Muinas-Egiptuse kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. 1557.aastal nimetas Julius Caesar Scaliger plaatina hõbedakeseks ehk kassihõbedaks. Hispaanlasest maailmarändur kirjeldas põhjalikult inimestele oma Lõuna- Ameerika reisil kogetud kullapesemist, kus eraldati plaatina ja kuld. Esimene teaduslik artikkel plaatinast ilmus 1750. aastal Inglise filosoofajakirjas. Euroopasse jõudis plaatina 18.sajandil. Suuremad plaatina leiukohad asusid Venemaal ning Lõuna- Ameerikas. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena . Plaatinast: sulamistemperatuur 1772,0 C, keemistemperatuur- 3827,0 C. Plaatina värvus on hõbedane. 1975. aasta andmetel olid suurimad plaatina tarbijad Jaapan, USA, Saksamaa LV ja Sveits. Viimase 50 aasta jookul on plaatina tootmine muutunud umbes 30 kordseks. Plaatina oli seitsmekümnendail- kaheksakümnendail kullast 1,5 korda kallim. Maakoores on ühe tonni kohta 5mg plaatinat, aga raudmeteoriidis 30g plaatinat
Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio de Ulloa põhjalikult oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kullast plaatina. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli võimalik kulda n-ö võltsida, lisades seda kullale. Kulla ja plaatina tihedused on
Viljandi 2006 1. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. MuinasEgiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna ja KeskAmeerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis Poolmetallist nimega plaatina del Pinto. Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit,
Plaatinast ehted on kuldehetest 30 korda haruldasemad. Meie plaatina puhtus on 95% (ehetele on märgitud proov 950) ja see teeb temast hüpoallergeense metalli, mis sobib ideaalselt tundliku nahaga inimestele. Plaatina on igavene ja säilitab ka igavesti oma läike. Plaatina võrreldamatu vastupidavus ja kulumiskindlus teevad temast kõige kindlama metalli – plaatinast ehted ei kulu kunagi. Plaatinast ehted säilitavad oma kuju ja ei kulu, seega seisavad ka vääriskivid kindlalt paigal. Plaatinat ei tohiks valge kullaga segamini ajada. Need kaks metalli ei erine mitte ainult tugevuselt, vaid ka värvilt. Valget kulda valmistatakse kollasest kullast, samas kui plaatina on loomulikult valge metall. Seega on plaatina valgest kullast valgem. Avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748
Temasse ei mõju leelised, happed ega isegi kuningvesi, mis kergesti viib lahusesse kulla. Ka hõbevalge plaatina on püsiv hapete suhtes, ainult kuningvesi suudab teda lahustada. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. Plaatina oli kullast odavam. Et plaatina tihedus on lähedane kulla tihedusele, siis oli võimalik plaatinaga kulda võltsida, sulatades teda kullasse. Seepärast käskis kuningas oma dekreediga heita plaatina jõgedesse. 1750. a ilmus
3 Üldiselt Plaatina, keemiline element; sümbol Pt. . Plaatina on hõbevalge läikiv hästi töödeldav korrosiooni- ja kuumuskindel raskmetall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Keemiliselt on plaatina väga püsiv, toatemperatuuril reageerib temaga ainult kuningvesi ja broom. Looduses leidub plaatinat ehedalt, haril. sulamitena, mille põhikoostisosad on ferroplaatina (77--81% Pt, 14--20% Fe) ja polükseen (80--92% Pt, 6--10% Fe). Plaatinast tehakse elektroode. Plaatina ja roodiumi ning plaatina ja iriidiumi sulameist valmistatakse keemiatööstuse aparatuuri. Väga puhast plaatinat kasutatakse takistustermomeetrites, termopaarides, elektrikontaktides ja elektrikuumutites. Plaatina on ka kõige kasutatavamaid katalüsaatoreid, eriti oksüdatsioonireaktsioonide puhul
o Kristallide struktuur: Kuupjas o Tihedus: 21.45 g/cm3 o Värvus: Hõbedane Avastamine o Ehe plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. o Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. o 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18
Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane
Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle.Järgmises tekstis saabki lugeda kullast, hõbedast, plaatinast ja pallaadiumist, mis on ühed tähtsaimad väärismetallid. Kuld Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele - asteekidele. Puhtast
Plaatina avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli võimalik kulda n-ö võltsida, lisades seda kullale. Järgmisel sajandil plaatina hind tõusis, siis hakati seda metalli kaevandama ning otsima kohti, kuhu varem oli plaatina uputatud, et seda põhjast kätte saada. Koostis
sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina domineeris ehtemaailmas kuni Art Deco perioodini ning tema tähelend lõppes Teise maailmasõjaga, mil ta kuulutati strateegiliseks metalliks ja selle mittesõjaline kasutus keelati. Keeld seostus plaatina ulatusliku kasutusega tööstuses. Plaatina on oluline tooraine autotööstuses, elektroonikas, naftakeemias, aga ka meditsiinis. Igas auto katalüsaator sisaldab plaatinat. Plaatina võlu peitub ta välimuses. Tema välge sära on ainulaadne. Ta on ka kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall ning kaks korda raskem kui 14 karaadine kuld. Plaatina on haruldane väärismetall. Praegu ongi plaatina ehtemetallina kõige otsitum hinnaliste vääriskivide (peamiselt briljantide) raamimisel (peamiselt oma tugevuse ja vastupidavuse pärast).Juveelitööstus kulutab40% maailma plaatinatoodangust. Ühe grammi plaatina saamiseks tuleb mõnigi kord töödelda
Maakoores leidumise poolest on plaatinametallid kullast haruldasemad. Nende levimus väheneb reas RuPtPdRhOsIr. Raili Silluste Page 3 Plaatina Avastamine Eheplaatina on inimkonnale tuntud juba ammu. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärit kulesemetes oli plaatina sisaldus kõrge. Vana-Roomas loeti plaatinat aga plii erimiks. 1557. a. nimetas Julius Caesar Scalinger plaatina hispaania keelse hõbeda nimetuse plata järgi hõbedakeseks- plaatinaks. Maailmarändur don Antonio de Ulloakirjeldas oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kull pesemist ja kulla eraldamist plaatinast. Plaatina oli sel ajal kullast odavam. Kuna plaatina tihedus on lähedane kulla tihedusele, siis oli võimalik kulda võltsida sellesse plaatina sulatamisega. Seepärast
Koostaja: Henry Luts, 9a Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1] Kuld.
kus peetakse kitsi, lambaid, Jamssi veiseid. Maapähkleid Hernest Tööstus Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu. Loodusvarad: niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki, tinamaaki, kulda ja plaatinat (viimast veel ei kaevandata), samuti fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus põllumaa 44% mitmeaastased kultuurid 9% mitmeaastased rohumaad 36% metsad ja põõsastik 3% muu 8% Kaubandus ja transport Eksport käib läbi Bujumbura ja Kigoma-Ujiji (Tansaania sadama Tanganjika järve ääres) Dar es Salaam Bujumburas on Bujumbura rahvusvaheline lennujaam
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Refraat keemias Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.
Kuna kuld asub sügaval maa sees, siis selle kaevandamiseks on loodud madalaid kaldtunneleid ehk stolle. Metalle leidub sageli koos teiste kivimmaterjalidega maakides, samuti ka kulda. Selleks, et metalli saaks maagist eraldada, peab seda kõrgahjus kuumutama. Seda protsessi nimetatakse sulatamiseks. Kuna kuld on puhta metallina pehme, siis lisatakse talle teisi metalle, et kuld oleks vastupidavam ja tugevam. Kõige sagedamini kasutatakse lisanditena hõbedat (Ag), vaske (Cu), plaatinat (Pt), pallaadiumi (Pd) ja niklit (Ni). Kulla sulamitest valmistatakse ehteid, medaleid, münte, hambaproteese ja laboratooriumi seadeid. Sulami või sellest valmistatud eseme kullasisaldust väljendab proov, see on arv tema pinnal. Kullaproovid on 375o, 585o ja 750o . Huvitav on see, et kulda on ka inimese organismis ultramikrometallina, seda leidub luudes ja vere koostises. Kullaühendeid kasutatakse ka ravimitena (näiteks haavade paranemise kiirendamiseks).
Kuld, hõbe, plaatina, plaatinametall ja nende sulamid on väärismetallid. (Väike Entsüklopeedia 2006). Ka prilliraamide valmistamisel leiavad nad kasutust. 2 1. VÄÄRISMETALLID Väärismetall on keemiliselt väga vastupidav metall. Puhas kuld, hõbe, plaatina, plaatinametall ja nende sulamid on väärismetallid. (Väike Entsüklopeedia 2006). ,,Väärismetalli proov on arv, mis näitab, mitu massiosa puhast kulda, hõbedat, plaatinat või pallaadiumi sisaldub vastava väärismetalli sulamis selle tuhande massiosa kohta. Väärismetalli standardproov on käesoleva seadusega lubatud väärismetalli proov. Väärismetalltoode on ese, mis on tervikuna või osaliselt valmistatud ühest või enamast vähemalt väikseima standardprooviga väärismetallist" (Väärismetalltoodete seadus 2003). 1.1. Kuld Kuld on kollane, pehme, kuid raske väärismetall. Kuld koosneb kristallstruktuurist, seega on
Tänapäeval leiab vesinikku vähesel määral ka kasutatavana energiaallikana puhta kütusena. Tulevikus loodetakse vesiniku kasutamist kütusena suurendada. Kahjuks pole see nii lihtne, kuna hapniku ja vesiniku saaduseks on ülimalt tuleohtlik aine, mida oleks keeruline hoiustada ja transportida. Samuti on vesinikukütuselemendi puhul on suur mure selles, et neis kasutatakse katalüsaatorina väärismetalle, näiteks plaatinat. Tootes vesinikukütust, tuleks plaatina tootmist mitmekordistada, mis on kahjuks hetkel ebareaalne. Praegu toodetakse vesinikku fossiilsetest kütustest ammutatud energiat kulutades ning selle protsessi käigus tekib süsihappegaas. Selleks, et toota vesinikku puhtalt ning massiliselt tuleb vee elektrolüüsiks kasutada taastuvenergiat, kuid see on kallis ja energiamahukas protsess.
Ühes kilos äravisatud mobiilides on 200 milligrammi puhast kulda s.o üle 40 korra rohkem kui ühes kilos kaevandusest pärit kullamaagis 200 mg Au 5 mg Au 1 kg mobiile 1 kg kullamaaki 40 X Metalli ümbertöötlemisfirma Aurubis Jäätmetest toodetud kuld Iga kang · kaalub 12,44 kg · väärtus vähemalt 410 000 eurot Igal aastal läheb prügimäele · kulda · pallaadiumi · plaatinat · indiumi · hõbedat · koobaltit · vaske · tantaali · liitiumi · berülliumi · galliumi tonnide viisi Nii palju visatakse minema · Uus näib ihaldusväärsem ja parem · Tooted muutuvad lühemaealisteks kineskooptelerid 15 aastat lameekraantelerid 5 aastat remont ei tasu end ära Töökorras mobiili vahetab ameeriklane iga 18 kuu tagant
soe Lääne-Grööni hoovus ja idaosa külm IdaGrööni hoovus. Gröönimaa loodus • Põhja ja Ida- Gröönimaa rahvuspark (97200 km2)- mis on maailma suurim Gröönimaa loodus • Kõrgeim mäetipp Gumbjorn Fjeld – 3694 m Gröönimaa • Saare kaldajoone pikkus on 44 000 km ning enamus rannikust on liigendatud fjordidega Maavarad • Naftat • Kulda • Hõbedat • Vaske • rauda • Tsinki • Plaatinat • Uraani • Nioobiumi • Tantaali • Molübdeeni • Tsirkooniumi • Berülliumi • ütriumi Taimestik Saare lõunaosas • Kanarbik • Mustikas • Kukemari • samblikud Gröönimaa loodus • 500 taimeliiki • 700 seeneliiki umbes 60 linnuliik • meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane
Hõbe Keemia referaat Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati
Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. 2. Leidumine looduses Looduses on osmium väga haruldane ja hajutatud element, mis on levimuselt maakoores 79.kohal ja seda on seal 0,0001 %. Osmiumi leidub maakoores tähtsamates mineraalides (ehemetallide sulamites), nagu osmrutiin (Os-Ru sulam), osmiriidium (Os-Ir sulam) ja looduslik Au-Os sulam. 3. Saamine, tootmine Osmiumi tootmiseks kasutatakse vase-nikli-sulfiidseid maake ja vase-molübdeeni maaki, mis sisaldab plaatinat. Maakide töötlusjäägist pärinevat toormest eraldatakse osmiumi kuumutamisel õhus temperatuuril 800 900 °C. Aurufaasi läinud osmiumtetraoksiid absorbeeritakse NaOH lahusega. Puhas metall redutseeritakse vesinikuga. Osmium on ülikõvade ja kulumiskindlate sulamite koostismetall. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteet täitesulepeade sulgi, mis on kulumiskindlad ja peene kirjaga. Os-W-Mo-sulamist valmistatakse eriotstarbelisi dioode,
leopardid, jõehobud, krokodillid, pühvlid, tüügassead, paavianid, antiloobid jpm. Imetajaid on kokku 107 liiki, kellest simpansid ja hüäänkoerad on eriti ohustatud liikide seas. [Burundi taimestik] Jõed on lühikesed ja kärestikulised, osa neist kuulub Niiluse, osa Kongo jõgikonda. Metsa kasvab ainult mägedes. (ENE 1 1985 lk. 661) Maavaradest leidub Burundis niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki ja tinamaaki. Samuti leidub kulda, plaatinat, fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus riigis jaguneb: põllumaa 44%, mitmeaastased rohumaad 36%, mitmeaastased kultuurid 9%, metsad ja põõsastik 3% ning muu maa 8%. [Burundi loodusvarad] 1.5 Turism Turism Burundis on alles lapsekingades ning väiksemahuline, moodustads kõigest 3% riigi SKPst. Enamik turismiobjektidest asuvad Burundi pealinnas Bujumburas. Bujumbura on kaunis linn imeilusa Tanganyika järve kaldal. Väljaspool linna asuvad
..................................................5 1 2.Majandus 2.1 Sissejuhatus Referaadi teises osas tutvustan Burundi majandust. Käesolevas töös annan ülevaate nii Burundi SKT-st kokku kui ka ühe inimese kohta. Veel kirjutan loodusressurssidest, energeetikast, impordist ja ekspordist ning paljust muust. 2 2.2 Loodusressursid Maavaradest leidub Burundis nt. kulda, plaatinat, tinamaaki, vaske, turvast, fosforiiti ja palju muud. Veel leidub Tanganjika järve all ja Rusizi jõe orus naftat, kuid seda ei ole veel kasutusele võetud. Sealsed maavarad on väga hästi kaardistatud. Burundis on head põlluharimise ja karjakasvatuse võimalused ning ühtalsi ka väga hea hüdroenergia tootmise võimalus. 2008. aasta seisuga on maakasutus enamuse osast põllumajandus ja mitmeaastased rohumaad- mõlemad 35,0%. Järgmisena on mitmeaastased kultuurid(15,2%), siis metsad ja
prooviautosid. Näiteks Saksamaal sõidab juba kaks aastat 17 prooviautot, Isalandis on juba kuus aastat tagasi avatud vesinikutankla ja seal sõidavad vesinikukütust kasutavad proovibussid ning Islandisse on tekkinud ka vesinikuautode jaoks autopood ning kütusetootja.(4) Vesinikuauto mootori tööpõhimõte (7) Hind Vesinikuauto katalüsaatorina kasutatakse väärismetalle, nagu plaatinat, mille hind ületab mõistlikkuse piire. Selleks, et autot ostetaks, tuleks kütuseelemendis kasutatava plaatina hulk oluliselt vähenema, see aga ei annaks sama keskkonnasõbraliku auto tulemust. Samuti, kui hakataks vesinikukütust kasutama, ammenduks maailma plaatinavarud 70 aastaga, mis tooks ühe probleemi asemel teise kaasa. Praegu maksavad esimesed vesinikuautod vähemalt 7,5 miljonit krooni ja sellise hinnaga autot ei saa endale väga paljud lubada.(1)
paberikaubad, kütused, elekter. 9 5. ISEÄRASUSED 5.1. Mäetööstus ja energia Colombia on hästi varustatud mineraalidest ja energiaallikatest. Colombial on Ladina-Ameerika suurim kivisöe reserv ja teiseks kõige rohkem hüdroenergia potentsiaali Brasiilia järel. Samuti omab märkimisväärset kogust nikklit, kulda, hõbedat, plaatinat ja smaragde. 5.2. Colombia kohvi kasvandused Colombia on teatavasti maailmas suuruselt teine Araabika kohvisordi kasvataja. Colombias on 500 000 farmi, keskmise farmi suurus kolm hektarit ning keskmine saak hektarilt 2500 kilo. Colombia on Ladina-Ameerika suuruselt neljas ning rahvastiku arvult teine riik. Looduse kirevuse poolest on Colombia koos Indoneesia ja Brasiiliaga esikolmikus. Kohv kasvab seal mägistel aladel Vaikse ja Atlandi ookeani vahel. Riik on oma nime saanud
Seal kasvab väga palju troopiliste puude liike aga kõige tuntumad Brasiilias on eukalüpti puu ja mänd. Brasiilias tekitavad muret metsaraie ja vihmametsade põletamine, sest paljud linnud talvituvad vihmametsades, vihmametsad on koduks paljudele haruldastele suguharudele, kes on elanud seal aastatuhandeid jne. Tööstus Brasiilia looduses leidub kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaade, plaatinat, tina, uraani, naftat ja puitu. Peamised tööstusharud ongi välja töötatud toetudes loodusvaradele. Paljud brasiillased teenivad nendega ka elatist. Brasiilias on tööstusharudest esindatud maavarade kaevandamine, metalli-, elektroonika-, auto-, keemia-, raadio-, raskemasina- ja puidutööstus. Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Atlandi Ookeni ääres Rio de Janeiro, Fortaleza ja Sao Paulo linnade lähedal. Seal on suuremad 9
välisemaalased tulevad seda vaatama. Põllumajandust selline pinnas aga ei soodusta. Palju vaeva tuleb näha kõrbete niisutamisega, et need harimiskõlblikeks muuta ning samuti ei ole just kõige lihtsam põlde rajada mäestikele ja mägedele. Trantspordi suhtes muudavad mäed teede rajamised veidi raskemaks, kuid samas on ilus sõita sellisel maastikul ja seda imetleda. Etioopia on maavarade suhtes üpris rikas. Seal leidub raua-, mangaani-, nikli- ja vasemaaki, kulda, plaatinat, keedu- ja kaalisoola, väävlit, pruunsütt, ehituskivi jne. Etioopia painkeb Aafrika laama idapoolsel ääreosal. Ida poolt lahkneb Aafrika laam Araabia laamast. Selle tulemusena tekivad maavärinad, vulkanism ja tekib ka uus ookeaniline maakoor. Inimtegevusele mõjuvad vulkaanid positiivselt turistide sissetuleku tõttu, muidu mõjuvad vulkaanid ja maavärinad hävitavalt. Vulkaane on seal palju, kuid üks neist on näiteks Erta Ale.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Valitsemine Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik.Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/br.html) Pealinn Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul tänu valitsuse õhutustele, et rahvas rohkem sisemaa poole elama suunduks.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele, elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis
tohutute kadudegaalates vesiniku kokkupressimisest kuni kütuselementide madala efektiivsuseni. Ainult 24 protsenti vesiniku tootmiseks kulutatud energiast läheb autokütusena asja ette kolmveerand läheb tühja. ,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?" ;Viilu Päärt ; Äripäev; 01.12.2008 http://www.4energia.ee/index.php/article/860 ; viimati alla laetud 12.04.2010 Hind Kuid sellega probleemid ei lõppe. Vesinikuauto katalüsaatorina kasutatakse väärismetalle, nagu plaatinat, mille hind ületab mõistlikkuse piire. Selleks, et autot ostetaks, tuleks kütuseelemendis kasutatava plaatina hulk oluliselt vähenema, see aga ei annaks sama keskkonnasõbraliku auto tulemust. Samuti, kui hakataks vesinikukütust kasutama, ammenduks maailma plaatinavarud 70 aastaga, mis tooks ühe probleemi asemel teise kaasa. Praegu maksavad esimesed vesinikuautod vähemalt 7,5 miljonit krooni ja sellise hinnaga autot ei saa endale väga paljud lubada.
(http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Valitsemine Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik. Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/br.html) Pealinn Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul tänu valitsuse õhutustele, et rahvas rohkem sisemaa poole elama suunduks.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele, elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis
vaabale metallisooli ja oksiide lisades. Esemeid kaunistatakse ka maalingutega. Seda võib teha nii enne kui ka pärast vaapamist. *Nahakunst Nahakunst on nahaehistöö ehk tarbekunst. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist, templitega trükkimist, naharibade põimimist ja mitut värvi nahatükkide mustriks kleepimist. *Metallikunst Metallikunst on tarbekunstiala, kus materjalina kasutatakse metalle ning nende sulameid. Näiteks: kulda, hõbedat, plaatinat ja segudena pronksi messingit jne. Väärmetallide töötlemist nimetatakse kullassepa kunstiks. Pinnakaunistustehnikad on uurendamine, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine. Peamiseks metalli töötlemisviisiks on tagumine. Metallikunsti tooted on tarbe - ja ilunõud, ehted, küünlajalad, orderid ja medalid, arhitektuurne sepis jms. Esemeid kaunistatakse muuseas pinna täppimise või tembeldamisega, puhandumis KUJUTAV KUNST
tohutute kadudegaalates vesiniku kokkupressimisest kuni kütuselementide madala efektiivsuseni. Ainult 24 protsenti vesiniku tootmiseks kulutatud energiast läheb autokütusena asja ette kolmveerand läheb tühja. ,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?" ;Viilu Päärt ; Äripäev; 01.12.2008 http://www.4energia.ee/index.php/article/860 ; viimati alla laetud 16.05.2009 Hind Kuid sellega probleemid ei lõppe. Vesinikuauto katalüsaatorina kasutatakse väärismetalle, nagu plaatinat, mille hind ületab mõistlikkuse piire. Selleks, et autot ostetaks, tuleks kütuseelemendis kasutatava plaatina hulk oluliselt vähenema, see aga ei annaks sama keskkonnasõbraliku auto tulemust. Samuti, kui hakataks vesinikukütust kasutama, ammenduks maailma plaatinavarud 70 aastaga, mis tooks ühe probleemi asemel teise kaasa. Praegu maksavad esimesed vesinikuautod vähemalt 7,5 miljonit krooni ja sellise hinnaga autot ei saa endale väga paljud lubada.
Nii saab esile kutsuda tellimise peale sademeid, näiteks metsatulekahjudekorral. HI omadused: Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Selgita mõisteid: Halogeen-VII A rühma elemendid.(fluor,broom,kloor,jood) Fluoroos- fluori üleküllus Kloorivesi- kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. Kuningvesi- on kontsentreeritud lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu. Lahustab kulda ja plaatinat jms. Osteoporoos-luude hõrenemine Ateroskleroos-veresoonte lupjumine. Broomivesi-broomi vesilahus. Sublimeerumine- ehk sublimatsioon on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta Jooditinktuur-joodi lahust etanoolis nim jooditinktuuriks. Struuma- ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine, põhjustab joodi puudus. !!REAKTSIOONIVÕRRANDID!!
eritakistus on 4,21 µ/cm , temperatuuril 20 ºC. Titaani kõvadus Brinelli järgi on 100kg/mm 2 ja tõmbetugevus 25,6 kg/mm2, enne katkemist jõuab titaan pikeneda umbes 70%. 5 2. TITAANI SULAMID Titaani sulameid tehakse eristruktuurides ja legeeritakse erinevate ainetega nagu näiteks: alumiiniumiga, rauaga, räniga, vasega, korrmiga, mangaaniga, tinaga jne. Kui aga lisada titaani plaatinat või palladiumi 0,1-0,2% , siis tõstab see palju titaani korrosioonikindlust soolhappe suhtes. Titaani erinevate struktuuriga lisandeid nimetatakse -struktuuriga sulamid, -- struktuuriga sulamid ja -struktuuriga sulamid. 3.1. -struktuuriga sulamid -struktuuriga sulamite legeerivaks lisandiks on peamiselt Alumiinium, strontsium, tsirkoonium ja lisaks võib sulam sisaldada ka veel 0,5-1,5% muid metalle. Saadud sulameid on väga hea keevitada,
Ksenoon (IV) ühendid: on saadud fluoriidi XeF 4 ja oksiidfluoriidi XeOF2. Kõik nad on tahked lenduvad ained ning tavalisel temperatuuril üsna püsivad. Kristallilise XeF4 DH298= -252 kJ/mol, tihedus 4,04 g/cm3. Sulab 114ºC juures märgatavalt lagunemata. XeF4 saadakse Xe oksüdeerimisel Fluoriga 400ºC - nisoojendamisel , elektrilahendusel või elavhõbedalambiga kiiritamisel (Xe+2F2=XeF4). Ksenoon (IV) ühendid on küllalt tugevad oksüdeerijad. Soojendamisel oksüdeerivad nad vesinikku, plaatinat (Pt+ XeF4+2HF=H2[PtF6]+Xe, 4KJ+ XeF4=Xe+2J2+4KF). Soojendamisel ja hüdrolüüsil XeF4 disproportsioneerub (3XeF4=2XeF6+Xe). Ksenoon (VI) ühendid: Xe (VI) ühenditest on tuntud fluoriidid (XeF 6), oksiidid (XeO3), oksofluoriidid (XeO2F2), hüdroksiidid (Xe(OH)6) ja XeO42- ning XeO66- tüüpi kompleksühendid. Ksenoonheksafluoriid (XeF6) on kristalliline värvuseta aine (sulamistemperatuur 48ºC). Toatemperatuuril püsiv XeF6 molekul on moonutatud
reaalsuseks peab kütuseelementides kasutatava plaatina hulk oluliselt langema. Plaatina hulk võiks selleks ajaks, kui vesinikuautosid hakatakse turustama, olla 20 grammini auto kohta, lubab Martin Green firmast Johnson Matthew, mis toodab komponente autotööstuses kasutatavatele kütuseelementidele. Vesinikuautod võiks massiliselt turule jõuda tuleva kümnendi keskpaigaks. Lisaks on plaatina võimalik ka korduvalt kasutada. Kuid isegi 20 grammi plaatinat on tohutu suur hulk. 2007. aastal toodeti maailmas üle 71 miljoni auto, kui iga auto tarbeks läheb vaja vaid 20 grammi, siis täielikul üleminekul vesinikuautodele läheks aastas vaja 1420 tonni plaatina, see number ületab kuuekordselt praegu maailmas aastas toodetava plaatinakoguse (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009).
mineraalides, mis kuuluvad kõvade kivimite koostisse. Seda elementi nimetati Liitiumiks(Li). See sõna tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Plaatina(Pt) oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. 1940 a. avastasid G.T.Seaborg, E.M.McMillan, J.W.Kennedy ja A.C.Wahl Berkeleyss
luba algkirjad endale jätta. Iseseisva uurija tahe olevat Faraday'l ärganud siis, kui ta tegi Davy'le kustutamata lubja analüüsi. Tundmatu avastamises oli isesugune võlu. 1820. a. jooksul Faraday poolt ettevõetud uurimustest vääriks mainimist metallide sulamite uurimine, mille sihiks oli roostetamatu terase saamine. Tol korral valitses veel üldine arvamus, et lisades terasele juurde hõbadat, plaatinat või niklit, on võimalik saada terast, mis ei roosteta. Faraday uurimused näitasid, et see arvamus on ekslik, sest nikkel roostetab sama kergelt kui tavaline teras. Olgugi et need Faraday uurimused loodetud tulemusi ei andnud, näitasid need, et terasesulamite omadused muutuvad suurel määral, kui neile juurde lisada ainult vähesel määral teisi metalle. 29-aastasena astus Faraday uude elujärku ta abiellus. Et Faraday ise on pidanud oma abielu
väga tõhus. Puitu kasutatakse mitmeti ja raiutud metsa asemele istutatakse uus. Puiduvarud rahuldavad vajaduse suurelt. Kanada küll ekspordib puidu tooteid, aga nende kogus ei ole märkimisväärne, kui siis ainult paberi toodang. Keskkonnaprobleemiks on USA põhjaosa tööstuspiirkondadest tulevad happevihmad, mis kahjustavad metsi. TÖÖSTUSMAJANDUS: Kanadas leidub hõbedamaaki, niklimaaki, uraani, vasemaaki, kulda, rauamaaki, plaatinat, titaanimaaki, tsingimaaki, pliimaaki, volframimaaki, kaalisoolasid, kivisütt, polümetallilisi maake, naftat ja maagaasi. Tööstusharudest on esindatud toiduainetööstus, masinaehitus ja metallitööstus, keemiatööstus, naftatööstus, kergetööstus, värviline metallurgia, metsa- ja puidutööstus, paberitööstus, lennuki- ja kosmosetööstus, elektrotehnikatööstus, alumiiniumitööstus, must metallurgia, kalatööstus ja laevaehitus.
Namibi kõrb ulatub Kapimaast Angolani. Kõrbeala pikkuseks on kuni 2100 km, laius on lõunas 70-130 ja põhjas 30-50 km ja pindala on 50000 km2. Seal asub ka Sossusvlei rahvuspark, kus on maailma kõrgeimad liivaluited (kuni 300m). Kütid- korilased on seal elanud juba 750.000 aastat. Peamiseks maavaraks on teemantid, mida kaevandatakse liiva seest ning jõgede põhjast. Lisaks teemanditele kaevandatakse sealt ka tsinki, tina ning volframi, plaatinat, kulda, väävlit ja soola. Sealt on otsitud ka naftat, kuid edutult. Kõrb tõuseb rannikumadalikult astanguina 700-1500 m kõrguseni. Kõrb on põhjaosas valdavalt liivakõrb, kuid lõunaosas kaljukõrb. Kliima iseärasused Piki rannikut põhja poole kulgeva külmaBenguela hoovuse tõttuon rannikuala kliima jahe jakuiv. Keskmine t0 jaanuaris17-19 0C , juulis 12-150C. Kalaharis on keskmine t0 suvel 25-30 0C, talvel 15-20 0C.
Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Maavaradest leidub lubjakivi, väävlit, kivisüsi, vasemaaki, boksiiti, rauamaaki, nikkelit, fosfaati, plaatinat, tina, uraani. Igal aastal registreeritakse Jaapanis 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Nagu näiteks 2011. aastal Jaapanit tabanud 8.9magnituudine maavärin, pärast mida räsis riiki veel tsunami. Jaapanis asub kõige rohkem vulkaane, neid on seal üle 50. Seal esineb ka vulkaanipurskeid. Vulkaanipursked segavad inimtegevust ja sunnivad vulkaanide
ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 16 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Leelisakude puhul kasutatakse normaalset-, tugevdatud-, ja kiirendartud laadimist. Kütuseelemente kasutatakse elektrivarustussüsteemides harva, kuna nad on kallid ja nende valmistamisel kasutatakse väärismetalle näiteks plaatinat. Võimaldavad suuri voolutihedusi. Hapnik-vesinik kütuseelemendi ehitus on joonis 3.6. Vesinik ja hapnik juhitakse rõhu all gaasikambrisse 3 ja absorbeeritakse poorsete elektroodidega 2, mis on valmistatud katalüütilistest materjalidest (nikkel +grafiit + plaatina). Elektroodidel moodustatakse ioonid H + ja OH - , mis läbivad ioonivahetusmembraani 1 või elektrolüüdi nt. KOH ja ühinevad ,,-" elektroodil veeks. Olenevalt elemendi temperatuurist eraldub vesi kas vedeliku või auruna
on lisatud juhtivuse parendamiseks metallipulbrit (vask, pronks, hõbe). Termopaaride materjalid Termopaarid on nn. Seebecki nähtustel põhinevad temperatuuriandurid. Nimetatud nähtus seisneb elektromotoorjõu tekkimises erisugusest metallist või pooljuhist koosnevas vooluringis kui ühenduskohtade temperatuur on erinev. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. Vaske, plaatinat ja konstantaani on vaadeldud eespool juhtmematerjale ja takistussulameid käsitlevas osas. Plaatinroodiumi kombinatsioone on käsutusel mitmeid. Enamlevinud on plaatina ja roodiumi sulam, kus roodiumi on 10%. Kromeel sisaldab kroomi 9...10%, koobaltit 0,6... 1,2%, ülejäänu on põhiliselt nikkel. Vähesel määral võib olla ka veel rauda, räni, mangaani, vaske, süsinikku. Alumeel sisaldab alumiiniumi 1,2...2,4%, räni 0,85... 1,5%, mangaani 1,8... 2,7%, koobaltit 0,6
ut.ee/BGGM/eluareng/karbon.html). Kogu karboni ajastu polnud ühtlaselt soe. Ajastu lõpul tekkis tugev jahenemine, millega kogu lõunapoolkeral kaasnes ulatuslik mandrijäätumine. Selle jälgi on leitud paljudest kohtadest : Lõuna-Ameerikast, Lõuna-Aafrikast, Indiast, Austraaliast. Joonis 9. Hiline karbon Lisaks rikkalikele pruun-ja kivisöelademetele (Saksamaal, USA-s, Suurbritannias), on karboni kihtides rohkesti raua- ja vasemaake (Kasahstanis, Uuralis, Kesk-Euroopas), kromiiti ja plaatinat (Kesk-ja Põhja-Uuralis), naftat ja maagaasi (Volgamaal) (I. Arold, 1987). Joonis 10. Karboni loodus 2.6 Perm Perm on oma nime saanud vastavanimelise soome-ugri hõimu järgi, kes elas Uuralide esisel alal. Seal on vastavad kivimid ulatuslikult levinud (I.Arold, 1987). Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu; algas 292 miljonit aastat tagasi ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi;
metaliseeritud riie- Tekstiili nagu nailon, puuvill ja on võimalik pealistada väga sünteetilised segud, et õhukese metallikihiga, eriti lisada kangale efekti. hästi Roostevabast terasest ja polüesterriiet trikookangast. teistest Pealistamiseks kasutatakse metallidest kiude kulda, plaatinat, koobaltit, kasutatakse telefoni ja palladiumi, kaabeltelevisiooni kroomi, vanaadiumi jms liinides. asbest AS põlematus, valge asbest kõige kasutatakse keemiatehases pehmema pinnaga ja saab kaitserõivastes, filtrites, kedrata lõngaks. Raske, jäik ja toodetakse riiet, paelu, habras kiud. Suurepärane köisi, paberit, lausmatte
mis piiravad materjalide valikut. Soovitav on suur eritakistus ning selle võimalikult lineaarne sõltuvus temperatuurist, väga puhas materjal, mis võimaldab saavutada kordusmõõtmiste stabiilsust ja muundurite asendatavust, keemiline inertsus, et minimeerida materjali oksüdeerumist rasketes keskkonnatingimustes kõrgetel temperatuuridel. Seetõttu kasutatakse praktikas muundurite materjalina peamiselt plaatinat, volframit, vaske ning niklit ja nende sulameid 17 (tabel 2.14). Kõige sobivamaks materjaliks takistustermomeetrite valmistamisel on osutunud plaatina. 24. NTC-termistorid, nende tunnusjooned, takistuse muutuse funktsiooni üldvõrrand Sellist nimetust kasutatakse tavaliselt metalloksiid-muundurite puhul, mis võivad olla valmistatud tilga-, silindri-, ketta-,
annaabi.ee 
