Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pindade lõikumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koonus, silinder, lõikumine, nelinurk, tahukas, kolmnurk, koonuse, lõikejooned, hüperbool, paraboolAnalüüsida esitatud ülesandeid vastates kirjalikult järgmistele küsimustele: 1. Millised objektid lõikuvad? 2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A Lõikuvad eriasendiline tasand ja silinder. Lõikejooneks ruumis on kaks paralleelset sirget (ehk ristkülik). Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on sirge ja eestvaatel on ristkülik. Kannan lõikepunktid pealtvaatelt eestvaatele sidejoonte abil. B Lõikuvad eriasendiline tasand ja koonus. Lõikejooneks ruumis on kolmnurk. Lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel on sirge ja eestvaatel kolmnurk. Kannan lõikepunktid pealtvaatelt eestvaatele sidejoonte abil. C Lõikuvad püstsilinder ja kaldsilinder
Joonisel 1 on esitatud neli pindade lõikumisülesannet. Analüüsida esitatud ülesandeid vastates kirjalikult järgmistele küsimustele: 1. Millised objektid lõikuvad? 2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A silinder ja tasand, tulemuseks on nelinurk kuna tasand on || moodustajaga B koonus ja tasand, tulemuseks on kolmnurk kuna tasand on || ühe moodustajaga C silinder ja kaldsilinder, tulemuseks on kaks samasugust ruumikõverat kuna lõikuvad 2 silindrit, millest üks on kaldu teise suhtes D silinder ja poolkoonus, tulemuseks on ruumi kõver kuna lõikuvad kaks kõverat pinda
Nimetage tahukate liike - tahukas, prismatoid, ideaaltahukas Mille poolest erinevad tasakõver ja ruumikõver? - tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte Nimetage kõik teist järku jooned - ellips, hüperbool, parabool, pöördkoonus, pöördsilinder Kuidas tekib silindriline kruvijoon? - Silindriline ehk harilik kruvijoon tekib kui, pöördsilindri moodustajat mööda liigub ühtlaselt punkt, kui silinder samaaegselt pööleb ümber oma telje. Mis on kruvijoone samm ehk keerd? - Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? - kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast?
muudetakse kujutamiskiirte sihti -Objekti pööramise võte- muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel 32. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta II ühe vaatega 33. Nimetage tahukate liike. Tahukas- on tasandiliste hulknurkadega piiratud keha. See on kumer ning vastasel korral nõgus. Prismatoid on tahukas, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal. Ideaaltahukas on korrapärane tahukas, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte 35. Nimetage kõik teist järku jooned. -Ellips- tasandiline joon, mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini mõõdetud kauguste summa on jääv
1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad
1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad
Joonestamine II KT 1. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta ühe vaatega paralleelne lisaekraan. 2. Nimetage tahukate liike. a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid.
projekteeriv tasand, mis on risti mingi ekraaniga (profiilpind, nivoopind, frontaalpind) või ekraanidega (erijuht nivoopindtasand, mis on paralleelne ühe ekraaniga ja teiste kahega risti). 43. Mis on tasapinna jälgjoon? sirge mida mööda tasand ekraaniga lõikub. (üldasendilisel tasandil on 3 lõikesirgetpõhiesi ja külgjälg. Järgjooned lõikuvad paarikaupa telgpunktides.) 44. Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e). 45. Joonestada kolmnurk ABC, mille tasapind on risti põhiekraaniga (esiekraaniga). 46. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. sirge on tasandil, kui tema kaks mingit punkti asuvad sellel tasandil. kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne sellel tasandil asuva sirgega. 47. Mis on tasapinna horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Nivoosirged: horisontaal sirge, mis asetseb sellel tasapinnal ja on paralleelne põhiekraaniga
Insenerigraafika KT nr. 2 33. Nimetage tahukate liike a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad
A' A''' u II A'B' 43. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline tasand projekteeruks seal sirglõiguks. u e x p v 44. Nimetage kahe tasapinna lõikejoone tuletamise võtteid. · Abitasandi võte · Jälgsirgete võte 45. Nimetage tahukate liike. Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. Lihtsamad hulktahukad: (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4.
44) Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e). B'' e frontaalid pealtvaade paralleelne x-teljega x A'' ja eestvaade paralleelne tasandi esijäljega B' A' p 45) Joonestada kolmnurk ABC, mille tasapind on risti põhiekraaniga/esiekraaniga. 46) Sõnastada sirge tasapinnal asetsemise tingimused. a) tema kaks punkti on sellel tasandil b) läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega 47) Mis on tasapinna horisontaal/frontaal ja mis on tema tunnus kaksvaatel? a) horisontaal sirge, mis asub sellel tasandil ja on paralleelne põhiekraaniga (eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega ja pealtvaade paralleelne tasandi põhijäljega)
g D x l 1 l p 1 Joon. 23 4. POSITSIOONI- JA MÕÕTEÜLESANDED 4.1. Sirge ja tasandi ning kahe tasandi lõikumine Sirgjoone ja tasandi lõikepunkti leidmine ning kahe tasandi lõikesirge leidmine on kujutava geomeetrias põhilise tähtsusega ülesanded. 12 4.1.1. Sirgjoone lõikumine ekraani risttasandiga ehk projekteeruva tasandiga (so punkt kui sirgjoon kohtab tasandit). Ekraani risttasand (A,B,C) 2 projekteerub sellele ekraanile sirgjooneks, millele satub arusaadavalt ka antud sirge ja tasandi lõikepunkti L üks projektsioon L
34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. my=0,5 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda, kui tasand lõikab kõiki koonuse moodustajaid. 38. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Tasand lõikab pöördkoonust parabooli mööda, kui tasand on paralleelne ühe moodustajaga ja ei läbi koonuse tippu. 39. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Tasand lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda, kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga. 40. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust sirgeid mööda?
35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad 90(x ja z vahe),135 ja 135. Moondetegurid 1ja 0,5. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 38. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 39. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. 40
35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkooonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 38. Mis juhul lõikab tasand pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 39. Mis juhtumil lõikab tasand pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne koonuse teljega. 40. Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt
35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad 90°,135° ja 45°. Moondetegurid 1,1 ja 0,5. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkooonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 38. Mis juhul lõikab tasand pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 39. Mis juhtumil lõikab tasand pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes). 40
Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku täisnurkse kolmnurga meetodil. konstruktsioon ja märkige telgede juurde Esikaldenurk- esilangusjoone kaldenurk, mis moondetegurid. Nurgad=120 ja m=0,82. saadakse täisnurkse kolmnurga meetodil. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja 26. Sõnastage sirge ja tasandi asetsemise märkige telgede juurde moondetegurid. tingimused. Sirge ja tasandi lõikumine ning Nurgad 90,135 ja 135. Moondetegurid 1,1ja paralleelsus ja ristseis. 0,5. 27. Mis on tasandi horisontaal (frontaal) ja mis 36. Milliseid jooni võib saaada pöördsilindri on tema tunnus kaksvaate alusel? lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase Nivoosirged: horisontaal- sirge, mis asetseb asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja sellel tasapinnal ja on paralleelne ring.
Sirged x = ± on ellipsi juhtjooned. 77. Ellipsi parameetrilised võrrandid x = a cos t; y = b sin t 78. Kui b > a, siis ellipsi fookused asetsevad y-teljel ja valemid on b 2 = a 2 + c 2 , r1 + r2 = 2b, ekstsentrilisus c = 1 ja juhtjooned y = ± b b 79. Hüperbool on tasandi punktide hulk, mille kauguste vahe kahest antud punktist ( fookustest ) on konstantne suurus ( 2a ) ja on väiksem fookuste vahelisest kaugusest ( 2c ). 5 x2 y2 = 1 , kus c 2 = a 2 + b 2 a2 b2 2c c 80. = = 1 < < ja raadiusvektorid r1 r2 = 2a r1 = a + x ja r2 = a + x. 2a a a 81. Sirged x = ± on hüperbooli juhtjooned.
Sirged x = ± on ellipsi juhtjooned. 77. Ellipsi parameetrilised võrrandid x = a cos t; y = b sin t 78. Kui b > a, siis ellipsi fookused asetsevad y-teljel ja valemid on b 2 = a 2 + c 2 , r1 + r2 = 2b, ekstsentrilisus c = 1 ja juhtjooned y = ± b b 79. Hüperbool on tasandi punktide hulk, mille kauguste vahe kahest antud punktist ( fookustest ) on konstantne suurus ( 2a ) ja on väiksem fookuste vahelisest kaugusest ( 2c ). 5 x2 y2 = 1 , kus c 2 = a 2 + b 2 a2 b2 2c c 80. = = 1 < < ja raadiusvektorid r1 r2 = 2a r1 = a + x ja r2 = a + x. 2a a a 81. Sirged x = ± on hüperbooli juhtjooned.
........ 18 6. Aksonomeetria............................................................................................................................................ 19 7. Geomeetriliste kehade kujutamine ........................................................................................................... 22 Püramiidi lõikamine tasandiga ......................................................................................................................... 22 8. Geomeetriliste kehade lõikumine.............................................................................................................. 23 Kahe prisma lõikumine .................................................................................................................................... 23 Kolmas osa. Tehniline joonestamine.............................................................................................................. 27 Kujutised ......................................................................
TallinnaTehnikaUlikool Insenerigraafikakeskus GEOMEETRIA KUJUTAVA ULDKURSUS ABIMATERJALLOENGUTE KUULAMISEKS KoostanudEdgarKogermann Tallinn 2001 h) Kahe kiivsirgevahelistnurka mS6detakse tavalisenurgaga,mille haaradon nende SISSEJUHATUS paralleelsed. kiivsirgetega l) Kahetahulistnurka m66detaksenurgaga, 1. Kujutavgeomeetriaon geomeetriaeriharu, mille haaradasetsevadteine teisel tahul milleskdsitletakse ning on risti tahkude l6ikejoonega - objektidesttasandilistekujutistefiooniste) (kahetahulisenurgaservaga). tuletamist; -ruumigeomeetrilisteUlesannetelahenda- elementideja nendev
kasutatavad) . ID Punkti asukoha KOORDINAATIDE määramine Joonisel juba olemasoleva punkti asukohta saab määrata käsuga Ülesanne II Tihend 35 {valikuruuduke nihutada otsitava punktile nii ligidale, et sinna ilmuks näiteks mingi punkti asukoha täppismääramise tähis – ruuduke, ringike, kolmnurk jne, ja klõpsata ┐ või ↵ Uute punktide asukoha võib sisestada „silma järgi” hiirega – viia kursori rist vajalikku kohta ja klõpsata. See moodus on võimalik siiski vaid ligikaudsel joonestamisel XY-tasandil. Punkti asukoha täpsel sisestamisel on mitu võimalust. NB! Sellist punkti asukoha hiirega määramist ei saa üldiselt kasutada ruumilise joonestamise korral (saab küll, kuid vaid siis kui kasutada punkti
Teoreem (võrdsuse tunnus KKK). Kui ühe kolmnurga kolm külge on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kolme küljega, siis on need kolmnurgad võrdsed. 10.Teoreemi eeldus - teoreemi osa; ütleb, Ül.605,606 mis on antud või mis on teada; teoreemi Teoreem. Kui nelinurk on rööpkülik, siis üldkuju on p q eeldus on p tema vastasnurgad on võrdsed. Eeldus: nelinurk on rööpkülik NB kasutatakse teoreemi sõnastamisel ja Teoreem. Arv, mille ristsumma jagub 3-ga, tõestamisel jagub ka ise 3-ga. Eeldus: arvu ristsumma jagub 3-ga 11.Teoreemi väide - teoreemi osa; ütleb, Ül.605,606
1 3 1 MÕNINGAID ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA ÜLESANDEID Kahe punkti vaheline kaugus: A x1 , y1 , z1 B x 2 , y 2 , z 2 AB x 2 x1 , y 2 y1 , z 2 z1 AB x2 x1 2 y 2 y1 2 z 2 z1 2 Kolmnurga ABC pindala: A x1 , y1 , z1 B x 2 , y 2 , z 2 Vektorkorrutise pikkus annab rööpküliku pindala. Kolmnurk on pool rööpkülikust. C x3 , y 3 , z 3 1 D S ABC AB AC 2 C 6A B Tetraeedri ruumala: A x1 , y1 , z1 B x 2 , y 2 , z 2 C x3 , y 3 , z 3 D x 4 , y 4 , z 4
V Sp H r a 3 a 1 Silinder S t 2S p S k 2r h r H Sp r2 S k 2 r H V Sp H r2 H r Koonus m2 r 2 H 2 S t S p S k r m r m Sp r2 H Sk r m 1 1 V Sp H r2 H r 3 3 Kera S 4 R 2 4
6x + 3 p 3p 2 cos sin =0 · 2 2 sin3(x+p)=sin3x; sin3(x+p)-sin3x =0 32. Ühe ja sama mõiste kahe omaduse tarvilikkuse ja piisavuse seos, näide · Ühe omaduse eksisteerimine või puudumine toob kaasa teise omaduse eksisteerimise või puudumise. Öeldakse, et need omadused on tarvilikkuse ja piisavuse seoses. · Mõiste rööpkülik. Omadused: täisnurga olemasolu ja diagonaalide võrdsus. · Kolmnurk: nurkade võrdsus, külgede võrdsus. 33. Ühe ja sama mõiste kahe omaduse sõltumatuse seos, näide · Ühe omaduse olemasolu ei mõjuta teise omaduse olemasolu. Öeldakse, et omadused on sõltumatuse seoses. · Mõiste rööpkülik. Omadused: kõikide külgede võrdsus, diagonaalide võrdsus. · Kolmnurk: nürinurga olemasolu, kahe nurga võrdsus. 34. Ühe ja sama mõiste kahe omaduse vasturääkivuse seos, näide- · Ühe omaduse olemasolu välistab teise olemasolu
tulemuse saamisni; v.t. Ülesanne II. Siis kasutada käsku REGEN. Näide 4 3 Telgjoonte kriipsude pikkusi lühendati neli korda, aga ikka veel lõikuvad telgjooned lühikeste kriipsude kohalt Võtame uueks kriipsude pikkuse kordajaks – LTSCALE = .3 ja telgjoonte lõikumine vastab standardi nõudmistele. Lukustame kihi Telg, muudame kihi Abi kasutatavaks ja joonestame käsuga CIRCLE ümber telgede lõikepunkti abiringjooned raadiustega 15, 25 ja 40 mm: Näide 4 4 Abiringjooned NB! Nüüdseks on võib olla kuluntatud aega nii umbes veerand tunni jagu ja selleks, et
väiksemaks poolteljeks 12 Hüperbool Hüperbooliks nimetatakse tasandilist joont, mille iga punkt P rahuldab tingimust |r1 − r2| = 2a Hüperbooli kanooniline võrrand Hüperbooli fookused Punkte F1, F2 nimetatakse hüperbooli fookusteks Harud Sümmeetriateljed Hüperboolil on kaks sümmeetriatelge, kusjuures mõlemad läbivad hüperbooli keskpunkti. Esimene sümmeetriatelg on fookuseid F 1, F2 läbiv sirge ja teine on sellega risti. Keskpunkt Hüperbool on sümmeetriline punkti O suhtes. Punkti O nimetatakse hüperbooli keskpunktiks. Tipud Näeme, et fookusi läbiv sümmeetriatelg lõikab hüperbooli kahes punktis, andes kaks tippu A, B. Vaatamata sellele, et teine sümmeetriatelg ei lõika hüperbooli, defineerime kaks punkti sellel sümmeetriateljel C(0, b), D(0, −b). Nimetame neid punkte hüperbooli ebatippudeks ehk imaginaarseteks tippudeks Hüperbooli ekstsentrilisus Fokaalparameeter
c. Liikudes ühelt lõikeparalleelilt teise suunas, mõõtkava n algul väheneb, liikudes aga veel edasi, suureneb d. Kõige aeglasemalt muutub mõõtkava n keskmistes laiustes, mis teeb projektsiooni seal eriti sobivaks. 17. Milline on koonilise polaarprojektsiooni meridiaanide ja paralleelide kuju? Koonilise polaarprojektsiooni (ka kooniline normaalprojektsioon) meridiaane kujutatakse sirgetena, mis lõikuvad ühes punktis (projektsioonipinna, s.t. koonuse tipus) ja nurgad nende vahe on proportsionaalsed (kuid mitte võrdsed!) vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on kontsentrilised ringjooned, mille kese on meridiaanide lõikepunktis – projektsiooni poolusel. (lk.63) 18. Milline on meridiaanide ja paralleelide kuju püstsilindrilises konformses projektsioonis. Mis on paralleelide vahekauguse muutuse põhjus? Püstsilindriline konformne projektsioon=Mercatori (püstsilindriline) projektsioon
Staatika 1. Mida nimetatakse jõuks? jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus(deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? jõu mõjusirge on sirge, millel asub jõud. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? absoluutselt jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) ( P 1, P 2, ..., P k) 5. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? tasakaalus (o
otspunkti ringjoonel ja on risti raadiusega on puutuja. antud nurgad =120°, =30° uurida joonisele tekkinud kolmnurka üks teravnurk on antud NB puutujate lõikepunkt on puutepunktidest teine teravnurk =180°-120°=60° võrdsetel kaugustel kolmnurk on täisnurkne, sest tema teravnurgad on kokku 90° raadiuse ja sirge vaheline nurk on täisnurk kuna sirge t läbib raadiuse otspunkti ja on seal raadiusega risti, siis sirge t on puutuja 12.Kolmnurga ümberringjoon - keskpunkt: konstrueerimine kolmnurga kõigi külgede keskristsirged
2 ruutvõrrandi x +px+q=0 lahendid. x1=3 x2=10 NB pöördteoreem võimaldab lihtsamaid x1 x2=30 seega vabaliige on 30 ruutvõrrandeid ka peast lahendada x1+x2=13 seega lineaarliikme kordaja on 2 -13 võrrand x -13x+30=0 5.ptk Ringjoon ja korrapärane kolmnurk TAGASI Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk.
annaabi.ee 
