Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. (0)

Elektroskoop . Juhid ja mittejuhid .
Elektroskoop. Kas kehal on elektrilaeng või mitte, saab kindlaks teha lihtsa omavalmistatud seadme abil. Niidi otsas rippuva suure raudnaela terava otsa külge on plastiliiniga kinnitatud kaks samade mõõtmetega õhukest paberist kitsast riba. Otsapidi naela külge kinnitatud paberiribad ripuvad teineteisega paralleelselt. Kui puudutada naela laetud kehaga , kandub osa elektrilaengust naelale ja sealt paberiribakestele. Paberiribakesed omandavad samaliigilised elektrilaengud ja tõukuvad teineteisest eemale. Kui naelale anda täiendav elektrilaeng, suureneb paberiribakeste kalle veelgi. Mida suurem elektrilaeng on seadmele antud, seda suurem on ka paberiribakeste kalle vertikaalasendist.
Samal põhimõttel töötab elektroskoop- seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte.
Milleks kasutatakse elektroskoopi?
Millisel nähtusel põhineb elektroskoobi töö?
Milline on elektroskoobi ehitus?
Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Elektroskoobi metallist kesta ja esi- ja tagakülg on klaasist. Kesta sees asetseb osutiga metallvarras . Osuti keskpunkt on kinnitatud metallvarda külge nii, et osuti võib varda suhted vabalt pöörduda. Metallvarras on elektroskoobi kestast eraldatud plastkorgiga.
Elektroskoop laadub, kui selle varrast puudutada laetud kehaga. Kuna metallvarras ja osuti omandavad samaliigilise elektrilaengu, siis osuti otsad tõukuvad vardast eemale. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Osuti kõrvalekalde paremaks jälgimiseks on elektroskoobi kestale tehtud jaotised.
Kuidas sõltub elektroskoobi osuti kalle elektroskoobi laengu suurusest ?
Juhid ja mittejuhid.
Teatavasti võib elektrilaeng kanduda ühelt kehalt teisele. Kas elektrilaengu ülekandel on oluline ka see, mis ainest need kehad on?
Seda on lihtne uurida katse abil. Asugu kõrvuti laetud ja laadimata elektroskoop. Kui elektroskoobid metallvarda abil ühendada, kaldub kõrvale ka teise elektroskoobi osuti, esialgselt laetud elektroskoobilt laadimata elektroskoobile.
Kui laetud ja laadimata elektroskoobid ühendada aga näiteks plastjoonlaua abil, siis teise elektroskoobi osuti kõrvale ei kaldu. Teine elektroskoop ei laadu. Mööda plastjoonlauda ei kandu elektrilaenng üheld elektroskoobilt teisele.
Millist ainet nimetatakse elektrijuhiks?
Ained ja nende segud liigitatakse elektrijuhtideks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid ning hapete, soolade ja leeliste vesilahused . Ka Maa ja inimese keha on elektrijuhid.
Millist ainet nimetatakse mittejuhiks?
Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on merevaik, klaas, kvarts, marmor , kummi, eboniit, siid, plastmassid , petrooleum, puhas vesi, õhk jt.
Kui laetud elektroskoobi metallvarrast puudutada käega, kaotab elektroskoop laengu. Elektrilaeng kandub elektroskoobilt inimesele. Laetud elektroskoop tühjeneb ka siis, kui selle varras ühendada traadi abil Maaga. Sel juhul kandub elektrilaeng laetud elektroskoonilt Maale. Mida nimetatakse maandamiseks? Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks.