pistikupessa ühendatud elektritarviti metallkeret), võib ta saada surmava elektrilöögi. Seepärast peavad ruumis olema ühte liiki pistikupesad. Enamikus Euroopa riikides on tavalise isolatsiooniga (0-klassi) elektritarviti keelatud, nende asemel on kasutusel ohutuma ehitusviisiga tarvitid. Välisriikides valmistatud kodumasinate, triikraudade, kohvikeetjate jms. tarvitite pistikud tihti kodude tavalistesse pistikupesadesse ei sobi. Peamiselt tuleneb probleem sellest, et olemasolevate pistikupesade näol on tegemist seadmepistiku nimivoolust väiksema nimivooluga pistikupesadega. Pistikupesade kontaktid ja võimalik, et ka rühmaliinid võidakse jämedamate harudega pistikutega varustatud seadmete kasutamisel üle koormata ja kutsuda sellega esile tuleohu. Tihti aitab siin olemasolevate pistikupesade asendamine standardikohase nimivooluga (16 A) pistikupesadega. Tavainimene ise pistikupesi asendama asuda ei tohi, kuna vääralt tehtud töö võib tuua endaga kaasa õnnetuse
6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et liigvoolukaitse ei rakendu (näiteks lisa-pikendusjuhtmete kasutamisel või halbade kontaktühenduste korral). 7. Elektriseadmete kasutamine , kui inimene, seade või mõlemad on ühenduses veega (näiteks juuksefööni kättevõtmisel vannis). 8. Tuleoht, mis võib tekkida juhtmestiku kontakt- liidete, harukarpide ja pistikupesade isolatsiooni halvenemisel (väikese, kuid kauakestva rikke- voolu tekkel). Rikkevoolukaitse ei kaitse, kui vool kulgeb läbi inimkeha faasijuhist faasijuhti või faasijuhist neutraal juhti (kui inimene ühendab oma keha vooluvõrku samal viisil nagu elektritarviti).
peavad kulgema kas püst- või rõhtsuunas. Paigaldise nähtavad välisosad (lülitid, pistikupesad, harukarbid jms.) peavad seega laskma juhtmete või kaablite kulgu ligikaudu ära arvata. Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 13 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Joonisel on näidatud juhistiku paigaldamise eelispiirkonnad ning pistikupesade ja lülitite eeliskõrgused seintel, mida ei kasutata tõepindadena, seega eeskätt eluruumides. · Eriti hoolikalt tuleb valida elektripliidi ühenduskarbi asukoht, sest eeliskõrgusel 30 cm ei pruugi selleks pliidi taga piisavalt ruumi olla. Sobivamaks võib osutuda eelispaigalduspiirkonna alumine piir (ligikaudu 15 cm põrandast). 14 Juhtmed ja kaablid 2010
Oommeeter ehitus: magnetelektrilise mõõtemehhanismiga galvanomeeter, mõõteahel(takistus), vooluallikas. Reguleerimine: sulgeme lüliti, reguleerimisnupu abil keerame osuti nulljaotisele, kui lüliti avada, siis näitab ta mõõdetavat takistust. AVOmeetrid võimaldab mõõta nii voolutugevust, pinget kui ka takistust. Sees on magnetelektriline mõõtemehhanism, millega ühendatakse erinevad mõõteahelad. Ümberlülitamine toimub korpusel asuva ümberlüliti või pistikupesade kaudu. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine mõõtemehhanismi ei tohi läbida lubatust suurema tugevusega vool. Osa voolust tuleb mõõtemehhanismist mööda juhtida. Selleks ühendatakse rööbiti lisatakistus, mida nim suntiks. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine voltmeetri mõõtepiirkonna muutmiseks ühendatakse temaga jadamisi lisatakistus, mida nim eeltakistiks. Alalisvoolu mootor ehitus: koosneb paigalseisvast(staator) ja pöörlevast(prootor) osast. Liigid:
iseloomust. 16. Kui suur peab olema keskmine valgustustihedus hariliku töö ala tööpiirkonnas? Minimaalselt 100 lx Harilik töö ala(elutuba, köök)- 200 lx Elamu kabinetis töölaud, köögi töölaud-300 lx Peen kirjatöö(büroo töölaud)- 500 lx Täppistöö- 500-1000 lx 17. Mis on soovituslikud lülitite ja pistikupesade kõrgused? Pistikupesad põrandast 0,2-0,3m Lülitid 1-1,1m 18. Mis on liitumiskilp? Võrguettevõtjale kuuluv, üldjuhul liitumispunkti paigaldav. Kaitselülitiga ja elektrienergia mõõteseadmega komplekteeritud elektrikilp. 19. Kus asub tavapäraselt liitumispunkt? Liitujale kuuluva maa-ala vahetus läheduses või maa-alal asuva kaablivõrgu transiitkilbi kõrval.
Ümmargune Läbimõõt umbes 20cm 1m (on nähtud ka mitmekümne meetrilise läbimõõduga keravälku) Häguste äärtega Helendab samamoodi nagu üks tavaline 100W elektripirn Värvuste skaala varieerub punasest kollaseni (on ka sinakaid) Eluiga ei ole pikk umbes 6.sekundit kuni 2minutit Kõrge temperatuur Külgetõmbe omadus metall esemete poole ja õhu liikumise peale(toas) Võime tungida tuppa läbi kitsaste aknapragude, läbi akna, korstna ja pistikupesade Päevavalges silmaga nähtav Väävli ja lämmastikoksiidide lõhnaline Liikumine Liigub horisontaalselt ja vertikaalselt, võib püsida paigal või liikuda korrapäratult paar meetrit sekundis. Võib kaduda plahvatades. Liikudes tekitab sisisevat heli. Liibuv keravälk Tavaliselt liigub hõljuv keravälk õhus küllalt aeglaselt, jooksva inimese kiirusega. Seda on kerge jälgida silmadega. Välgu liikumissuund ühtib sageli tuule suunaga
Trepikoda 4 Üldvalgustus 5 Astmetuled 6 Muud Joonistage siia oma kodu trepikoja põhiplaan ja tähistage numbritega need kohad, kuhu elektriseadmed paigutatakse. 07 Töötuba Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Üldvalgustus 2 Töökohavalgustus 3 Pistikupesade pealüliti Töötuba 4 Valgustuse signaallamp 5 Rikkevoolukaitsmega pistikupesad 6 Televiisori-, telefoni- ja arvutipistikupesad Joonistage siia oma töötoa põhiplaan 7 Muud ja tähistage numbritega need kohad, kuhu elektriseadmed paigutatakse.
5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras; 9) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras; 10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras. Majandustegevuse register: Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtja elektritöö juhi või käidukorraldaja pädevustunnistusel märgitud ulatuses. Isik, kes
nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras; 9) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras; 10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras. Majandustegevuse register: Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtja elektritöö juhi või käidukorraldaja pädevustunnistusel märgitud ulatuses. Isik, kes
nimivooluga kaitsmega; 5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine; 6) pinge kontrollimine indikaatoriga; 7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras; 8) kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras; 9) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras; 10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras. 10 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Majandustegevuse register:
· Vahetada pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paiknevat riknenud vahelülitit uue vastu. · Ühendada kohtkindlat valgustit (näiteks laevalgustit) valgustiklemmiga. · Asendada kohtkindla valgusti valgustiklemmi valgustipistikupesaga või vahetada riknenud valgustipistikupesa uute vastu. · Paigaldada vastavate juhiste järgi kaitseväikepingelisi seadmeid (näiteks valgustuseks, autosoojenduseks). · Pingevabas olukorras võtta maha pistikupesade ja lülitite kaasi (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) või asendada purunenud kaasi tervetega. · Parandada elektritarvitite mehaanilisi osi (nt. vahetada pesumasina ühendusvoolikut) nii, et selle tulemusena ei halvene masina puutekaitse ja veepidavus. · Vastavate juhiste kohaselt paigaldada oma majale teleantenni; · Teha mitmesuguseid huvialatöid (näiteks elektroonikaseadmeid) eeldusel, et tegija omab
Ühendus Eesti Energia liitumiskapi ja eramu peajaotuskeskuse vahel teostatakse maakaabliga (AXMK 4x16S või MCMK 3x6+6S) torus vastavalt detailplaneeringule. Elamu projekteeritud peajaotuskeskus asub I korrusel garderoobis. Jaotuskeskustesse paigaldatakse kaitselahutuslüliti, 1- ja 3-faasilised kaitselülitid (kaitsevad tarvitiliine lühise ja ülekoormuse eest) ning rikkevoolulülitid. Viimased tuleb ette näha pesemisruumide el.paigaldiste ( näit.mullivannide ja pesuruumides asuvate 0,23kV pistikupesade), õue el.tarvitite ühendamise jaoks ettenähtud 0,23kV ja/või 0,4kV pistikupesade grupiliinidele ja pesumasina grupiliinile. Peajaotuskeskusesse on soovitav paigaldada liigpingelahendid V 25-B+C/3+NPE (160A) (B- ja C-klassi pikseliigpinge piirik ), mis tagaksid elamu elektroonika- seadmete kaitse ülepingete eest. Juhtmestiku installatsioon hoones tuleks teha põhiliselt kaabliga PPJ süvistatult. Aiavalgustite grupiliinid tuleb välja ehitada maakaablitega (näit
isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. See tagatakse (eraldi või kombineeritult): 1. kaitsemaandamisega; 2. liigvoolukaitsega, st seadme elektritoite automaatse ja kiire väljalülitamisega, mis takistab ohtliku puutepinge tekkimist. See kaitseviis eeldab maandussüsteemi, kaitsejuhi ja kaitseseadmete olemasolu; 3. potentsiaaliühtlustusega; 4. tugevdatud kaitseisolatsiooniga; 5. kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6. kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali). Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi (PE) abil toiteallika (trafo) maandusega lähimas jaotuskilbis. Eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu.
Kodutööd ja kontrolltööde ajad on küll enamasti õppejõu veebilehel olemas või öeldakse need tunnis, kuid ühist süsteemi nende jaoks pole. Nii peab loengust puudunud õpilane kulutama palju aega ja energiat, et järele uurida, mis tunnis toimus ja mis toimub järgmises. Ilmselt harjun ma sellegagi ära, kuid esimesel semestril tundub mulle taoline süsteem vajalik. Vähemolulistest asjadest tooksin välja pistikupesade puudumise mida ilmselt rõhutavad kõik ja mida pole võimalik niipea parandada ning juba septembris tehtud (minu jaoks) kohutava avastuse, et ülikoolis on prussakad. Kuna elan eramajas, siis pole ma nende elukatega varem kokku puutunud, kuid eks ma harjun ajapikku nendegagi. Lõpetuseks rõhutaksin erialatutvustuse aine vajalikkust. Loengute jooksul sain üsna hea ülevaate oma tulevasest elukutsest, samuti sellest, mis mind järgnevatel aastatel ootab(ülikooli
st neid tuleb aeg-ajalt üle vaadata ja kõrvaldada pisirikked. Kui sa näed, et masinatel on mingeid lahtiseid juhtmeid või on juhtmed katki, samuti kui juhtmed lähevad soojaks või on kuskil sädelust, siis tõmba see seade kohe vooluvõrgust välja ning teata sellest vanematele. Milliseid elektritöid võib teha tavaline, elektrialal oskusteta täiskasvanud inimene? Selliste tööde loetelu võib alustada lambipirnide ja kaitsekorkide vahetamisest. Samuti on lubatav valgustite, pistikupesade ja lülitite paigaldus. Alati tuleb meeles pidada, et selliseid töid ei tohi teha voolu all olevate seadmetega. Iga maja või korteri elektrikilbis või voolumõõtja juures asuvad kaitsmed. Kaitsmed on selleks, et automaatselt välja lülitada see elektrivõrgu osa, milles on rikked. Nendeks riketeks on voolu äkiline suurenemine katkise isolatsiooni või juhtmetes tekkinud lühise tõttu. Kaitse põleb läbi ja katkestab voolu. Kui kaitsmed ei ole korras
elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliühtlustus; *kordusmaandused ja peamaanduslatt; *0-klassi elektriseadmete kadu; *kindla värvtähisega kaitse- ja neutraaljuhid; *väikese ristlõikega ja seega ebatöökindlate alumiiniumjuhtidest loobumine; *rikkevoolu kaitselülitid lisakaitseks; üleminek nimipingele. LOENG 2
TN-C-juhistikus talitleb neutraaljuht nii töö- kui kaitsejuhina ja seda nimetatakse PEN-juhiks. Iga kereühendus on ühefaasiline lühis ja toob kaasa liigvoolukaitse rakendumise. TN-C-juhistiku põhieelis teiste juhistike ees seisneb lihtsuses ja odavuses. Kuid samuti on tal ka olulisipuudusi, näiteks tähtsamateks puudusteks on juhtide liiga väikesed ristlõiked, potentsiaaliühtlustuse puudumine, liigvoolukaitse liiga aeglane rakendumine. Puuduseks on ka kahepooluseliste pistikupesade kasutamine või mikroelektroonikaaparatuuri võivad häirida PEN-juhi töövoolust tingitud pingelang ning voolu hargnemine PEN-juhist kõrvalistesse juhtivatesse osadesse ja maasse. Seetõttu kui juhistik peab toitma mikroelektroonikaseadmeid, siis tuleb kasutada TN-C-juhistiku asemel TN-S- juhistikku, mis on ühildussõbralikumad. Ehk siis ei saa vältida TN-S või TT- juhistikku kui nõutakse rikkevoolukaitse rakendamist.
teises ruumis, kus on teist tüüpi pistikupesad ja kasutustingimused. Tähelepanu tasub pöörata juhtme vigasaamise ohule selle läbiviimisel käidavatest kohtadest, nt ukseavadest. · Märgates või niisketes ruumides ning väljas tuleb kasutada vaid kaitsemaandatud, kaitseisolatsiooniga, kaitseväikepingelisi või akutoitega ning sobiva kaitseastmega seadmeid! · Seadme ja pikendusjuhtme pistikuid tohib ühendada vaid sellistesse pistikupesadesse, millesse nad sobivad ilma pistikupesade ehitust muutmata. · Väljas kasuta ainult tihendatud pritsmekindlate pistikühendustega ja painduva kummikestaga ühendus- ja pikendusjuhet! · Ära paiguta valgusteid kergestisüttivate materjalide lähedale! · Iga isik, kellele elektriseade kuulub või kes on muul viisil vastutav selle kasutamise eest, peab tagama, et seadet kasutatakse ohutult ning hooldatakse piisavalt! 10 Kokkuvõte
Seetõttu tuleb TN-C-juhistiku asemel, kui juhistik peab toitma mikroelektroonikaseadmeid, kasutada ühildussõbralikumat TN-S-juhistikku. 14. TN-C kasutusala on mõeldav suurtes tööstusettevõtetes, kus neutraaljuhis ei esine pingelangu, sümmeetriline koormus, harmoonilisi ei ole jne. 15. Tähtsamateks puudusteks on juhtide liiga väikesed ristlõiked, potentsiaaliühtlustuse puudumine, liigvoolukaitse liiga aeglane rakendumine. Puuduseks on ka kahepooluseliste (kaitsekontaktita) pistikupesade kasutamine. 7.1.15. TN-S juhistike Kokkuvõte: 1. TN-S süsteem on viiejuhiline - jäigalt maandatud neutraaliga süsteem eraldatud neutraal (N) ja kaitsejuhiga (PE). 2. Elektriseadmete korpused ühendatakse PE-ga. 3. TN-S-süsteemi juhistiku olemuslikud tunnused on: võrku toitva trafo neutraalpunkt on jäigalt maandatud, elektriseadme pingealtid osad on selle maandusega kaitsejuhi kaudu ühendatud, kaitsejuht ja neutraaljuht on kogu võrgu ulatuses teineteisest eraldatud. 4
paksusega 100 mm on AEROC Element 100 erinevused järgmised: · suur toodete täpsus ja hea pinnakvaliteet, mis ei nõua krohvimist. Pahtelduskihi paksus on 0,52,0 mm; · paigaldamine käib mördi asemel AEROCi liimsegudega; · 1m² vaheseina ladumiseks on tarvis ainult 2,8 AEROC Element 100 plaati. AEROC Element 100 vahe-seinaplaate võib kasutada niisketes ruumides saunas, vannitoas, dusiruumis jne. AEROC Element 100 seintesse on kerge freesida sooni ja puurida auke elektrijuhtmete ja pistikupesade tarbeks. Lõppkokkuvõttes, AEROC Element 100 vaheseina plaatide kasutamine tagab kiire ja kvaliteetse tulemuse. Vaheseinte puhul on tarvis tagada nõutav heliisolatsioon. AEROC Element 100 viimistletud vaheseina (pahtelduskihi paksus 0,5 2 mm) heliisolatsioon on 36 dB. Võrdluseks uste heliisolatsioon on 30 dB. Seega enamus juhtudel heliisolatsioon 36 dB ühe korteri tubadevahelistel vaheseintel on täiesti piisav. Juhul kui on soov suurendada heliisolatsiooni, võib soovitada
Muud minikaitselülitite rakendumistunnusjooned ei ole standarditega reglementeeritud, tööstuspaigaldistes kasutavate kaitselülitite üldstandard (EVS-EN 60947-2) esitab vaid üldised nõuded kaitselülitite erinevatele näitajatele. Kaitselülitite valik Nimivool tuleb valida kaabli ristlõike pindala, paigaldusviisi ja materjali järgi (näiteks 0,75 mm² ristlõikega vaskkaablile tohib rakendada voolutugevust kuni 6 A). Nimivoolu valimisel tuleb samas arvestada ka pistikupesade, valguslülitite ja klemmide maksimaalset lubatud voolu. Kui kaabli maksimaalne lubatud koormus on 25 A, aga pistikupesal ainult 16 A, siis ei tohi seda ahelt kaitsva kaitselüliti nimivool ületada 16 A. Kui pistikupesa maksimaalne lubatud koormusvool on 16 A, aga kaablil ainult 10 A, siis ei tohi kaitselüliti nimivool olla suurem kui 10 A . Vabansti Vabasti on seadis automaatkaitselülitis, mille abil toimub vooluringi ühendavate kontaktide automaatne lahutamine
materjalist ja ristlõikest, peab vastama juhtmete ülesandele ning valitud paigaldusviisile. JUHTMETE JA KAABLITE ARVUTUS Elektrijuhtmestik peab vastama ohutusnõuetele, olema kindel ja ökonoomne. Elektrijuhtmete (kaablite) õige pikkuse ja ristlõike pindala arvutamine juhtmestiku monteerimiseks on seetõttu hädavajalik. Juhtme(kaabli) pikkus arvutatakse montaaziskeemi järgi. Montaazi- skeemil mõõdetakse kilpide, pistikupesade, lülitite, harukarpide jms. vahelised kaugused ja arvutatakse skeemi mõõtkava põhjal juhtme lõikude (kaablilõikude) pikkused. Igale (kaabli) juhtmelõigule lisatakse vähemalt 100 mm (soonte ühendamiseks). Juhtme (kaabli) vajalik ristlõikepindala arvutatakse pingekao ja lubatava pikaajalise koormusvoolu põhjal. Väiksemate elektriseadmete, näiteks üksikute ruumide seadmete,väikeste aparaatide jms. Projekteeri-
alandamiseks võimalik rakendada. Juhul, kui elamu asub radooniohtlikus piirkonnas, tuleks mõõtmistega välja selgitada radooni tase ruumides ja radooni ruumi sattumise võimalikud kohad. Seejärel koostada remonttööde detailne projekt. Elamutes tehtud arvukad uuringud on näidanud, et õhk tungib põranda alt esimese korruse ruumidesse põhiliselt seinte ja põranda nurkade (vt joonis 12), seinas paiknevate pistikupesade (vt joonis 13) ja põrandat läbivate torude läbiviikude kaudu. Seega tuleb esmajärjekorras pöörata tähelepanu just nende kohtade õhutihedaks muutmisele. Radooni tungimist ruumi on võimalik tuvastada spetsiaalsete õhu radoonitaset mõõtvate seadmetega. Juhul, kui radoon maja ümbritsevast maapinnast võib elamusse sattuda läbi ebapiisavalt tiheda vundamendi, tuleb hoolikalt tihendada vundament ja keldri põrand (vt joonis 14), samuti seina ja põranda liitekohad.
kanalisatsioonitoru pimeotsikuga. Elektripaigaldus: sanitaarruumidesse paigaldatakse ripplaed valgustitega. Tubades ja esikutes nähakse ette valgustite kaabeldus, valgustid paigaldab korteriomanik. Lülitid, pistikupesad, harutoosid ja installatsiooni materjalid vastavalt projektile. Voolumõõtjad paigaldatakse korrusekilpidesse, mis paiknevad koridoris. Korteritesse paigaldatakse süvistatud jaotuskilbid. Pistikupesade paigalduskõrgus u 20 cm põrandast. Köögi töötasapinna pistikupesad paigaldatakse 1,1 1,2 m kõrgusele põrandast. Korterid varustatakse hoone välisukse foonluku süsteemiga ning teostatakse valvesüsteemi kaabeldus. Korteris on planeeringule vastav standardne arv TV- ja telefonipistikupesasid. 4 2. ARENDUSPROJEKTIGA KONKUREERIVAD OBJEKTID 2.1. Pirita tee 28a
Seepärast on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahti ühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Tuleb meeles pidada, et ümbruskonnaga tutvumisel pistavad väikesed lapsed oma näppe ja esemeid igasugustesse avaustesse. Ohtlikuks võivad saada elektrikontaktid ja pistikupesad. Uute pistikupesade paigaldamisel tuleb eelistada lapsekindlaid. Lahtised pistikupesad katta selleks otstarbeks valmistatud plastkatetega. Mitte unustada pikendusjuhtmete pesade blokeerimist! Hoolitseda, et kõik juhtmed, lambid ja muu elektriaparatuur oleksid korras! 3.5 Mürgistus- ja söövitusohud Laps õpib maailma tundma mitte ainult vaadates ja katsudes, vaid ka maitstes. Seejuures ei osata vahet teha söödaval ja mittesöödaval, kahjutul ja mürgisel või söövitaval. Juba pisike lonks
paiknenud riknenud vahelülitit uue vastu. 10. Pingevabas olukorras ühendada kohtkindla tvalgustit(nt lae valdustit) valgusti klemmidega. 11. Pingevabas olukorras asendada kohtkindla valgusti valgusti klemmid valgusti pistikupesaga või vahetada riknenud valgusti pistikupesa uue vastu. 12.Paigaldada vastavate juhiste järgi kaitse väike pingelisi (nimipingega kuni) 50V (nt valgustuseks või autosoojenduseks). 13. Pingevabas olukorras võtta maha pistikupesade ja pistikupesade ja lülitite kaasi (nt tapeetimise või värvimise ajaks) või asendada purunenud kaasi tervetega. 14. Temonteerida pingevabas olukorras elektrijuhtmestikku ja seadmeid. Tavaisik ei tohi remontida ega paigaldada koht kindlat koduelektrivõrku(juhtmestikku, kilpe ja nendes olevaid seadmeid ) remontida elektrilisi majapidamis sedameid ega tööriistu. Need on elektritööd ja nõuavad eriteadmisi. Enne tööle asumist tuleb elekter töökohalt täielikult
oleks lapse käeulatuses; ära hoia tulist toitu, kohvi ega kuuma vett lapse käeulatuses. Imikut pestes ära lase talle sooja vett otse kraanist: pletuse oht! Elektrilised soojendajad ei tohi olla lapsevoodi läheduses. Väldi rippuvaid lauakatteid, mis ärgitavad last neist kinni haarama ja endale laual olevaid esemeid ja kuuma toitu kaela tmbama. Veendu, et laps ei saa iseseisvalt akent avada, kui aknad on lahti, paigalda neile fiksaatorid. Uute pistikupesade paigaldamisel eelista lapsekindlaid pesi. Lahtised pesad kata selleks otstarbeks meldud plastkattega. Ettevaatust kuumade pliitide ja praeahjuga! Praeahju puhul kasuta spetsiaalset sulgurit, mis ei vimalda lapsel seda avada. Väikest last ei tohi omapead jätta ei vanni ega veekogu äärde. Kik ravimid peavad olema lastele kättesaamatus kohas. Kemikaalid olgu paigutatud nii, et laps neile ligi ei pääse.
Õhu- või aurutõkke materjal valitakse olenevalt olukorrast, arvestades sisevoodrit ja selle viimistlust, soojustust ja selle paksust ning kasutatavaid tuuletõkkeplaate. Aurutõke peab korraga täitma kahte ülesannet takistama niiskuse tungimist ruumi poolt piirdesse ning tõkestama võimalikku õhu liikumist läbi seina. Aurutõkke kõik liitekohad peavad olema tihedad. Sagedasemad vead esinevad siinjuures eelkõike pistikupesade ümbruse tihendamisel, samuti seina ja põranda ning seina ja lae vahelisel aurutõkke liidetel. Et vältida tüüpilist viga aurutõkkes pistikupesade tõttu, oleks soovitav aurutõke viia kuni 25% sügavuseni soojustuse sisse, et juhtmed ja pistikupesad ei kahjustaks seda ka hilisema remondi käigus. Ebatiheduste tõttu võib piire nendes kohtades olla kergesti läbipuhutav. 31 (Lk. 42) 4
olemasolevates elamutes radoonitaseme alandamiseks võimalik rakendada. Juhul, kui elamu asub radooniohtlikus piirkonnas, tuleks mõõtmistega välja selgitada radooni tase ruumides ja radooni ruumi sattumise võimalikud kohad. Seejärel koostada remonttööde detailne projekt. Elamutes tehtud arvukad uuringud on näidanud, et õhk tungib põranda alt esimese korruse ruumidesse põhiliselt seinte ja põranda nurkade (vt joonis 12), seinas paiknevate pistikupesade (vt joonis 13) ja põrandat läbivate torude läbiviikude kaudu. Seega tuleb esmajärjekorras pöörata tähelepanu just nende kohtade õhutihedaks muutmisele. Radooni tungimist ruumi on võimalik tuvastada spetsiaalsete õhu radoonitaset mõõtvate seadmetega. Juhul, kui radoon maja ümbritsevast maapinnast võib elamusse sattuda läbi ebapiisavalt tiheda vundamendi, tuleb hoolikalt tihendada vundament ja
Lauaarvuti korpusi liigitatakse kuju järgi järgmiselt. slim desktop desktop minitower miditower fulltower Joonis 12. Lauaarvutite liigitus korpuse kuju järgi. Korpuste peamised liigid tüübi järgi on toodud järgmises tabelis; käesoleval ajal võib leida vanemaid AT6 -korpusi, lõviosa korpustest on aga tüübist ATX7 . Korpuse tüüp määrab ära, milline emaplaat sinna sobib (suurus, kuju, pistikupesade asetus), millised on sellele korpu- sele sobiva toiteploki pistikud jmt. Foto 15. AT-emaplaadi Foto 17. Disketiseadme toide toide Foto 13. AT- Foto 14. ATX- Foto 16. ATX-emaplaadi Foto 18. Kõvakettaseadme korpuse tagakülg korpuse tagakülg toide toide
FLIR Systems 22.4 °C 20 Sp2:temp 9.4 15 Sp3:temp 6.8 Sp1:temp 19.5 10 6.7 Joonis 7.14 Termopilt alarõhu tingimustes vaheseina ja välisseina liitekohast näitab õhulekked pistikupesade ümbert ja vaheseina ning välisseina liitekohast. 81 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 8 Energiatõhusus 8.1 Energiatõhususe mõjurid Elamute energiatõhusust iseloomustab aastane summaarne soojus- ja elektrikasutus (mis sisaldab kõiki tehnosüsteemide kadusid), mida kasutatakse: hoone sisekliima tagamiseks:
annaabi.ee 
