valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad. Seda kasutasid ära oskuslikult äärmuslikud liikumised. Toetuti inimeste kogenematusele ja rahulolematusele ning suudeti inimesi ära kasutada oma huvide rahuldamiseks. Ka pettumine Versailles' süsteemis oli eelduseks, sest paljud rahvad pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Üleüldiselt pettuti ka demokraatlikus riigikorralduses. Valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisiseseid võimuvõitlusi ning ebastabiilsust. See omakorda kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa ,,kõva käega" valitsuse kehtestamist. Majanduslikud raskused mängisid oma osa, sest tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abiga parandada inimeste elujärge. Kõige esimesena kehtestati Lääne-Euroopas diktatuur Itaalias. Itaalial oli Esimeses
Järsult elavnes ehitustegevus ja suurlinnasid hakkasid ilmestama pilvelõhkujad. Kuid see ei kestnud kaua ning juba 1929.aastal algas suur majanduskriis, mis oli USA-le suureks tagasilöögiks. Esimese maailmasõja järel hakkasid tekkima mitmetes euroopa riikides diktatuurid. Demokraatia ideedes hakati pettuma, sest ei suudetud lahendada mõningaid elanike probleeme. Euroopa maades hakkasid levima demokraatia kriisi nähtused. Diktatuur hakkas tekkima, sest pettuti Versaille’i süsteemis, pettuti demokraatlikus riigikorralduses, olid majanduslikud raskused ja uute kergemini suunavate rahvakihtide riigikorraldusse kaasamise mõjul. Demokraatia kriisi tingimustes hakkasid mõjuvõimu koguma demokraatiavastased liikumised. Näiteks kommunistid NSV Liidus, kelle arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja või fašistid ja natsionaalsotsialistid, kes ülistasid oma rahvust. Diktatuur erines demokraatiast üsnagi palju. Diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale
Kunst 19. Ja 20. Sajandi vahetusel. Kunst muutus MITMEKESISEMAKS: · Kuna osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. · Kuna sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. · Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste olemasolevaid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühjust. Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks -> ESTETISM · Sümbolistide meelisteemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm jne.
tähtsamate küsimuste lahendamises. Diktatuuri riigis on võim koondunud ühe isiku või partei kätte. Sellisele võimule on iseloomulikud kontroll inimeste mõttemaailma ja väljendamisvõimaluste üle, hirmu all hoidmine, ühiskonna ühtlustamine. Igati jõhker ja julm diktatuur ei pruugi kõigile meeldiv valitsemisvorm olla, aga siiski tekkis 1920ndatel ja 1930ndatel Euroopasse diktatuuri riike. Üheks selle põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. Samas olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Kuna seljataga oli väga verine ja tohutult palju inimelusid nõudev sõdadeperiood, oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Diktatuuri juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Neist mõjukamad liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine, mis lubasid
a. Otepääl Pühajärve mõisas. Mässajad suruti maha kohalekutsutud sõjaväe abil. Kolmekümnele anti 500 hoopi kadalippu, 6 saadeti sunnitööle Siberisse. · usuvahetusliikumine - 1845 massiline astumine vene õigeusku. "Keisri usku" minnes loodeti levinud kuulduse kohaselt saada maad ja vabadust teotööst. Kolme aastaga vahetas usku 60.000 inimest, eriti Saaremaal ja Pärnumaal. Võeti venepärased ristinimed (nt. Toomas=Timofei, Leenu=Jelena). Lõpuks pettuti, kuid tagasi luteri usku pöördumisele olid võimud vastu. c) Passikorralduse seadus (1863): · Peale pärisorjust oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus  väljaspool kodukohta võis viibida vaid passiga, mida väljastati vähe · Uue seadusega võis kohustused täitnud talupoeg saada 3 aastaks passi, millega sai liikumisvabaduse terves impeeriumis · Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale maa saamiseks · 20.saj
Nõukogude Liidus ja Itaalias. Diktatuuride tekke põhjused olid enamasti ühesugused. Paljud rahvad lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa kiire ühiskonna arengu ja õitsengu, kuid see jäi tulemata. Seejärel hakati nõudma diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Loomulikult aitasid diktatuuride tekkele kaasa ka diktaatorid, kes lubadsid võimule pääsedes riigi olukorda ja elujärge parandada. Saksamaal pettuti Versailles´ süsteemis, paljud rahvad pidasid Versailles´ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Itaalia pettus omakorda Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Riigisisene ebastabiilsus tõi kaasa igatsuse ''kõva käega'' valitsuse järele. Enamasti pürgisid riigi juhtideks parteide või liikumiste juhid, kes lubasid riiki aidata raskes olukorras. Fasistlikus
Diktatuurid venemaal ja saksamaal Esimene maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. Kui demokraatia langes kriisi, siis oodati diktatuuri, mis viiks majandusliku õitsengule. Pettuti demokraatias toimusid majanduslikud raskused, ning juhid (Stalin ja Hitler) oskasid lubada just vajatavat, seepärast sai ka diktatuur võimalikuks. 1933. Aastal õnnestus Hitleril tulla võimule. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- leian selles valitsemisviisis ainult ühte erinevust, nende ideoloogia oli teistsugune. NSVL-i diktatuurile pani aluse
Sb esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda 20.saj algul loodud tööerakond ehk leiboristlik partei Neid nimetati parempoolseteks. Nende arvates oli riigi kohus toetada abivajajaid=> suuremad maksud; elanike vahel ei oleks varalist eba= ümberkorraldused e reformid, sellel eesmärgil. 1920-30 Skandinaavias etteotsa. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsuses suudavad ületada majandusraskused ja poliitilise segaduse, tagada rahva heaolu. Kuna seda ei tulnud, pettuti demokraatias. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur. Mõjukamad mittedemok liikumised olid: kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik Kommunistlik:sotsialistidest välja kasvanud; tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja. Hirmuvalitsus, kõik kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Ka F ja N- hirmuvalitsemine, oma rahvuse ülistamine, vaenlased tuleks hävitada. Neil kõigil lubati avalikult tegutseda, see tõi raskeid tagajärgi, ohjad haarasid enda kätte
inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks) ja heaoluriik. · Sotsiaaldemokraatia läbivaim idee on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus. · Sotsiaaldemokraatlikud riigid Läänemere maadest: Rootsi, Norra, Soome, Taani Demokraatia ja diktatuurid · 1920ndatel ja 1930ndatel tekkis Euroopasse diktatuuriga riike. · Üheks põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. · Kriisi tekkimise põhjuseks olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Samuti oli seljataga väga verine periood täis sõdu ning seetõttu oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Demokraatia ja diktatuurid · Diktatuuride juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Mõjukamad liikumised
demokraatiasse, mis on diktatuuri vastupidine valitsusvorm ning hakati rakendama karmikäelist valitsusviisi mitmel pool Euroopas. See muutis üha enam pingelisemaks rahvusvahelise olukorra. Esimese maailmasõja tagajärjel valis enamik uusi riike demokraatliku korra. Pooldati rahvavõimu ehk demokraatiat, kus olid olemas kodanikuvabadused, kodanikuõigused ning ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kasutati rahva määravat osa. Kuid peale sõda pettuti demokraatias ning see soodustas mittedemokraatlike liikumiste teket. Lubati rahvale majanduslikku õitsengut ning hävitada karmikäeliselt rahva vaenlased. Hirmuvalitsemine oli fasistide ja natsionaalsotsialistide meelepäraseim riigijuhtimise viis, nende lipukirjas oli rahvuse ülistamine. Õnneliku elu saavutamiseks, tuli neil vaenlased hävitada. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad võimu, üheks selliseks oli Itaalia
· · · liikumise eesmärgid (lk 32). 2. Diktatuur: · diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43), · Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Tekkis, sest olid muutused ühiskonnas, nmaised said valimis õiguse, keskklass kaotas poliitilise , majandusliku mõjuvõimu. Sõja mõju, oldi harjutud karmikäelise riigivõimuga, mis oli tõhus Pettuti Versaille süsteemis, kehtestati riigipiirid, mis ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduskriis Terav riigisisene võimuvõitlus Valimiskünnise puudumine  palju erakondi oli parlamendis. · millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), · Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
Kordamisküsimused: Vene aeg 1.Võrrelge talurahvast haaranud usuvahetusliikumisi 19. saj. I ja II poolel. Usk keisrisse vallandas 1845 a. suvel Lõuna  Eestis massilise astumise Vene õigeusku. Talupojad olid veendunud, et sellega kaasneb tasuta maa, teoorjuse kaotamine ja muud hüved. Kolme aasta jooksul astus Vene õigeusku 60000 inimest. Uue tõusu elas üle ka Vennastekoguduste liikumine, mis küll sajandi teiseks pooleks rauges. Usuvahetuses aga pettuti ja 1850. ja 1860. aastatel toimus rekonversiooni liikumine, mille käigus 35000 eestlast soovis tagasi Luteri kiriku rüppe. 1850. ndatel algas ka nn. Maltsveti-liikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg. 2.Talurahva rahutused 19 saj. I poolel. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Et aga ärev meeleolu kasvas mitmel pool vastuhakuks mõisale,
rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda polnud Suurbritannia enam juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. UK muutus tööstus- ja kaubandusmaaks. 1920 algas UK majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailma majanduskriis
akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi  sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas  levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Kunsti hakati pidama ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 4. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus,
Poolaga ka pärast vaherahu sõlmimist; uus sõda Rootsiga (vallutati tagasi Ingerimaa); pärast Ivan Julma surma tõusis troonile Boriss Godunov, kes rakendas opositsiooni vastu julma poliitikat, aga toetas tavalisi mõisnikke, kes võisid tõsta talupoegade koormised mitmekordseks; 1601-1603 suur näljahäda ja katk; Vale-Dmitri I sai pärast Borissi ootamatut surma troonile (kuid temas pettuti, sest ta ei täitnud katoliku kiriku nõudmisi ega tasunud poolakatele troonile aitamise eest); 1606 puhkesid Moskvas rahutused ning Vale-Dmitri tapeti; ülestõusu üks juhte pöördus abipalvega Rootsi poole (Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui Venemaa oleks langenud Poola alla, oleks tekkinud suur slaavi riik, millele poleks Rootsi suutnud vastupanu osutada); moodustati Rootsi-
mõjutada; tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva  Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada.
Mitu ideoloogiat. Vaba ajakirjandus. Juhikultus puudub. Võim on rahvale lähedal. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Miks osad riigid suutsid jääda demokraatlikeks, teistes aga kehtestati diktatuur? Diktatuurid: Fasistlik Itaalia, Natsionaalsotsialistlik Saksamaa, Nõukogude Venemaa (vt vihikust tabelit) Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimese maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest? Diktatuurid tekkisid, kuna pettuti Versailles' süsteemis, mis kehtestas ebaõiglased riigipiirid, Ims kaotajariigid solvusid, Ims võitjad arvasid, et on vähe saanud raha ja võimu Võrde demokraatlikku Eesti Vabariiki ja autoritaarset EV kahe maailmasõja vahel! DEMOKRAATLIK EV *23. aprillil 1919 pandi kokku üldvalimiste teel moodustunud Asutav Kogu. *Asutav kogu võttis 15. juunil 1920. vastu esimese põhiseaduse. *Põhiseadus pidas silmas demokraatlikkust ja liberaalsust, laialdasi kodanikuõigusi- ja vabadusi
* Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. * Ei tohtinud olla omandit. * Tuli paastuda. * Tuli järgida päevaplaani. * Reeglina ei tohtinud kloostrist lahkuda. Kloostrisse mineku põhjused. * Mindi otsima patukahetsust. * Oli lapsest saati kasvatatud kloostrielanikuks, ehk vanemad panid. * Oli äärmiselt usklik. * Õnnetu armastus. * Mingi õnnetus, mille tagajärjel pettuti kõiges maises. 5. Miks oli kloostrielanike eluiga tunduvalt kõrgem väljaspool kloostrit elevate inimeste elueast? * Toitumine oli tervislik ja tagasihoidlik. * Normaalne töökoormus. * Eraldatus, mis tõttu epideemiad ei pääsenud ligi. * Korrapärane elu ja vähe stressi. 6. Kloostrite tähtsus. * Kirjutati ümber raamatuid ja tõlgiti raamatuid. * Kloostrite juures asusid koolid. * Teadusega tegelesid kloostrites elavad mungad.
Kuulutas välja uue kursi ehk inimnäolise sotsialismi rajamise. Vähendati tsensuuri ja lubati eraettevõtlust. Kõik toimus rahumeelselt; sellest hoolimata otsustas Nõukogude Liit sõjaliselt sekkuda. Breznev kuulutas, et sotsialismi tuleb kõikjal kaitsta (doktriin). Ametisse pandi venemeelsed liidrid ja taastati endine olukord. Balti riigid 1941 toetati kõikjal Saksa vägede edasitungi Nõukogude Liidu aladele, et venelaste võimust vabaneda ja iseseisvus taastada. Varsti pettuti, sest Lätis, Leedus ja Eestis algas Saksa okupatsioon. 1944 sakslased taandusid idast pealetungivate venelaste ees. Septembris toimus Otto Tief'i juhtimisel Eesti iseseisvuse taastamise katse. Ebaõnnestus ja uuesti algas Nõukogude Liidu okupatsioon. Pärast Stalini ühinemist Lääneriikidega Hitleri vastu, loobusid nad protestimisest Balti riikide okupeerimisega seoses. Pärast Külma sõja algust teatas USA, et ei tunnusta Balti riikide liitmist Nõukogude Liiduga
Poolaga ka pärast vaherahu sõlmimist; uus sõda Rootsiga (vallutati tagasi Ingerimaa); pärast Ivan Julma surma tõusis troonile Boriss Godunov, kes rakendas opositsiooni vastu julma poliitikat, aga toetas tavalisi mõisnikke, kes võisid tõsta talupoegade koormised mitmekordseks; 1601-1603 suur näljahäda ja katk; Vale-Dmitri I sai pärast Borissi ootamatut surma troonile (kuid temas pettuti, sest ta ei täitnud katoliku kiriku nõudmisi ega tasunud poolakatele troonile aitamise eest); 1606 puhkesid Moskvas rahutused ning Vale-Dmitri tapeti; ülestõusu üks juhte pöördus abipalvega Rootsi poole (Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu tagasitõrjumisest, sest kui Venemaa oleks langenud Poola alla, oleks tekkinud suur slaavi riik, millele poleks Rootsi suutnud
Majanduskriisi tagajärjed: Suur tööpuudus; töö kaotas kuni 30 milj inimest ning see omakorda põhjustas vaesumise, nälja ja rahulolematuse; inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, muututi passiivseks (kannataja, kõrvalt vaataja); kaupade nõudlus vähenes mistõttu ka tootmine vähenes; see andis ka tõuke diktatuuri tekkele, just nendes maades kus olid äsja oma riigi loonud, sest demokraatias pettuti (Saksamaal Hitleri võimuletuleku põhjus). Demokraat Franklin Delano Roosevelt sai 1932. aastal USA presidendiks, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Rooseveldi reformikava sai nimeks New Deal. See põhines arusaamal, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanikkonna sissetulekute suurendamist. Tähtsamad Roosevelti algatatud reformid olid järgmised: riik asus suuremas ulatuses toetama uute
peredvižnikud- Vene. tegutsenud Rändnäituste Ühingu liikmed, prop. Vene realist. Kunsti, V.pero Dagerrotüüpia on esimene laiemalt levinud fotomenetlus, mida esitleti 1839. aastal IMPRESSIONISM 1860 Sai alguse Claude Monetist, nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, valgus ja selle muutumine, igapäevased teemad, ei segatud värve palju, ei lasknud värvikihtidel kuivada EESTIS Ants Laikmaa POSTIMPRESSIONISM 19.saj lõpp pettuti eelnevas impressionismis, sest see ei peegeldanud tegelikust/ ei saa pidada stiiliks, sest kõik postimpressionistid olid erinevad KUNstinikud: Vincent van Gogh- maastik, lilled, talupojad, autoportreed, hoogsad pintslitõmbed, intensiivsed värvid „tähistaevas“/ Paul Gauguin: eksootika,ei kasutanud tsentralperskpektiivi, puhas värv suurel pinnal, hingeline, vaimne sõnum „kollane kristus“ „naine lillega“ / P
1) Seal asusid koolid. 2) Kirjutati ümber raamatuid, dokumente, tõlgiti neid. 3) Raviti haigeid ja segati rohtusid. 4) Anti öömaja palveränduritele ja reisijatele. 5) Kandsid hoolt orbude, vaeste ja vanade eest. Kloostrisse mindi, et: 1) Olla jumalale lähemal ja saada taevasse 2) Olid lapsest peale kloostrisse määratud 3) Mingi õnnetus, mille tagajärjel pettuti kõiges maises 4) Mindi otsima patukahetsust 5) Õnnetu armastus 6) Läksid inimesed, kes olid näinud ilmutust 7) Aadlike seas oli komme minna kloostrisse surema, see oli justkui vanadekodu. 5. Katarid ja albilased. (lk 178) Üks liikumine pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks. Selle seisukoha pooldajaid nimetati katariteks (saksa keele vahendusel tuleb kreeka keelsest sõnast ,,katharos"
a. Otepääl Pühajärve mõisas. Mässajad suruti maha kohalekutsutud sõjaväe abil. Kolmekümnele anti 500 hoopi kadalippu, 6 saadeti sunnitööle Siberisse. · usuvahetusliikumine - 1845 massiline astumine vene õigeusku. "Keisri usku" minnes loodeti levinud kuulduse kohaselt saada maad ja vabadust teotööst. Kolme aastaga vahetas usku 60.000 inimest, eriti Saaremaal ja Pärnumaal. Võeti venepärased ristinimed (nt. Toomas=Timofei, Leenu=Jelena). Lõpuks pettuti, kuid tagasi luteri usku pöördumisele olid võimud vastu. c) Passikorralduse seadus (1863): · Peale pärisorjust oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus  väljaspool kodukohta võis viibida vaid passiga, mida väljastati vähe · Uue seadusega võis kohustused täitnud talupoeg saada 3 aastaks passi, millega sai liikumisvabaduse terves impeeriumis · Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale maa saamiseks · 20.saj
hirmu all ( fasism, natsionaalsotsialism, kommunism) · muutused ühiskonnas. Kuna tähtsamaks muutusid hoopis töölisklass, mitte enam keskklass ning valmis õiguse said ka naised, siis valijaskond suurenes. Diktaatorid said aga nende rahulolematust edukalt ära kasutada · sõja mõju. Rahvas oli harjunud karmikäelisusega ning isegi rahuajal soovisid kindla käe all olla. · pettumine Versailles süsteemis. Pettuti selles rahulepingus, sest peale sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Sp leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. · majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid reparatsioonimaksud, kiire inflaktsioon(sularaha väärtuse langus) või tooraineallikate kadumine(eelkõige asumaade loovutamise tõttu). See majanduskriis röövis inimestelt usu paremasse
* Saksamaa loovutas alasid Belgiale, Taanile ning uutele riikidele * Saksamaa kaotas oma kolooniad * Saksamaal ei tohtinud olla raskerelvastust, allveelaevu ega õhuväge * Saksamaa pidi kaotama sõjaväekohustuse ning piirama jalaväge 100 000 mehele * Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsioone * Reini jõe piirkond kuulutati demilitariseeritud tsooniks. DIKTATUURID EUROOPAS Et Esimesele maailmasõjale ei järgnenud kohest poliitilist ja majanduslikku heaolu, pettuti mitmel pool demokraatias. Seda võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised. Diktatuuride tekkele aitasid kaasa mitmed sõjajärgsed tegurid: Uute, kergemini suunatavate ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse ellu, uued suured valijate rühmad. Pettumine Versailles' süsteemis Pettumine demokraatlikus riigikorralduses Majanduslikud raskused, mis lubati heastada Itaalia
sümbolina Nevski katedraal ning asutati Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster, mis ehitati eestlaste vana hiie kohapeale. Ulatuslikult soodustati eestlaste siirdumist õigeusku, mis osalt ka õnnestus. Kõige suuremat kahju kannatas rahvaharidus, kus nõuti vene-keelset õpet alates ja emakeele kasutamine oli keelatud kogu koolis sh. vahetundides. Kirjaoskajate hulk langes 80%-ni koguelanikkonnast. Venestamise pealetung tekitas Eesti ühiskonnas peataoleku ja segaduse. Sügavalt pettuti Vene riigivõimus. Rahvusliku liikumise hoog rauges ja paljud ärkamisaja tegelased muutsid omi vaateid vastavalt muutunud oludele. Mõned eestlased sh. Jannseni poeg Harri Jannsen nägi uusi võimalusi liitudes rohkem balti-saksa omavalitsustegelastega, teised jällegi nägid venestuses positiivseid jooni, nagu Jakob Kõrv ja Ado Grenzstein. Viimane läks oma kirjutistes isegi niikaugele et kirjutas: „rahvas võib kaduda, kui rahval on hea elada“.
Hobbes- peaaegu absoluutne loovutamine (valitsejale absoluutne võim), maksude kehtestamise õigus. Locke  usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud kujul (liberaal). 18.-19. sajandi monarhiaideed. Loobumine Jumaliku võimu ideest  rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule. Praktilised argumendid monarhia kasuks- ülivooruslik valitseja, ühiste huvede kaitse. 19.sajandi algul pettuti Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad : monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. Kuni I MS  liberaalse monarhia idee vs vabariiklikud, sotsiaalsed ideed. Alternatiiv I : rahvavalitsus Keskajal olematu ideoloogia, hakkas laiemalt levima 17. sajandil seoses Inglise kodusõjaga. Sõjaväe radikaalsem nõusoleks  alamate nõusolek on fundamentaalne ; universaalne valimisõigus (s.t. Kõikidele meestele valimisõigus, kui seda pole siis tegu
annaabi.ee 
