldab veresooni ja annab aluse nabaväädi (40-50cm) kujunemisele. Kõikidel pärisimetajatel on naba. Teistel ei saa naba olla. 3. Koorion ehk irdkest (kõldkest). Kõige välimisem, hatulise ehitusega kest, annab lootepoolse osa platsentast. 4. Rebukott. Inimesel tühise osakaaluga, rebu pole vaja, sest ta saab emalt vajaliku. 5. Platsenta ehk emakook - koosneb ema- ja lootepoolsest osast. Ülesanded: a) gaasivahetus - lootelt süsihappegaas, emalt hapnik b) ainevahetus - lootelt kusiaine, emalt näiteks glükoos, aminohapped c) kaitsefunktsioon - see on biobarjäär, mis peab kinni paljusid haigustekitajaid ja kahjulikke molekule d) toodab hormoone, vt hormoonide osa
13. Milliseid meetodeid allpool toodud valikust on võimalik kasutada, et kontrollida, kas imetaja rakkudesse viidud transgeen on sisenenud meie poolt soovitud kohta? a) Positiiv-negatiiv selektsioon b) Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) c) Restriktsiooni fragmentide pikkuse polümorfismi (RFLP) analüüs d) Western blot 14. Mitteinvasiivse prenataalse diagnostika puhul uuritakse? a) Amnioni vedelikus leiduvaid loote rakke b) Koorioni hattudest (platsentast) saadud loote rakke c) Ema veres leiduvat loote rakuvaba DNA-d d) Ema ja loote võimalikku reesuskonflikti e) Kõik siintoodud võimalused on valed 15. Geenide knock-out on väga levinud tehnoloogia meie poolt uuritavate geenide funktsiooni selgitamiseks. Kas hiire varases embrüonaalses arengus olulise geeni uurimiseks tuleks teha: a) Konditsionaalne knock out hiir b) Klassikaline knock out hiir 16
pigmenti. Kuueteistkümnes rasedusnädal Loode on kuni 16 sentimeetrit pikk ning kaalub ligi 100 grammi.Küüned on välja arenenud, mõned beebid vajavad sündides isegi maniküüri. Beebi pissib iga 40-45 minuti järel. Käte ja jalgade liigutused muutuvad koordineeritumateks ja jõulisemateks. Pea on püstisem ning beebi oskab seda pöörata. Käed ulatuvad kokku ja jalad on paremini arenenud. Seitsmeteistkümnes rasedusnädal Loode kaalub platsentast rohkem. Kuigi kõrvad ei ole veel välja arenenud, kuuleb ta helisid. Beebi oskab haigutada. Sel nädalal hakkab beebi naha alla rasvkudet koguma. See on oluline kehatemperatuuri hoidmiseks. Beebi seedib sisse neelatavat lootevett. Vereringe on välja arenenud ning nabanöör muutub tugevamaks ja paksemaks, et täita beebi kasvavaid vajadusi. Kaheksateistkümnes rasedusnädal Beebi kehal on kaks kihti nahka: marrasknahk ja nahaalune kude. Veresooned paistavad ikka läbi naha
vajalikku. Lootel on tekkinud soolised erinevused-on moodustunud munandid või munasarjad. Välised suguelundid on näha(1). 4. kuu: 16. nädalal on laps umbes 16 cm pikk ning ta on oma sünnieelse arengu juba peaaegu läbi teinud. Nüüd peab ta vaid veel tublisti kasvama! Mõnikord võib teda isegi tunda. Sa ei ole enam nii väsinud ning enesetunne on enamasti jälle hea(1). 5. kuu: Selle kuu lõpus on laps juba 30 cm pikk ja kaalub peaaegu pool kilo ning kaalub nüüd oma platsentast rohkem. Kasvama hakkavad ripsmed, kulmud ja juuksed. Ta reageerib välisärritusele ja otsib kõhus endale mugavat asendit, kui miski pigistab. Võid tunda, et higistad rohkem ja vajad palju värsket õhku. Need nähud kaovad pärast sünnitust ning on tingitud keha suurenenud verevarustusest. Lapsel on kindlad magamisajad ja aeg, mil ta on ärkvel. Ta oskab haigutada(2). 6. kuu: Beebi suudab silmi avada ja neid sulgeda ning igasse suunda vaadata. Teda katab
(ortotroopne) ehk püstine, kus mikropüül asub platsentast vastasküljel ning anatroopne ehk tagasikäändunud (joonis), kus
Nendeks võivad olla korduvad unenäod üleelatud abordist, hoidumine emotsionaalsest kiindumusest, probleemid suhetes, unehäired, süütunne elusolemise pärast, mälukahjustus, vaenulikud emotsioonid, enesetapumõtted ja -katsed, depressioon, võimu kuritarvitamine. Sellised probleemid võivad ilmneda päevi ja aastaidki hiljem. 12 Allesjäänud rasestumise tagajärjed Juhul kui arst jätab osa lootest, platsentast, nabaväädist või lootepõiest sinu kehasse, võib see põhjustada valu, veritsemist või väikest palavikku. Tugev, kiire verejooks Abordi tulemusel võib tekkida DIC (fibriinikaotussündroom). See tähendab, et veri ei hüübi ja põhjustab kontrollimatut verejooksu, mis on väga eluohtlik ja raskesti ravitav. Seda esineb kahel naisel tuhandest, kui abort on tehtud rasedusaja teisel kolmandikul ja 6,6 naisel tuhandest
See sekreteerib hürdolaase emararakkude ja veresoonte lammutamiseks (need aitavad emakaseina implanteeruda). Ülejäänud trofoblast säilitab põiekese seinas ühekihilisena rakulise ehituse ja kannab nimetust tsütotrofoblast. Koorion on loote panus plantsenta moodustamisse. Ta toodab ka hormoone, mis ei lase ema organismil embrüot eemale tõugata (endokriin ja immuunorgan). Samuti stimuleerib see emakaseinu moodustama emapoolse osa platsentast – detsiidua. Allantois, rebukott ja amnion saadakse enamasti embrüoblasti rakkudest. Platsenta kaudu saab embrüo emalt hapniku ja toitaineid, samuti saab ta vabaneda jääkainetest. EMT (epiteliaal-mesenhümaalne üleminek) on epiblasti rakkude läbiminek ürgjutist, neist saavad nii mesodermi rakud (ka mesenhümaalne kude). Hilises blastotsüsti staadiumis paikeb epiblasti peal primitiivne endoderm, selle hulgas on
CGH) can detect: a) balanced translocations b) cytogenetically visible deletions and duplications c) submicroscopic deletions and duplications d) both microscopic and submicroscopic deletions and duplications e) aneuploidy 2. Define Confined Placental Mosaicism. During which prenatal screening or diagnostic procedures can it occur and what are the clinical consequences? CMP tähendab kromosomaalse ülesehituse erinevust platsentarakkude ja looterakkude vahel. Platsentast võib leida trisoomseid rakke. Võidakse avastada koorionibiopsiat tehes, mille käigus punkteeritakse koorioni hattusid ning tehakse kromosoomianalüüs. Kui koorioni materjalist diagnoositakse kromosomaalne mosaiiksus, on oluline teha ka looteveeuuring, et loote kromosoome uurida. Kui looteveest eraldatud rakkude kromosoomide analüüs annab normaalse tulemuse, on tegu platsentaarse mosaiiksusega. Esimest tüüpi CPMi puhul on
Tääjõud, instinktid, võimu pärandamine, endast märgi mahajätmine, vanaduse turvalisus jne. See, miks tegelikult saadakse laps, võib mõjutada last ennast (millised on ootused temale jne). Reproduktiivsus imetajatele on keskmine iseloomulik edukus ühes paljunemise tsüklis ligikaudu 80%, inimesel on ühe paljunemise tsükli edukuseks hinnatud 25-30%. Imetajatel on platsenta (hormoonid pärsivad teatud käitumist ja need tulevad platsentast!!), nad imetavad, sünnitavad ise. Seaduspärasused arengus: 1. Tsefalokaudaalne trend inimene areneb peast alla poole 2. Proksimodistaalne trend areng seest välja, enne õpib keha keerama kui peenmotoorikat 3. Üldiselt spetsiifilisemaks järjest täpsemaks, eristatumaks 4. Diferentseerumine/eristumine 5. Integreerumine/ühtselt funktsioneeriv tervik Seemnerakud ja munarakud (K. E. Baer 1862). Munarakk on organismi suurim rakk.
Ajutised organid, mis soodustavad lootelise arengu toimumist. 1) Amnion e. vesikest- vt vee funktsioonide alt. Amnioni vedelikku koos lootelt eraldunud rakkudega kasutatakse sünnieelses diagnostikas (vaja kasvatada, et uurida) 2) Allantois e. kusekott- kujuneb soole keskpiirkonna jätkest, annab aluse nabanöörile (- väädile), milles on veresooned. Allantoisi olemasolu tõestab naba 3) Koorion e. irdkest (kõldkest)- kõige välimise hatulise ehitusega lootekest, mis annab lootepoolse osa platsentast. Koorioni hatud on moodstunud loote rakkudest. Koorioni hatte kasutatakse sünnieelses diagnostikas (neist saab kohe vajalikul hulgal materjali) 4) Platsenta e. emakook- ainevahetus: ema veri kogunev spetsiaalsetesse ruumidesse e. lakuunidesse ja ema veres ujuvad koorioni hatud. Kogu ainevahetus käib läbi hatumembraanide. Loomuliku sünnituse käigus koorioni hatut ja lakuunid rebenevad, tekib veritsus, tekib vere segunemine, osa loote verd satub ema organismi, sellega pannakse alus
altpoolt sisse ja surutakse ülespoole välja). Primitiivne südametoru kasvab pikemaks, selle sein muutub paksemaks ja tekivad laiendid tulevaste südame osade kohal. Südametoru keerdub algul S-, hiljem U-kujuliselt: suured veresooned jäävad taha ja üles, vatsakesed paigutuvad ette, kuni tekib täiskasvanu südame kuju ja asend. Mõnikord pöördub arenev süda vastassuunas, seda nimetatakse dekstrokardiaks. Loote vereringe: Loode saab arteriaalset verd platsentast nabaveeni kaudu; nabaveen läheb algul maksaväratisse, tekib suhteliselt hapnikurikas segaveri. Alumine õõnesveen viib hea segavere südame paremasse kotta, kust see läheb ovaalmulgu kaudu vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse, edasi aorti ja aordi alguse harude kaudu südame seina, pähe, kaela ja ülajäsemetesse. Ülemise õõnesveeni venoosne veri tuleb paremasse kotta, sealt paremasse vatsakesse ja sealt kopsutüvesse, et aga
Platsenta ülesanded: a) gaasivahetus, lootelt CO2 ja lootele O2. loode peab hapniku omastama ema hemoglobiinilt. Loote hemoglobiin seob hapniku palju tugevamini. Kui vastsündinul läheb üle kopsuhingamisele siis nii efektiivset hemoglobiini pole vaja, tekib sündinutel ka füsioloogiline kollasus(bilirubiin). b) Ainevahetus, lootelt kusiaine, lootele aminohapped c) Kaitseline: 1) barjääri tasand, platsentast tekib biobarjäär, mis peab kinni paljud haigustekitajad ja paljud kehavõõrad ühendid( ravimid lähevad läbi, alkohol, nikotiin ja teised alkaloidid). 2) Kaasa sündind immuunsus. d) Sisekretsioon, platsenta suurus ja küpsus määravad ära hormooni sünteesi(progesteroon ja relaksiin, mida hormoosnid sünteesivad). 5. sümboolne, väga varases arengujärgus on diferesenteeritud rebukott. 6. Embrüonaalse arengu lõpp
Peamiselt östrogeenide, osalt ka neerupealiste androgeenide toimel tekivad ja arenevad naisel - Primaarsed sootunnused: Suguelundid: munasarjad, munarakud, tupp, emakas, rinnad ja piimanäärmed. - Sekundaarsed sootunnused: Laiad puusad, habeme puudumine, õhem ja õrnem nahk, häbemekarvade piir tavaliselt ristsirge, kiilaspäisus peaaegu ei esine. Gestageene ehk kollaskehahormoone eritub peamiselt munasarjade kollaskehadest ning raseduse ajal platsentast. Olulisim gestageen on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi menstruaaltsüklis. PLATSENTAHORMOONID ·Platsentasekreteeribmitmeid steroid-(östrogeenid, progesteroon) ja proteiinhormoone (kooriongonadotropiinja mammotropiin) ·Nendetoime on suunatud raseduse säilitamiseleja organismi ettevalmistamisele sünnituseks 1) Östrogeenid Stimuleerivad piimanäärmete tekke ja soodustavad nende arengut 2) Progestroon Säilitab emaka sisekesta (endometriumi)
Endogeensed retroviirused Erinevad retroviirused on integreerunud inimese ja loomade genoomi, on muutunud osaks kromosoomidest. Võimalik, et retroviirusjärjestused moodustavad kuni 1% inimese genoomist. Nendel endogeensetel viirustel puudub reeglina võime replitseeruda deletsioonide või terminatsioonikoodonite insertsioonide tõttu või kuna neilt vähe transkribeeritakse. Üks selline viirus on isoleeritav platsentast, ta võib hõlbustada platsenta funktsioneerimist. Viirused mõmm :) 05/06 Hepatiit A viirus Struktuur. HAV põhjustab infektsioosset hepatiiti, levib fekaaloraalselt. Infektsioon võib toimuda kontamineeritud vee, karpide ja muu toidu söömisel. HAV on picornaviirus – paljas ikosaeedrilise kapsiidiga üheahelalise +RNA-genoomiga viirus. Genoom umbes 7470 bp. 5’ otsas on
Väga tõsine, sageli fataalne haigus. Haigestuvad immuunpuudulikkusega inimesed. • kongenitaalne e kaasasündinud toksoplasmoos. Vastsündinud on tavaliselt sündides haigussümptomiteta, kuid hiljem tekivad korioretiniit/nägemise kaotus, mikro-/hüdrotsefaalia, strabism (kõõritus), epilepsia, psühhomotoorse arengu peetus. Uuritav materjal Võetakse lümfisõlmede punktaati, tampooniga materjali tonsillidelt, platsentast biopsiatükke, ajuvedelikku, verd. Vereseerum antikehade määramiseks võetakse raseduse ajal kontrolliks, primaarse infektsiooni kahtlusel (lümfadeniit, ebaselge etioloogiaga palavikud, silmapõletikud, iseeneslikud abordid), kongenitaalse infektsiooni kahtlusel. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Äigepreparaadid punktaatidest ja verest, puutepreparaadid biopsiatükkidest; ajuvedelikku tsentrifuugitakse. Värvitakse Giemsa või
Kui emakas on hästi kontraheerunud, vereeritus vähene ja sünnitanu üldseisund on hea, viiakse naine seejärel sünnitusjärgsesse palatisse. IX Vastsündinu Ajalisest sünnitusest sündinud vastsündinu kaalub 2500-4000g ja on 47-53cm pikk. Sündides satub laps soojadest sünnitusteedest külmemasse väliskeskkonda. See järsk muutus on oluline lapse elundite talitluse seisukohast. Pärast lapse sündi nõrgeneb nabaväädi pulsatsioon juba poole minuti möödudes ja hapniku transport platsentast lakkab peatselt. Seetõttu peab iseseisev hingamine kiiresti käivituma. Märja ihu jahtumine, raskustungi muutumine ning välised ärritajad (puudutamine, valgus) stimuleerivad esimest hingetõmmet, mille heas seisundis vastsündinu teeb juba poole minuti vanuselt. Kopsud, mis enne sündi sisaldasid lootevett, täituvad õhuga, samal ajal kui vesi surutakse neelu ja lümfiteedesse. Hingamissagedus stabiliseerub 40-70 korrale minutis. Ka vereringes leiavad pärast sündimist aset muutused
Inimese lootekestad. Amnion e. vesikest vaata vee ülesanded organismi tasandil. Allantois e. kusekott moodustub soole keskmise osa jätkest ja pärisimetajatel kujuneb sellest nabaväät, mis sisaldab veresooni, nabaväät ühendab loodet ja platsentat. Allantoisi olemasolu tõestab naba (naba on teistel loomadel ka, pingviinidel naba pole pole imetaja). Koorion e. ird- või kõldkest- kõige välimine lootepoolne kest, moodustab hattusid ja annab lootepoolse osa platsentast. Platsenta e. emakook- olemas nii loote kui emapoolne osa. Platsenta ülesanded- 1.) tagab gaasivahetuse loote ja emaorgansimi vahel, kelle hemoglobiin seob paremini hapnikku loote oma, kui oleks ema oma siis ei saaks loode midagi kätte ja kui oleks sama siis läheks asi juhuse tasemele. Lootel on eriline ülihästi hapnikku siduv hemoglobiin- kui minnakse üle kopsuhingamisele siis osa hemoglobiini laguneb, millega kaasneb füsioloogiline kollasus paar päeva pärast sündi.
Muudel juhtudel lõpetatakse rasedus koheselt kas sünnitustegevust soodustavate ravimite manustamisega või loote väljakaapimisega. Ravi: rahustamine, rääkimine, haiglasse transportimine, tõenduseks loote kaasavõtmine. Enneaegne platsenta irdumine Enneaegne platsenta irdumine tekitab kas nurisünnituse või enneaegse sünnituse. See võib juhtuda ka raseduse lõpu poole. Tavaliselt jääb platsenta lapse sünnini täielikult muutusteta. Kui platsenta – või enamasti küll vaid osa platsentast – irdub emakast äärest või keskelt, tekib tugev verejooks ja lapse ebapiisav verevarustus. Ohtu lapsele suurendab veel seegi, et ema keha reageerib suurest verekaotustest tekkinud šokile ning võtab kõik ained, eelkõige O2 endale. Sümptomid Keskelt irdumine: võimalik, et verejooks välja ei ulatu, tunda on aga tugevat valu; lapse südamelööke kuuleb vaid nõrgalt. Äärest irdumine: suur vaginaalne verejooks, ilma valudeta.
annaabi.ee 
