tähtsus jäi märgatavalt väiksemaks kui Rootsi ajal. Levima hakkas uus usuvool- pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutumist. Nende teeneks tuleb lugeda luteriusu lähendamist rahvale. Elavnes usukirjanduse väljaandmine ja 1739 ilmus eesti keeles piibel. Kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistide ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Võideldi vanade kommete vastu: hävitati ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid. Võõrutati kõrtsidest, millest paljud sulgeda tuli. Kirikuõpetajad suhtusid hernhuutlastesse pooldavalt, sest see lähendas rahvast kirikule. Samas oli hernhuutlaste liikumine tähtis eestlastele, kuna see kasvatas nende eneseteadvust- koguduse sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, tegemata vahet seisusest.
Kuid mis mõju avaldas vene võim eestlaste hariduselule? Pärast Põhjasõda olid paljud kogused jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinud tuli alustada rasketes tingimustes. Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hiljem jõudsid pietistlikud ideed rahva sekka vennasteehk hernhuutlaste liikumise kaudu, 18. sajandil oli vennasteliikumine talurahva jaoks erakordselt suure tähtsusega. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust ning sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kogunemisi peeti väljas, suuremad kogudused ehitasid endale palvemajad
Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur rõhuasetus oli moraalil ja kõlblusel. Ühiskonda loodeti parandada üksikisiku kõlbelisemaks muutmise kaudu.
Ringvall linnused oli linnsed mida ümbritsesid madalad vallid. Pilet nr.11 1.Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal-Liivisõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse olukorda ja enamik kogudsi oli jäänud ilma õpetajata nii Rootsi kuika Vene ajal.Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Loobuti kiriklikest traditsioonidest. Pastorite ja kirkuõpetajate haridus oli halb.Vene ajal aga kirikuelu paranes ja hakkas levima kirikuõpetajate seas pietism,mis püüdis uluselu elavdada. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. 2.Asva kultuur-Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Pilet nr. 12 1. Vaimuelu vene aja alguses-Luteri kirik jäi siinse vamuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda.Paljud kogudused olid jäänud ilma kirikuõpetajata.Kirikud oli sõjas palju kannatada saanud
Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule. 3 Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, 1743 keelustas keisrinna Jelizaveta vennastekoguduse liikumise. 19 sajandi esimesel oli vennastekoguduse liikumises uus tõusulaine. Ratsionalism 18 sajandi teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu - ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse, seadsid endale eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise, nende jutlused pakkusid sageli kasulikke nõuandeid. Ühiskonna hädasid seletasid ratsionalistid sellega, et valitses pärisorjus, aga pietistid seletasid, et viga on talurahva puudulikus kõlblustundes. Eisen von Schwarzenberg - ratsionalistist kirikuõpetaja, töötas välja mitmeid agraarprojekte, alustas rõugete vastu pookimisega.
olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil. Hernhuutlased jõudsid siia 1730. aastatel, esialgu ühe liikumise juhtfiguuri Christian Davidi juhtimisel. Pärast hernhuutlaste juhi krahv Zinzendorfi enda visiiti Tallinnasse 1736. a hakkas vendi saabuma rohkem. Hernhuutlased olid tänuväärt külalised Põhjasõjast laastatud maal, mille kiriklikkus oli suuresti küsitav. Vennaksed süvendasid juba pietistide poolt tasapisi juurutatud kommet pidada palvetunde väljaspool pühapäevast jumalateenistust. Mõisnikud kutsusid vendi mõisatesse eelkõige nende hea käsitööoskuse tõttu, vagadus oli seejuures esialgu ainult kasuks. Probleeme tekkis siis, kui vennaste mõjul tekkis soov oma kogudusega lahku lüüa luterliku kiriku alt ning liikumises endas esines äärmuslikke ilminguid. 1743-1764 oli vendade tegevus neil põhjustel keelu all
osa jäi ka Vene ajal luteri kiriku hooleks. Kuna Põhjasõja käigus olid paljud õpetajad põgenenud või küüditatud, oli õppetöö unarusse jäänud. Ka Tartu ülikool oli tegevuse lõpetanud. Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima uus usuvool – pietism. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikut kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. 1720-1730-ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. 1739 ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge Anton Thor Helle poolt. See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid see periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike said kannatada just eestlased
Hernhuutlus Eestis Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729. aastal ja rajasid koguduse Tallinna. Esimene suur usuline ärkamine eestlaste keskel algas Lõuna- Eestis Urvastes 1736. aastal. Pärast hernhuutlaste juhi krahv Zinzendorfi enda visiiti Tallinnasse 1736 hakkas vendi saabuma rohkem. Hernhuutlased olid tänuväärt külalised Põhjasõjast laastatud maal, mille kiriklikkus oli suuresti küsitav. Vennaksed süvendasid juba pietistide poolt tasapisi juurutatud kommet pidada palvetunde väljaspool pühapäevast jumalateenistust. Mõisnikud kutsusid vendi mõisatesse eelkõige nende hea käsitööoskuse tõttu, vagadus oli seejuures esialgu ainult kasuks. Rahvakunsti omapära Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus.
- Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel - Rõuge talupoeg Tallima Paap mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda - Omaette kogudused, jutlustajad valiti ise, lageda taeva all, ka palvemajad RATSIONALISM - Suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse - Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine - Jutlused pakkusid kasulikke teadmiseid ja tarku nõuandeid - Uudne ühiskonnakäsitlus kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (pärisorjus) - Eisen von Schwarzenberg (Torma pastor) - August Wilhelm Hupel (Põltsamaa pastor) kogumikud koos kohaliku arstiga Peter Wildega esimene ajaleht ,,Lühhikke Õppetus" - Rõugete vastu kaitsesüstid RAHVAHARIDUS 1765
Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. 1720-30-ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikutel kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest kiriku madalseisust. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. Elavnes sulise kirjanduse väljaandmine. 1739. aastal ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge. Selle suure töö viis lõpule Tallinna lähedalt Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle. · Vennastekoguduse liikumine - 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, mis võeti talurahva poolt kiiresti omaks
hoo sisse. Vennastekoguduse tegevusele Läänemere provintsides lõid eelnevalt soodsa pinnase Halle pietistid, kes olid siinsetele aladele jõudnud pärast Põhjasõda. Pärast laastavat sõda ja katkuepideemiat, mil maa oli inimestest tühjaks jäänud, oli siin puudust ka vaimulikest. Siinsetele aladele rändasid sisse Saksmaalt pärit vaimulikud, kes olid mõjutatud Halle pietistlikust õpetusest. Rootsi ajal oleks pietistide kaasa arvatud hernhuutlaste tegevus siinsetel aladel mõeldamatu olnud, kuna Rootsi riik takistas keeldude ja ähvardustega pietismi levikut selleks, et kindlustada ortodoksset luteri õpetust. Uus võim soosis pietiste, kes said nüüd siin kanda kinnitada.5 Paljud pietistid soosid hernhutismi, sest nad vajasid oma vagadusringide jaoks aktiivseid abilisi, kelleks sobisid suurepäraselt rahvalähedased 3 Mati Laur. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn 1999, 141. 4 Aire Võsa
Liikumine aitas kaasa koorilaulu ja kirjaoskuse arendamisel ja eestlaste ristiusustamise lõpule viimisele. Kohati muutus liikumine äärmuslikuks. Talimaa Paap: Äärmuslik hernhuutlane. Nõudis elamist ühtse kogukonnana, kus kõigil on ühine vara ja kõik on vennad ning õed. 1743üritas keisrinna Jelizaveta liikumist keelustada kuid ebaõnnestunult. 18.saj II poolel jõudis siia seoses valgustusideede levikuga järgmine usuvool: ratsionalism. Põlgas pietistide vagatsemist ja seadis eesmärgiks rahva harimise. Jutlused muutusid õpetlikuks ja hakkasid andma ka praktilisi teadmisi. Esmakordselt kuifiskeeriti kirikus kehtivat ühiskonna korraldust ja pärisorjust. Johann Eisen: Ta oli Torma pastor. Töötas välja põllumajanduslikke uuendusi, tegeles puuja juurvilja kasvatusega, planeeris Saksa talupoegade asustamist baltikumi. Uuris nakkushaigusi ja võimalust neid ennetada
Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti. (Andressen 2003, lk. 66) 2.1. Pietistlik õpetus ja kasvatus Lääne-Euroopas hakkas sel ajal levima pietism (ld. Pietas – vagadus), mille keskuseks kujunes Halle ülikool. Kogu Euroopas sai tuntuks sealne professor August Hermann Francke (1663-1727) ja tema rajatud pietistlik pedagoogika. (Andressen 2003, lk. 66) 18. sajandi algul hoogsalt arenema hakanud usuvool tõi Hallest kaasa Francke pedagoogilised ideed. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinate kasvatamine. Eitati ilmalikke lõbustusi: Mängu vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli (vaestekool, ladinakool, pedagoogikum) ja koduõpetuse kaudu. Vaestekoolides kulus iga päev seitsmest tunnist kolm kuni neli usuõpetusele. Lugemise ja kirjutamise kõrval õpetati
Sajandil peaagu polnud, tihenesid kontaktid saksa kultuuriga. Seda soosis ka Venemaal kulgev läänistumisprotsess. Luteri kirki jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Vene iigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult peale Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. Kui pietism jäi rohkem kirkiuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Saksa rändkäsitöölised tõid hernhuutlikud ideed 1730. aastate algul Eestisse ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust.
kannatada) ○ luteri kirik nõrgenes (palud inimesed olid endiselt muinasusku) Usuelu ● Pietism (18. saj alguses) ○ sõnast pieta - pühadus, vagadus ○ taotleti suuremat vagadust. Püüdeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole ○ inimene pidi iga päev Piiblit lugema ○ loobuda tuli lõbustustest (baaris käimine, alkohol jms) ○ Pietistide teene - 1739. a Piibli täielik tõlge (Anton Thor Melle põhja-eesti keele alusel) ● Vennastekoguduste liikumine ehk hernhuutlus ○ kujunes Saksamaal ○ propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, s otsiaalset võrdsust ○ moodustati kogudusi ○ jutlustaja valiti võrdususe huvides endi hulgast ○ alguses olid jutlused lageda taeva all, hiljem palvemajades
aastal. Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kreuzwald, Jakobson, Hurt, Reinman ja Tõnissonki olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Ratsionalism: Teoloogilise ratsionalismi rajajaks on saksa filosoof Christian Wolff. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva valgustamine ja harimine. Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust. A. W. Hupel: Tüüringist pärit Hupel (1737 1819) oli Põltsamaa pastor (1763 1804), viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast saksakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Esimene
Suleti Tartu Ülikool Paljud Forseliuse seminari lõpetajad surnud Tartu linna hävitamine Luteri kiriku seisundi nõrgenemine (inimesed hakkavad ühte jumalat vähem uskuma) 2) pietism peamised ideed: Sõnast pieta pühadus, vagadus Taotleti suuremat vagadust religiooni sügavam sisemine tunnetamine Püüti sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole Inimene pidi iga päev lugema pühakirja Loobuda tuli lõbustustest Pietistide teene 1739 Piibli täielik tõlge põhjaeesti keele alusel Anton Thor Helle 3) vennastekoguduste liikumine peamised ideed, positiivne ja negatiivne mõju: Kujunes Saksamaal hernhuutlusena, Eestisse levis 1730.aastatel Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdust Moodustati kogudusi Valiti jutlustaja Algul lageda taeva all, hiljem palvemajad Positiivne: Suur rõhk kõlblusele Rahva neseteadvuse kasv
Saksamaal tugevnesid Prantsuse revolutsiooni käigus kriitilised hääled Vene isevalitsuse üha reaktsioonilisemaks muutuva poliitika suhtes. Tärkav natsinalism tõi kaasa erapooletu huvi vähenemsise Venemaa suhtes. Balti provintsides kestis riigipatriotism edasi. Kuid aegamisi hakkas rahvuslik liikumine Saksamaalt ka Balti provintsidesse sisse imbuma. VII KEELEMEES Pietistlike pastorate keelealased saavutused Tänu pietistide pingutustele tõlgiti kogu Piibel eesti ja läti talupojakeelde. Lätikeelne Piibel ilmus aastatel 1685-1689. Eestikeelne tõlge ilmus aastal 1739. Eestikeelne piiblitõlge oli mitme Eestimaa pastori ühistöö tulemus. Hupeli eestikeelsed tõlked ja tema eesti keele proovid Hupel oli 18. sajandi teise poole tähtsaim eesti keele uurija ja sõnavara koguja. Ta tõlkis saksa keelest eesti keeled Peter Ernst Wilde teoseid. Aitas Peterburi akadeemilise gümnaasiumi
· Tartu Ülikool suleti · Palju Forseliuse seminari lõpetajad hukkunud · Tartu linna hävitamine · Luteri kiriku seisundi nõrgenemine 2) pietism peamised ideed · Saksamaalt 18.sajandi alguses · Taotleti suuremat vagadust religiooni sügavam sisemine tunnetamine · Püüti sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole · Inimene pidi iga päev lugema pühakirja · Tuli loobuda lõbustustest · Pietistide teene 1739. aastal Piibli täielik tõlge põhja-eesti keele alusel Anton Thor Helle poolt Eesti keele kirjakeele süvendaja 3) vennastekoguduste liikumine peamised ideed, positiivne ja negatiivne mõju · Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdsust · Esimesed raamatukogud loodi palvemajade kõrvale Positiivne mõju: · Suur rõhk kõlblusele, moraalile · Rahva eneseteadvuse kasv · Võõrduti kõrtsidest
tõde), täieliku tõe printsiip ja täieliku läbinähtavuse printsiip (segaseid kirjakohti selgitavad täpsemad kirjakohad). 17. sajandi teiseks pooleks on luterlus lõpuks välja kujunenud ja reformatsioon oma lõpu saanud. 1. Pietism ja valgustusajastu. Pietismi ja valgustusajastut on võimalik vaadelda vastandlike ajastutena, mis osaliselt kattusid, kuid pietism oli neist varasem nähtus. Pietism oli saksa protestantismi vagadusliikumine 17. - 19. sajandil. Pietistide peamiseks eesmärgiks oli uuenenud inimene, kes areneb hingeliselt tänu intensiivsele suhtele Kristusega. Pietism asetab esikohale individuaalse usukogumuse. Võrreldes teispoolsust rõhutanud luterlusega väitsid pietistid, et õndsaks on võimalik saada juba siinpoolsuses. Pietistide arvates kestis reformatsoon edasi, kirik on kogu aeg uuenemise teel. Lisaks Saksamaale levib ta ka Inglismaal ja Madalmaades. Tal on ka sotsiaalsed impulsid, pietism paneb rõhku diakoonia tähtsusele.
Sajandil peaagu polnud, tihenesid kontaktid saksa kultuuriga. Seda soosis ka Venemaal kulgev läänistumisprotsess. Luteri kirki jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Vene iigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult peale Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. Kui pietism jäi rohkem kirkiuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Saksa rändkäsitöölised tõid hernhuutlikud ideed 1730. aastate algul Eestisse ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust.
o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. o Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse o Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Pietism-Saksamaalt alguse saanud usuvool. Taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.1720-30 omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Pietistide teeneks on luteri usu lähendamine rahvale. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Vennastekogudused- e. hernhuutlaste liikumine. Jõudis Eestisse Saksa rändkäsitööliste kaudu ja see võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitati kõik, mis vanadesse kommetesse tagasi kiskus. Vennastek. tõid rahva religioonile lähemale. See liikumine oli erakordselt tähtis talurahva eneseteadvuse
Põhja-Eesti talupoegade lugemisoskuse tase jäi madalaks juba enne Põhjasõja algust. 1715. aasta kirikuvisitatsioon näitas, et enne sõda asutatud koolid enam kusagil ei töötanud. Osad koolimajad olid sõjatules hävinud, mujal puudusid õpetajad. Lääne-Euroopas hakkas levima pietism, mille keskuseks kujunes Halle ülikool. Kogu euroopas sai tuntuks sealne professor A. Hermann Francke ja tema rajatud pietistlik pedagoogika. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajalikke teadmisi. Francke esitas oma pedagoogilised seisukohad 1713. aastal. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinuse kasvatamine. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust ja meelelahutust. Pietestlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Francke loodud Halle nn. vaestekoolid võeti eeskujuks ka Eestis. Kogu euroopas puudusid erialaste teadmistega õpetajad
Saksa või eesti keelne, mis tähendas seda, et oli eraldi saksa ja eesti kogudused. Eesti koguduses oli eraldi ametis pastor. Pühapäeval pidi tegema kaks jumala teenistus, saksa ja eesti keeles. Pietism: Ehk vagadusliikumine. Üksikisiku usline ärkamine ehk inviduaalne tunnetamine. Hakkasid tegutsema usuringid, mida korraldas pastor. Pietism eeldab kõrgemat haridust. Pietism levis pastorite, aadli ning linnade kodanike seas. Halle Ülikool- Tähtsaim pietistide keskus, kust saadi parimat haridust pastoritele. Tänu pietistlikute pastoritele peale Põhja sõda toimus kiireareng kõikides kirikuvaldkondades. Vennastekogudusliikumine: Hernhuutlus (Herrnhut'i kohanimejärgi) ehk vennastekogudusliikumine. Sarnane oli pietismile. Usuline inviduaalsus. Erinevus: õpetuse poolest oli lihtsam ja rahvapärasem. Õpetuse suunalt oli seotud Jeesus Kristusega. Arusaadav ja mõistetav vähese haridusega inimestele. Levis kõikides
sajandil tuli arvestada paljude mõjuteguritega: riik oli õigeusklik ja luterlus oli siin vaid sallitud usk rüütelkonnad hakkasid mõjutama kirikut, piiskoppide valimist jm 18. sajandi alguses hakkas levima pietism, mille põhieesmärgiks oli usu lähendamine rahvale, selle sügavam läbitunnetamine ja seeläbi elu kõlbelisemaks muutmine elavnes usulise kirjanduse väljaandmine 1739. a anti välja Piibli täielik eestikeelne tõlge (pietistide poolt), tõlkis Anton Thor Helle rahva hulgas muutus populaarseks vennastekoguduste e hernhuutlaste liikumine vennastekoguduste liikumise läbi loobuti vanadest uskumustest ja ristiusk võeti täiesti omaks liikumise suur laine 1730ndatel aastatel LääneEestis kohati muutus vennastekoguduste liikumine sotsiaalseks liikumiseks (võrdsuse kõne), astuti välja ka mõisa vastu 1743. a liikumine keelati keeld tühistati osaliselt 1764. a, täielik tegevusvabadus saadi tagasi 1817. a
annaabi.ee 
