Kreeta saarel tärganud stiil ulatus ka mandrile Pelolponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole. Ühiskondlikud olud olid seal aga veidi teistsugused, elulaad oli karmim ning sõjakam, see avaldas mõju ka kunstile. Ehitismälestistes on silmapaistvaimad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosas asub Tyrinsi linnus. Seda ümbritses võimas ringmüür, luksuslike siseruumide paigutus oli vähe loogilisem kui Kreetas. Sealt leiame ka iseloomulike pikerguse saali megaroni. Selle põhiplaan oli eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanile. Tyrinsi lähedal asus Mükeene linn (see oli ka Homerose eepose "Ilias" kangelase Agamemnoni kodupaik). Mükeene oli samuti hiiglaslikest plokkidest tehtud müüridega kaitstud (kükloopide müürid). Kuulus Mükeene Lõvivärav koosneb vaid kolmest kivimürakast ja nendele toetuvast kolmnurksest plaadist, millele on tahutud reljeef kahest samba najale toetuvast elukast.
Linnas valitsevaks usundiks oli ristiusk. Konstantinoopol saigi Bütsantsi pealinnaks, mille koosseisus olid Balkani poolsaar, Egiptus ja valdused Aasias. Bütsantsi kuulsaim mälestusmärk arhitektuuris oli Püha Sofia Katedraal. Justinianuse ajastu kunstis leidsid vanad traditsioonid täiesti uue tõlgenduse. Selle aja tähtsaim mälestis on kahe ehitusmeistri- Anthemiose Trallesest ja Jsidorese Milutosest- ehitatud Hagia Sofia Konstantinoopoliks (532- 537a). See on ühendatud kuppelehitus pikerguse basiilikaga. Hagia Sofia kirik on kolossaalse kupliga ja seda toetavate poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik. Mosaiikmaal saavutas oma suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga. Bütsantslased hindasid väga kulda
Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem vanaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi, Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles`i lossi põhipl sai kogu Euroopale eeskujuks pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, millel oli vahel avar õu. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid. Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli rokokoolikum. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger. Inglismaal on stiili
Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja aganate segu kühvliga vastu seina visates enam teradele iseloomulikku krabinat kuulda ei olnud. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. jõululeib- enamasti tehti hapendatud rukkijahust. Tava leivast erines jõululeib oma erilise kuju poolest. Tehti seakujulisi, kuhikuga, auguga, et saaks küünla hiljem kaunistuseks panna. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga, küllaltki suur ja sellest vormiti siga, sõrmega tehti keskele maagiline viiskand. Jõululeib oli ümara kujuga läbimõõduga u 31 cm ja kõrgusega 12 cm. Kuhikuga leibadele löödi või vajutati sõle, söe, põrsaluu või võtmega märgid sisse. Sageli tehti jõululeivale rist peale. Kolmas erikujuline leib oli näärikakk ehk nääris, mida tehti sageli odrajahust. Näärikakud tehti ümmarguse kujuga ja peale meisterdati spiraalne mõhn, mis lõppes keset leiba oleva nupuga
Kokku kuhjati hulgaliselt arhitektuurilisi vorme, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Seoses suurte ansamblitega: kõike püüti näidata suuremana ja võimsana, kui see tegelt oli (ruumiliste illusioonide ja efektide loomine). Louvre'i kuningalossi täiendamisega sündis Prantsuse uus stiil, kuigi ta jäi rohkem truuks Paladio laadile (näiteks üle kahe korruse ulatuvad paarissambad). Prantsuse barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks just Versailles' lossi ehitusel. Tegemist on pikerguse hoonega kahe eenduva tiivaga, mille vahel on õu. Just selline põhiplaan saigi eeskujuks kogu Euroopa paleede ehitajatele. Ka Saksamaa ei tahtnud teistest kehvem olla: rajama hakati luksuslikke parke ja suveresidentse. Inglismaal valitses aga palladianistlik laad. Holland pidas aga silmas mugavust ja praktilisust, raekojad olid näiteks lihtsa fassaadiga ja kõrge katusega hooned.
puudutas ka suurte ansamblite kujundamist - kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, ruumiliste illusioonide ja efektide loomine oli tolleaegsete arhitektide üks lemmikvõtteid. Prantsusmaal ehedaimad barokiajastu arhitektuurinäited on Louvre`i lossi idafassaad ja Versailles`i loss, mõlemad ehitatud Päikesekuninga Louis IV ajal. Versailles`i lossi kallal töötas kogu prantsuse arhitektide, skulptorite ja maalikunstnike paremik, lossi põhiplaan oma kahe eenduva tiivaga pikerguse hoone ja avara õuega, oli edaspidi eeskujuks kogu Euroopa palee- ehitajatele. Lossi park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslikem näide, mille põhiidee järgi tuli loomulikku loodust parandada, ilustada ja allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 18. sajandi algul lülitus üleeuroopalikku kunstiellu ka Venemaa. Tolleaegne tsaar Peeter I püüdis oma
· Peamised elatusalad-kalapüük ja jaht. Matmisviis: · Maasse kaevatud hauad · Maetud selili sirgasendis · Osaliselt kividega aketud · Üle puistatud ookri e punamulla kihiga · Haudades on palju ripatseid pmst looma hammastest · Kaasa pandud tööriistu. Tööriistad: · Valmistatud kivist lust ja sarvest ning ka puust. · Tulekivi-kasutati lõikamistöödeks ja ka kvarstitükke. · Kõõvitsad-terava servaga pikerguse või ümara kujuga tööriistad, kasutati loomnahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu- ja puitesemete pinna tasandamiseks jne. · Uuritsad-esileulatuva tugeva nukiga-töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. · Pistikteralised tööriistad-väikesed teravad kivilaastud, mis kinnitati spetsiaalse kitiga luueseme serva õõnestatud soone sisse. · Tulekivist toksiti välja nooleotsi.
harjutada nii suvel kui talvel.Kevadeti ja sügiseti võib saalitundides võimelda ja palli mängida. Esimesed treeningtunnid tuleb läbi viia kõige soodsamates tingimustes, mis kergendavad õpitavate võtete omandamist. Talvised harjutuspaigad on õppe- ja treeningurajad ning nõlvad. Algtreening suusatamisviiside õppimiseks viiakse läbi õpperajal, mis on sisse sõidetud tasasel väljakul ja omab pikerguse ringi kuju, üldpikkusega 200-300 meetrit. Parimad rajad on planeeritud sedavõrd laiad, et seal saab sõita nii klassikalist kui uisutehnikat. Kui võimalik, peaks enne rajale minekut selgusele jõudma, kui raske rada on, kas ta on jõukohane ja kas seal varitseb ohte. Suusaradadel sõiteson vaja täita järgmisi nõudeid: o sõita õiges suunas, et vältida laskumisel kokkupõrkeid
MÜKEENE KUNST sõjakus kultuurile omane Kreetaga võrreldes karm, askeetlik ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. TIRYNSI linnus, Peloponnesose poolsaarel, idaosas. kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud kivimüür. luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. kui Kreeta lossides polnud ühtki teistest oluliselt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsi's leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Mükeene linnamüür oli laotud samasugustest hiiglaslikest kivipankadest nagu Tirynsi linnuski. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine käima inimestele üle jõu ja nad pidasid neid ehitis hiiglaste- kükloopide kätetööks. Siit tuleb ka nimetus kükloopide müürid. Maailmakuulus on Müükene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele
Nõud on eredavärvilised ja dekoratiivsed.Ornamentika on väga looduslähedane,isegi naturalistlik.Kogu kreeta kunsti iseloomustab kiidulaul ilule, loodusele.Peamiseks väljendusvahendiks on joon , värv, erksad pinnad ja massid. 4. Mille poolest erinesid omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare arhitektuur? Luksusliku siseruumide paigutus oli korrapärasem kui kreetal.Kui kreeta lossides polnud ühtki teist oluliselt suuremat ja kesksemat peoruumi, siis Trynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali(megaron). 5. Kes olid kükloobid? Miks tekkis väljend "kükloopide müürid"? Kivimürakad olid nii suured, et neid suutsid tõsta vaid klükoobid.Sellest ka nimetus klükoopide müürid. 6. Millises antiikaja teoses räägitakse Trooja sõjast? Kus Trooja asus? Homerose eepostes mainitud Trooja oli järjekorras kuues linn. Trooja asus Hisserlini künkal Väike-Aasias. 7. Kes oli Heinrich Schliemann? Miks räägime temast seoses egeuse kunstiga?
sümmeetrilise kuju andmiseks ning pärast laialipainutamist kuivatamiseks on vaja varuda sõrmejämedusi paaris pajukepikesi pikkusega 35-65 cm . Kepipaare, igaüks eelmisest sentimeetri võrra pikem, neid tuleb teha kolmkümmend, seega kuuskümmend kepikest. Kepipaaride hulk oleneb kanuu suurusest ja neid võib olla vastavalt sellele ka vähem või rohkem. Kanuuservade laiali painutamseks, tehakse langetatud puude jämedatest ladvaokstest ja laastudest pikerguse, 1x4 meetri suurune lõkke. Kui suure lõkke puud on ära põletatud, hakkatakse lõkkeaseme sütel kanuusid laiaks painutama. Kanuu pannakse sütele ja selle sisse pannakse vett. Siis kalutatakse kanuud sütel nõnda, et vesi märgab kanuu servast servani. Sellega hoitakse ära kanuu ühe koha kõrbemise sütel. Õhuke, 14-16 mm paksune kanuusein kuumeb läbi ja poole tunni pärast on kanuusse valatud vesi päris soe
jaoks (Tournus, Vézlay). Kiriku kooril idaosas ühendus kapiitlisaaliga (istungitesaal) ja käärkambriga e sakristei (hoiti väärtesemeid). Käärkamber ja kirik olid tavaliselt kõige rikkalikumalt kaunistatud, sinna maeti abte. Ülakorrusel võis olla dormitoorium. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, refektoorium (söögisaal), köök, kelder, mille kohal konvertide toad. Küttekojaks oli kaminaga tuba, kus sai talvel end soojendamas käia. Alates 12. sajandist on pikerguse refektooriumi ühes seinas kantsliorv. Ukse kõrval jooginõu. Suurim köök säilinud Fontenvraud´s (1150). Suured kloostrid moodustasid omaette linna. Cluny kloostrikirikul oli kaks transepti ja seitse kellatorni. DOMINIIKLASTE KLOOSTER TALLINNAS Dominiiklaste konvent esialgu Toomepeal 1229 (pigem 1239, sest rajati Valdemar II toetusel. 1229 taanlased välja aetud). Andmed Taani dominiiklaste kroonika ärakirjast (1261?): võib sisaldada krooniku enese või/ja kopeerijate vigu.
Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus, mille jäänused toodi päevavalgele 19.-20. saj vahetusel. Seda ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem, kui Kreetal. Kui Kreeta lossides polnud ühtki teistest oluliselt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Selle põhiplaan (ristkülik + eesruumid kitsamatel külgedel) on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele. Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli „Iliase” kangelase Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür oli samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnus. „Kükloopide müürid” – hiiglaste ehitatud müürid. Maailma kuulus on Mükeene Lõviväravad, mis koosneb ainult 3 suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast 3 nurksest kiviplaadist, millele on
ehitamisel. Louis XIV tellimisel töötas seal prantsuse arhitektide, skulptoride ja maalijate paremik - arhitektid Louis le Vau (1612-1670), Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) andis lõpliku kuju lossile – aiafassaad ja külgtiivad ning sisekujundus; sisearhitektuuri ja dekoori loojaks oli Charles le Brun (1619-1690); aiakujunduse looja Andre le Notre (1613- 1700), kes töötas välja prantsuse pargi stiili. ● Versailles’ loss on pikerguse põhiplaaniga hoone kahe võimsalt eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Selline põhiplaan sai eeskujuks kogu Euroopa hilisemale palee- ehitusstiilile. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt. Veidi ebaühtlasemaks jääb linnapoolne fassaad, mida on 18. ja 19. sajandil ümberehituste käigus muudetud.
tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid- näha aastarõngastena,millest heledam osa tekib kevadel ja tumedam okaspuu koosneb trahheiididest(pikliku kujuga),kiud on pikerguse kujuga sügisel.Tüve ülesanne ja omadused-Kasvav puu koosneb 2/3 osast õõnsad rakud.Puidukiudude arv ulatub ca 1000...2000 tk-ni tüvest.Tüve ülesanne on puule seisukindluse andmine,mahlade juhtimine ja ruutmillimeetril.Säsikiirte trahheiidid asuvad puutüve suhtes radiaalsuunaliselt toitainete säil.Anatoomiliselt koosneb puutüvi puidukiududest.Juurte kaudu mitmerealiste kihtidena säsikiirte üla- ja allosas.Nad annavad säsikiirtele
linnupetteks ja lõunaajal. Jõululeib Traditsioonilised jõululeivad tehti enamasti hapendatud rukkijahust. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest oma erilise kuju poolest. Teateid erikujulistest jõululeibadest on juba 19. Sajandi algusest. Jõululeib võis olla mõne looma kujuline näiteks seakujuline, kuhikuga (imiteerides viljakuhja), auguga, millesse võis hiljem asetada küünla. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga. Sellele anti sea kuju. Üks ots vormiti seapea moodi, külgedele märgiti mügerikkudega jalakohad. Jõuluorika pikkuse ja raskuse kohta on ka üpris täpseid teateid. Eesti mandrilt on andmeid 1,5 jala pikkusest seakujulisest jõuluorikast, millel olid nina, sõõrmed ja silmad. Seljal oli 45 jutti, nende vahel harjaseid meenutavad kühmukesed. Hiiumaal on jõuluorikale sõrmega tehtud keskele ka maagiline märk viiskand, selle ümber veel sõrmeotsaga kirjad (Astel, 1992).
Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Versailles`i lossi pargi rajaja on arhitekt Andrè le Nôtre. Prantsuse- ehk regulaarses pargis on kõik allutatud geomeetrilistele vormidele, teed ristuvad 90-kraadise nurga all, puud ja põõsad on pügatud ümmarguseks või koonusekujuliseks. Tohutu aednike armee. Versaille` lossi pargis on ka kaks suurt tiiki, mille pinnalt peegeldub fassaad; arvukalt skulptuure ja purskkaeve. Versailles'i lossi põhiplaan oma kahe eenduva tiivaga pikerguse hoone ja avara õuega, oli edaspidi eeskujuks kogu Euroopa palee- ehitajatele (nt. Talvepalee ja Stockholmi kuningaloss Peterhof - Peterburi külje all Venemaal Peeter I poolt rajatud 100m Soome lahest eemal, kuid kanaliga ühendatud. On kuulus oma ,,alumiste ja ülemiste" aedade poolest, kus on rajatud ühed barokiajastu võimsamaid ja vaatemängulisemaid purskkaevude komplekse. Peahoone suhteliselt pikk ja kitsas,
fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem varaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi Louvre'i idafassaadi kaunistab paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles'i lossi põhiplaan pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, mille vahel oli avar õu, sai kogu Euroopale eeskujuks. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskkaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid. Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli rokokoolikum. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger.
kuna seal olid pidevad kokkupõrked põhjast sissetungivate suguharudega, kellel madalam kultuur, siis muutis see elulaadi karmimaks ja sõjakamas ja see avaldas ka kunstile mõju. · Ehitusmälestistest kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Üks kuulsamaid , mis ehitati oli Tirynsi linnus seda ümbritseb sõimas suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Siseruumide paigutus korrapärasem kui kreetal. Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali. Selle põhiplaan oli eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanile. · Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn. Mükeene linnamüür Laotud hiiglastest kivipankadest. Seal asus kuulus Mükeene lõvivärav koosneb ainult kolmest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahetud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. · Mükeene ümbrusest leitud maa-aluseid kupelhaudu annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest.
rohelist värvi. Palju tehti puhtornamentaalseid maale, kuid nende kõrval leidub ka hulk figuraalseid kujutisi. Kujutati jahistseene, sõjastseene, pidulikke tseremooniaid, tantsustseene jm. Esindatud olid ka maastikumotiivid. Mehed maaliti tavaliselt tumepruuni värviga, naised aga valgega. Ei maalitud jumalate kujusid ega valitsejate portreesid Vastandina Kreeta lossidele olid Mükeene lossid kindlused. Kogu lossi ümbritses tihe ringmüür. Ka oma pikerguse saali poolest erineb Tirynsi loss Kreeta omadest. Seda suurt, pikergust saali nimetatakse meestesaaliks e megaroniks. Megaroni keskel asus ümmargune kolle, mida ümbritsesid neli sammast. Need kandsid laepalke ja arvatavasti oli nende kohal ka avaus, millest suitsu välja lasti. Megaroni kõrval oli rida teisi ruume. Mükeene sammas oli eranditult alati puust, kuid sama kujuga mis Kreetalgi.. 2.Manerism 16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus
edasi põhja poole. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. Kui Kreetal polnud ühtegi teistest olulisemalt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür on laotud samasugustest hiiglaslikest kivipankadest nagu Tirynsi linnus. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane kui arhitektuur, vaid jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga
jooma tulnud loomi. o Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. o Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust. o Kivimitest kasutati kõige rohkem tulekivi, kuna seda leidus eestis vähe siis kasutati kvartsitükke. o Kõõvits- terava servaga, pikerguse või ümara kujuga tööriist, mida kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu ja puitesemete pinna tasandamiseks jne. o Uurits- esileulatuva tugeva nukiga abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. o Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati kristallseid kivimeid, mida töödeldi lihvimise teel. o Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosast.
Teiseks võimaluseks oli koja alumine osa katta turbaga, ülemine osa üksteise peale asetatud tohuga. Maakojad, mis olid pindala poolest tavalisest kojast suuremad, võidi ehitada samuti, kasutades otstest kõveraid tugipuid. Maakoja alumine osa võis olla mulla- või kivivall, ülevalpool olid kas lõhestatud puutüved või toht, mis kaeti turbapätsidega ja mille peale asetati raskused. Maakoja põhi võis olla ümara või pikerguse põhiplaaniga, uksega esisein tahapoole kaldu ja muud seinad püstised. Koola poolsaare maakoja variandil võis sõrestik olla tugevdatud koja ülemises osas tugipuid ühendavate lattide ja põikpuudega ning lahtiste ritvadega koja ees ja taga; tugipuude ülaossa tehtud aukudest pandi läbi nn suitsupuu, mis tugipuud kokku sidus, koja põhi kaeti kuue- või seitsmenurkse laudadest põrandaga. Koja katteks kasutati laudu, kasetohtu ja mättaid. Koolasaamide maakojal oli varasemal ajal koja
seina, nagu oleks ta sellest läbi näinud. Äkki hakkas ta vaevu kuuldavalt laulma: Quando las pintades aves Mudas estan, y la tierra...1 Järsku katkestas ta laulu ja hakkas Djalit kallistama. «Kui ilus loom,» ütles Gringoire. «See on mu õde,» vastas mustlastüdruk. «Miks teid hüütakse Esmeraldaks?» küsis poeet. «Ei tea.» 1 Kui pärlkanad sulgi ajavad ja maa (hisp. k.). 96 «Aga siiski?» 5 5 Tütarlaps tõmbas põuest välja väikese pikerguse koti-kese, mis rippus ta kaelas loorberipuu seemnetest keti küljes ja millel oli kange kampuse lõhn. Seda kattis roheline siid ja selle keskel oli suur roheline smaragdi värvi helmes. «Võib-olla hüütakse mind selle pärli pärast Esmeraldaks '.» Gringoire tahtis kotikest enda kätte võtta. Tüdruk taganes. «Ärge puutuge, see on amulett. Te teeksite talle viga, või jälle tema teile.» Poeedi uudishimu kasvas järjest. «Kust te ta saite?»
tema isanda vaga vestlust, mida ta oli hommikul alustanud ja mis Bazini sõnade järgi ei pidanud lõppema enne õhtut D'Artagnan ei pööranud isand Bazini ilukõnele mingit tähelepanu ja kuna tal polnud kavas oma sõbra teenriga vaidlema hakata, lükkas ta Bazini lihtsalt ühe käega kõrvale ja keeras teisega tuba number viie käepidet. Uks avanes ja d'Artagnan astus tuppa. Mustas kuues, peas mingi ümmargune madal mütsikene, mis üsnagi kalotti meenutas, istus Aramis pikerguse laua taga, mis oli kaetud paberirullide ja hiiglasuurte foliantidega; tema paremal käel istus jesuiitide kloostri ülem ja vasemal käel Montdidier' küree. Aknaeesriided olid poolsuletud ja lasksid sisse ainult natuke salapärast valgust, mis on nii kohane vagadeks mõtisklusteks. Kõik ilmalikud esemed, mis võiksid silma paista ühe noormehe tuppa astudes, ja eriti veel siis, kui see noormees on musketär, olid kadunud
annaabi.ee 
