Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pilvedesse poodud lind". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aive, lihashaigus, temal, ootamatu, haiglas, meditsiin, raskest, aimata, küsimusi, temalt, igat, hingamisaparaat, loodusainete, tehnoloogia, didaktika, kaugemaa, raudkivi, juhendaja, tiiu, 2016, perele, sünnipäeval, müasteenia, noorel, möödudes, täiendada, piisanud, ravimid, järgnevat, veetma, mustamäe, tahe, lähedane, terved, lugedes, hoolivSee raamat oli jagatud kirjadeks, mis oli pühendatud ta sõpradele, perele, tuttavatele ja teda aidanud arstidele. Aive oli tahtejõuline noor ja abivamis inimene, seniks kuni ta oma sünnipäeval sai teada, et tal on lihashaigus-müasteenia. Ma ei saa aru kuidas heade inimestega just sellised halvad asjad juhtuvad. See on lihtsalt ülimalt ebaõiglane, kuidas elutervel ja noorel naisel tuleb lihtsalt kuskilt lihasaigus, mis ähvardab ta eluks ajaks voodisse naelutada. Õnneks Aivel oli selline lihashaigus, mida sai kontrollida ravimite abil. Aivele oli see raske, eriti kui ta mõtles oma pojale, kuidas ta saab hakkama kui peaks nii juhtuma, et ta naelutataks voodisse. Esialgu oli Aive postiivne ja rahustas end sellega, et haigust saab kontrollida ravimite abil. Ühel päeval tundis ta et jääb nõrgemaks ja nõrgemaks. Ta jäi nii nõrgaks, et sattus haiglavoodisse. Kuid ta ei kaotanud positiivsust, ta oli ikka positiivne edasi ja üritas eluga hakkama saada. Ta tervenes veidi, samal
" Looming Kas raamatu sündi võib võrrelda lapse sünniga? ,,Raamatu sünd on nagu lapse surm. Sa oled teda teinud, hoidnud, kasvatanud - ja äkki pole ta enam sinu oma. Niikaua, kuni ta sinu oma on, on kõik väga lahe, aga siis ilmub ta ära ja algab lapse laiba mõnitamine." K.Kender Raamatute lühiülevaade "Iseseisvuspäev"1998 (eesti, vene ja soome keeles) Peategelasteks on Karl Pajupuu, Marks ja Aive Simson. Teos räägib kahe mehe igapäevaelust 90. Eestis. Sõbrad joovad enamuse ajast ja püüavad raha kokku ajada (näiteks värvates naisi pornofilmi). Kumbki neist ei käi tööl ja Karl elab Simsoni kulul, lisaks sellele ta ka peksab naist, sest arvab, et viimane pole midagi väärt. Lugu on tõsine ja pole niisama naljaviluks lugemiseks. Üsna karmi sõnakasutusega. arvustus 9
Tuglas ,,Inimese vari" 1. Novellis teatavasti keskendutakse ainult ühele sündmusele. Millisest hetkest saab selles novellis sündmustik alguse? Kui poeg jõuab koju. Kui ema ootamisel on lõpp ja ema hakkab taipama, et poeg pole selline nagu varem oli olnud. 2. Millisel hetkel jõuab kätte sündmuste pingearenduse haripunkt ehk kulminatsioon? poja surm. Haual võõras mees hakkab rääkima. 3. Milles seisneb ootamatu lõpplahendus ehk puänt? ema saab teada, et haiglas polnud pojal midagi rasket viga. Et suured vigastused oli ta saanud mujalt. Ema mõtles, keda ta on oodanud, armastanud, matnud. 4. Mis juhtus selles novellis? (püüa ühe lühikese lausega vastuses kokku võtta novelli sisu) peale sõda jääb inimesest alles vaid vari. On kujutis ja keha, aga pole enam inimlikkust, sisu. Friedebert Tuglas (1886 - 1971) Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas. Vanemad mõisateenistujad. Sai hea hariduse. Läks Hugo
Vahel või lihtsalt selleks olla ka kurbus ja paha meel, kuid need annavad sama välja nagu pisarad. Need võivad olla lihtsalt tagasi hoitud emotsioonid, kuna väga palju on selliseid inimesi, kes ei taha teistele näidata välja, mida nad tegelikult tunnevad. Raamat algab sündmusega, kus Clerfayt tuleb Hollmannile sanatooriumisse külla. Hollmann oli juba arvanud, et teda enam ei mäletatagi ja see oli mehe jaoks väga rõõmustav, kui endine võidusõidu partner teda ootamatu külaskäiguga üllatas. Muidugi oli mehe näol säramas naeratus ja see andis ka jõudu edasipidiseks maadlemiseks haigusega ning nn. vangi eluga sanatooriumis. Haigus küll tõi tihti peale masendust, eriti seal sanatooriumis, kus kõik käis kella pealt ning paljud tundsid ennast seal ahistatutena, kuid see tunne, et keegi ikkagi hoolib sinust ja on toeks, andis jõudu mehele ka läbi raskuste ikkagi naeratada ja edasi püüelda ning mitte alla anda. Hollmann saab üle pika aja taas rooli
Surm probleemide eest põgenemine või lahendus? A. H. Tammsaare ''Tõde ja õigus'' I, III ja IV osa Mõne lähedase lahkumine või kadumine on alati valuline protsess. Ma ei kujuta ette, et keegi tunneks rõõmu sellest, et kaotab kellegi, kes talle lähedane. Kuidas saada üle oma kõige kallimate kaotusest? Iga inimene leevendab oma valu erinevalt. Armastatu lähedus tavaliselt aitab, kuid kui ta ei pööra asjale tähelepanu või tegeleb oma asjadega, siis võib see tekitada masendava tunde. Miks lastakse armastusel minna nii kaugele, et keegi saab viga või surma selle tulemusena? Oma tõelisi tundeid mõistetakse liiga hilja ja siis ei anna enam midagi teha. Hoolimatus põhjustab sageli kibestumist ja ka soovi teiste elu põrguks teha. Miks tekib inimestel tahtmine teistele kätte maksta? Võibolla tahetakse hingevalust nõnda vabaneda või seda kergendada. Kuid tegelikult ei võta viha midagi ära, tekitab ainult rohkem
ärandab vahest autosid ja vahendab varastatud autosid. Nad tahavad, et J tuleks nendega kaasa Jansa poole jooma. J ei taha, aga kuna midagi teha ei ole läheb kaasa. Jansa on Jaanika tema ema elab enamasi Oslos ja seetõttu ei tea, mis elu tütar üksi olles elab. Jansa tegeleb Antsuga- müüb amfetamiini. Ka J on mitu korda politseile pidanud selle pärast tunnistusi andma. J olemine ei jää siin pikaks, sest kui Jansa J-i oma vannituppa kutsub, et temalt raha laenuks küsida, siis vahepeal on Esko J-i telefonis Marileenu (uus klassiõde) numbri valinud ja kutsub teda roppuste saatel ka peole. J vihastab ja tormab välja. -11.Õnneks on Marileenuga järgmisel päeval koolis sellest telefonikõnest rääkides lihtsam kui ta arvas- tüdrukul on suurem huumori ja rõvedusetaluvus kui tema välimusest võis oodata. Peep, kes on lühike ja naljakas posiss saadab J-le tunni ajal kirja kus käsib J-
Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Mõtetute mõtete mõtlemine mõtetutele mõtetele on mõtetu ajaraiskamine mõtetute mõtete mõtlemisele. Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Kummikutes kummitus kummitas kummutis. Ära küsi küsimusi, küsi musi! Võimatu,et võimatu on võimatu Onju minu onju on sinu onjust onjum,onju ? KALLISTUS: Kallistus on midagi, see soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret. Kallistus on kõigi jaoks, kellest me hoolime. Kallistus on midagi imelist. See on võimalus väljendada armastust, mida on vahel raske sõnadesse panna. Kallista, sest sa ei tea iial, millal võib olla su viimane. Kallistades parimat sõpra ja kallistades tuttavat ..
mõtteks) Laasik õpetaks Jussile vajalikud tarkused selgeks. Juss võttis seda kõike ükskõikselt, seetõttu olid klassikaaslased mures, kas ta teeb ikka eksamid ära? Tõestamaks endale ja teistele tegi ta need eksamid ära. Eriti arvukalt on juhtunud autoõnnetusi iga aastaga aina rohkem. Ka teoses juhtus taoline õnnetus. Laasik jooksis ette trammile, kuigi ta oli väga ettevaatlik poiss, aga sellest ei piisanud. Kaks kuud veetis ta haiglas, enne, kui sai kooli tagasi. Kõigiga võib juhtuda selliseid õnnetusi, keegi ei tea aga, kuna see juhtub. Ajakirjanduses on kõneldud kaklustest. Alati võrreldakse, kes on tugevam või kes on nõrgem. Jaak ja Paul, tänu ärritustele ja tõukamistele ( teise inimese poolt), ei suutnud üksteisega sõber olla, kuni toimus omavaheline mõõduvõtmine. Kuigi Pauli füüsiline läbiöögivõime oli vaimsest suurem ning ta oli väga kiire, tihke ja agressiivne tahtis ta olla klassi kõige tugevam
tekitas sellise ajumängu, kus sai mõistatada, mis edasi juhtub. Inimeste käitumine sel hetkel oli etteaimamatu ja samas ka aimatav. Koht oli raamatus hästi üles ehitatud, kuna sai rohkelt kaasa mõelda ja sellesse hetke sisse end elada. Koheselt hakkas tööle see empaatiavõime, kuna Jonna saabus lihtsalt ukse taha ja Jon ning Megnhild olid just rääkinud, et nad peaks lahku minema ning keeruliseks sai see meeleolu milles nad mõlemad olid. Mõtteis tekkis palju küsimusi selle kohta, kuidas vanemad reageerivad, kuid see oli samas nii selge, et Megnhild emana reageerib muidugi üle ja Jon jääb rahulikuks. Mind pani natuke imestama see, et Jon oli suutnud selle aja jooksul, kui ta psühholoogi juures käis, tõesti midagi õppida ning ta suutis ennast juhtida ja ka asju kontrolli all hoida. See oli väga positiivne minu jaoks, et ta sai psühholoogi juurest abi. Ehk see kõik oli kuidagi nii selge asjade käik ja nii see pidigi minema
tegude eest, mida oli teinud, et narkootikumide jaoks raha saada. "Siin ma nüüd olen, ja kui ma peaksin süüdi jääma kõiges selles, milles mind kaasosaliste armust süüdistatakse, siis võin siia kauaks jääda." "Tõeline karistus on nagunii käes - viirus. Hea, et laps tervena sündis." Lapse ema teab, kuidas temaga lood on. Ämm ei tea. Oma isale ei hakka ta sellest üldse rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud. Mis puudutab viirust, siis ta ei arva, et sellega edasi ei saaks elada. "Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama. Muidugi ei ole vangla parim paik taoliseks õppimiseks." Ta ei arva ka, et vanglas ei püüta nende eest hoolt kanda. Loomulikult on vangla võimalused piiratud
kompositsiooniskeem). Sissejuhatus- Kirjeldatakse tegevuspaika. Kohe raamatu alguses tutvustatakse ka kõiki tegelasi. Algus Norat ja tema pere, siis toatüdruku, järgmisena proua Lindet ja doktor Ranki ning lõpuks krogstadi. Sõlmitus- Krogstad saab teada, et ta vallandatakse pangast ning tema asemele võetakse tööle proua Linde. Krogstad ähvardab Norat, et ta räägib Helmerile, kuidas Nora võltsis oma isa allkirja ja võttis laenu temalt. Kulminatsioon- Krogstad paneb kirja Helmeri postkasti, kus on see suur saladus üles kirjutatud ning Nora ja Linde üritavad takistada selle kirja jõudmist Helmerini. Õhtul saab aga ikkagi Helmer selle kirja kätte. Helmer on kirja lugedes vägagi imestunud ja kardab oma au ja positsiooni kaotada kui see avalikkusele teada saab. Riidleb Noraga. Pööre- Proua Linde teeb ettepaneku Korgstadile, et nad koos elama hakkaksid. Krogstad
,,Madame Bovary" G. Flaubert lapsed Irma, Napoleon, Athalie, Franklin II armuke Pr. Homais Hr. Leon õpipoiss tütar Justin Berthe apteeker kaupmees Hr. II Hr. Homais abikaasa Lheureux Charles Emma Bovary I armuke I abikaasa Rodolphe Helois isa Ronault vanemad
Gerri helistas kiirabisse ning tahtis siis Leletiga ära joosta, et neid ei leitaks, et neil jamasid ei tuleks, kuid Lelet ei lasknud Alexist lahti. Ma teeks oma armastatuga sammuti. Järgmisel hetkel tuli kiirabi. Alex viidi haiglasse ning ka Lelet viidi kuskile, kuid tüdrukul oli täiesti ükskõik, kuhu. Kui sellises narkouimas olla, siis on igalühel suhteliselt suva vist. Järgmisel hommikul ärkas Lelet politseijaaskonnast. Sealt teatati, et Alex on haiglas ning tema kaks nooremat venda leiti keset ööd näljastena ja hirmunult tänavalt ning viidi jaaskoda, kus neile tädi Ülle järgi tuli ning enda juurde viis. Kui Lelet oli uurijatele valetand ning öelnud, et kogu kraam tema taskutest kuulus talle, lasti tal lõpuks minna. Lelet läks haiglasse Alexi juurde. Seal olid Laura ja Gerri. Nad ütlesid, et asi oli Alexi südames. Kui poiss lõpuks toibus lasti noored palatisse teda vaatama. Laural ja Alexil oli aga uudis. Nad kavatsesid abielluda
Sealt lgas minu kool, ku tuli aegapidi loovutada teadmised, et saavutada mõningne tarkus. Kõigepealt tuli Niikal saada enda kored, kuna üksi ei saa seal olla. Koer peab olema kuri ja lohakas. Seejärel hakkas ta maja ehitama, kuid üksi ei valminud see piisavalt kiiresti. Õnneks sai ta tuttavaks lähedal elavate inimestega. Mehed on seal selgelt ainult jahipidajad ing naised peavad tegema kõikke muud. Lisaks sellele kui Niika nendega juttu ajas ei esitanud mitte nemad temalse küsimusi, vaid Niika pidi aru saama, mida on vaja rääkida. Lõpuks sai maja valmis. Praegusel Hetkel Niika õppib kõikki loodustarkusi. Ta on puu-usku. Varsti aga saab Niikast kõigile teistele eeskuju. Ta nimelt õpib väga usinalt ja jätab kõik meelde. Varsti toimub laat. Seal ei saa aga maksta mie rahaga, vaid vahétades. Niika on lahke kuna ta vahetas oma lemmikpõdra ära, kuna noorpaar, kellele ta looma andis uskusid, et tänu temale saavad nad poja. Laat toimib ka kui kosjakontor
Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer". Ta suudab arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Talle jäävad kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutab oma aju nagu ,,DVD mängijat", kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal. Üks as
IKE Ma arvan, et kui sa usud, et ma armastasin sind, siis see on õigluse kõrgeim määr. Nii palju, kui seda on. Aga sa ei tea, kui õnnelik ma olen, et sa siin istud ja et sul on sinu hääl. Et sa olemas oled. KIOKO Mul ei ole aimu, kuidas sellesse suhtuda, Ike. Ma vaevalt usun, et ma olemas olen, pärast haiglas ärkamist. Kõik on olnud automaatne. Motoorne eksistents, aga mõtet pole taga. Sa kaotasid mõtte täielikult ära. Kioko tõuseb lauast. IKE Usud sa, et sellel, mis juhtus, on põhjendus? KIOKO Kas see põhjendus oleks lugenud, kui ma ellu poleks jäänud? 23 IKE
Sofia näeb , et see on see sama poiss, keda ta päeval näinud oli. Poiss kirjutab aknale ühe numbri: 917 555 0123 ning palub, et tüdruk talle sõnumineeriks. Sofia: “Tere! Mis su nimi on?” Steve: “Steve.” Kas sa oled koduarestis, et sind kunagi õues näha pole?” Sofia: “ Ei, ma lihtsalt ei saa väljas käija.” Steve: “ Oi, kui salapärane.” Steve ja Sofia said ühe õhtuga üpriski lähedaseks. Nad esitasid teineteisele küsimusi, et teineteist lähemalt tundma õppida. Steve: “ Mis on see põhjus, miks sa väljas käia ei saa?” Sofia:” Kui ma välja lähen, siis võin surra.” Steve : “ Mistõttu?” Sofia: “ Mul on haigus, mis kannab nime SCID. See on selline haigus, kus mu keha ei saa võidelda vastu bakteriaalsetele infektsioonidele. Steve: “ See tähendab, et sa sured?” Sofia: “ Probably kunagi, kuid loodetavasti mitte niipea. Ma ei taha, et sa mulle kaasa tunneks. Mul on kõik hästi
hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest
IGA TANTSU KOKKUVÕTE/ MIS ON MUUTUNUD? Esimene tants:Tallu toodakse aurukatel. On alanud uus viljakoristuse hooaeg. ,,Aurukatel tõuseb pikkamisi künkale, järjekordsesse tallu, kus ta peab tegema oma iga-aastast tööd." Rehepeks on alati talus tähtis töö ja suur pidupäev.Tööd jätkub nädalateks, eriti palju tegemist on köögis ja aias. Inimesed kogunevad töö tegemiseks Aiaste tallu. Masinist Jakob sai oma pojalt Elmarilt Austriast kirja. Masinast hakkas auru tulema, see oli märgiks, et töö algab. Peremees sai järjekordse rahakirja Karlilt, mis ajas Jüri vihale. Ta ei olnud sellega nõus, et tema peab talus tööd tegema, et vend saaks linnas peesitada. Jüri ja Taavet võtsid isa käsul oinalt elu. Hiljem toimus veesõda, kus Jüri sai veega pihta ja sai kurjaks. Ta otsustas talust minema minna. Seepeale ütleas aga isa, et kirjutab talu poja nimele aga kui kuulis tagasi tulles,et poeg tahab Soola Roosit naiseks võtta, tahtis isa vankri ümber pöörata ja talu uue
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Mia Roshni Mody, 8. b "Kuristik rukkis"- J. D. Salinger - "Tahan oma jutustust alustada päevast, millal ma lahkusin Pencey'st..." lk. 8 Sellega ta juhatab sisse kogu ülejäänud loo. Holden meenutab sanatooriumis päeva, millal juhtus palju sündmusi ja mis on minu arust oluline osa sellest loost. - "Muide, ma olen lahkunud koolidest ilma, et ma ma õieti oleksin märganudki, et ma sealt lahkun. Aga ega see mulle ei meeldi. Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lahkun." lk. 10 Holden tahtis leppida kõigiga ära, kellega ta suhtles Penceys. Ta tahtis, et kõik oleks tipp-topp enne, kui ta ära läheb. Ilmselt siis saaks ta aru, et nüüd ongi kõik ja tagasi siia ta enam ei tule. - "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult, et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käit
Mia Roshni Mody, 8. b "Kuristik rukkis"- J. D. Salinger - "Tahan oma jutustust alustada päevast, millal ma lahkusin Pencey'st..." lk. 8 Sellega ta juhatab sisse kogu ülejäänud loo. Holden meenutab sanatooriumis päeva, millal juhtus palju sündmusi ja mis on minu arust oluline osa sellest loost. - "Muide, ma olen lahkunud koolidest ilma, et ma ma õieti oleksin märganudki, et ma sealt lahkun. Aga ega see mulle ei meeldi. Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lahkun." lk. 10 Holden tahtis leppida kõigiga ära, kellega ta suhtles Penceys. Ta tahtis, et kõik oleks tipp-topp enne, kui ta ära läheb. Ilmselt siis saaks ta aru, et nüüd ongi kõik ja tagasi siia ta enam ei tule. - "Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult, et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käit
Diana Leesalu „Mahajäetud maja“ Analüüs Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 7.a 1 Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2 Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Samast aastast töötab ta lavastaja- dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“ on populaarsed pal
Amadeusiga linna kaasa. Eeriku arvates oli see mees imelik kiilakas, muud midagi . Torm hakkas üha enam lähenema, tuul tõusis, lained muutusid võimsamaks ning äike hakkas kah üha rohkem sähvima. Kelli kutsus Eerikut Jõõrilaiule, ta laenas Epp Loona paati. See koht ei olnud kaugel, polnud kilomeetritki kaugel ning Eerik nõustus, hiljem hakkas ta kahetsema, et ehk nad ei jõua tagasi ja jäävad tormi kätte. Jõõrilaiule jõudes palus Kelli, et Eerik temalt kõvastu ümbert kinni hoiaks, Eerik tegi seda. Aga Kelli kutsus Jõõrilaiule Eerikut ainult selleks, et temale kätte maksta selle eest, et Kelli teda armastab . Kelli astus üksi paati ning sõitis minema ning jättis Eeriku tormi kätte üksinda. Kelli tänas Epp Loonat paadi eest ning lahkus, ise väga erevil olles. Epp Loona ruttas randa ning näeb, et Eerik on üksi Jõõrilaiul. Epp tunneb merd, ta hüppab paati ning sõuab kindlalt Eerikut päästma. Ta küsib Eerikult, et kas
E.B.White ,,Charlotte koob võrku" ESIMENE OSA:Charlotte koob võrku. Perekond Arable pidas loomi.Nende seal sündisid põrsad,kellest üks oli nii äbarik,et tal polnud lootustki ellu jääda.Seepärast otsustati ta tappa.Peretütar Fern palus oma vanemaid seni,kuni sai põrsa omale.Ta hakkas teda lutipudelist toitma ja pani talle nimeks Wilbur.Kui põrsas oli paar kuud vana ja tublisti kosunud müüdi ta Ferni tädile ja onule.Fern hakkas tal seal laudas iga päev külas käima.Ta sai aru loomade keelest ja talle meeldis nende juttu kuulata.Wilbur leidis laudast omale sõbra.See oli ämblik nimega Charlotte.Kui Wilbur sai teada,milleks teda kasvatatakse(et tappa ja ära süüa)sattus ta paanikasse ja hakkas nutma.Charlotte otsustas teda aidata ja midagi välja mõelda,et Wilbur ikka elle jäetaks.Ta hakkas oma ämblikuvõrgu sisse kuduma erinevaid sõnu sea kohta(vahva notsu,hiilgav,vapustav).Rott Templeton,kes elas Wilburi söögiküna all,käis prügimäe
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Leenu ka, öeldes et Taaveti vanematel alati pudel taskus. Leena pidi kahjuks ära minema. Riinu läks välja ja enne kuke kiremist tuli kukk talle vastu ja kõristanud, see tähendas et kosilased majastläbi pidid minema. Siis kutsus Riinu Miina kööki ja rääkis talle mida nad Leenaga rääkinud oli, jättes siis tüdruku kööki ja minnes ise tuppa.Miina tänas jumalat et eit ta lahti lasi. Miina jäi köögis mõttesse, mis teised toas teevad ja mis imelikke küsimusi Miina kohta küsitakse, Leem hakkas pajas tõusma, siis sai Miina alles aru miks ta sinna kööki seisma pandud oli. Riinu kutsuti Taaveti vanematejuurde istuma, et mis te ikka siin veskis koguaeg rügate, et meil kõht täis ja leib ja vesi ju ometigi toit, mida teil siin põhiliselt saab. Siis küsiti kas Miinal siin ikka kosilasi ka käivad, et kas Riinu ise ka aitab valida, ja ta kohendas oma põlle ja ütles, et las tüdruk valib ikka ise, et tema valitud ei sobi. Küsiti kas tal
Lugedes raamatut ,,Kirjaklambritest vöö" Mobiiltelefoni äratuskell helises. Patjade vahelt liikus aeglaselt peenika käsi plaaniga lärmakas asi vastu seina visata, või siis välja lülitada. Hamabaid pestes jäi Kati end peeglist jõllitama. Korrates küsimust miks ,mis tal pidevalt peas kummitas .Kaotanud lootuse leida elule mingisugenegi mõte,langetas ta pea ning pesi näo,et teha algust uue päevaga. Tujud olid piinanud teda kaua. Ühel päeval oli tal lollitaja, teisel surmakuulutaja, kolmandal puhas kurjus, neljandal puhas headus, viiendal depressioon, kuuendal tibi ja nii edasi.Aga vahel ei tundnud ta midagi .Kati isegi ei teadnud,kumb oli hullem,kas tujud või tuimus.Tujud ja tuimus olid järgmised põhjused,miks end vihata. Kui mul oli raamatu algusest loetud ainult paar esimest peatükki ,arvasin et tegu on järjekordselt mõne raamatuga ,kus peategelane on puberteedieas olev ülbe plikatirts.Tüdruk, kes ainult ropendab ja suitsetab ning keda
Just selline olukord, kui üks vanem põgeneb ning teine leiab uue elu, on lapse jaoks segadusttekitav. Ta ei saa aru, kas teda enam ei armastata või oli ta olnud halb laps, et ema teda enam ei tahtnud. Lapsele tundub, et temalt oleks midagi ära võetud. See on tegelikult õige tunne, sest lapsevanem võtab ennast lapselt ära. Lapsele tekitab see palju stressi, sest ta ei saa asjadest lõpuni aru. Sama lugu oli Apple’il, tal oli väga palju küsimusi, millele ta tahtis vastuseid, kuid Memm ei rääkinud kunagi nendest asjadest eriti pikalt. Vähemalt mulle jäi selline mulje. Raamatus on öeldud, et Apple’il oli suur tahtmine teada saada, miks ema ära läks, kuid Memm olevat sellest alati rääkinud, et see oli ainult tema ema süü. Veel üheks kärgpere probleemiks on vanemate omavaheline läbisaamine. Kõige parem oleks nii lapsele kui ka lahutatutele endile, kui vanemad saavad omavahel sündsalt läbi. Mõnikord on
annaabi.ee 
