ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi
jumalusi. Vanakreeka mtoloogias on ikese- ja peajumalaks Zeus; Eesti rahvausundis ike vi Pikker vi Pikne jne. Mt piksest ehk ikesest Vadjalaste uskumustes figureerib pikne kui taevase liolendi triist vi tema tegevuse ilming. On iseloomulik, et mristamise puhul on eldud ka, et jumal kolistab vi mristab vi et jumal, eriti aga Pha Eelja sidab hobusega vi vankriga mda kive. Jumaliku ilmutusena on mristamist peetud paha tagakihutamiseks. Sarnaselt vikerkaarele pole tohtinud ka pikset narrida. Pilvele srmega nitamine pidi kaasa tooma pikselgi. Seega mtestus pikne htlasi jumaliku vihana. Pikse puhul pidi lugema palveid, mida osati, tegema sees akendele noaga ristimrgid ning katma kinni kik likiv ja paluma, et jumal mristamise lpetaks. Metallesemest abi saamisele vihjab ka lugu, kus heinal olnud mees tstnud mristama hakkamisel hanguharud pilve poole, mille peale see ra linud. Pikset teati lvat krgematesse kohtadesse, puudest kige rohkem kuuske.
kontakt. Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühteaegu, et see on nii kogu aasta jooksul. Põllutööd olid keelatud, puude ja okste kojutoomine samuti, sest nii võisid koju tulla maod. Paljudes paikades oli keelatud õmblemine. Eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele. Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesu pesemine – see meelitaks pikset ligi. Jüripäeval keelati ka lapsi, et nad ei tohi metsas puid murda. Siis pidavat lambad ja veised jalad ära murdma. Jüripäeval tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna. Mõningad uskumused 3 Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust.
kümmendsüsteemi. Oskasid arvutada keerukaid ülessamdeid. Astronoomia-oli lahutamatult seotud taeva- kehade järgi ennustamise e. astroloogiaga. Kuukalender. Surmajärgsus-Inimene elab edasi oma lastes. Surma kardeti ja selle järgnevast ei oodatud head. ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääses läbi väravate või paadiga üle allmaailmajõe. Jumalad- Anu-oli taevajumal ja jumalate isa Enlil-oli Anu poeg, jumalate kunaningas, käsutas tuult, tormi, vihma, pikset. Ea- oli maa-aluste vete ja sügavuste vali- tseja, Enlil vend või poeg Istar-oli taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja. Marduk-oli Babüloni jumal. Oli tähtsusetu enne Babüloni esilekerkimist. Templid-kuna tempel tähendas jumala kohal- olekut ja seega kaitses linna. Babüloni rippaiad. Tsikuraat-kaitsejumala astmiktempel
Tänu sellele tihedale kokkupuutele loodusega , pani Liiv kirja hulga kauneid ridu, mis ei jätnud külmaks ilmselt paljusid eestimaa kodanikke. Liiv suhtus looduse pisiasjadesse kui endasugustesse. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne ning mees on suutnud välja tuua jooni ja hetki, mida paljud ei suuda sõnadesse panna, kuid sisimas tunnevad sama. Kirjanik pööras palju tähelepanu loodusdetailidele, ta kirjeldas üksikut lilleõit, metsa puhkamist tormist, pikset väga detailselt. Loodus justkui elas luuletajas : mees kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui säras päike. Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb
Mehel võis olla mitu naist, aga naisel mitte. Kaasavara kuulus naisele Mesopotaamia tsivilisatsioon, linnatsivilisatsioon · Linnad olid poliitlised, majanduslikud ja kultuurikeskused · Põletamata lamedakatulised majad · Marduki tempel (Babüloni jumala tempel) · Semiramise rippuvad aiad Religioon Mesopotaamias: · Polüteism · Anu-taevajumal, tark ja lugupeetud · Enlil-Anu poeg, jumalate kuningas. Käsutas tuult, tormi, vihma ja pikset ning edendas viljakust. · Ea-maa-aluste vete ja sügavuse valitseja. Õpetas niisutuspõllundust, valdas maagiat ja oli kaval. · Istar- taeva kuninganna, armastuse kehastaja, aga sõjakas. · Neil oli hästi palju vaime · Kandsid deemoneid vaimude peletamiseks · Hauatagune elu nende jaoks väga sünge Hetiidid · Nende riik kujunes Väike-Aasia ps, pealinnaks oli Hattusa. · Võtsid I-sena kasutusele raua ja hobukaarikud
oma kaasavara just oma lastele pärandada. Mehele oli lubatud abieluvälised seksuaalsuhted, naisele seevastu mitte. Tal võis olla vaid sekuaalsuhted oma mehega ja kui juhtus petma, seoti naine koos temaga patustanud mehega kokku ja visati jõkke. Mees võis siiski oma naisele armu anda. Kõige olulisem roll majanduselus kuulus riigivõimudele. 5. Jumal Enlil (semiidi Bel) oli taevajumala Anu poeg. Jumalate kuningas ja inimliku kuningavüimu kaitsja. Käsutas tuult, tormi, vihma ja pikset ning edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli ta loonud maailma ja toonud inimestele tsivilisatsiooni. Babüloni jumal Marduk. Oli enne tähtsusetu, aga tõusis panteoni etteotsa sellest ajast, kui Hammurapi pani aluse Babüloonia suurriigile. Babüloonias peeti Marduki jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestseisjaks. Nii omandas ta ka mitmed tavapäraselt Enlilile omistatud jooned.
· Hiljem valitses linnriiki kuningas-sõjaväe juhtimine ja kohtumõistmine. · Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna · Madalamal positsioonil rentnikud ja orjad · 5.Religioon Mesopotaamia panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalt. Esimene neist oli Anu-taevajumal ja jumalate isa,tark ja lugupeetud,kellelt teisedki jumalad sageli nõu küsisid. Teine oli Enlil,Anu poeg,jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja ,käsutas tuult,tormi,vihma ja pikset,ning edendas viljakust. Kolmas oli Ea-Maa-aluste vete ja sugavuste valitseja .Inimkonna soosija ,kes tõi inimestele kultuuri. Jumalanna Istar oli taeva kuninganna ,armastuse ,seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja.Marduk oli Babüloni jumal.Babüloonias peeti teda jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestkostjaks. 6.Teadussaavutused Matemaatika-kasutati kuuskümmendsüsteemi.Võeti kasutusele süsteem kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord.
samuti nagu võõrastega rääkimine, sõnaline kontakt. Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on see kogu aasta jooksul. Põllutööd olid keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju. Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele. Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesupesemine see meelitaks pikset ligi. Tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna. Jürituli 19. sajandil tehti tihti tuld juba enne jüripäeva, mis tähendas ühtaegu hundi silmade põletamist. Sama tähendus oli jüritulelgi. Jüritulle ohverdati, väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka jüripäeva ülestõusu. Karjamaagia
Keelud Keelatud oli külaskäimine. Kuna oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis olid külaskäigud välistatud ja neist peljati otsest kahju. Põllutööd olid keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju. Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele. Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesupesemine see meelitaks pikset ligi. Piimanõidus Jüripäeva varahommikul käisid perenaised piima nõidumas. Seda tuli teha enne päikesetõusu ja salaja. Toiming, mida nähti pealt, võis pöörduda pere kahjuks, ka võis pealtnägija seda muuta soovimatus suunas. Piima on loitsitud kõrgemalt kohalt või puu otsast, soovides endale naaberkülade või teiste talude piimaõnne. Üks arhailisi piimanõidusi oli kadapõõsaste või aia jäljendav lüpsmine sellest pidi tulema lehmadele palju rammusat piima.
Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid. Lõunahandid on välja surnud venelaste pealetungi tõttu. Rahvaarv ulatub 22 tuhande inimeseni. Põliselanike protsent linnades on madal. Handid, kes elavad külades, tegelevad tänaseni põhjapõdrakasvatuse, jahinduse ja kalapüügiga. Elamud ja riietus Handid elavad väikestes asulates, kus on kuni kümme elamut. Asula üldine nimetus on kort. Vastavalt majapidamise iseloomule on hantide elamud rändlevat ja pikset tüüpi. Alaliseks talveelamuks oli õhukestest palkidest ehitatud ristpalkelamu. Selline maja ehitati ilma laeta, väga lauge kaheviilulise katusega. Katus kaeti spetsiaalselt töödeldud kasetohuribadega, mis olid õmmeldud suurteks laidadeks. Kasetohu peale asetati rida peenikesi latte. Majal oli muldpõrand. Sees, uksest vasakul või paremal nurgas seisis ahi. Uksest kaugeima seina äärde tehti madal muldvall ning kaetipõhjapõdranahkadega. See oli magamisase
rääkimine, sõnaline kontakt. Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on see kogu aasta jooksul. Põllutööd olid keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju. Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele. Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesupesemine see meelitaks pikset ligi. Tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna. Mihklipäev- 29.september Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd. Üldiselt oligi ju tegemist päevaga,
Võru I Põhikool Vanapagan eesti rahvausundis Referaat Võru 2009 Vanapagan Vanapagan kardab rahvajuttudes tihti hunte ja pikset. Huntide kartus viitab juttude tegelase sarnasusele kodukäijate ja külmkingadega, keda hundid murravad. Oskar Looritsa väitel tõendab see, et tegemist on erakordsete surnute hingedega, kes hulguvad mööda ilma. Huntide eest põgenev Vanapagan on sellisel juhul ühes pärimuskihis välja vahetanud huntide eest põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud "Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi.
Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja. Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva. Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha, kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine
Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlikele eesnimedele üleminek toimuski just 15.- 16. sajandil. Isegi kui eestlased veel 15. sajandil issameiet ei mõistnud ja paljud neist pikset oma jumalaks pidasid, näitab kristlike eesnimede levik, et katoliiklus oli muutunud nende elukorralduse lahutamatuks osaks. Tähtsamatel pühadel käidi ka missal ning ka pühapäeviti käidi kirikus. Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsaimaks lüliks olid toomkoolid. Vanim teade koolist pärineb 1251. aastast. Igas piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, ning selle juures kool. Toomkapiitlite kõrval kujunesid hariduskolleteks ka kloostrid. 13
headuse esindaja; sisuliselt jälle see hea ja kurja võitlus. Seejuures on olnud palju indoaaria ja kristlikke mõjutusi ehk kuigi on alati olemas olnud taevase jumala vastane, siis mõjutuste tulemusel näidatud neid rohkem negatiivses valguses/teiste rahvaste mütoloogiate positiivsed tegelased muudetud kurjust kehastavateks. Levinud on süžee, kus kurat on taevajumalalt midagi varastanud. (Vadjalastel - kui vihma sajab ja päike paistab, siis jumal pahandab vanakurjaga.) Siin otseselt pikset ei mainita, aga see oli vastaval slaidil pikse teemas ära toodud. Liivlastel - kurat koeranahas; vanade meeste õpetus, et pikse ajal ei tohi ühtegi koera enda ligi lasta kuna kurat võib selle nahka pugenud olla. Vadjalastel - uhke välimusega haldjas tuli pikse eest inimese ligi kuuse alla pakku. Haldjas = halb vaim, pikne = hea. Eestlastel - vanakurat musta härja kujul jälitatuna piksest. Kurat tahab tähed ja kuu varastada, selle pärast ajab pikne teda taga.
taevas', siis võiksime rekonstrueerida algse kuju *tere, kus e (tagurpidi e) tähistab määramata lühikest või pikka vokaali, tähendusega `kõrge, ülemine'. ühtne uurali sõnapere? Taara on seega jumal, kes on ise kõrge ning asub kõrgel üleval taevas. Pita. Uku Masing selle küsimusega ei tegelnud, sest ta võttis antuna Taarapita täheduse `Taara avita'; selle võimaluse jätsin juba uurimuse alguses kõrvale. Lennart Meri on arvamusega, et Taarapita tähendab `Taara pikset', tõele üsna lähedale jõudnud. Siin peitubki võti pita tähenduse seletamiseks pita võib tähendada suurt. Seda tuleb mõista nii abstraktselt kui konkreetselt pikkuse, kõrguse, jõu, vägevuse, väe ja suuruse enda suhtes. Taarapita nime võiks seega tõlgendada predikatiivselt kui vaeglauset ,,Taara (on) suur" või ka atributiivselt Taara-suur ehk tänapäevasemalt Suur Taara. 7. Mille poolest erinevad regivärsilise loomislaulu eesti, ingeri ja soome-karjala redaktsioonid
ja pikne sisse ei lööks. Vadja kõnekäänd: kui vihma sajab ja päike paistab, siis vanajumal riidlevat kuradiga. Liivi muistendi kohaselt võtvat vanakuri omale koera kuju. Müristamise ja välgu ajal ei tohtivat ühtegi koera enda ligi lasta, ka mitte oma koera, kuna ei olnud teada kas see pole mitte vanakuri ise. Vadja metshaldja memoraat räägib kuidas kuri võtab endale haldja kuju ja otsib äikese ajal varju inimeste läheduses. Pikset peeti heaks. Eesti muistend musta härjana pagevast vanakurjast. Piksenool ajab alati vanakurja taga, kuna see tahtvat taevast päikest, tähti ja kuud varastada. Liivi muistend kuradist veehauas. Vanakuri peitis end veehauda ja õrritas pikset ajades paljast tagumikku veest välja. Pikne palus külamehe abi vanakurja tabamiseks andes taadile kuuli, mille viimane pidi vanakuradile tagumikku viskama, kui see oma ahtri veest välja ajab. Mees tegigi nii, kärgatas suur pauk ja peale seda
või halb,oli sureliku saatus.Kolmas õde,Atropos,märkis suurde kirjarulli üles seda,mida kaks õde olid otsustanud.Ja seda,mis oli kirja pandud,ei saanud ka saatusejumalannad ise maha kustutada. Olümposel elas ka lahke ja helde õnne- ja küllusejumalanna Fortuna,kes jagas kinnisilmi inimestele Amaltheia sarvest rikkusi ja häid ande. Olümposel oli palju jumalaid,kuid tähtsamaid oli nende seas arvult kaksteist.Kõige ülem nende seas oli välkudekandja Zeus,kes käsutas pikset ja kõue,valitses taevast ja maad ning oli jumalate ja inimeste isa.Järgmine oli suursugune Hera,kes valitses taevast ja oli abielu ja naiste kaitsja.Järgnesid teised jumalikud olendid:Athena tarkuse,kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna;Apollon valguse ja muusika jumal;Poseidon kolmhargiga merejumal;Artemis vibuga metsade,jahi ja kuuvalgete ööde jumalanna;Aphrodite ilu-ja armastusejumalanna;Hephaitos tule ja oskustöö jumal;Hermes kaubanduse jumal ja Zeusi
nende juurde ka kristlik riitus, mis oli eestlaste jaoks üldiselt vähetähtis. (L.Vahtre, 1993) Eestlaste eesnimesid uurides selgus , et kristlikele eesnimedele üleminek toimus alles 15., paiguti 16.sajandil. Need on nimed, mida me praegu üldiselt eesti nimedeks loeme (Jüri, Jaan, Mart, Kadri või Mari). Sellest võib järeldada, et isegi kui eestlased veel 15.saj issamameiet ei mõistnud ja endiselt veel pikset oma jumalaks pidasid, siis katoliiklusele üleminekut ja paganliku mõttemaailma muutust võib 16. sajandi alguses juba tunnetada. (icid) Eriti oluline oli kirikukalendri igapäevaelu reguleeriv roll. Paljud vanad tähtpäevad asendati uute kirikupühadega andes neile uued nimed, kuid sageli jäeti seejuures suur osa kombetalutusest samaks. Näiteks põllutööde algust tähistati paganlusajalgi, kuid nüüd tähistati neid kui jüri- ja mihklipäeva
Nii hakkab inimene kõikjal enda ümber nägema ja oletama vaime, kes tõusevad inimesest kõrgemale astmele, kellest oleneb inimese heaolu ja saatus. Kaitsevaime on kutsutud ka haldjateks ja jumalateks. Usk kaitsevaimudesse haldjatesse - jumalustesse toob kaasa ka ohvrikultuse. Toodi ohvreid küll merre, küll jõgedesse ja järvedesse, küll põldudel viljahaldjale. Loodushaldjatest kerkib eriti esile pikse roll, kellele ohverdatakse näiteks põua puhul härg. Pikset kujutletakse vanamehena, kes ammukaarega puistab piksenooli. Henriku Liivimaa kroonikas (xxx 4) on juttu, et saarlased 2. veebr. 1227 toimunud lahingu ajal "karjuvad, rõõmustades oma Tarapitha üle." See osutab skandinaavlaste Thori tundmist nimepidi, kuigi vist mitte ülijumalana, vaid lihtsalt pikse nimetusena. Hinge irdumine ihust vaimuks ja vaimu kerkimine kaitsevaimuks, see on eesti usundilise arusaama arengutee.
ametisse pühitsemine. Töökeelud Keelatud oli külaskäimine. Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu, et nii on see kogu aasta jooksul. Põllutööd olid keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju. Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele. Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesupesemine see meelitaks pikset ligi. Tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna. Karjamaagia Oluline oli peletada eemale metsloomad, vältida karja kadumist, tagada neile tervis ja hoida kari koos. Karjavits tuli koju tuua ja õhtul räästasse torgata, kus see püsis kogu suve. Selline käitumine tagas karjaõnne. Karjavitsa (või üldse okste) murdmine ja lõikamine oli sel päeval keelatud, sest murdmine kandus üle loomadele. Niisiis varuti vits eelmisel päeval või paar päeva varem
Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavate perekondade või sugukondadega. Läänemeresoomes arusaam, et elu on sarnane maisega, kuid äraspidine. Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal. 45. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?3 Kurat kardab pikset sest see seondub vägu ja tulega, 46. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 47. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejateks on Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsust kutsuti Toonelaks, Manalaks. Asukaid manalaseks või äijolaseks. Lauludest jääb mulje teispoolsusest, kui endisest maailmast, millest surnud on lahkunud
motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja. Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva. Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha, kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine
(taeva- ja piksejumal) ja Frej (viljakusjumal). Nende vastandiks oli kurjade jõudude kehastus hiid Loki. o Odin laia kübaraga vana mees, kes loovutas ühe oma silma, et juua tarkuse allikast. Petlik kavaldaja, tundis nõiakunsti, ning sõjaõhutaja ja sõjajumal. Valhallase valitseja ja valküüride abistaja, koos kaheksajalgse hobusega. o Thor usaldusväärne punahabeline vanamees, kelle haamer märkis pikset, ning vankrirattad kõuemürinat rahulike põllumeeste poolt hinnatud. o Frej Vaanide perest pärit suure suguelundiga kujutatud rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, kes hoolitses taimekasvu, ning loomade ja inimeste sigimise edendamise eest. o Jumalaid austati nii kodus, kui pühamutes andide ja ohvritega nii loom- kui inimohvritega. Iga 9 aasta tagant korraldati Uppsala pühamus ohvritalitus, mille käigus ohverdati 72
Hammurabi vallutas kogu Mesopotaamia, Vana- Babüloonia suurriigi rajaja, 6. kuningas Babüloonia I dünastiast, maailma 1.teadaoleva ulatusliku seadustekogu (Hammurapi seadused) kehtestaja An/Anu taevajumal, jumalate isa, tark, lugupeetud, teisedki jumalad küsisid talt sageli nõu Enlil/Bel Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuningavõimu kaitsja, käsutas tuult, tormi, vihma, pikset, edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli loonud maailma + toonud inimsetele tsivilisatsiooni. Enki/Ea maa-aluste vete/ sügavuste valitseja, Enlili vend või poeg, inimkonna soosja, tõi inimestele kultuuri, õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust, religioosseid kompetalitusi, kirjatarkust, valdas maagiat/ennustuskunsti, kaval, vedas jumalaid inimeste kasuks ninapidi
Väledad noormehed võistlesid seal jooksmises, hüppamises, kettaheites, maadluses ja muudel aladel. Ainsaks autasuks neile oli õlipuuokstest pärg ja nende ainsaks sooviks oli võita ausas võistluses kuulsust endale ja linnadele, mis võisid selliste toredate noorte meeste üle uhked olla. Olümposel elas palju jumalaid, kuid tähtsamaid oli nende seas arvult 12. Kõige ülem nende hulgas oli muidugi välkudekandja Zeus, kes käsutas pikset jakõue, valitses taevast ja maad ning oli jumalate ja inimeste isa. Järgmine oli suursugune Hera, Zeusi naine, kuldne peaehe laubal. Ka tema valitses taevast ning oli abielu ja naiste kaitsja. Järgnesid teised jumalikud olendid: sinisilmne Athena oma oda ja kiivriga tarkuse, kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; kuldjuukseline Apollon oma lüüraga valguse ja muusika jumal; maad vapustav merejumal
ja vaimu taas tugevaks." 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend, kursask, kürassi, korat, vanakurat, ka liivi:kure), seostub Vasaku poolega (kura käsi) Märja, madala, mudase kohaga Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Enim tähelepanu saanud tavatud taevanähtused: varjutused, komeedid, veider taeva värv, meteoriidid jne. Uskumustes on enamasti ühendatud rahvatarkused, piibliteadmised, isiklikud kogemused
kontakt . Toidu ja esemete laenamine või majast välja andmine tähendas ühtaegu , et nii on see kogu aasta jooksul . Põllutööd olid keelatud , puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju . Paiguti oli keelatud õmblemine ja eriti kudumine , et vältida kahjurite rünnakut taimedele . Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal , puudelõhkumine , samuti pesupesemine see meelitaks pikset ligi. Tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna . Jürituli 19. sajandil tehti tihti tuld juba enne jüripäeva, mis tähendas ühtaegu hundi silmade põletamist. Sama tähendus oli jüritulelgi. Jüritulle ohverdati, väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka jüripäeva ülestõusu. Karjamaagia
Haava mitte kuigi pikk füüsiline eluiga ja pehme puit on hoidnud selle puu prestiizi maarahva silmis madalal. Rahvapärimuses on haaval halb maine ja mitte ainult eestlastel. Mall Hiiemäe andmetel teeb Hiiumaa rahvajutus kurat hundi haavapuust, Karjala rahvajutus loob kurat haava, jumal teised puud, Mulgimaal ja Saaremaal ei soovitatud haavapuudega sauna kütta saunalisel hakkab ihu sügelema, Lutsi keelesaarel arvati, et haab tõmbab pikset külge, venelastel on haab äraneetud puu, mis põhjuseta (tuuleta) kohiseb. Sellest hoolimata on haaba peetud ka maagiliseks abivahendiks mitmesuguste tervisehädade leevendamisel. 15 9. Harilik kadakas (Juniperus communis) kattai, kadajas, kadarik Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, karjamaadel, metsades, loopealsetel, nõmmedel, soostunud aladel, kääbuspõõsa-kooslustes jm
tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et inspektor Gustav Vilbaste. Ta koostas esimese ,,Loodusetööde alalhoidmiseks", milles kutsus ilmumist ajakiri ,,Eesti Loodus". Asutati esimene voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, kaitsealuste objektide loendi, algatas hoidma loodusmälestisi. Detsembris saatis üliõpilaste looduskaitseorganisatsioon Tartu mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad
Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E
annaabi.ee 
