VEENUS Veenus Veenus o Nimi Vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi o Koidu- ja Ehatäht o Maale lähim planeet o Päikesest teine o Mõõtmetelt sarnane Maale o Kaetud läbipaistmatu kollase pilvekihiga o Palju vulkaane ja mägesid o Kõige tulisem (300-400 km/h) o Peegeldab Päikese valgust 77% (2x rohkem kui Maa) o Pole kaaslaseid Päev-Öö o Orbiit ringikujuline o Pöörlemine aeglane, tiirlemisele vastassuunas o Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga o Päikeseööpäev 117 päeva o Telg orbiidi tasandiga risti (aastaajad puudu) Veenus ja Maa · On peetud Maa kaksikõeks · Veenus on natuke väiksem kui Maa
· Maapind kiirgab soojust, kuid atmosfäär püüab selle kinni, soojendades planeeti veel enam · Keskmine pinnatemperatuur on kuni 464ºC Pinna omadused · Veenus on üsna siledapinnaline planeet: 85 % selle pinnast on vulkaaniline tasandik täpitud sadade vulkaanikraatrite ja laavavoogudega seal on ka üle 900 löögikraatri, mis tekkisid suurte kivikamakate põrkumisel planeediga Veenus - tuline planeet · Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa Pilvede vahel ja all · Veenuse atmosfäär · Täpsema analüüsiga koosneb põhiliselt: leiab sealt ka: Süsihappegaasist Vesinikku sisaldades veel Hapnikku lämmastikku väävliühendeid vähesel määral inertgaase vingugaasi vääveldioksiidi veeauru Pilvede vahel ja all · Süsihappegaas Veenuse atmosfääris
kasutusel Eestis MAA RÜHMA PLANEETIDE ÜLDISELOOMUSTUS: Maa-tüüpi e. Kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suure tihedusega, tahke pind, pöörlevad aeglaselt, pole rõngaid, vähe kaaslasi. VEENUS JA MARSS TÄPSEMALT: Marss väike, orbiit maa omast piklikum, pöörlemisperiood 3% ja telje kalle 4% maa omast erinev. Fantastiline kokkusattumus. Veenus möötmetelt sarnane maale, kaetud tiheda pilvekihiga, pöörleb aeglaselt (tiirlemisele vastassuunas) HIIDPLANEEDID E. JUPITERI-TÜÜPI E. GAASPLANEEDID: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, paks atmosfäär, puudub tahke pind, rõngad ja palju kaaslasi. JUPITER JA SATURN TÄPSEMALT: Jupiter suurim planeet meie päikesesüsteemis, madal temperatuur, palju kaaslasi, rõngas
Merkuur teeb ühe täistiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäevaga Merkuuri pind sarnaneb Kuu omaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke Väga hõreda atmosfääri pärast kõigub temperatuur suuresti: päeval on 350°C, öösel kuni -170°C Veenus On mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga Veenus teeb ühe täistiiru ümber Päikese 225 Maa ööpäevaga Veenusel on väga tihe atmosfäär, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist. Seetõttu on planeedi pinnal väga kõrge temperatuur (470°C) Maa Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%) ning 1% ulatusest teistest gaasidest Maal kulub ümber päikese ühe täistiiru tegemiseks 365,26 päeva
Füüsika kordamisküsimused 1. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastassuunas. 3. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, tardkivimid(graniit, basalt), on palju vulkaane e. Pind on ülikuum 5. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 6. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt
3 kuni 1.0 m/s Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolavale veele, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi Atmosfäär ja kliima Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Planeedi pind on varjatud paksu pilvekihiga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rõhk ja temperatuur Veenuse atmosfääris (maandurite andmed) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane.Tuum on suurem kui Maa tuum. Välimine koor on silikaadist. Merkuuril puuduvad kaaslased. Nõrk magnetväli. Marss-kaks kaaslast,1/10 Maa massist.Marsil vahetuvad aastaajad. Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga .Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Atmosfääris domineerib süsihappegaas( 96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha.Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt.Kuu mass on Maa
Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. VEENUS Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ja planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenus pöörleb väga aeglaselt, kuid see toimub tiirlemisele vastassuunas, siis on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam- vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Peale kraatrite on Veenusel avastatud ka lõhesid. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. MAA
tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. · iseloomustage Veenuse liikumist. orbiit ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastandsuunas. · kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. · Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, on palju vulkaane. · miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. · Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev.
tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. · iseloomustage Veenuse liikumist. orbiit ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastandsuunas. · kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. · Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, on palju vulkaane. · miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. · Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev.
Veenus Üldandmed Päikesest lugedes teine ja meile lähim planeet, Maaga umbes samasuurune planeet Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab tagasi 77% Päikese valgusest Üks Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, üheks pöördeks kulub 243 maist ööpäeva Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis, keskmine temperatuur planeedil umbes 500°C Õhurõhk Veenusel küündib umbes 90 atmosfäärini, nii suur rõhk valitseb ka 1 km-i sügavusel Maa ookeani põhjas Veenuse atmosfääri koostis Süsihappegaas, CO2 (96,5%) Lämmastik, N2 (3,4%) Vingugaas (CO)
Pind: Pinnavormid peaaegu puuduvad. Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor). Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Veenus Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva. Temp: pinnatemperatuur 480ºC Atmosfäär: Koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), lämmastikust, vingugaasist, süsinikdioksiidist, veeaurust. Kaetud kogu ulatuses läbipaitmatu pilvekihiga. Atmosfäär 100 korda tihedam kui Maal. Magnetväli: Puudub Pind: Suhteliselt sarnane Maa omaga. Leidub tuhandeid vulkaane. Leitud on tardkivimeid nagu graniit ja basalt. Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Maa Gravitatsioon: 9.780327 m/s² 0.99732 g Aastaajad: 4 aastaaega Päeva pikkus: 24 tundi Temp: Keskmine pinnatemperatuur 15 ºC. Atmosfäär: Koosneb 77 % lämmastikust, 21 % hapnikust, lisaks süsihappegaasist ja veeaurust.
Sellest tulenevad sähvatused meteoorid- on hästi nähtavad pimedatel selgetel öödel. Meteoriidid-suuremad meteoorkehad, mis oletatavasti on pärit väikeplaneetide vööndist, ei pruugi atmosfääris täielikult ära põleda ning võivad langeda ka Maa pinnale. 11. Planeetide üldiseloomustus (õpik lk. 109 - 113) Merkuur Päikeesele lähim planeet, atmosfäär peaaegu puudub, raskusjõud ekvaatoril 2,6 korda väiksem kui Maal. Veenus kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, pöörleb aeglaselt tiirlemise vastassuunas, aastaaegu pole Maa- keskmine läbimõõt 12 735 km, keskmine kaugus Päikesest 149,6 mln km, rõhk maapinnal 1 atm. Kuu atmosfäär puudub, tiirleb ümber maa keskmise kiirusega 1,02 km/s, läbimõõt 3476 km. Marss-koosneb peamiselt CO2-st ning sisaldab vähesel määrab O2, CO ja N2, marsil puudub magnetväli, kaks väikest kaaslast Jupiter- jupiteri atmosfääri peamisteks komponentideks on H2 ja He, pilvedes ka CH4 ja NH3 , 16
tihedus on umbes sama mis Kuu omal. Pildid Merkuurist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VEENUS Maaga peaaegu ühesuurune ja meile lähim planeet Kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga Veenusel on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva Pöörleb vastupidises suunas Veenus ja maa on õekesed, kelle elu ja arenguteed on täiesti erinevad. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Click to edit Master text styles Second level
tehtud kraatrite olemasolu Merkuur Suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis Merkuuril ei ole atmosfääri. Tuum on suurem kui Maa tuum. Välimine koor on silikaadist. Merkuuril puuduvad kaaslased. Nõrk magnetväli. Veenus Planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga . Orbiit on praktiliselt ringikujuline. Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Atmosfääris domineerib süsihappegaas(96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Maa Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril.
kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara -- tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. saturn *üle 60ne kuu, *Kõik Saturni kuud on saanud oma nimed kreeka mütoloogiast, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus, *Titan on Saturni kõige suurem kuu, *Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, * Peale Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. *Apetus on huvitav kahepalgeline kuu. Tema liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg, *Dione't iseloomustavad heledamad kraatririkkad alad, tumedamad kraatrivaesed alad ja heledad jooned. *Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450-kilomeetrine Odysseuse hiigelkraater, *Enceladus on kõige parem peegeldaja
mõned võivad olla praegugi aktiivsed ning voolav laava on tekitanud 7000 km pikkusi voolusänge. Veenusel on ka suur hulk meteoriidikraatreid, Suurim meteoriidikraatri Meadi läbimõõt on 280 km. Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenusel paiknevate basaltide vanus kuni 80 miljonit aastat, seega on nad vanemad kui Maa omad. (1) Joonis 3. Vulkaanipurse Veenusel Veenuse pilved Veenus on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, mis on kaks korda rohkem kui Maa. Pilvkate on mitmekihiline ning väga ühtlane, võrreldes Maa pilvedega palju väiksemate muutustega. Põhiline pilvekate on keskeltläbi paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrguseni ning kolmveerandi nende massist annavad kontsentreeritud väävelhappe piisad ja veerandi veeaur ning läbimõõduga kuni mikromeeter. Madalamad pilved on rikkalikud mitmesuguste ainete poolest näiteks kloori
Planeetide orbiidid on üldjoontes ringikujulised, täpsemalt ellipsikujulised. Nad paiknevad planeetidega samas tasapinnas. 6. Merkuuri välisilme ja liikumine Merkuur on: · kollast või tumehalli värvi · päikesesüsteemi väikseim planet · äärmiselt hõreda atmosfääriga Merkuuri liikumine orbiidil on ebaühtlane. 7. Veenuse välisilme, atmosfäär ja liikumine Veenus on: · pruunikat värvi · ligikaudu Maa suurune · kaetud läbipaistmatu pilvekihiga Veenuse atmosfäär on tihe. Veenuse liikumine orbiidil on väga aeglane ja vastassuunaline planeedi tiirlemisele. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Veenusel esineb palju vulkaane. 9. Võrrelda Maad ja Marssi Marss on Maast 2 korda väiksem. Marsi orbiit on Maa omast piklikum. Erinevalt Maast meenutab enamik Marsi pinda punakat kivikõrbe.
Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär Merkuuril puudub (rõhk pinnal alla 10-15 atm.), Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170°C öösel kuni +350°C päeval). 9. Veenuse välisilme,pinnamood, ehitus, atmosfäär. Veenus on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Veenusel on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. Veenuse tahke, ülikuum
ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas.Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks on 2km kõrgused ja sadade km pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ja planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolemisele. 7. Veenuse välisilme ja atmosfäär, tema liikumine: Veenus on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Väga heleda tooniga pind, täpsemalt peegeldavad tagasi 77 protsenti pealelangevast valgusest. Pinnavormidelt sarnaneb ta Maaga, madalamad alad ("ookeandid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ("mandritega"); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
9.Iseloomustage Veenuse liikumist. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, ning Veenus pöörleb väga aeglaselt. Ta pöörleb oma tiirlemisele vastassuunas (ja seega on päikeseööpäev pöölemisperioodist lühem). 10.Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Pinnal on suured kaatrid, palju vulkaane (osad ka tegevad). Kuna on ülikõrge temperatuuriga on osa ainest vedelas olekus. Tema atmosfäär on väga tihe. ~95% on CO2 ja 3% lämmastik. On kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Teda katavad plaadikujulised tardkivimid. 11.Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Kaetud nii meteoriidi kui vulkaanikaatritega (ka tegevad). Teda katavad plaadikujulised tardkivimid. 12. Miks on Kuul näha vaid üht külge? Sellepärast, et tiirlemis- ja pöörlemisperioodid on võrdsed. Ehk Kuu teeb sama ajaga tiiru umber maa, kui see pöörleb. 13.Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Vastasseisus, sest siis on ta maale kõige lähemal. (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel
Saturnus ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide, Saturnuse ihukaitsjate vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal ja aeglaselt, näidates niimoodi oma kibestumist. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Suuruselt järgmine kuu on Rhea, millest "Voyager-1" möödus ainult 72000
17 kõige varem avastatud Saturni kuud, on saanud oma nime Kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Praeguseks on ametlikult nimi pandud 54-le Saturni kuule. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Suuruselt teise kuu, Rhea, pind sarnaneb meie Kuuga, see on kõige tihedamalt kraatreid täis pikitud keha terves Päikesesüsteemis. Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu
Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär Merkuuril puudub (rõhk pinnal alla 10-15 atm.), Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170°C öösel kuni +350°C päeval). 9. Veenuse välisilme, pinnaehitus, atmosfäär. Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele
Omapäraseks pinnavormiks M on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär M-il puudub (rõhk pinnal alla 10 -15 atm.), Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170°C öösel kuni +350°C päeval). veenusMõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Pinnavormidelt on v üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks
Sisemuses domineerib suur rauast tuum. Keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179° C). Päeval on keskmine pinnatemp 623° K, öösel 193° K. Elu võimalikkus puudub. Veenuse mass on 4.869e24 kg. Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), veel on lämmastikku, vingugaasi, süsinikdioksiidi ja veeauru. Atmosfäär on 100 korda tihedam kui Maal. Kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Kaugus Päikesest on 108,200,000 km. Kaaslased puuduvad. Pind on suhteliselt sarnane Maaga. Leidub tuhandeid vulkaane. Leitud on tardkivimeid nagu Maalgi (graniit, basalt). Pinnatemperatuur on 480o C. Aastaaegade vaheldumine puudub. Elu võimalikkus puudb. Maa mass on 5.9736×1024 kg, tihedus 5,515 g/cm3. Atmosfäär koosneb 77% lämmastikust ning 21% hapnikust, lisaks süsihappegaas ja veeaur. Kaugus Päikesest on 149,600,000 km. Kaaslasi on Maal üks Kuu
Saturni kolm kõige suuremat kuud on Titan, Rhea ja Iapetus. Titani suurust ületab Päikesesüsteemis vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses, pilvepiiril, on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Titani nõrka raskuskiirendust arvestades on tema atmosfäär 4,6 korda tihedam kui Maal, õhkkonna põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan.
Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas (läänest itta). 7. Veenuse välisilme, atmosfäär ja tema liikumine? Veenus on Maale lähim planeet ning on umbes niisama suur ja kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Tema keskmine kaugus Päikesest on 110 milj. kilomeetrit. Veenuse tahke ja ülikuum (480 °C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Planeedil on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; Veenus pöörleb väga aeglaselt ja vastassuunas enamiku planeetide pöörlemissuunale. Pöörlemisperiood on küll pikem tiirlemisperioodist (225 päeva), kuid
massilt suurem. Rääkides Merkuurist, tuleks kindlasti rääkida tema temperatuurist. Nimelt on selle kõikumised Merkuuril kõige suuremad Päikesesüsteemis. Teistel planeetidel on temperatuur stabiilsem. Temperatuur võib olla 90 K-st 700 K-ni 2. Veenus Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub, et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase 6 3. Maa Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille
Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Orbiidi pikkus on 360 000 000 km ja Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood 115,88 Maa ööpäeva. Keskmine orbitaalkiirus on 47,88 km/s. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. 7. Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ning planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse atmosfäär on Maa omast umbes 100 korda tihedam, enamuse sellest moodustab süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa on peamiselt lämmastik. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenus pöörleb väga aeglaselt, kuid see toimub tiirlemisele vastassuunas, seega on päikeseööpäev (117 Maa ööpäeva) pöörlemisperioodist lühem. Kuna Veenuse telg on orbiidi
tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär Merkuuril puudub. Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (- 170°C öösel kuni +350°C päeval). 7.Veenuse välisilme ja atmosfäär, tema liikumine Veenus on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Veenusel on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe.
organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 3. peatükk: Veenus Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele -- pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Et Veenuse suurim
km) on peaaegu maakera suurune. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu- või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud
koosnevad omakorda rõngastest (sadu väikseid rõngaid); rõngas koosneb suurematest ja väiksematest kivitükkidest ja tolmust; Terve rõngas pöörleb ümber Saturni lähemal asuvad kiiremini; 3. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? V: ainuke kaaslane, millel on tihe atmosfäär(põhiliselt koosneb lämmastikust); Saturni kõige suurem kuu ja Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu; suurem kui Merkuur; kaetud tiheda pilvekihiga sajab vihma ja lund, vee asemel on metaan. Uraan Kirjeldage Uraani pöörlemist V: pöörleb kiiresti perioodiga 10 tundi; pöörlemistelg moodustab orbiidi tasapinna suhtes on 8 kraadi veereb nagu jalgpall oma orbiidil; pöörleb vastupidises suunas tiirlemisele; aastaajad vahetuvad järsult. Neptuun 1. Kuidas avastati Neptuun? V: Uraani liikumises avastati häire ja arvutati välja kui suur võiks olla Uraani taga asuva
elongatsioonide vaheline periood on 584 päeva ehk 1,6 aastat. Vaadelda saab hästi kui Veenus on Maale lähedases asendis. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. 3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Pind on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse tahke, ülikuum pind (480ºC) asub pilvekihist 60 km allpool. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt). 1. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? On n.ö. esimene välisplaneet. Vaadelda on kõige parem kui Maa jääb Päikese ja Marsi vahele (3 taevakeha on ühel joonel). Seda asendit nimetatakse suureks vastasseisuks. Marss on siis
Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Merkuuri ja Veenust saab jälgida kas pärast päikseloojangut madalal läänetaevas või enne päikesetõusu madalal idataevas. Soovitatavalt seda teha kevadel või sügisel. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane. Veenus pöörleb väga aeglaselt ning tema orbiit on ringikujuline. Veenus on tiheda atmosfääriga ning kogu ulatuses kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Veenusel on tahke, ülikuum pind asub pilvekihist 60 km allpool, seal on nii madalamad alad kui ka mägised piirkonnad. Kuu pöörleb oma telje ümber sama kiiresti kui ta tiirleb ümber Maa. Seetõttu näeme me alati Kuu ühte külge. Marss on näha vaid kord kahe aasta tagant. Sünoodilist aastat - aega, mis planeedil kulub täisringi tegemiseks Maa taevas - loetakse välisplaneetidel vastasseisust vastasseisuni ja selle leidmiseks on lihtne valem.
Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. VEENUS Veenus on Päikesest teine planeet ja Maale lähim. Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ja planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Veenus on ümbritsetud tiheda pilvise atmosfääriga, mis varjab meie eest planeedi pinna. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadeehk mandritega. Vedel vesi puudub, pilvekiht koosneb väävelhappest. Veenusel puuduvad kaaslased. MAA Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu
Saturnil on 10 kaaslast. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -- Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses, pilvepiiril, on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Titani nõrka raskuskiirendust arvestades on tema atmosfäär 4,6 korda tihedam kui Maal, õhkkonna põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu.
...................................................6 1.1Merkuur...............................................................................................................................6 1.2Veenus.................................................................................................................................7 Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. (4).............7 1.3Maa..................................................................................................................................... 7 1.4Marss...............................................
kuu, üks suur, 6 keskmist ja 10 väikest ja arvukalt veelgi väiksemaid kaaslasi. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. [6] Titani keskmine diameeter on 5150 km (0,404 Maad), pindala 83 000 000 km². Titani mass on 1,345*1023 kg , mis on 0,0225 Maa massi
kihiline ehitus; vähe kaaslasi, pikk ööpäev ja väikesed mõõtmed. 1. Merkuur-Päikesele kõige lähem ning Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet, ei ole kaaslasi, orbiit piklik, atmsfäär puudub, suured temperatuuri erinevused, sarnaneb Kuu pinnaga: kraatermäed ja tumedad tasandikud; omased astangud 2. Veenus-Maaga peaaegu ühesuurune, meile lähim planeet, hele, kaetud kogu ulatuses läbipaistamatu pilvekihiga, pöörleb väga aeglaselt, aastaaegade vaheldumine puudub, pinnavormilt sarnane Maaga, tuhandeid vulkaane, atmosfääri koostises domineerib CO2, vedel vesi ja magnetväli puudub, pöörleb vastassuunas, kaaslased puuduvad 3. Maa-pöörlemine kiirem kui kahel eelmisel, 71% ulatuses kaetud soolase veega, litosffär jaotunud laamadeks, omab magnetvälja, aastaajad, keskmine temp
vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses, pilvepiiril, on mõõdetud 180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Titani nõrka raskuskiirendust arvestades on tema atmosfäär 4,6 korda tihedam kui Maal, õhkkonna põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan.
VEENUS KÕIGE TULISEM PLANEET Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud
Merkuuril kaaslased puuduvad. (3). Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Nimi on võetud Vana- Rooma jumala Mercuriuse järgi (3). Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud (3)." 2.2 VEENUS Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud
kuu, üks suur, 6 keskmist ja 10 väikest ja arvukalt veelgi väiksemaid kaaslasi. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. [6] Titani keskmine diameeter on 5150 km (0,404 Maad), pindala 83 000 000 km². Titani mass on 1,345*1023 kg , mis on 0,0225 Maa massi
Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Veenust on mõnikord peetud Maa kaksikõeks. Mõnest küljest on nad tõesti väga sarnased: Veenus on ainult natuke väiksem kui Maa (diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist). Mõlemal täheldatakse mõningaid kraatreid suhteliselt noorel pinnal. Nende tihedus ja keemiline koostis on sarnane. Nende sarnasuste pärast arvati, et
maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood on 584 päeva ehk 1,6 aastat. Vaadelda saab hästi kui Veenus on Maale lähedases asendis. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. 3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Pind on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse tahke, ülikuum pind (480ºC) asub pilvekihist 60 km allpool. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt). X MARSS 1. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? On n.ö. esimene välisplaneet. Vaadelda on kõige parem kui Maa jääb Päikese ja Marsi vahele (3 taevakeha on ühel joonel). Seda asendit nimetatakse suureks vastasseisuks.
kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenus nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevast nähtavat Ehatäheks. Veenusele maandus esimesena Nõukogude Liidu automaatjaam ´´Venera 7´´ 1970. aastal. Veenuse mass jääb maa massile alla vaid viiendiku võrra. Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), veel on lämmastikku, vingugaasi, süsinikdioksiidi ja veeauru. Atmosfäär on 100 korda tihedam kui Maal. Kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Kaugus Päikesest on 108,200,000 km. Kaaslased puuduvad. Pind on suhteliselt sarnane Maaga. Leidub tuhandeid vulkaane. Leitud on tardkivimeid nagu Maalgi (graniit, basalt). Pinnatemperatuur on 480o C. Aastaaegade vaheldumine puudub. Elu võimalikkus puudub. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa mass on 5.9736×1024 kg, tihedus 5,515 g/cm3
Planeedil peaks olema ka tahke tuum ilma selleta ei oska teoreetikud põhjendada niisuguse magnetvälja olemasolu. Enamik uurijaid arvab, et Jupiter on vaid hiiglaslik, keskelt tahkeks kokku surutud gaasimull, ning Maa- taolistele planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga Jupiteril on pind siiski olemas, asub see planeedi pilvede ülemisest piirist vähemalt 1000 km allpool. Sest ainult väga paksu pilvekihiga saab seletada kummalist asjaolu: sealne ekvatoriaalne ala teeb täispöörde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustelähedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt. 2 Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem
6. Maa tüüpi planeedid. Vähemalt kaks peamist erinevust teistest planeetidest. Merkuur Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeetidest väiksem. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama poolt. Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on ,,merede sarnaseid tumedaid tasandikke ja plaju kraatermägesid. Veenus Maale lähim. Päikesest lugedes teine planeet ja mõõtmetelt Maale väga sarnane. On kaetud kogu ulatuses läbipaistmate pilvekihiga. Kosmosest on Veenust uuritud põhjalikult nii hõljukite kui maanduritega. Veenuse tahke, ülikuum (480 kraadi) pind asub pilvekihist 60km allpool. Pinnavormidelt samuti sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedil on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Marss Kõige rohkem uuritud planeet ja mõõtmetelt üsna väike. Marss pöörleb samal kombel kui Maa. Teleskoobis on seda näha palju paremini kui Veenust või Merkuuri
annaabi.ee 
