Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PH arvutused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hape, naoh, 100ml, 50ml, 0033, 200ml, aktiivsustegur, 0025, 1mol, anorgaaniline, cacl, hno3, 500ml, nanoÕpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe ja ammoniaakhüdraadi lahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts. sool- või lämmastikhape Indikaatorid: Universaalindikaatorpaber – pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile. Võrrelda tekkivat värvust värviskaalaga pakendil. Fenoolftaleiin (ff) – pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane).
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, töö nr. 3 hüdrolüüs Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: Eksperimentaalne töö 3 Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50
cm = = 1,49 . 0,06714 kg H 2 O kg d) KCl moolimurru X(KCl) arvutame seosest n ( KCl) X(KCl) = . n(KCl) + n(H 2 O) 67,14 g n(H 2 O) = = 3,73 mol 18,0 g/mol 0,100 X(KCl) = = 0,0261 ehk 2,61%. 0,100 + 3,73 Näide 2.Arvutage 20% NaOH lahuse ( = 1,219 g/cm 3 ) molaarsus ja molaalsus. M(NaOH) = 40,0 g/mol. a) Molaarsuse arvutamine 1. lahendusviis: Et teame NaOH massiprotsenti, on otstarbekas võtta arvutuste aluseks lahuse kogus 100 g. 20 g 100 g lahuses on 20 g NaOH. Seega n(NaOH) = 40,0 g/mol = 0,50 mol . Järgnevalt on võimalik valida, kas teha arvutus lahuste ruumala või massi järgi
saab võrdseks soola üldkontsentratsiooniga. pH=pK + log Csool pK=–logKd Chape Nõrgast alusest ja tema soolast koosnev puhverlahus: [OH‾]=Kd·Calus Csool pH=pK + log Csool pK=–logKd Chape pH väärtus ei sõltu lahjendusest. Puhverlahuse toimemehhanism: 1. võtame etanaatpuhvri ja lisame HCl (tugev hape, dissotsieerub täielikult ioonideks). Lisandunud H+- ioonid seotakse etaanhappe koosseisu, lahuses olevate etanaat-anioonide arvelt. CH3COONa + HCl → CH3COOH + NaCl CH3COO‾ + H+ → CH3COOH 2. lisades tugevat alust NaOH, siis lahuses olevad H+-ioonid seovad lisatud (liigsed) OH-ioonid ja tekib vesi. CH3COOH + NaOH → CH3COONa + H2O H+ + OH‾ → H2O Nii kulutatakse H+-ioonid ära ja tekib tasakaal: CH3COOH ⇄ CH3COO‾ + H+
kontsentratsioonist, temperatuurist, samanimeliste ioonide olemasolust lahuses. Dissotsiatsioonimäära väärtuse alusel jaotatakse elektrolüüdid nõrkadeks ja tugevateks. Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad happed (näiteks: H2S, HNO2, HCN, HCOOH, CH3COOH) ja nõrgad alused (näiteks NH3H2O, Cu(OH)2, CH3NH2). Tugevad elektrolüüdid on enamik sooli, tugevad happed (näiteks HCl, H2SO4, HNO3) ja tugevad alused (näiteks KOH, NaOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 ). Nõrgad elektrolüüdid on lahustes osaliselt ioonide, osaliselt molekulidena. Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon on pöörduv protsess: HA H+ + A- . TÜ Füüsikalise keemia instituut 6 Keemia alused III. TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES
23. pH S = S S.-= [4* S(HCl) + 1*S(O2)] [2*S(Cl2) + 2*S(H2O)] - 0.0025M CH3COOH(a = 5%) [H+]=a*Cm=0.05*0.0025=1.25*10-4mol/l G = H TS => G = 0 => T = H/S pH= -log[H+]=-log(1.25*10-4) = 3.9 <7 12. . (S>0) 0.00055M NaOH . , , , [OH-]=Cm=0.00055mol/l ( ), . , [H+]=KH2O/[OH-]=1*10-14 /0.00055 = 1.8*10-11 mol/l ( ) . (S<0) pH= -log[H+]=-log(1.8*10-11) = 10.7 >7 , , , 24. (2) = 1,86 (2) = 0,516
Tahkete ainete c alati 1, ei arvesta. II Reaktsiooni molekulaarsus ja järk. Reakt.- järk kiiruse avaldises konts.-ide astmenäitajate summa. Reakt.-i molekulaarsus näitab reakts.-i elementaaraktist osavôtvate osakeste arvu. 1) Monomolekulaarsed reaktsioonid: osaleb 1 molekul (ainult lagunemisreakt.) H22H. 2) Bimolek: H2+I22HI. 3) Trimolek: 2SO2 + O2 2SO3. Näited: Zn + 2HClZnCl2 + H2 (II järk, trimolek., v=k=c(HCl)2; CaCO3 CaO + CO2 (0 järk, v=k); Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH (v=kc(Na2CO3), vee c on const, sest seda väga palju). * Reaktsiooni kineetika sôltub, reakt. järgust * [kI = 1/t(ln C0/Ct)]; C0 lähteainete c reakts. algul). [kII = 1/t(ln (C0-Ct)/(C0-Ct)]. III Reaktsiooni mehhanismid. Lihtreaktsioonid kulgevad ühes etapid ja lôpuni. Reakts. vôrrand vastab elementaaraktile. Liitreaktsioonid mitu etappi ja vôivad olla pöörduvad. Pöörduvad reaktsioonid: kulgevad üheaegselt môlemas suunas. N: A+B C+D;
klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on siduda HCl aurud ja veeaur. 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Töövahendid: Kippi aparaat/balloon; seisukolb korgiga; kaalud; mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter.
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat (mooli aine kohta)? (erinevad ained). 66. Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras. (erinevad ühendid). Mida pikem CH ahel, seda kõrgem sulamistemp. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. 67. Mida nimetatakse rasvade seebistamiseks? V: Kui rasvu hüdrolüüsida aluselises keskkonnas (näiteks NaOH või KOH juuresolekul), siis moodustub seep. 68. Millised toodud ühenditest on lipiidid? 69. Nimetage kaks rasvade bioloogilist funktsiooni? V: Lipiidid membraani struktuuris. Energia tootmine. 70. Joonistage rasvamolekuli üldine struktuur. 71. Miks ühinevad vette segatud taimeõli tilgad suuremateks tilkadeks? 72. Taimsete õlide hüdrogeenimisel saadakse margariin. Kas protsessi käigus: a) suureneb kaksiksidemete hulk rasvades b) väheneb kaksiksidemete hulk rasvades
. On antud suhe [H+]/[OH-], milline on iga lahuse pH suhe? Neutraalne pH=7 , happeline pH<7 aluseline pH>7 83. . Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses? Mida kõrgem on H ioonid, seda madalam on lahuse pH. pH=-logH 84. Milline on füsioloogiline pH vahemik? 6,5-8 85. On antud hapete pKa väärtused. Reastage happed nende happe tugevuse järgi. a) pKa = 7,0 b) pKa = -2,5 c) pKa = 3,8 Mida tugevam on hape, seda väiksem on tema pKa väärtus ja vastupidi. B , C ja A 65. Milline on lahuse pH (ühe ühiku täpsusega) pH=-logH=14-logOH a) 10 mM HCl H=10-2 pH=-log10-2=2 b) 10-11 M HCl H=1011 pH=-log10-11=11 c) 100 mM NaOH OH=100*10-3=0,1 pOH=-logOH=-log0,1=1 pH=14-pOH=13 66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte ning lahuse pH vahel (esitage valem)? pH = pKa + log([A-]/[AH]) 67
Puhtust võib määratleda põhiaine või lisandite kaudu. Puhtust saab iseloomustada füüsikaliste omaduste abil (tihedus, sulamistemperatuur, murdumisnäitaja), intrumentaalmeetodite abil (kromatograafia, spektroskoopia). Puhtust on raske määratleda, sest oluline on puhtus igal konreetsel juhul eraldi mingi lisand võib olla olenevalt asjaoludest kas väga oluline või täiesti ebaoluline antud analüüsi seisukohalt. Nt raskmetalli jälgede määramisel NaOH-ga peab NaOH olema väga puhas raskmetallide osas, samas nt 5% Na2CO3 sisaldus ei ole oluline. Samas nt happe-aluse tiitrimisel võib NaOH sisaldada raskmetalle, kuid naatriumkarbonaadi sisaldus peab olema võimalikult madal )alla 0.1%). Seega puhtust tuleb määrata konkreetse rakenduse seisukohalt. Puhtuse kohta on erinevaid standardeid, ACS, ISO, ASTM, tootjate klassifikatsioonid, ühtset süsteemi pole. Proovi nimetatakse puhtaks, kui see on piisavalt puhas konkreetse rakenduse jaoks. 17
järgi on happed prootoni (H+) doonorid ja alused prootoni aktseptorid. Vees vaba prootoni ei ole, sest ta on mitu suurusjärku väiksem ka kõige väiksemast aatomist, seetõttu prooton seotakse kohe vee molekuli elektronegatiivse hapniku aatomiga ja nii esineb prooton alati vees seotuna vee molekulidega, näit H(H 2O)4+. Reeglina aga kujutatakse prootonit hüdrooniumioonina (H3O+) mis on mugavam. Alused annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–). Vesi ise on väga nõrk hape ja ta ioniseerub vähesel määral: 2H2O H3O+ + OH– , siit tasakaalukonstant Kc = [H3O+] [OH–] / [H2O]2; Kc [H20]2 = [H3O+] [OH–], sest [H20]2 on ca püsiv. 25 C juures hüdroonium- ja hüdroksiidiooni kontsentratsioonid vees on võrdsed , olles 10 –7 M , siit tuleneb vee nn. ioonkorrutis Kw = [H3O+] [OH-] = 10 –14 . Hapete tugevust vees väljendatakse nende ionisatsioonikonstandiga (K a):
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
Järgmisetel katsetel proovisime hoida leegi madala ning tõstsime katseklaasi kõrgemale leegist, kuid siiski toimus kondenseerumine võrdlemisi madalal temperatuuril.Iga katsega läksime osavamaks reguleerides õige leegi suuruse ja katseklaasi kõrguse leegist.Võib-olla kui oleks katseid olnud rohkem, oleks meie vastus tulnud rohkem ligilähedasem.Kuid antud katsel on meie keemistemperatuur kõvasti madalam tegelikusest ehk viga on üpris suur. Töö nr. 6- HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö eesmärk: - HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö käik: Kuiva keduklaasi mõõta 100 cm3 1 Molaarset HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolatsiooniga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 molaarset NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti vesinikkloriidhape naatriumhüdroksiidi lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur
piirpind. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem: on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud), nt tasakaalureaktsioonis osalevad ained. Avogadro arvu suurus ja sisu: NA on osakeste arv ühe mooli kohta, mis võrdub 6,02 * l023 mo1-1. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse mõiste: Hape on osake, mis loovutab prootoneid H2SO42H++SO42-. Alus on osake, mis liidab prootoneid ja moodust vesi OH- +H+H2O. Kas aine on alus või hape oleneb partnerist, nt CH3COO(a) + H2O(h) = CH3COOH(h) + OH(a); NH4(h) + H2O(a) = H3O(h) + NH3(a). Tugevad happed ja alused on need, millede osakesed dissotseeruvad prootoniteks, hüdroksiidioonideks võimalikult täielikult, (nõrgad happed etaanhape; keskmised fosforhape; tugevad HNO3, H2SO4, HCl; nõrgad alused ammoniaagi
Elektrolüüt – esineb (vesi)lahuses ja sulas olekus ioonidena nt NaCl või H2SO4 Mittelektrolüüt – ei anna lahusesse ioone, nt glükoos või atsetoon vesilahuses Tugev elektrolüüt – lahuses täielikult ioonidena nt NaCl Nõrk elektrolüüt – pole lahuses täielikult ioniseerunud nt CH3COOH (äädikhape) Sade – tekib kahe elektrolüüdi lahuse segamisel, kui reaktsiooni produkt on vähe- või mittelahustuv Klassifikatsioon protoneerumise määra järgi: tugev hape on lahuses täielikult deprotoneerunud (HCl). Nõrk hape pole lahuses täielikult deprotoneerunud (CH3COOH). Tugev alus on lahuses täielikult protoneerunud (OH-, NaOH). Nõrk alus pole lahuses täielikult protoneerunud (NH3). Arrheniuse definitsioon (1884) – hape sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus annab veega reageerides hüdroksiidiooni. Puudus: töötab ainult vesilahuses. Bronsted-Lowry definitsioon (1923) – hape on prootoni (vesinikiooni) doonor
ioonkorrutisest, teeme mõne asenduse ja saamegi vastuse 62. Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses? Mida kõrgem on [H+], seda madalam on vastava lahuse pH ( pH = log [H+] ) 63. Milline on füsioloogiline pH vahemik? a) 6,5 8,0 64. On antud hapete pKa väärtused. Reastage happed nende happe tugevuse järgi. Kuna pKa on Ka negatiivne kümnendlogaritm, siis vastab väikesele Ka väärtusele suurem pKa väärtus ja vastupidi. Seega, mida tugevam on hape, seda väiksem on tema pKa väärtus ja mida nõrgem on hape, seda suurem on tema pKa väärtus. 65. Milline on lahuse pH (ühe ühiku täpsusega) a) 10 mM HCl pH=2 b) 1011 M HCl pH=1 c) 100 mM NaOH pH=13 pH=log[H]=14+log[OH] 66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte ning lahuse pH vahel? Puhverlahuse pH määratakse ära happe ja vastava konjugeeritud aluse suhtega. Tasakaalukonstant: Ka=[H+] [A]/[AH] pKa= log pKa, pH=pKa+log([A]/[AH]) 67
Faas on heterogeense süsteemi üks homogeennne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest s.t et faaside vahel on piirpinnad. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni määr. Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsiooni võime. pH-iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Näiteks NaOH pH on 25c juures 14,0 Naatriumfosfaadi pH on aga 12,0. Soolhappe pH on 1,0. 7) Gaas aine.mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne gaas mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma,
Mida kõrgem on [H+], seda madalam on vastava lahuse pH ( pH = log [H+] ) 63. Milline on füsioloogiline pH vahemik? a) 6,5 8,0 b) 3,8 6,0 c) 8,2 10,4 (erinevad vahemikud) 64. On antud hapete pKa väärtused. Reastage happed nende happe tugevuse järgi. a) pKa = 7,0 b) pKa = 2,5 c) pKa = 3,8 (erinevad väärtused) Kuna pKa on Ka negatiivne kümnendlogaritm, siis vastab väikesele Ka väärtusele suurem pKa väärtus ja vastupidi. Seega, mida tugevam on hape, seda väiksem on tema pKa väärtus ja mida nõrgem on hape, seda suurem on tema pKa väärtus. 65. Milline on lahuse pH (ühe ühiku täpsusega) a) 10 mM HCl pH=2 b) 1011 M HCl pH=1 c) 100 mM NaOH pH=13 (erinevad lahused) pH=log[H]=14+log[OH] 66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte ning lahuse pH vahel? Puhverlahuse pH määratakse ära happe ja vastava konjugeeritud aluse suhtega
Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, faaside vahel on piirpinnad, s.t. faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest. Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süst.) või mitte (avatud süst.). Avogadro arvuks nim. 1 moolis sisalduvate osakeste arvu NA=6,02*1023 mol. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad prootoneid ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape, oleneb partnerist 7. Gaasi ja auru mõiste: Gaas on aine, mis tavatingimustel (rõhk 1 atm ja toatemp.il 18-23 0C) esineb täielikult gaasilises olekus. Aurud on gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustel on kas vedelad ja/või tahked. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused:
Vesinikeksponent ehk pH - iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ja on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused ulatuvad reeglina 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel (1 atm ja 25°C). Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi: pH = -log[H+] => [H+] = 10-pH 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud).
lahustuvad hästi vees, väga tugevad alused (leelised) leheline, alkali, щелочь Tööstuses saadakse kloriidide vesilahuste elektrolüüsil: 2Cl- → Cl2 + 2e ANOODIL 2H2O → 2H + 2HO + - 2H+ + 2e → H2 KATOODIL Elektrolüüser peab sisaldama diafragmat (poorset vaheseina), mis takistab kloori kokkupuudet tekkiva NaOH-ga. Vastasel korral kulutatakse tekkiv NaOH ära reaktsioonis 2NaOH + Cl2 → NaCl + NaClO + H2O Javelle’i vesi pleegitusvahend (žavelli vesi) võib saada ka Cl2 juhtimisel läbi NaOH lahuse Diafragma asemel võib kasutada ka Hg-katoodi sel juhul katoodil ( - ) tekkiv Na Na+ + e- → Na (lihtaine) lahustub kohe Hg-s → Na-amalgaam, selle reageerimisel veega → NaOH (Hg vabaneb, suunatakse elektrolüüserisse tagasi)
Vesinikeksponent ehk pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ja on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused ulatuvad reeglina 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel (1 atm ja 25°C). Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi: pH = -log[H+] => [H+] = 10-pH 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................
Faas on heterogeense süsteemi üks homogeennne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest s.t et faaside vahel on piirpinnad. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni määr. Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsiooni võime. pH- iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Näiteks NaOH pH on 25*C juures 14,0, Naatriumfosfaadi pH on aga 12,0. Soolhappe pH on 1,0. 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3
Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm. *Kõrge keemiline reaktsioonivõime- ohtlikkus on uurimata. 19. Kemikaal-definitsioon Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides; 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta
Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masinvahetuste arvu määramine Kasvupinnase eemalda
(emulsioonid, kivimid, pulbrid, nt. graniit). Materjalide kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ning keskkonnast, millega nad on kokkupuutes. Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist Mikrostruktuur struktuur aatomite tasandil. Makrostruktuur näitab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Kemikaal aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides. Mineraal looduslik anorgaaniline aine. Kivim looduslike mineraalide kogum. Ainete nimetamine: · Nimi ei anna infot materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. · Valem 1. Empiirline - näitab aatomi liike, 2. Molekulvalem. · Tähtede ja nr komb. identifitseeritakse interneti või käsiraamatute abiga (nt. toidulisandid) · Nomenklatuursed nimetused Ainete tähistamine tehnilisted dokumentides: · CAS nr kemikaali registreerimise number andmebaasis Chemical Abstract Service.
h. Süsteemiks nim. isoleeritud ruumiosa. i. Avagadro arv 6,02·1023 näitab osakeste arvu 1 moolis aines. j. Hapeteks nim. ühendeid, mis vesilahustes vabastavad H + iooni. Alusteks nim. neid ühendeid, mis vesilahustes vabastavad OH iooni. Mida rohkem happed ja alused dissotseeruvad seda tugevamad nad on. Hapete ja aluste reaktsioonivõime ei ole otseselt seotud nende tugevusega. Tugev hape on nt. HCl, nõrk (COOH)2. Tugev leelis on nt. NH3 ning nõrk alus on nt. NaHCO3. k. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist [mol/l]. Seda mõõdetakse indikaatorite abil ning kasutatakse keskkonna happelisuse või aluselisuse hindamiseks. Kui pH on 7, siis on tegemist neutraalse lahusega. Mida madalam on pH seda happelisem on keskkond ning mida kõrgem on pH, seda aluselisem on keskkond
VITAMIIN B1, mg 0,43 0,3 0,33 0,6 0,66 0,51 VITAMIIN 82, mg 0,05 0,13 0,11 0,2 0,32 0,12 NIATS,EKV., mg 5 2,7 7,9 6 26,5 3 VITAMIIN B6, mg 0,08 0,35 0,33 0,36 1,38 0,17 VITAMIIN B12, µg 0 0 0 0 0 0 FOOLHAPE, µg 18 69 20 60 260 44 PANT, HAPE, mg 0,5 1,34 0,5 0,8 2,4 1,5 BIOTIIN, µg 1,9 6 7 45 21 VITAMIIN C, mg 0 0 0 0 0 TUHK, g 0,44 1,7 1,4 1,5 5,2 2,9 NAATRIUM, mg 0,4 1 2,5 0,6 2,7 380 KAALIUM, mg 150 500 360 390 1340 425
jääga sarnaseks massiks, nn "kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (nt jäätise) säilitamiseks; 3) Toiduaine-tehnoloogias kasutatakse CO 2 paljude jookide gaseerimiseks; 4) Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. CO2 st põhjustatud ohud: süsinikdioksiid kahjustab betooni, kuna moodustab niiskusega kokkupuutes happe: . Hape söövitab ka metalli. 10. Vedelas olekus käibegaaside diagrammidelt temperatuur-aururõhk saadav informatsioon (CO2, CO, CH4, C3H8, C4H10, Cl2, SO2, O2, N2). Saadav informatsioon: 1) kriitiline temperatuur; 2) küllastatud aururõhk kriistilisel temperatuuril; 3) kullastatud auru rõhk tavatemperatuuril; 4 )mahuteguri arvutamine vedelast olekust gaasilisse rõhu juures 1 atm; 1. CO2 : 1) 304,2 K; 2) 74 atm; 3) 60 atm; 4) 0,543 m3 2. CO : 1) 132,9 K; 2) 35 atm; 3) puudub; 4) 0,844 m 3 3
annaabi.ee 
