1:5 Pos. nr. Nimetus Tähis / Mark Kogus 4 Telg CAD 06.04 2 3 Kang CAD 06.03 2 2 Spindel CAD 06.02 1 1 Kere CAD 06.01 1 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt E 335 (1.0060) ISO 2768 - m 1:2 Teostas Karl Sepp Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis Sokolov Peeter CADjoonised.dft Kinnitas Sokolov Peeter KOOSTEJOONIS Leht: Tähis: Formaat
Samuti on teada, et laagriist on konstrueeritud veorattale ja aeglastel pöörlemiskiirusel. a) 0-35m6-80H7 H7 välisvõru N 80mm l0 Suurim piirmõõde GuH 80.030mm GuS 80mm Vähim piirmõõde GlH 80mm GlS 79.987mm Ülemised piirhälbed ES 0.030mm es 0mm Alumised piirhälbed EI 0mm ei 0.013mm Tolerantsid TH 0.030mm TS 0.013mm THS TH TS 0.043mm Suurim lõtk Fcmax GuH GlS 0.043mm Väikseim lõtk Fcmin GlH GuS 0mm Tolerantsi järk IT7
VEERELAAGRITE ISTUD JA ARVUTAMINE 5.1 Lähteülesanne: Mõtestada lahti antud veerelaagri tinglik tähistus. Leida laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 5.2 Lähtevariant: 6–25js6–52M7 5.3 Lahenduskäik: Tolerantside piirväärtuste tähised on kooskõlas standardiga ISO 286 [5.4], [5.5]. Laagrite terminoloogia on määratud standardiga ISO 5593 [5.6].
H5 0 250 ISO 250 GOST 4) h4 0 -0,014 2. ülesanne 1)0-40m6-80H7 H7 2)Välisvõru l 0 GuH =80,035 mm GuS=80 mm Suurim piirmõõde GlH =80 mm GlS =79,985 mm Vähim piirmõõde Ülemised piirhälbed ES= 0,035 mm es= 0 mm Alumised piirhälbed EI= 0 mm ei= -0,015 mm T H =0,035 mm T S=0,015 mm Tolerantsid Fcmax =G uH -G lS =80,035-79,985=0,050 mm Suurim lõtk Fcmin =GlH-G uS=80-80=0 mm Vähim lõtk F cmax + F cmin 0,050+ 0 Keskmine lõtk T HS= = =0,025 mm
tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LAHENDUS Variant 16 N 7 -0 , 039 1. Ø78 Avade piirhälbed: TABEL 2 h7 -0 , 030 Kuna ava piirhälbed on kolmekohalised peale koma, siis tuleb ka võlli piirhälve -0,03 kirjutada kolmekohalisena, so +0,030. Võllide piirhälbed: TABEL 3 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1
Häälestamiseks keerake kruvikeerajaga lahti harkkaliibri mõlemad fikseerimiskruvid ja nihutage kaliibri mõõteotsikud vajalikku asendisse, kinnitage fikseerimiskruvid. 4. Esitage töö tulemused, sh komplekteeritud pikkusmõõtplaatide komplektid, õppejõule. Peale töötulemuste ülevaatamist õppejõu poolt korrastage töökoht. 5.Muu töö teostamiseks vajalik informatsioon saadakse õppeklassis töökohal olevast abijuhendist. 6.Aruandes näidata etteantud mõõt, saadud piirhälbed ja piirmõõtmed ning kasutatud pikkusmõõtplaatide komplektide kooslus. 7.Vormistage laboratoorse töö protokoll vastavalt „Tolereerimise ja mõõtetehnika laboratoorsete tööde aruannete vormistamine“ nõuetele ning esitage õppejõule hindamiseks. Töö lühikirjeldus ja andmed: Reguleeritav harkkaliiber tuli seada etteantud võlli ø32(k7) kontrollimiseks. Kõigepealt leidsin tolerantside tabelist numbrilised piirhälbed antud tolerantsitsoonile. Numbrilised
istuga (ISO 286-1:2010), mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist. Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võll) piirhälbed ja piirmõõtmed. 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtka ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud rakenduses? Mis on selle istu eelised ja puudused? Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt valida üliõpilaskoodi viimase tüvenumbri A järgi.
Hammasratas 1 istatakse võllile 2 istuga, mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist (ISO 286-1:2010). Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võlli) piirhälbed ja piirmõõtmed. 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtka ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud rakenduses? Mis on selle istu eelised ja puudused? Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt valida üliõpilaskoodi viimase tüvenumbri A järgi.
3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036
2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008 −0,008 Võlli ja ava piirhälbed võtsin tabelist [1.2] ja [1.3] Tabel 2.1 Istu läbimõõt 32 mm toleratsioonide H7/js6 arvutus. Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde D 32 d 32 2. Ülemine e U ,hole +0,025 e U ,shaft +0,008
LABORATOORNE TÖÖ 8 Reguleeritava harkkaliibri mõõtu seadmine mõõtplaatidega Leidsin tolerantside tabelist antud võlli piirhälbed ja arvutasin võlli piirmõõtmed. Kaliibri läbiv pool tuli seada suurimale ja mitteläbiv pool vähimale piirmõõtmele. Selleks: 1. Koostasin mõõtplaatplokid läbivale ja mitteläbivale kaliibrile. Näitasin plaatide valiku arvutuse nii, et oleks alustatud väiksemate plaatide valikust. 2. Avasin läbiva kaliibri mõõtetihvti fiksaatori pöörates veidi seda ja siis sellele kergelt koputades kuni see koonuspinnalt vabanes. 3
8 Istu skemaatiline kujutis: 9 Ülesanne nr. 5 Lähteandmed: 4-17m5-47K6 1. 4 veerelaagri täpsusklass 17 sisevõru läbimõõt m5 võlli tolerantsitsoon 47 välisvõru läbimõõt K6 laagripesa tolerantsitsoon masina keres Piirhälbed: 2. Sisevõrule Ø17L4: Võllile Ø17m5: Laagrivõrudele Tabel 4 ES = 0 es = +0,015 Võllidele Tabel 3 EI = -0,004 ei = +0,007 Avadele Tabel 2 Välisvõrule Ø47l4: Korpuse avale Ø47K6: es = 0 ES = +0,003 ei = -0,006 EI = -0,013
55 O 32 R 87 R 76 O 12 30° 30° Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: 1:1 Teostas Karol Pakkas Nimetus: Faili nimi: Kontrollis Sokolov Peeter Joonised ET21a Kinnitas Leht: Tähis: Formaat:
R8 R 10 54 R R 74 R 94 45° 30° Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: 1:1 Teostas: Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis: Lillemets.V kodune1.dft Sujuvliited Kinnitas: Lillemets.V
Mõõteskeem Mõõtetulemused nurkmõõtmistulemusednurkade summasumma viga123keskm.65°32'65°30'65°32'65°313'358°671'- 1°329'114°34'114°32'114°32'114°326'103°48'103°48'103°50'103°486' 75°56'75°54'75°54'75°546' Laboratoorne töö nr 7 Harkkaliibri mõõtu seadmine pikkusmõõtplaatidega Töö käik: Etteantud mõõt on 33 Tolerantsi tabelist vaatan k4 järgi piirhälbed, milleks on es=+0,009 ei=+0,002 Piirhälbed on dmax=33,009 dmin=33,002 Kaliibri mõõtmed ja vajalikud pikkusmõõtplaadid on: Läbiv =dmax=30,000+2,000+1,009=33,009 Mitteläbiv=dmin=30,000+2,000+1,002=33,002 Pikkusmõõtplaadid peavad olema harkkaliibri mõõtepindade vahel nii, et kaliiber läheks neile peale oma raskusega, aga kaliibrit tõstes mõõteplaadid mõõtepindade vahelt välja ei kukuks. Laboratoorne töö nr 8
1. ( ) R2 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: 6x(M5x0,5) EN 10025 - S235J2G3 ISO 2768-m 0,85 1:2 O 16,2 Teostas Nimetus: Faili nimetus: 3 5 R
KODUTÖÖ nr. 4 Detaili- ja koostejoonis Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kodutöö nr 4 Detaili- ja koostejoonise põhinõuded Detaili joonisel esitatakse võimalikult vähe projektsioone, vaateid ja lõikeid. Nii piisab pöördkehade kujutamiseks ühest vaatest koos lõigete ja väljatoodud kujutistega. Joonisel peavad olema kõik andmed, mis määravad detaili kuju, mõõtmed, mõõtmete piirhälbed, kuju- ja asendihälbed, pinnakaredusnäitajad ja muud vajalikud andmed. Detaili joonis ei sisalda tehnoloogilisi juhiseid. Seetõttu ei kujutata tehnilistes nõuetes tehnoloogiliseks baasiks olevaid tsentriavasid. Kui tsentriava peab olema keermestatud, siis märgitakse ainult keerme mõõtmed. Kui kruvide, tihvtide ja muud kinnitusdetailide avad töödeldakse koostamisel, ei kujutata neid avasid detaili joonisel ja ei märgita tehnilistes nõuetes. Kõik vajalikud admed
ÜLESANNE 3 1. Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. LÄHTEVARIANT 21:
1 Variant nr. Töö nimetus: Istu Analüüs A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 25.09.2012 Ülesande püstitus: Viia läbi istu Ø40 H7/s7 (ISO286) analüüs Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 25 µm, EI = 0 µm Es = 68 µm, ei = 43 µm Tolerantsväli: TD = ES EI = 25 µm Td = es ei = 25 µm Istu (lõtku-) tolerants: To = Td + TD = 50 µm Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 65 mm Dmin = Dnom + EI = 40 mm dmax = dnom + es = 108 mm dmin = dnom + ei = 83 mm Piirlõtkud (-pingud): Smax = Dmax dmin = ES ei = 25- 43 = 18 µm
ÜLESANNE 5 1. Mõtestada lahti antud veerelaagri tinglik tähistus. 2. Leida laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. 3. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. 4. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. 5. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 29. 0-20js6-62M7 1. 0 veerelaagri täpsusklass, 20 sisevõru läbimõõt, js6 võlli tolerantsitsoon, 62 välisvõru läbimõõt, M7 laagripesa tolerantsitsoon masina keres. 2. sisevõrule Ø20L0 : võllile Ø20js6:
Raamjoon s=0,5 ...1,0 mm 170 (180 formaadil A4) 20 50 14 16 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: 14 Teostas Nimetus: Faili nimetus: 7 Kontrollis 50 7 16 Kinnitas
ÜLESANNE 7 1 Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. 2. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. 3. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 29. M45×2-5H/4h P =2 H = 0,866P = 0,866×2 = 1,732 h = 0,541P = 0,541× 2 = 1,082 H/4 = 0,433; H/8 = 0,217 D2 = d2 = d 2 + 0,701 = 45 2 + 0,701 = 43,701 D1 = d 3 + 0,835 = 45 3 + 0,835 = 42,835 d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217
ÜLESANNE 3 1. Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 29.Ø38H8/s7 Ø315T7/h6 Ø86P6/h5
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Istu Analüüs A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Viia läbi istu Ø140 H9/d9 (ISO286) analüüs Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 100 um, EI = 0 um Es = -145 um, ei = -245 um Tolerantsväli: TD = ES EI = 100 um Td = es ei = 100 um Istu (lõtku) tolerants: To = Td + TD = 200 um Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 140,1 mm Dmin = Dnom + EI = 140 mm dmax = dnom + es = 139,855 mm dmin = dnom + ei = 139,755 mm Piirlõtkud: Smax = Dmax dmin = ES ei = 345 um Smin = Dmin dmax = EI es = 145 um Istu (lõtku) toleranti keskmine väärtus: Sm = (Smax + Smin)/2 = 245 um Järeldus:
1. Tolerantsijärgud Nimimõõde IT0 IT6 IT16 Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 62,021 mm
Harjutustunnid: Assistent, Alina Sivitski, [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ 2. Liistliite mõõtmed koos tolerantsidega Võlli liistusoone laius w – tavaist N9 Rummu liistusoone laius w – tavaist: JS9 Piirhälbed lähtudes d1-st Võlli liistusoone sügavus t1= +0,2 mm Rummu liistusoone sügavus t2= +0,2 mm Piirhälbed lähtudes l-st Liistu pikkus -0,3 mm Liistusoone pikkus +0,3 mm Liistu pikkus l l v 5...8 65 5...8 60...57 mm Valin eelisarvude reast l= 60 mm. lt = l-w = 60 – 20 = 40 mm 3. Liistliite tugevusarvutused Muljumispinge korral 2M 2 300
siirdeist). Antud juhul on tegemist avapõhise lõtkuga istuga, Avapõhisust näitab täht H ja lõtku näitab tähis f. 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelistuga, muutmata istu tüüpi. Valitud ist on ISO 268-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgas. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võlli) piirhälbed ja piirmõõtmed. Kuna ava on H8 ja nimimõõde on D = 20 , siis võetakse tabelist tolerentsi järk: IT8 → T D =33 μm=0,033 mm Kusjuures põhihälve on võrdne alumise piirhälbega, seega EI =0 . Ülemine piirhälve kujuneb: ES=EI +T =0+33=33 μm =0,033 mm Ava 20H8 piirmõõtmed on vahemikus: D = (20,000...20,033)mm Võlliks on f7 ja nimimõõde on d = 20, siis tolerantsi järk on tabelist: IT7 →T D=21 μm=0,021 mm
4.2 Lähtevariant VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d 22 +0,0 300 0,01 0,04 32 2 3 4.3 Lahenduskäik Kuna ES=+0,032 ja Dmin=300, saan leida tolerantsi tabelist ava piirhälbed, millest võib järeldada, et D=d=300 ES ütleb, et ava ülemine piirhälve on +0,032 ehk ava tolerantsitsoon toetub vastu nulljoont ülevalt poolt. Ava tolerants Dmin võimaldab arvutada ava alumise piirhälbe ja ava suurima piirmõõtme. a) Täidetud tabel VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d
3) istu vastavus standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele kohandada vastavalt standardile. 4) istu tolerants. Piirlõtkud või piirpingud. Istu tüüp ja miks just sellist tüüpi. 5) istu analüüsi skeem (mõõtkavas) Algandmed: Võlli ja rummu läbimõõt 110mm Ist H7/p6 Lahendus 1) Tegemist on avapõhise istuga, sest ava põhihälve (H) on null. 2) Ist koosneb võllist ja rummust 3) Ist vastab standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele. 4) Piirhälbed (tabelitest): ES= 35 m, EI=0 m es=59 m, ei=37 m ES ava ülemine hälve es võlli ülemine hälve EI ava alumine hälve ei võlli alumine hälve Tolerantsväli: TD= ES-EI=35-0= 35 m Td=es-ei= 59-37= 22 m Istu (lõtku-) tolerants: T0= TD+Td= 35+22=57 m ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
MEETERKEERME PROFIIL JA TOLERANTSID 7.1 Lähteülesanne: Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 7.2 Lähtevariant: M24×1,5−5H/4g 7.3 Lahenduskäik: Tähistuse lahti mõtestamine: P – keerme samm d – keerme nimimõõde α- keerme profiili nurk, meeterkeermel on α= 60° H – profiili teoreetiline kõrgus h – profiili töökõrgus P =1,5 H = 0,866P = 0,866×1,5 = 1,299 h = 0,541P = 0,541× 1,5 = 0,812 H/4 = 0,325; H/8 = 0,162
............................................6 5. LABORATOORNE TÖÖ NR 5..............................................................................................7 6. LABORATOORNE TÖÖ NR 6..............................................................................................8 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7 Harkkaliibri mõõtu seadmine. Töös arvutatakse etteantud mõõtme järgi piirmõõtmed ning seatakse reguleeritav harkkaliiber mõõtu. Võll läbimõõduga 33 m5, IT 5, mille piirhälbed: Es = +20 Ei = +9 Võlli piirmõõtmed: dmax = 33,020mm dmin = 33,009mm GO(läbiv) = dmax * 1,02 + 2 +30 =33,020 Not GO (mitteläbiv) = dmin 1,009 + 2 + 30 =33,009 Katses kasutasin harkkaliibrit ja mõõteplaate. 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8 Radiaalviskumise mõõtmine. Töös mõõdetakse kellindikaatoriga astmelise võlli radiaalviskumist erinevatel silindrilistel astmetel kasutades spetsiaalset mõõtestendi.
poole. Seega istub sisevõru võllil nii et saab aeg-ajalt liikuda, ning välisvõru on pinguga ehk tugevalt kere/raami küljes kinni. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. 06.KOKKUVÕTE Ülesandeks oli antud veerelaagri andmed vastavalt varjandinumbrile. Selle alusel tuli koostada laagri tinglik tähisuts ja leida täpsusklassid. Peale seda oli vajalik laagri ja sellega liidetavate detailide piirhälbed leid, ning tekkivate pingude ja lõtkude piirväärtused. 07. JÄRELDUS Täpsusklasside kasutamine muudab laagrite tegemise täpsemaks. Aga ka keerukaks inimese jaoks kes asjast niipalju aru ei saa. Leian et tolerantside ja hälvete leidmine võiks teha tulevikus lihtsamaks ja arusaadavamaks. 010. KASUTATUD KIRJANDUS: [01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.(lk111-116) [01.2] EVS-EN ISO 286-1:2010 Toote geomeetrilised spetsifikatsioonid (GPS)
15. Käepideme läbimõõt paindetugevuse tingimusest: Võtame p := 120MPa 3 M dp := = 10.094 mm 0.1 p Võtame käepideme läbimõõduks dpkp := 10mm 16. Leiame tungraua kasuteguri tan ( ) tung := = 0.463 tan ( + ') Seega tungraua kasutegur on = 46% . 5 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: Teras 35, hallmalm C4 18-36 Teostas Vello Lääts Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis Eino Aarend Tungraua põhimõtteskeem Kinnitas Leht: Tähis: Formaat: EMÜ TE-TA 1 TA-III-080387-01 A4
võllisid või võllidega seotut. Tegelik mõõde on toote valmistamisel saadud ja otseselt Suurima deformatsioon ehk II tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui moodulilt mõõdetud mõõde. Igal tootel on oma, teistest erinev, tegelik mõõde. suurim suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse 39. Mis on mõõtme piirhälbed? (habraste materjalide surve) Piirhälbed näitavad piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet. Suurimale II = E max = 1 - M ( 2 + 3 ).või. ekv II = 0,35 + 0,65 2 + 4 2 [ ] piirmõõtmele vastavat piirhälvet nimetatakse ülemiseks hälbeks ja vähimale vastavat
Operatsioonikaart Kuupäev: 18.09.2017 Detaili nimetus: Hoidik Faili nimetus: Hoidik Leht: 1/2 Detaili tähis: MME217 KME61-S17 Märkimata piirhälbed: ISO 2768-mK Koostas: Ivo Hein Toorik: 55,5 x 22 x 37,7 Rühm: KME61 Operatsiooni nimetus Detailide arv Tooriku materjal Materjali kõvadus
Ra 1,6 6 15,5 28,5 M16x2 31 35 38 Ra 3,2 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: S355J2G3 EN 10025-2 ISO 2768-1 f 0.14 2:1 Teostas: R.Sild Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis: J.Särak Kolb 000.000.022 Kinnitas: J.Piiritalo Leht: Tähis: Formaat: TTK MI-81 1 000.000.022 A4
Töös kasutatavate kaliibrite täpsus mõjutab liites tekkivate istude suurust. Töökaliibrite tööjoonistele kantakse ühepoolsed tolerantsid, tolerantsitsooniga materjali sisse, mida on mugavam töödelda (lihvida). 6.8 Harkkaliibri ja korkkaliibri tööjoonised Sele 6.2 Harkkaliiber Sele 6.3 Korkkaliiber 6.9 Kasutatud kirjandus ja viited [6.1] Ülesanne 6 – Siledate kaliibrite projekteerimine [6.2] Tabel 5. – Seosed kaliibrite arvutamiseks [6.3] Tabel 6. – Kaliibrite piirhälbed [6.4] Tabel 7. – Harkkaliibri suhtelised mõõtmed [6.5] Tabel 8. – Korkkaliibri suhtelised mõõtmed [6.6] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [6.7] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code system for tolerances of linear sizes — Part 1: Basis of tolerances, deviations and fits. [6.8] ISO Tolerances for Shafts ISO 286-2:2010
24 2,2 2,2/0,024 = 91,67 2,9/0,024-91,67 = 29,16 91,67/29,16 = 3,14 18 2,4 2,4/0,018 = 133,33 2,9/0,18-133,33 = 27,78 133,33/27,78 = 4,80 12 2,6 2,6/0,012 = 216,67 2,9/0,012-216,67 = 25 216,67/25 = 8,67 6 2,8 2,8/0,006 = 466,67 2,9/0,006-466,67 = 16,66 466,67/16,66 = 28,01 0 2,9 - - - Kasuteguri määramatuse leidmine: Arvutan mõõteriistade lubatud piirhälbed vastavalt valemile: Kus on mõõteriista täpsusklass ja xn jaotiste arv skaalal. Mõõteriistast tingitud määramatus: Voolutugevuse mõõtmisel: Pinge mõõtmisel: Mõõtjast tingitud määramatus: Voolutugevuse mõõtmisel: Pinge mõõtmisel: Liitmääramatused: Voolutugevusele: Pingele: Kasuteguri laiendliitmääramatuse leidmine: Võttes osatuletised saan: Kasuliku võimsuse laiendliitmääramatuse leidmine: Sisetakistuse A-tüüpi laiendmääramatuse leidmine: 5
Hälvete tähistamine. · Hälve tegeliku mõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Piirhälve piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Ülemine hälve (upper deviation) suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. (ES, es) · Alumine hälve (lower deviation)- vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve (EI, ei) · Põhihälve on tolerantsi(välja)tsooni kauguskoordinaat nulljoonest ja neid normitakse ISO põhihälvete rea kaudu. Hälvete tähistamine: · piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järele; · käsitsi kirjutades (joonistel): hälbed nimimõõtmest poole väiksema tähekõrgusega indeksi ja astmeäitajana, nulli ei märgita; · arvutiga tehes: piirhälvetel nimimõõtmega sama suur tähekõrgus nii, et alumine hälve (märgiga) jääks nimimõõtmega samale reale ja ülemine hälve nihkub ühe rea võrra ülespoole; hälve 0 tuleb siis alati kirjutada;
h3 = väliskeerme kõrgus h3 = 0,6134P H = keermeprofiili teoreetiline kõrgus H = 0,8660P H1 = sisekeerme kõrgus h3 = 0,6134P 9. Milleks tuleb sätestada keermele vastavad tolerantsid? Millised on üldotstarbelised või "keskmised" kinnituskeermete ISO tolerantsiklassid (välis- ja sisekeermele)? 10. Tuleb sätestada tolerants, sest keermesliidete puhul tuleb tagada: 1) Keermesliite vajalik ist 2) Komponentide vahetatavus. 11. Sisekeerme tolerants annab piirhälbed 1) Keskläbimõõdule D2 2) Vähimale läbimõõdule D1 12. Väliskeerme tolerants annab piirhälbed 1) Keskläbimõõdule d2 2) Keskläbimõõdule d2 13. Nimetada keermesliidete põhitüübid. Teha eskiisid, eskiisile panna kõik liite komponendid. 1. Poltliide 2. Kruviliide 3. Tikkpoltliide 1. 2. 3.
A. Detaili ja koostejoonise kirjanurk koos tükitabeliga. 20 10 70 10 7 10 7 Osa Väli Nimetus, materjal Tähis Arv Märkus Materjal Märkimata piirhälbed Mass Mõõt 14 1:1 Teostas Nimetus 15 15 Kontrollis Kinnitas Leht Tähis Tallinna Polütehnikum B. Elektrilise põhimõtteskeemi elementide loetelu.
detaile.Kui kehtestada hälvetele kindlad piirid, võib seadme koostada ilma täiendava töötlemiseta. Detailide täpsuse hindamisel eristatakse nimi ja piirmõõtmeid. Lahutades piirmõõtmest nimimõõte saab piirhälbe. Piirmõõtmetega piiratakse detailide tegelike mõõtmete lubatavaid suurusi. Suurimale piirmõõtmele vastab ülemine piirhälve, vähimale piirmõõtmele vastab alumine. Piirhälbed võivad olla nii positivsed kui ka negatiivsed v. Võrduda nulliga. Suurima ja vähima piirhälbe vahet absoluutarvuna nimet. Mõõtme Tolerantsiks. Mida väiksem on tolerants, seda suurem on täpsus ja töömahukam detaili töötlemine. Mõõtme täpsuse astet iseloomustatakse mõistega Tolerantsijärk. Mõõtmetele 1...500 mm on kehtestatud 18 tolerantsijärku. Detaili joonisele kantakse nimimõõt ja piirhälbed, mille kaude saab määrata tolerantsi
A. Угловой штамп детали и сборочного чертежа со спецификацией. 20 70 10 10 7 10 7 Osa Väli Nimetus, materjal Tähis Arv Märkus Materjal Märkimata piirhälbed Mass Mõõt 14 1:1 Teostas Nimetus 15 15 Kontrollis Kinnitas Leht Tähis Tallinna Polütehnikum B. Перечень элементов электрической принципиальной схемы
Näiteks liites oleval võllil ja aval on ühesugune nimimõõde. Tegelikult tuleb arvestada tolerantse. Terasrattd läbimõõduga d a d v (d on võlli läbimõõt)valmistatakse enamasti ühes v Mis on mõõtme piirhälbed? tükis võlliga, s.o. võllhammasrattana. Väikesed terasrattad ( d a 200mm) Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme algerbraline vahe; alumine kujundatakse da>2dv korral siledate või rummuga ketastena. piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. d p
(väliskuju) joonised. Peab arvestama standardsete ja ostetavate pooltoodete optimaalset kasutamist, ratsionaalset piiratud tüüpdetailide ja tüüpmõõtmete kasutamist, piiratud nomenklatuuriga odavate ja vähemdefitsiitsete materjalide kasutamise võimalusi, kõrget vahetatavuse astet, kaasaegse tehnoloogia rakendamist toodete valmistamisel, toodete kasutamise mugavust ja hooldamise lihtsust. Detaili tööjoonisel peavad olema antud mõõtmed, piirhälbed, pinnakaredus ja teised andmed, millele detail peab vastama enne monteerimist. Mõõtmed, piirhälbed ja pinnakaredus, mis saavutatakse koostamise käigus või pärast seda, tähistatakse koostejoonisel. Puitesemete konstrueerimisel tuleb arvestada talle esitatud utilitaarseid (puhtpraktilisi), esteetilisi ja tehnilis-ökonoomilisi nõudeid, aga ka kasutatavate materjalide tehnoloogilisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi.
muutmise teel. Võlli tolerantsväli h paikneb nimimõõtmest negatiivses suunas; ülemine piirhälve on null. 45. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde? Nimimõõde on detaili talitlusülesannete põhjal määratud põhimõõde. Tegelik mõõde on mõõtmise tulemus (s.h. viga). Näiteks liites oleval võllil ja aval on ühesugune nimimõõde. Tegelikult tuleb arvestada tolerantse. 46. Mis on mõõtme piirhälbed? Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme algerbraline vahe; alumine piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. 47. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Ist iseloomustab detailide omavahelise liikuvuse või liikumise takistatuse astet. 1) Lõtkuga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest väiksem. 2) Pinguga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest suurem.
Hälvete statistiline käsitlus. Hajuvus.
15. Hälvete kontroll. 2
Arvutite kasutamine
16. Eksamiküsimused 2
Z.Humienny, P.H.Osanna, M.Tamre, A.Weckenmann, L.Blunt, W.Jakubiec Geometrical Product
Specification. Course for Technical Universities. Warszawa, 2001.
T.Tiidemann. Mõõtmed ja tolerantsid. Kvaliteedikeskne praktiline käsitlus.Tallinn, TTÜ, 2000.
I.Märtson. Nimimõõde ja piirhälbed. Sari Masinaelemendid. Tallinn, Valgus, 1990
Zreitd F.B Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.>
Vfibyjcnhjtybt> 1979.
Cfhfyxf U.F. Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.>
Bplfntkmcndj cnfylfhnjd, 1991
Leyby-
piirmõõtme vahelisest suurusest. 37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid). ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT(international tolerance) koos järgneva numbriga 38. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde? Nimimõõde-elemendi suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes arvestatakse hälbed. Tegelik mõõde tootevalmistamisel saadud ja otseselt mõõdetud mõõde 39. Mis on mõõtme piirhälbed? Piirhälve on piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. Piirmõõtmed- suurim ja vähim lubatav mõõde. Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. Alumine piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. 40. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Ava võllist suurem Lõtkist- võlli ja ava vahel tagatakse alati lõtk. On kasutatav liikuvaliidete, nt liuglaagrite ja juhikute kujundamiseks. Ava võllist väiksem Lõtk : S = Dd D> d
määraksid nimimõõtme ja tegeliku mõõtme lubatava erinevuse. tegeliku mõõtme lubatud suurimat ja vähimat väärtust, mille juures toode vastab veel joonisele, määratakse piirmõõtmetega. Tegeliku mõõtme suurimat lubatavat väärtust nimetatakse suurimaks piirmõõtmeks Dmax, dmax. Tegeliku mõõtme vähimat lubatavat väärtust nimetatakse vähimaks piirmõõtmeks Dmin, dmin. Mõlemad piirmõõtmed võivad olla nimimõõtmest nii suuremad kui ka väiksem. Piirhälbed näitavad piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet. Suurimale piirmõõtmele vastavat piirhälvet nimetatakse ülemiseks hälbeks ja vähimale vastavat – alumiseks hälbeks. Hälve on alati märgiga suurus. Positiivne hälve näitab, kui palju võib detaili tegelik mõõde olla nimimõõtmest suurem ja negatiivne hälve vastupidi – kui palju võib tegelik mõõde olla nimimõõtmest väiksem. Piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järel. Siin on kaks süsteemi:
Hambavahe ringlaiused: hambavahe jaotusringlaius e hambavahe peaderinglaius ea jne. Kuna hammasrataste geomeetria arvutamisel lähtutakse külglõtkuta hambumisest, on s + e = p = m . Paisumisvahe ning määrdekihile vajaliku ruumi tõttu peab tegelikult s1 < e2. Profiilidevahelise ringkülglõtku jt (vt. joon. 22) saamiseks antakse hammasratta joonisel hamba nimipaksuse mõlemad piirhälbed negatiivsed [eraldi joon.]. Ühisnormaali n-n sihis mõõdetavat lõtku nim. normaalkülglõtkuks jn. Ratta peaderingjoone ja vastasratta jalgaderingjoone vahelist radiaalkaugust nim. radiaallõtkuks c. Kahe hambuva ratta peaderingjoonte vahele jäävat telgedevahelise joone lõiku nim. hambumissügavuseks h. 4.3.2. Ringjoone evolvent Ringjoone evolvendiks nim. kõveraid, mida kujundavad ringjoonel libisemata veereva puutuja kõik punktid (joon. 23).
annaabi.ee 
