EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalteaduskond Informaatika instituut PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL Kursusetöö aines Ökonomeetria Koostajad: Sille Kasvandik Maris Lees Juhendaja: J. Roots Tartu 2004 SISUKORD PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL.....................................................1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 2 1. ÜLDINE STATISTILINE ANALÜÜS....................................................................4 1.1. Sisuline valitud muutujate analüüs.....................................................
Majandusarengu pidurdumine i Energia kokkuhoid Võetakse kasutusele teisi energiaallikaid i Majanduse kiire kasv 15. Kuidas on gaasi osatähtsus energiakasutuses aja jooksul muutunud? Gaasi tootmin ja tarbimine on kasvanud. 16. Võrdle paigutusmuutusi söetootmises Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Euroopa Põhja-Ameerika Vanad söekaevanduspiirkonnad Inglismaa, Saksamaal Ruhr, Siber, Apalatsid. Ukrainas Donbass. Uued kaevanduspiirkonnad Siberis Kuzbass. USA ja Kanada lääne-piirkonnad.
hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas o hingamisest tuleb 8% o maailma süsinikuvarudest suur osa on seotud muldadesse, suur osa biomassi o aastas seovad taimed u. 60 miljardit tonni süsinikku, enamus sellest on puittaimede juurdekasv CH4 o looduslikud protsessid: turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel o ülemaailmsed emissiooniallikad:
annaabi.ee 
