Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma
aadliku elust. Selgesti on kirjutatud, missugune on aadliku elu päev. Aadlik tõuseb üles, vaatab üle oma kutsed pidudele ja ballidele ning asub siis ettevalmistusi tegema. Vahepeal joob tassikese teed ja võtab mõne sõbra vastu. Nagu ikka on ka sellesse teosesse sisse põimitud armastuslugu. Jevgeni On e g i n külastab naabermõisas elavat Tatjanat, kes temasse armub ning talle armastuskirja saadab. O n e g i n, aga pilkab teda ja sõidab minema. Aastaid hiljem tagasi tulles kohtuvad nad uuesti ja seekord tahab Jevgeni On e g i n uuesti suhet luua, aga nüüd pilkab Tatjana teda ning keeldub mehe ettepanekust, olles ise ka juba abielus ühe aadlikuga. Kaudselt tundub nagu oleks Puskin selles teoses oma elu kirjeldanud, oli ju temalgi palju armusuhteid ja mitte kõik polnud õnnestunud. Jääb ka mulje, et nagu Jevgeni On e g i n, ei leia ka Puskin oma kohta elus ja reisib pidevalt.
(Poliitiline satiir,koomiline jant,müütiide paroodia) Juhttiva rolli sai Roomas , tegevus toimus peamiselt Kreekas .Tegevus põhineb koomilisel konfliktil,ära vahetamisel või naljakal karakteril.Laval oli koor ja 3 näitl.Teemad võeti kaasajast.I komöödiavõistlus 488eKr.Kostüümiosad:mas,sussid,trikootaolised püksid,groteskselt polsterdatud tuunika ning suur punane tehisfallos . (tuntuim autor aristophanes) ,,Ratsanikud"räägib rahvavaesumisest Peloponnosose tagajärjel ja pilkab sõda pooldavaid võimukandjaid. ,,Konnad"pilkab Euripidest.Dionysos läheb allmaailma,et Euripidest ära tuua.Kuuleb Euripidese ja Aischylose dialoogi ja arvab et Aischylos on palju parem kirjanik ja vabastab ta . Vergilius"Aeneis" on rooma eepos,mis kujutab sarnaseid sündmusi e. Trooja sõda ja ta väejuhi Aenease eksirünnakuid Itaaliasse ja rooma rahva sünd. Vergilius on kõige kuulsam kirjanik antiikajast . Caesar(100-44eKr)Kõnemees,kirjanik,väejuht,riigitegelane,kes teostas reforme
(kindel tegelaskuju, improvisatsiooni teater, esimene armastaja ja teenijatar ja teenija ja vana mees"pantalone" jne) stiilis. Kuna oli vaja uusi näidendeid hakkas ta ise väikeseid etendusi tegema. Tema trupp naasis pariisi 1658a. Teda saadab seal suur õnn, sest tal on võimalus esineda kuningale ja pälvib ka kuninga soosingu. Ta saab oma trupile oma saali õukonnas. Ta pidi kirjutama kuningale ja õukonnale sobivaid asju. "Naeruvääsed eputised" 1959. - seal ta pilkab tolleaja aadlite silmakirjalikust. Edu oli ootamatu, kuna tegelikult ta pilkab oma vaatajaid, õnneks võetakse tema etendus omaks. Tema näidendid annavad aluse elupõhitõdelele. Molierile tekivad ka vastased, kes teevad teda igal võimalusel maha. Järgnev elu "tartüff" esietendus 1664a. See ei meeldinud kuningale ja see keelati. 1665 a kirjutab ta järgmise kuulsa näidendi "Don Juan" don juan e kivist külaline. - räägib mehest kes käib mööda maad ja võrgutab naisi
Esiplaanil vaesed naised, taamal kullakad viljakuhilad. Vaesed naised korjavad päevase koristuse ajal maja pudenenud viljapäid. Kurb meeleolu, vaesus, ränk töö. 5. Millisena kujutas inimesi Honoré Daumier? Tema tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusjõuga tüübid. Kõik tüübid mõjuvad karikatuursena. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult- parlamendisaadikute, kohtunike jne. kujutised on süngelt sarkastilised. 6. Kuidas ja tänu kellele läks käibele termin ,,realism"? G.Courbet, pani oma näitusele nimeks realism.
mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. Seoses tsensuurist põhjustatud probleemidega ajalehele La Caricature, asus Daumier kaastööd tegema Le Charivari'le, mille omanik oli samuti Charles Philipon. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult Võimu esindajad parlamendisaadikud, kohtunikud ja teiste kujutised on süngelt sarkastilised Karikatuursed on ka tema skulptuurportreed Transonain'i tänav 15. aprill 1834 Gravüürid sarjast Seadus ja õigus Vasakul Pesunaine, paremal Ülestõusnud Maalijana on Daumier üks esimesi, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva Ta kujutab neid tõsiselt ja lugupidamisega Teda tunti eluajal peamiselt graafikuna
Dionigi da San Sepolcro. Napolis hakkas ta tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Risto Ruuben
Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Eesti keeles on ilmunud ka Boccaccio romaan "Madonna Fiammetta eleegia" (tõlkinud Lauri Pilter, 2014). Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Boccaccio (film 1920) "Boccaccio", tuntud ka kui "Boccaccio armuööd" (Boccaccios Liebesnächte) on 1920. aastal valminud Itaalia-Austria tummfilm. Filmi süzee tugineb
MOLIERE ( 1622 1673) Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on
Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse ei tunnista silmakirjalikkust vaid hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. 10
Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja elurõõmu. 4.Novelli mõiste. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt ehk ootamatu lõpp. 5. Kolme keskaja eepose pealkiri ja millest seal kirjutati. Vene eepos: ''Lugu Igori sõjaretkest''. Eepos räägib noore valitseja Igori sõjaretkest, kaotusest ja põgenemisest. Prantsuse rahvaeepos: ,,Rolandi laul''. Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide
Valel on lühikesed jalad, nagu öeldakse. Tähelepanu köitnud laused: Laura:Üks suurispeakull. Polnud varem sellist ütlemist kellegi kohta kuulnudki. ( lk 14 ) Vestman:Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud! (lk 60) Lihtsalt ajas naerma see lause. Paljud tegelased ütlesid erinevaid koomilisi lauseid, eriti Vestman Sandri kohta. Remargid,palju epiteete, Tiit rääkis murdega, autori suhtumine teosesse on veidi tragikoomiline (pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada) Lizett Palm.
· Astusid vastu asketismile ehk ideaalile, mis nõudis loobumist rõõmudest ja naudingutest. · Eitas kiriklikke arusaamasid. HUMANISM kirjanduses · Kirjanikud ja kunstnikud olid esimesed väljendajad. · Dante Alighieri teos ,,Jumalik komöödia"- kristlik kujutlus põrgust ja põrgutulest, aga kirjutab inimlikult, kirega, kaasahaaravalt. · Luuletaja Franscesco Petrarca kirjutab armastusest ja kodumaast · Kirjanik Giovanni Bocaccio ,,Dekameron" pilkab kiriklikku liiderlikust, jaatab naudinguid. TEADUS · Leonardo Bruni uuris ajalugu. Uuris antiikfilosoofide elulugu, Firenze ajalugu. Rõhutab ka naiste koolitamist. · Lorenzo Valla ajalooallikate kriitika rajaja. Kirjutas traktaadi(!?) üriku ,,Constantinuse kingitus" kohta. See oli mingi tähtis ürik tänu millele oli saanud paavst võimu üle terve Lääne-Rooma riigi üle. Ühesõnaga tõestas, et see ürik on võltsing 8
Boccaccio parandas Decameroni 13701371 aastatel See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud Ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming Algas 1330. aastate keskpaiku Kirjutas luulet kui ka proosat Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353 Millest räägivad tema novellid? Inimeste pattudest Nõrkustest Ülistades armastust Imetleb teravat mõistust Pilkab rumalust Jumalasulaste liiderlikkusest Ükski novell ei räägi otseslt Ühiskondlikest teemadest Poliitikast Religioonist Filosoofilistest teemadest "Dekameron" 1348. aastal, suure katkuepideemia ajal on ühte Firenze lähedasse villasse varjunud rühm inimesi 7neidu ja 3noormeest Igaüks räägib päevas 1novelli Päevas jutustatakse kokku 10novelli Tuuakse inimeste pahesi ja ka häid jooni esile Õpetlikud lood Pildid Click to edit Master text styles Second level
Second level Third level Fourth level Fifth level HONORE DAUMIER [onoree domjee] (1808- 1879), kelle põhitegevus jäi graafika valda. Ühiskonnakriitiline iseloom. Tegelased on võetud argielust. Pole kohta positiivsetele kangelastele. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. Üks tuntuim maal on "Pesunaine". ,, Crispin und Scapin " Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://et
Tunneb ennast stepihundina, sest ta tunneb ennast üksiku hundina steppidel, eraldatud kinnisideedest ja tavadest, mis on meelepärased tavalistele inimestele. Harry usub, et ta on lõhestunud isiksus ning jagatud kaheks pooleks- üks on mees kes saab aru ühiskonna ideaalidest ja huvidest kuid teine stepihundina, kes peab teiste püüdlusi kasututeks ja absurdeteks, inimeste edevuseks. Stepihundi romaan iseloomustab Harry ebatavalist, traagilist olukorda. Stepihunt pilkab tühiseid, absurdseid inimlikke väärtuseid. Inimesena aga soovib Harry austatust ja kindlustunnet. Hesse pöördub tihti selle probleemi juurde tagasi, rõhutab ta samas, et see on liiga lihtne ja liialdatud. Stepihundi traktaadi järgi on see kasulik teooria, aga nagu kõik sellised teoreetilised struktuurid, ei suuda see iseloomustada olukorra keerulisust ja rikkust. Harty koosneb sadadest ja tuhandetest endatest, neil kõigil on iseäralik külg ning mitu loomust
summa päästjale. Lando Ruffolo on küll kohati isekas ja rahahimuline inimene saab ta läbi oma õnnetuste aru elu väärtusest ja sellest, mis on õige. Samuti saab ka aru kuninga Agilulfi naisega salaja vallatlenud tallipoiss aru, et sellised asjad häbistavad nii teda ennast kui ka teisi. Läbi teose on tunda, kuidas naeruvääristakse häbi tundmist ja teistele valu põhjustamist, kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte, eesotsas vaimulikke ja aadlikutega. Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt. Tehakse maha seda, kui ei julgeta avaldada oma arvamust ja kaitsta endast tunuvamalt nõrgemiad, kes vajaksid abi. Inimene ei tohiks olla meelekindluseta vaid suutma vastu võtta otsuseid. "Dekameronis" valitsev elukäsitlususes ülistakse nutikust, teravmeelseid ütlusi ja meelelisi naudinguid. Lood sisaldavad suuri hingelisi tundmusi, traagilist armastust, truudusetuid abikaasasid, silmakirjalikke vaimulikke. Boccaccio üritab suunata inimesi
Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja- päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel. Smuul ei hooli klassikalistest draamareeglitest, ta on ennekõike jutustaja. Tema näidendid on usu vastane draama
Tema filosoofia keel on aforistlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkussurutud ja vabalt pulbitsev vaevalt kunagi mõõdukas. Tema tekstide veenvus tuleneb mõjutusvahendite süvenäärsusest valitemisest, psüholoogilise mõjutamise kaudu. Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on võimatu kujutada oma positsioonidest loobuvat. Seal, kus mõni teine seletaks ja kirjeldaks, Nietzsche kuulutab, ründab ja otsustab. Kus mõne teine erutaks ja paluks täpsustusi, siis tema pilkab, norib ja rebib maha. Mõnitamises ei saa talle keegi vastu. Nietzsche metodoloogia on läbimõeldud. Tema ekspressiivne stiil järgib sedasama kire ja jõu õpetust, mida kuulutab ta inimesekäsitus ning mida muud võiksime oodata mehelt, kelle tuntuim mõiste on üliinimene, kes kuulutab võimutahte ülimuslikkust inimeses. Ta on subjektivist. ,,Igasuguses objetivismis peitub taustal subjekt", väidab ta. Nietzsche
SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". GIOVANNI BOCCACCIO (13131375) Peetakse uue zanri, novelli, rajajaks. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Tuntuim teos "Dekameron". Dekameroni sisust: Novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest tütarlapsest, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse lossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14.
haridusele või tähtsusele maailmas. ,,Ametniku surm". Novell, mis räägib sellest, kuidas Tservjakov kohmetus , kuna oli aevastanud tsiviilkindrali peale. Mees hakkab kindralilt igal võimalusel vabandust paluma, kuna tema jaoks on tegemist ikkagi mehega,kes teenis teedevalitsuses.Tservjakovi vaevas tohutu kahetsustunne , ning ta ei saanud sellest aevastamisest mitte kuidasgi üle ega ümber.Kindral oli mehele andnud juba esimesel vabandamisel andeks, ning arvas seeläbi , et mees pilkab teda oma pideva vabandamisega.Süümepiinad aga tapavad lõpuks mehe. Mulle isiklikult Tsehhovi novellid ei meeldi. Neis peegeldus üsnagi absurdne vene ühiskond. Ka nende lugemine ei pakkunud naudingut. Seega,vabal ajal ma tema loengut ei loeks.
parandamatut ja salapärast romantikut ning ilusate lugude puhujat, kes aitab inimestel unustada muresid. Hetked, mida ta armunud naistele kingib, on ehk parimad nende ühetoonilises elus. Lõpetanud seiklused ühes paigas, ilmub Toomas oma fenomenaalsete luiskamistega välja teises. Tal pole inimestele pakkuda muud kui kauneid lubadusi ja muinasjutte, kus väike ojake muutub sillerdavaks Pärlijõeks ja vaene külapoiss kõige rikkamaks terves ilmas. Ta pilkab mammonaorjasid ning rumalust ja naerab südamest pisiprobleemide üle.
" Enn Vetemaa teos ,,Kalevipoja mälestused" erineb Kreutzwaldi ,,Kalevipojast". Enn Vetemaa lähtus oma teost kirjutades detailidest ja sündmuste rohkest kirjeldamisest. Näiteks ühe Kalevipoja onu minek Venemaale, kus Vetemaa kirjeldab Venemaa riiki, geograafilist tausta, jms. Kreutzwaldi teoses aga kõike nii täpselt kirja pandud ei ole. Kreutzwald kasutas oma teoses rohkem metafoorilisi väljendeid kui Vetemaa. Enn Vetemaa pilkab mõningaid Kreutzwaldi poolt kirja pandud seikasid. Kui Kreutzwald lõi oma eeposes Kalevipojast kui eesti rahvus kangelase, siis Vetemaa kirjeldab ka Kalevipoja rumalust. Kui mina saaks valida kumba teost lugeda- Kreutzwaldi või Vetemaad- siis ma arvan, et valiksin Vetemaa. See on sellepärast, et Vetemaa kirjeldab seiku selles raamatus huvitavamalt ja põhjalikumalt kui Kreutzwald. Laura Toomiste 11c klass
Üsna pea nägid seda aga ka teised. Abtissil hakkas väga piinlik ning ta võttis oma sõnad tagasi. Kuna mõlemad olid patused, jäetigi see lugu nii, saladuseks nende vahel kes seda pealt olid näinud. Ning edaspidiseks öeldi nii palju, et "teeme neid asju ikka salajaselt, nii võib." Läbi teose on tunda, kuidas naeruvääristakse häbi tundmist ja teistele valu põhjustamist, kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte, eesotsas vaimulikke ja aadlikutega. Boccaccio pilkab väga avameelselt ja julmalt. Tehakse maha seda, kui ei julgeta avaldada oma arvamust ja kaitsta endast tunduvamalt nõrgemaid, kes vajaksid abi. Inimene ei tohiks olla meelekindluseta vaid suutma vastu võtta otsuseid. ,,Dekameronis" valitsevas elukäsitluses ülistatakse nutikust, teravmeelseid ütlusi ja meelsaid naudinguid. Lood sisaldavad suuri hingelisi tundmusi, traagilist armastust,
naisest ja kolmest mehest pärineb aga sellest ajast. Töö oli suuremalt osalt 1352. Aastaks valmis ja see oli Bocaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimaseid Itaalia keelseid töid. Teine ainus suurtöö oli ,,Corbaccio". Boccaccio parandas ,,Dekameroni ,,1370- 1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest: armuihast, armukadedustest, abielurikkumistest jms. Eesti keele on tõlgitud ,,Dekameron" Johannes Semperi poolt, teos on ilmunud aastal 1957, 1993 ja 2004. Giovanni Boccaccio ütlused: ,,Tee, nagu ütleme, mitte nii tee nagu meie teeme."
heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt kõige leebemal kujul ekspluateerimine..." · Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on raske kujutleda oma positsioonidest loobuvat. · Seal, kus mõni teine midagi rahulikult seletaks või kirjeldaks, Nietzsche ründab ja langetab otsuseid; kus mõni teine autor arutaks ja paluks täpsustusi, seal Nietzsche pilkab, norib ja lammutab. Üliinimene · Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks. · Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismile. · Ta kasutab sõna "üliinimene" (saksa Übermensch) esimest korda raamatus ,,Nõnda kõneles Zarathustra``
kiskjat.emahunt(kasuahnus,enesearmastus,panter(valelik),lõvi(upsakas).See on D.A. Hingerännaks põrgust paradiisi.saatajsks vergelius.Teoses on palju sümboleid. Domineerib number 3 ( lõpetatuse arv). Teosel on 3 osa, milles igas on 33 laulu, Kristus suri 33 aastaselt ning tõusis surnust 3 päeva pärast surma. ''Dekameron'' Givanni Boccacio occaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee. "Don Quijote" Miguel de Cervantes Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas
Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud. Suuremalt osalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. LOOMING Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Eesti keelde tõlkis "Dekameroni" Johannes Semper, teos on ilmunud 1957 (järelsõna: Aleksander Kurtna), 1993 (kahes köites) ja 2004 (kahes erinevas väljaandes). Boccaccio kirjutas ka eluloo raamatud Dantest
Ta hakkas kirjutama ooperit ,,Hovanshtshina". Soovis ka kolmandat ooperit kirjutada Pushkini ühe jutustuse alusel, kuid varajane surm ei lasknud seda teha. Pooleli jäid ka ,,Hovanshtshina" ja ,,Sorotshintsõ laat" Gogoli aineil. Mussorgski kasutas julgeid helivõtteid. Enamasti on teosed läbi komponeeritud. Loomingus domineerib vokaalzanr, sotsiaalsel ja satiirilisel teemal. Teises laululiigis, satiirilises laulus, tuleb ilmsiks huumorimeel ja teravmeelsus. Nt: ,,Kirp"(pilkab rumalust ja lipitsemist-Fausti aineil) ,,klassik", ,,Pildikast", ,,Seminarist". Ooperis kasutas ta palju rahvastseene, kus rahvas on aktiivseks tegelaseks, kes võtab osa sündmustest ning mõjutab nende käiku. Poolelijäänud materjalid kogusid sõbrad kokku ja töötlesid neid, kirjutasid üht-teist lõpuni, orkestreerisid neid. Kokkuvõte Mussorgski oli innovaatiline inimene, kes tõi muusikamaailma palju uut. Ta oli muusika
Inimestele suruti ristiusku ja selle reegleid peale, kuid vaimulikud ise käitusid vastupidiselt ja elasid vägagi ristiusu tõekspidamiste kohaselt keelatud elu. Nad himustasid liha ja võimu ning kasutasid väikseid poisse ära. See peegeldub hästi ka renessansiajastu kirjanduses. Üks renessansikirjanduse põhilisi tunnuseid on humaansus ja humanism. See külg esineb kõigis Boccaccio novellides ja on eriliselt esile tõstetud. Kirjanik ülistab maiseid rõõme, pilkab asketismi ja jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikkust. Viimane esineb eriti selles, kuidas vaimulikud ei pea lugu ristiusu reeglistest ja käituvad novellides läbivalt ebasündsalt. Juttudes on novellile kohaselt vähe tegelasi ja nende vahel tekivad sageli konfliktid, sageli tahetakse teist inimest usku vahetama sundida. Kõik tegelased soovivad head elu ja neile antakse nende patud andeks. Üldpildis olid novellid lühikesed ja tiheda ning lihtsa sündmustikuga
viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst. · HONORE DAUMIER - põhitegevus graafika - joonistustel tihti ühiskonnakriitiline iseloom ja ta avaldas neid radikaalses ajakirjanduses - tegelased argielust suure üldistusjõuga tüübid - pole kohta positiivsetele tegelastele nagu ka Balzaci loomingus - kõik on pilkamisväärne, tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ning heasüdamlikult aga võimu esindajate kujutised on süngelt sarkastilised - esimene, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva, kujutab tõsiselt ning lugupidamisega · GUSTAVE COURBERT - kõige sihiteadlikum ja enesekindlam - maalis suure formaadilisi pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane - ,,Matus Ornan`is" ,,Kivilõhkujad" - korraldas oma töödest eraldi näituse, mille pealkirjaks ,,Realism" - tema põhimõtteks oli maalida seda, mida simad näevad
milles igas on 33 laulu, Kristus suri 33 aastaselt ning poolest tõusis surnust 3 päeva pärast surma. Givanni "Dekameron" * elas 62. aastaseks Boccacio Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja *novelli zandri looja 1313-1375 nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee.
kätetööks. See on laialivalguv, kohmakalt üles ehitatud ja sisaldab ohtralt manööverlikke lõike. On märgata, et autor pole sündinud romaanikirjanikuks. Wilde´i meisterlikkus avaldus hoopis teistes zanrites, nagu aforismid, muinasjutud, traktaadid ja eelkõige komöödiad. "Dorian Gray" on endiselt populaarne ja seda võib-olla sellepärast, et see on, nagu ka autor ise rõhutas, väga kõlbeline raamat. Muidugi on lord Henry salvava keelega küünik, kes pilkab oma aja põhimõtteid Dorian ütleb kord tema kohta, et ta hakib elu epigrammideks -, aga tegelikkuses on ta kahjutu poseerija. Dorian on tema õpilane. Ja kuna ta eluviiside käes ei kannata mitte ta ise, vaid ainult tema portree, läheb Dorian oma õpetajast kaugemale. Temast saab mõrvar. Kui Basil Hallward Doriani juurde tuleb, et ta südametunnistusele koputada, torkab Dorian ta surnuks. Kuritegu ei avastata. Aga maalil on vananenud, narkootikumidest ja julmusest moondunud Gray käed
· Keha täiuslikku kujutamise nimel lahkas laipu. · Itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · ,,Mona Lisa"; ,,Püha õhtusöömaaeg" - Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas ülivärvisegu, mis laugneb kiiresti. o Petrarca (1304-1374) · Pärast antiikaega I poeet, keda pärjati. o Boccaccio (1313-1375) · 100novellist koosnev ,,Decameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. · Omandas kreeka keele, kirjutas Toskana murdes. o Machiavelli (1469-1527) · Uueaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. · ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab ta valitsejale õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki- on vaja tarka ja osavat diktaatorit valitsemiseks kõik vahendid lubatud.
Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. Daumier`d tunti eluajal peamiselt graafikuna ja tema peaaegu monokroomsed (pruunikas-roheline värvigamma) ning monumentaalseltmõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem. Üks tuntuim maal on "Pesunaine". Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli GUSTAV COURBET [güstaav kurbee] (1819-1877). Kuna ametlikus salongis olid
Majas, kus ta Võrus elas ja oma tähtsamad teosed kirjutas, on tema memoriaalmuuseum. 15. Millised esteetilised vaatekohad (3) olid omased Kreutzwaldile? Eesti folkloor, Euroopa valgustuskirjandus ja saksa romantism. 16. Kes on ,,Reinuvader Rebane" algupärandi autor? J. W. Goethe. 17. Mida tead Kreutzwaldi ,,Kilplastest"? Kreutzwald naeruvääristab kaasaegse Eesti elule omaseid nähtusi (kadakasakslust, halba kirjandust, vana kirjaviisi). Kilplaste narruse ja upsakuse kaudu pilkab Kreutzwald igasugust vaimset piiratust. 18. Kui palju ja mida sisaldab Kreutzwaldi ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"? See sisaldab 43 muinasjuttu ning 18 lühemat muistendit. 19. Loetle põhjused (2) miks loobus Kreutzwald proosavormis ,,Kalevipoja" koostamisest. Ta otsustas, et ,,Kalevipoeg" tuleb koosatada regivärsivormilisena, nii nagu on värsivormis ka teiste rahvaste eeposed. Regivärsi vorm on proosamuistendi vormist arhailisem ja
,,Kolm musketäri" kokkuvõte D'Artagnan lahkus oma kodust isa kaasa antud viisteist eküüd, hobune, nõuanded, soovituskiri härra de Treville'ile ja ema andis talle salapärase mustlase ravimi retsepti. Ta suurim soov oli astuda musketäride sekka. Kui d'Artagnan jõudis Meungi, nägi kuidas üks inimene hakkas tema üle naerma. D'Artagnan läks alati selle peale närvi, kuna talle ei meeldinud kui keegi solvab või pilkab tema üle. D'Artagnan hakkas teda ründama ja kui tundmatu poleks saanud eest ära hüpata, oleks see tal viimaseks hingetõmbeks siin maailmas jäänud. Tundmatule tulid kõik mehed appi ja d'Artagnan minestas väsinult. Mees Meungist, kes teda terve teose tülitas, oli d'Artagnanilt ta soovituskirja taskust ära võtnud, ajal kui gaskoonlane ei olnud teadvusel. Avastades, et kiri oli kadunud, päris ta peremehelt selle kohta. Peremees rääkis talle kõigest, mis oli vahepeal toimunud.
kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). avatud novell mis ei pruugi lõppeda puändiga. Novell (itaalia keeles novella ´uudis´), lühijutt: tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novelli lõpus on tavaliselt üllatav pööre (püänt).Boccaccio- räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. 7. Commedia dell´arte ehk maskiteater ehk itaalia komöödia.Lavale astusid uut tüüpi näitlejad, kes olid diletantide staatuse professionaali vastu vahetanud ning ei kasutatud enam valmis näidendeid, vaid nn
Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud. Doumier oli karikaturist, graafik, maalikunstnik, skulptor. Tema töödes ei olnud positiivset tegelast. Ta pilkab kõike ja kõiki. 1. Pesunaine 2. 1871 Gustav Courbet (1819 1877) Courbet'i põhimõte oli näidata elu tema halastamatus tõepärasuses. 1. Mees piibuga e. Autoportree 2. Matus Ornansis 3. Laadalt tulnud talupojad 4. Kohtumine e. Tervist, härra Courbet. Realism Venemaal Venemaal saab realism alguse 19.saj 2. poolel. Moodustati Rändnäituste Ühing, kelle liikmed
Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE ( 1622 1673). Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele. Piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksil olevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. 3. Valgustusajastu, valgustusideede mõjud kirjanduses, ühiskonnas. Valgustus on 18
Bentham suri 6 juunil 1832. Temast jäi maha kümneid tuhandeid lehekülgi käsikirju, mida ta lootis, et kunagi avaldatakse. Oma testamendis soovis ta, et tema keha lahatakse avalikult anatoomia loengus. Skelett ja pea säilitati ning seda hoitakse siiani puust kabinetis (pea on turvakaalutlustel asendatud vahast peaga). Benthami tähtsamad teosed * A Fragment on Government Bentham analüüsib, kritiseerib ja pilkab selles teoses William Blackstone'i esimest raamatut 'Commentaries on the Laws of England' (märkusi Inglismaa seadustest). Näiteks on talle vartukarva Blackstone'i traditsioonide kaitsmine seadustes, sest ta leidis, et seadusandluses oleks vaja viia läbi radikaalsed muudatused. Fragment on Government on Benthami esimene süstemaatiline ja metoodiline katsetus rakendada kasulikkuse printsiipi valitsuse teoorial.
tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Giovanni Boccaccio Sündis Toscanas, kasvas üles Firenzes. Kolis Napolisse. Ta määrati panka õpipoisiks. Talle pangandus ei meeldinud ja läks õppima õigusteadust. Decameroni kirjutamist alustas 1349. aastal. Ta räägin oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja rõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Räägib armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Francesco Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane. Õppis koolis õigusteadust. Huvitus teiste kirjanike loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga. Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Kirjutas värssteose "Africa", u 300
· Creonte (bass) · Ninetta (sopran) · Linetta (metsosopran) · Nicoletta (sopran) Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on itaalia commedia dell'arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija kahekümnenda sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas ise libreto, kasutades selleks Vsevolod Meierholdi, Konstantin Vogaki ja Vladimir Solovjovi venekeelset mugandust Carlo Gozzi 1761. aastal loodud samanimelisest komöödiast. Näidend pilkab kirjaniku kaasaegset Carlo Goldonit, kelle raskemeelsed ja pealiskaudselt naturalistlikud melodraamad olid Gozzi meelest süüdi itaalia teatri allakäigus. Gozzi sürrealistlik ja fantaasiarohke näidend inspireeris Prokofjevit looma meistriteost, milles põimuvad maagia, komöödia ja satiir. ,,Armastus kolme apelsini vastu" on mitmetasandiline teos seda võib käsitleda kui näidendit näidendis, vaimukat kriitikat kahekümnenda sajandi
Looming Lhiaegne, intensiivne Romaan: Dorian Gray portree TragdiaSalome Salongikomdiad Muinasjutudnnelik Prints, bik ja roos, Isekas hiiglane Nidendid, novellid, esseed, artiklid GEORGE BERNARD SHAW Vrreldav Shakespeariga, loetavam muusikakriitik, inglise parim teatriarvustaja, lektor,esseist ? 50 nidendit ? Ebameeldivad nidendid(vaatajal ebamigav) ? Meeldivad nidendid(loobus teravast kriitikast) ? Pilkab inglaste rangeid usulisi vaateid ? Huumorit ? Humanist Teater, naer on relv vana maailma vastu, ti teatrisse: ? Muusikat, huvit. Dialoogi, vastuol. Tegelased pygmalion 1912 NB! Henry higgins, kolonel pickering, eliza, alfred doolittle Kubism-geomeetriliste kujundite kaudu esitatav vool GUILLAUME APOLLINAIRE kubistlik esteetika kirjanduses ? EI tegelikkusele ? Peamine vorm ? Jrgib geomeetrilist kujundit ? Teosed katkendlikud, lausetest
Suur mõju luulele kreeka luulest. Kogu kreeka kultuurile suur mõju. Lisaks meelelahutuslikele ülesannetele oli luulel ka kasvatuslik eesmärk, püüti jälgida moraaliprintsiipe, mis ühiskonnas tavaks. Olulisemad luuletajad : 1)kuldsel ajajärgul *Catullus lüürilise luule kirjutaja, armastusluule, elleegiad, pamfletid, õelad luuletused ehk epigrammid ehk pilkab ühiskonnas vääraid nähtusi. Luuletused vormitäiuslikud, peetakse kõige paremaks rooma lembelüürikuks. Roomas tundeid eriti ei hinnatud avalikult eriti ei rõhutatud. Tema rõhutas seda võimsa tundena. Säilinud kaks pulmalaulu ehk epitalaamiat. *Quintus Horatius Flacus sündinud Lõuna-Itaalias, hiljem tuli Rooma, täiendas end kreekas. Ühiskondlikult tegev ohvitser sõjaväes. Terve looming praktiliselt säilinud. Põhilise osa moodustavad oodid. Neli kogumikku, sada oodi
tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" ja poeemid (,,Hinge teekond"), pulmalaulud, epigrammid. Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline. Groteski ja tervavmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeritud kujutlust armastusest. Barokse luule üks tunnusjooni on seegi, et armastustemaatikas tervikuna hakkas järjest enam maad võtma satiiriline hoiak, mis väljendas ideaalides pettumist ja skepsist väljendav hoiak. GONGORA (1561-1627) oli hispaania luuletaja, ametilt preester. Tema ideaaliks oli vaimne süvenemine ja kooskõla loodusega. Gongora sai kuulsaks eelkõige kui hämara mainega luuletaja. Seda stiili iseloomustab iseäranis kujundirikas ja keeruline väljendus
kinni. Kuid siiski pooldab, et vanemate vastu ei saa ja mida nad Tiinast teavad midagi et põlvest põlve on naised olnud blondid ja sinisilmsed, mitte kuumaverelised nagu Tiina. Et ei saa kõike, millest süda sonib. Pere hakkab sööma, isa ütleb Margusele, et see ei norutaks ja võtaks Mari hoopis omale naiseks. Lävelt astub sisse Tiina, näljane ja räsitud. Peremees on Tiina peale vihane, ei lase Margusel temale vastu joosta. Perenaine pilkab teda, vanaema kurjustab, peremees süüdistab Marguse ära nõidumises. Peremees neab tundi, kui Tiina enda majja elama võttis. Tiina vihastab, karjub kõik oma mõtted inimeste peale ja kutsub Margust enesega kaasa. Margus ei tule ja Tiina lahkub pisarsilmi kodust. 5.vaatus Viis aastat hiljem. Rehetarus istub Mari ja ketrab, ahju nurgas konutab Jaanus, noor sulane Märt läheb tulevasele pruudile vastu. Vanaema, Jaanus ja Mari vaikselt räägivad omavahel
Luuletus on üsna sobiv iseg tänapäeva, et pole vaja kulda karda, et see maksab ju kätte, kui muutud liiga uhkeks. Rikkus ei too rahu, vaid täieliku rahu leiab ainult hauas olles. See on küll äärmiselt sünge, aga samas valetatud siin ei ole. /.../ Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval./.../ Dies irae (1934) "Kohtupäeva" üks pikemaid luuletsükleid, mis pilkab väga selgelt Revolutsiooni. Pilkab noort järeltulevat põlve, kes püüab midagi saavutada. /.../ Kõik, mis me vanemail kord olnud püha, on meil vaid irvituseks ettekääne./.../ Üsna palju religioosseid sümboleid on sisse toodud, mis minule tähendab pühalikkust./.../ nõnda kõigi poolt sõimatud saab iga vasnegi Mooses./.../ Väga segane aeg tundub riigis olevat, kõik mäsleksid ja roniksid mööda lõputut seina, et saada isandaks, milleks paraku ei sobi keegi pööblitest
raamidesse. · Filosoof ei ürita oma filosoofiat suruda akadeemilisse vormi. Tema filosoofia keel on aforistlik ja väga mitmekesine, vaevalt kunagi mõõdukas. 12 · Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on raske kujutleda oma positsioonidest loobuvat. · Seal, kus mõni teine midagi rahulikult seletaks või kirjeldaks, Nietzsche ründab ja langetab otsuseid; kus mõni teine autor arutaks ja paluks täpsustusi, seal Nietzsche pilkab, norib ja lammutab. 13 · Kriitilise meele poolest ei küündi keegi Nietzscheni "On tõdesid, millest saavad kõige paremini aru keskpärased vaimud, sest nood on neile sobivaimad, on tõdesid, mis ahvatlevad ja suudavad ahvatleda vaid keskpäraseid hingi; selle võib-olla ebameeldiva mõtte juurde lihtsalt peab nüüd jõudma, kui lugupeetud, kuid keskpäraste inglaste vaim mainin Darwinit,
kätetööks. See on laialivalguv, kohmakalt üles ehitatud ja sisaldab ohtralt manööverlikke lõike. On märgata, et autor pole sündinud romaanikirjanikuks. Wilde´i meisterlikkus avaldus hoopis teistes žanrites, nagu aforismid, muinasjutud, traktaadid ja eelkõige komöödiad. “Dorian Gray” on endiselt populaarne ja seda võib-olla sellepärast, et see on, nagu ka autor ise rõhutas, väga kõlbeline raamat. Muidugi on lord Henry salvava keelega küünik, kes pilkab oma aja põhimõtteid – Dorian ütleb kord tema kohta, et ta hakib elu epigrammideks -, aga tegelikkuses on ta kahjutu poseerija. Dorian on tema õpilane. Ja kuna ta eluviiside käes ei kannata mitte ta ise, vaid ainult tema portree, läheb Dorian oma õpetajast kaugemale. Temast saab mõrvar. Kui Basil Hallward Doriani juurde tuleb, et ta südametunnistusele koputada, torkab Dorian ta surnuks. Kuritegu ei avastata. Aga maalil on vananenud, narkootikumidest ja julmusest
annaabi.ee 
