liikumist või hoopis kaotame võime pilku paigal hoida. Riley oma skulptuuriga "Kaotus", 1964 "Continuum", 1964 Bridget Riley "Juuni", 2002 (80x114 cm) Bridget Riley´t huvitas staatilisel pildil liikumise loomine. "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Suudlus", 1961 Bridget Riley uuris harmooniliste ja vastandlike värvide koosmõju silmale. Tema triipmaalide kaalutletud värvi- ja vormikontrastid panevad pildipinna värelema, tekitades kummituslikke kujutisi ja pöörlemisefekte. Tulemuseks on segadust tekitavalt virvendav ruumilisus ja näiline liikumine. "Laskumine", 1965 "Suur sinine", 1981-82
üksikasjade usutava kujundamisega. Rubensi maalide kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel on näha kunstniku ülekeevat fantaasiat. Dünaamika küünib mõnikord lausa märatsusteni. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Kogumulje Rubensi maalidest on toretsev ja jõuline. Rubens "Kolm armsamat" Rubens ,,Õlgkübar" Rubens ,,Phaetoni kukutamine"
Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas. Kasutas õpilaste abi. Teemasid võtnud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Baroklikuks muudab ta maalid see, et ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioonis massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõulist pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Lüürilised maastikud ja portreed, kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav. Anthonis van Dyck, paraadportree rajaja. Paraadportree esitab inimest tähtsana ja võimukana, tal on suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. Rahvuslikku suunda viljeles Jakob Jordaens.
•Tohutult tellimusi, kasutas õpilaste abi. •Suuremate tööde puhul on ta teinud ainult kavandi ja viimistluse. •Teemad on piiblist, antiikmütoloogiast, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid. •Oma piltides ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. •Kompositsioon rahutu, massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. •Suurtel mütoloogilistel piltidel ülekeev fantaasia. •Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes kogu pildipinna. •Kogumulje piltidel toretsev ja jõuline. Tema pildid: “Leukip pose tütarde röövimine“ „Pariisi karistus“ „Vee ja maa ühendus“ Anthonisvan Dyck •17. saj kuulsamaid portretiste. •Paraadportree rajaja. Paraadportree–inimesi kujutatakse tähtsate ja võimukatena, neil on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid, neid ümbritseb luksuslik interjöör. •Paremates portreedes avab aristokraatide peidetud hingeelu.
Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmasKristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks.Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele.Kunstnik kogus andmeid nende väljanägemise kohta ja joonistas siis oma piltidele
Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks
fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel.Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi
Kandilisel esemel, mis asub vaatleja poole nurgaga, on kaks nabi koonduspunkti, üks ühel, teine teisel pool peakoonduspunkti. Kaugenevad jooned, mis asuvad silmapiirist kõrgemal laskuvad alla silmapiiripoole ja allpool olevad jooned tõusevad ülespoole. Püst-, kald- ja horisontaaljooned, mis meist ei kaugene, jäävad muutumatuks. Kaarjooned ülalpool silmapiiri on ülespoole kumerad ja allpool asuvad kaarjooned on allapoole kumerad. Kõverjooned ja ringid, mis on pildipinna suhtes risti ja läbivad pea koonduspunkti, näivad sirgetena. On olemas erinevaid perspektiive: joonperspektiiv, värviperspeketiiv ja õhuperspektiiv. Joonpersektiivi juures kujutatakse ruumi sügavust koonduvate joonte abil. Värviperspektiivis tunduvad sooja värvi kujutised lähemal, külmad kaugemal. Õhuperspektiivis on vaatajast kaugemal olevad esemed tuhmimad ja heledamad ning värvitoon muutub jahedamaks. Marmortehnika
mõeldud altarimaalidena; mütoloogiapiltides valitseb meeleline nautlemine; ühendab maalides baroki mõlemad suunad eluläheduse ja idealiseerimise; efektselt kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega; piltidel suunduvad massid piki pildi ristuvaid diagonaale; allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeb Rubensi ülekeevat fantaasiat; piltide dünaamika küündib märatsuseni; lopsakad, elujõulised inimkehad katavad peaaegu kogu pildipinna; kompositsioon väga ühtne, üksikfiguur võib kaotada iseseisva tähenduse. Anthonis van Dyck: paraadportree rajaja esitab seal inimest tähtsa ja võimukana, ei rõhuta liialt ümbrust, avab aristokraatide pingelise hingeelu, portreeritavad vabas juhuslikus poosis, iseloomustamisel kasutab lisaks näole ka käte kuju ja asendeid. 17. sajandi Hollandis tekkisid: siiralt meeleline olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal eriti meremaal
Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste
Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste
Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas. Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest
portreid ja maastikupilte. 8. Mis muudab Rubensi maalid eriti barokseks? Mida ütled nende kompositsiooni, värvikasutuse, inimtüüpide kohta? Ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused. Kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid ssunduvad piki pildi ristivaid diagonaale. Värvikasutus on kontrastne. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. 9. Keda maalides loobus Rubens oma suurejoonelisusest ja pompoosusest ning piirdus sooja südamlikkusega? Kumb laad sulle enam meeldib? Põhjenda. Ta mõlemast naisest. 10. Kes Rubensi õpilastest sai nn. paraadportree loojaks? Mis iseloomustab seda liiki maale? Anthonis van Dyck Tema porteere peen töötlus ja kõrge värvikultuur mõjutasid oluliselt inglise ja prantsuse portreemaali arengut. HOLLANDI KUNST 17. SAJANDIL 1
traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. Rubensi maalide kompositisoonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeme Rubensi ülekeevat fantaasiat. Dünaamika küünib mõnikord lausa märatsuseni. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Kuigi põrkame ikka ja jälle uutele karjuvatele kontrastidele, on kompositisioon tervikuna väga ühtne, kusjuures üksikfiguur võib sootuks kaotada iseseisva tähenduse. Kogumulje Rubensi piltidest on toretsev ja jõuline. Tänapäeva kunstisõbrale ütlevad siiski tõenäoliselt palju enam Rubensi lüürilised maastikud ja portreed ( näiteks ta mõlemast naisest), kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav.
Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad
liigutustega grupi üheks tervikuks. Umbes 1620ndaiks oli P. P. Rubens eriline maailimislaad lõplikult välja kujunenud. Selle tunnuseks on maalidelt paistev jõud ja dünaamika ning kirglikud liigutused ja säravad värvid. Tema iseloomulikeks joonteks olid täidlased alasti naised, samuti lopsakad elujõust pakatavad inimkehad, mis vääneldes ja põimudes katavad peaaegu kogu pildipinna. Tugevad kontrastid asendusid järkjärgult ühtlase valguskäsitlusena. Pilditeemad hõlmasid mütoloogilisi, ajaloolisi ja religioosseid stseene, jahi ning võitluspilte, portreid ja maastikke. Ebaharilik on P. P. Rubensi maalide kompositsioon. Seal pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki ristuvaid diagonaale. Rubens rajas ajaloolises maalis uue zanri, nimelt maaliseeria
Giovanni Lorenzo Bernini teeb kolonnaadi 4 reas 284 sammast, keskel Caligula aegne obelisk. Põrand 15160 m2; kupli diameeter 42 m; fassaadi kõrgus 45,5 m ja laius 114,5 m; sisepikkus 187 m ja välispikkus 211,5 m; kiriku kõrgus 132,5 m Flandria kuulsaim barokkkunstnik, kellele tehti maale? Paraadportree? Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse. Van Dyck'i saab lugeda nn. PARAADPORTREE rajajaks. Paraadportreid tellisid õukonnad. Hollandi maal erinevad süzeed, kellele maalid mõeldud? J.Vermeer ja Rembrandt iseloomusta nende loomingut. ,,Kadunud poja tagasitulek". Mis on graafika? Rembrandti graafika? Mida ehitati Hollandis üldiselt? Hollandi
Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste
17. sajandi baroki üks kuulsamaid ja tüüpilisemaid esindajaid on PETER PAUL RUBENS (1577-1640). Ta on silmapaistvalt haritud ja reisis diplomaadina mitmel maal. Tohutu tellimuste hulk ja kuulsus sundisid teda kasutama õpilaste abi. Paljude suurte teoste puhul on ta ise teinud ainult kavandi ja viimistluse. Suurtel allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeme Rubensi ülekeevast fantaasiat, lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes kogu pildipinna. N: "Mercurius ja Argus", "Susanne Fourmenti portree", "Madonna lillepärja keskel", "Rahu ja sõda". 17.sajandi kuulsamaid portretiste on flaamlane ANTHONIS van DYCK (1599-1641), keda loetakse nn. paraadportree rajajaks. Tähtsatel meestel on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid ja teda ümbritseb luksuslik interjöör N: Inglise kuningas Charles I. DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660) oli Hispaania kuninga õuekunstnik, kuid talle ei jäänud võõraks ka lihtrahva elu. N: "Infanta Margarita"
Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest
Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas 4 3.2 Kõiksus ja sümbolism Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - KÕIKSUSEGA. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Sõna sümbolism tuleb prantsuskeelsest sõnast symbolisme. Sümbolism on selline kunsti- ja kirjandusvool, mis peab kunsti ülesandeks kujutada tegelikkuse taga peituvaid oletatavaid maailmu. Sümbolism tegeleb igavikuliste probleemidega, samuti fantastilise, nägemusliku, müstilise maailmaga
oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest
oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest
Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste
Saksa kunstikoguja ja kirjanik Wilhelm Uhde oli naivismi propageerija ja toetaja. Ta avaldas artikli Henri Rousseau kohta. Maaliti nii igapäevaelu kui ka klassikalises kunstis arvestatavaid teemasid. Kujutuslaad oli naiivne ja oskamatult teostatud töödest õhkus lapselikku siirust ja rõõmu. Naivistlikud maalid on üldjuhul dekoratiivsed, täidetud paljude pisidetailidega. Maaliti väikeste pintslitõmmetega ja kasutati erksaid, rõõmsaid värve. Kolmemõõtmelise pildipinna tekkimine, mõjutas Cezanne, primitiivkunst- Ibeeria, Okeaania ja Aafrika kunsti näitused. Kunst ei jäljenda tegelikkust, vaid loob ise uue tegelikkuse, mis ei allu elu, vaid kunsti seadustele. Kubistid jagasid esemed osadeks ja panid siis uuesti kokku, saades moonutatud tulemusi. Inimene võis olla korraga otse, külg ja tagavaates. Geomeetrilised kujundid, värv ja vorm kuubikujuline, rahutu. Tähtis ei olnud mitte värv vaid jooned. Koloriit hallid ja pruunid, levinud.
Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene 7 muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid
David pidas oma loomingus olulisimaks järgida klassitsismi rangeid põhimõtteid. Klassitsismile muutusid aga tunnuslikuks kolm seika: Leon Battista Alberti meetodi taasevitus, mille kohaselt inimkujutus peab lähtuma aktist; maali skulptuurne põhi ning maali 35 lavalisus, lavastuslikkus, teatraalsus selle sõna kõige otsesemas mõttes. „Teatraalsuse“ all mõeldi kui pildiruumi markeeriv pildipinna lõhkumist, mis muudab pildiruumi lavaruumiks ja 36 pildiraami lavaportaaliks. Kuid Davidi kunstiteoreetikas näis kunstipoliitika sageli olevat 32 Kartna 1991: 151 33 Lindsay 1960: 146 34 Kartna 1991: 151 35 Priimägi 2005: 970 36 Priimägi 2005: 981 10 esteetikast tähtsam. Nii võibki vaadelda Davidi loomingut eelkõige kui sotsiaalkriitilist
tema dünaamilise teostuse. Patndeeris oma sinise värvi. 3. ART BRUT toores kunst TAUST Prantsuse maalikunstniku Jean Dubuffet võttis aastal 1945 selle väljendi kasutusele (toores kunst). TUNNUSJOONED 1. kaustatakse väga erinevaid tehnikaid, materjale (puutahvlid, saepuruplaadid, jääkmaterjalid, määrdeõli, liiv, kaltsud, rooste)ja töövõtteid (n. rebimistehnika) õlimaalitehnika kõrval. 2. pildipinna täidavad loogilise struktuurita ja kindlapiiriliste esteetiliste tunnusteta figuratiivsed ja abstraktsed lapselikud joonistused KUNSTNIKUD Jean Dubuffet (19011985) karjäär jaguneb kahte perioodi: enne 1962 tegi ta `tooreid, materialistlikke töid ja hiljem (tsükkel L'Hourloupe 19621974) "Tuttavatele motiividele vihjavad figuurid kerkimas esile pinna killustatusest, musta
· Ühendab barokliku maalikunsti mõlemad võimalused- eluläheduse idealiseerimisega. Ühendab itaalialiku üldistamise ja värvitoreduse Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. · Kompositsioon- massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel paljufiguurilistel maalidel ülekeev fantaasia ja dünaamika küünib mõnikord lausa märatsuseni. Lopsakad kehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Põrgates üha uutele karjuvatele kontrastidele, on kompositsioon tervikuna siiski väga ühtne, kusjuures üksikfiguur võib kaotada iseseisva tähenduse. Kogumulje on toretsev ja jõuline. ,,Leukippose tütarde röövimine" (4. pilt) · Kaunid on ka ta lihtsamad lüürilised maastikud ja portreed. Anthonis van Dick 17. saj.üks kuulsamaid portretiste, loetakse paraadportree (esitab inimest tähtsa ja võimukana) rajajaks
temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel. Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi
Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike tegevuste ja suhete maailmas Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks.Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943 13
portreelooming. Seal on nii tellimustöid kui ka maale modellidest, kelle inimlikud omadused kunstnikku lihtsalt köitsid ja keda Rembrandt jäädvustas omal initsiatiivil. Kuid nii ühel kui teisel juhul võib konstateerida kunstnikupoolset tõsist süvenemist inimnatuuri, millega kaasneb püüe mõista ja avada kogu modelli elukäiku. Keskendunud ja küllaltki lakooniline on ka tolle aja teoste maaliline külg. Enamasti neelab tume poolvari terve pildipinna, lastes sealt helendavana esile tulla vaid näol ja kätel ning aeg-ajalt ka mõnel manseti- või kraeserval või üksikutel riidevoltidel. Vahel katab vari isegi osa näost ja langeb koguni üle silmade. 19.Hollandi kunstielu- kunsti eriline staatus Maalikunst oli algselt tihedalt seotud flaami traditsiooniga, peagi kujunes aga välja uus laad, mis põhines maailmavaatel, mida oli vorminud kodanike uhkus oma maa,
liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega. 24 Kompositsioonis pole jälgegi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Dünaamika küünib vahest lausa märatsuseni. Lopsakad, elujõust pakatavad kehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Siiski kompositsioon on väga ühtne, kusjuures üksikfiguur võib sootuks kaotada iseseisva tähenduse. Kogumulje on toretsev ja jõuline. Tal on ka lüürilisi maastikke ja portreed, kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav.. Kõige silmapaistvaim hollandi meister oli Rembrant Harmenz van Rijn. Tema maalide süzeed sarnanesid sageli teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu
annaabi.ee 
