valmistasin salati. 28.11 Kell 14.00 oli tuleohtutuskoolitus. Räägiti kuidas tuleb käituda ja miga teha ohu olukorras. Töö algas kell 15.00. Lõikasin puuvilju ja paigutasin vaagnatele : greipi, apelsine. Paigutasin komme vaagnatele. Panin jogurteid kaussidesse. Tegin hommikusöögile salati : Lõikasin paprikat, tomateid, hapukurki, sinki, segasin riivitud juustu sisse, segasin ja hiljem paigutasin saiad vaagnatele ja salati peale. Puhastasin lõhe, pesin põrandaid ja koristasin lauda. 29.11.13 Töö hakas kell 9.00 Õpetati kuidas lõigata õigesti. Lõikasin lõhe ja nokkisin luid välja. Saan paremini hakama kohustustega, orienteerun köögis, tean kus miski asub. Tegin salati : lõikasin jääsalatit, kurgi, tomatit, paprikat, maitsestasin ja segasin. Lõikasin borsi jaoks, sinki, vorsti, salaamit, hapukurke. Lõikasin salati jaoks kanafileed ja hiljem lisasin hapukoort ja majoneesi ja segasin (riisi kanafilee salat) 30.11
segasin klaaspulgaga. Tekkinud sademe tsentrifuugisin ning kontrollisin sadestumise täielikkust. Selleks lisasin tsentrifugaadile mõne tilga 2M HCl. Tekkis hägu, seega polnud sadestumie täielik. Lisasin veel mõned tilgad HCl, segasin ning tsentrifuugisin uuesti. Peale teist tsentrifuugimist ei tekkinud lahuses hägu. Eraldasin tsentrifugaadi sademest ning säilitasin selle edasiseks analüüsiks. Pesin kloriidide sadet külma soolhappelise veega. Pesuvee valmistamiseks võtsin 10 mL destilleeritud vett ning lisasin sellele 3 tilka konts. HCl. Pesemiseks lisasin sademele 2 mL pesuvett, segasin ning tsentrifuugisin. Sadet pesin kolm korda. Järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest on oluline selleks, et need ei hakkaks segama I rühma katioonide tõestamist. Pestes sooja veega, hakkab PbCl2 sade lahustuma, seega on vajalik pesemine külma veega.
Jälgisin oma tarbimist ühe päeva vältel (22.09.2012). Analüüsi eesmärgiks oli teada saada, kui palju ja mida ühe päeva jooksul kasutan ning, et hiljem teha tarbimisharjumustest kokkuvõte, kas saaksin teha muutusi, et säästa rohkem loodusvarasid ning tekitada vähem jäätmeid. Mida kasutasin ? Kuidas, mis otstarbel ja kui palju kasutasin ? Vesi - Pesin hambaid kaks korda, mõlemal korral kulus kaks klaasi vett - Wc-d kasutasin 4 korda ( iga veetõmme kulutab 8 l vett), igakord kulus vett ka kätepesule - Tass teed - Pesin nõusid jooksva vee all
P4.2 Analüüsi käik IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Kuna lahusest puudusid eelmiste rühmade katioonid, siis lisasin 5 tilgale alglahusele 5 tilka NH4Cl lahust, leelistasin 2M NH3H2O lahusega, kuni ammoniaagi lõhn jäi peale loksutamist püsima. Lisasin 4 tilka (NH4)2CO3 lahust ja soojendasin veevannis 80 oC juures 3 minutit. Tsentrifuugisin tekkinud valge BaCO3 ja CaCO3 sademe ja kontrollisin sadestumise täielikkust. Tsentrifugaadi jätsin V rühma katioonide analüüsiks. Pesin karbonaatide sadet ammooniumpuhverlahusega ning lahustasin selle 2M äädikhappes ja tõestsin lahusest Ba2+ ja Ca2+-ioonid. Ba2+- ioonide tõestamine ja eraldamine Lisasin 4 tilgale lahusele 3 tilka K2CrO4 lahust. Tekkis kollane BaCrO4 sade, mis tõestas Ba2+- ioonide olemasolu lahuses. Ba2+ + CrO42- BaCrO4 BaCrO4 sade ei lahustu äädikhappe toimel, aga reageerib lahjendatud HCl lahusega. 2 BaCrO4 + 2 H+ 2 Ba2+ + Cr2O72- + H2O
1.1 Ettevalmistustööd: 1.1.1 joonistasin kavandi maleruutkirjas (Hein, 1995) 1.1.2 tegin kindlaks materjali vajaduse - vaja läheb 300g Baby Soft lõnga ja 4,5mm vardaid. 1.2 Töö käik Lõin vardale 90 silma. Kudusin 10 silma parempidises koes ja 10 pahempidises koes ja nii kudusin 11 rida ja siis vahetasin kudet. Kudusin 72 cm. Teki äärtesse heelgeldasin 2 ringi kinnissilmustega, mille peale heegeldasin pikoo. Lõpuks viimistlesin teki (ajasin lõngaotsad ja pesin). 1. BEEBI SOKK 2.1 Ettevalmistustööd: 2.1.1 Otsisin Google'st beebi soki, mille järgi joonistasin oma töö kavandi (Drops Design, 2010); 2.1.2 otsisin soki lõiked, mis vastavad beebi suurusele; 2.1.3 tegin kindlaks materjali vajaduse - vaja läheb 150g-st Baby Soft lõngast 40 g ning 3mm vardaid 5 tükki; 2.2 Töö käik Lõin varrastele 40 silmust, igale vardale 10 silmust ning kudusin 1:1 soonikkoes 5cm ; siis alustasin soki kanna kudumist
Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, , suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Et läbiviidav töö hästi õnnestuks, pesin kõik katseklaasid kraaniveega ja pudeliharjaga üle, lisaks loputasin katseklaasid ka veel destilleeritud veega üle. Nii pesin katseklaase enne esimest katset ja enne teist katset ning ka lõpus, kui töö oli tehtud. Katse 1- Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Jagasin 8 katseklaasi neljaks paariks.Kirjutasin katseklaasidele markeriga märgised peale, et neid mitte segi ajada. Ühes katseklaasis igast paarist oli väävelhappelahus, teises
tilkhaaval 2M HCl lahust ja segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugisin ja tsentrifugaadist kontrollisin peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Tekkis hägu, seega polnud sadenemine täielik. Lisasin veel mõned tilgad HCl, segasin, tsentrifuugisin. Sadestumine oli täielik, seega võtsin tsentrifugaadi pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl). Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Pesuveele lisasin HCl selleks, et vältida lahusesse jäänud järgnevate rühmade katioonide hüdrolüüsi. Hüdrolüüsi toimumisel jääksid I rühma kloriididega koos sademesse ka aluselised soolad.
koorimine ja tükeldamine. Samuti tegelesin praktika perioodil toiduainetest pooltoodete valmistamisega lihast, kalast ja köögiviljadest. Kuumtöötlemisvõtetest kasutasin praktikaperioodil keetmist, praadimist, hautamist, grillimist, aurutamist, küpsetamist ja friipraadimist ehk frittimist. Roaliikidest sain valmistada suppe, pearoogi, salateid, desserte, suupisteid, kastmeid. Konkreetsed tegevused Toiduainete eeltöötlemine: pesin köögivilju. Koorisin porgandeid, kurke, kaalikat jms. Hakkisin salatite jaoks erinevaid köögivilju. Puhastasin kala: soomuste ja sisikonna eraldamine. Liha- eemaldasin konte (vajadusel) puhastasin liha kelmetest. Pesin, koorisin ja tükeldasin puuvilju. Pooltoodete valmistamine: segasin hakkmassi kotleti jaoks, vormisin, maitsestasin; tampisin ja täitsin täidisega loomaliha, et valmistada loomaliharulle; lõikasin, vasardasin, maitsestasin ning
Valget riiet pleegitada 3%-lise Juuksevärv vesinikülihapendiga või päikesepaistel. PS! Eemaldub väga raskelt. PRAKTIKA: Tegin kodus nende juhendite järgi puhtaks ketsupi, sokolaadi ja närimiskummi pleki. 1. Ketsupi pleki puhul leotasin seda 5 tundi läbipaistva nõudepesuvahendiga. Seejärel loputasin käsitsi ära ja põhjusel, et plekk polnud täielikult kadunud, kordasin nõudepesuvedelikuga leotamist ning mõne aja pärast pesin pesumasinas. Kuivatasin, triikisin ja lõpptulemus jäi puhas. 2. Sokolaadi pleki puhul eemaldasin lahtised tükid selle ümbert ja kasutasin samuti läbipaistvat nõudepesuvedelikku leotamiseks. Lasin mõned tunnid kilekoti sees seista ning loputasin veega. Plekk ei olnud eemaldunud, kasutasin gaseeritud vett nagu juhendis näidatud. Lõpptulemus jäi mingil määral õrnalt plekiline. 3
Külm soolhappeline vesi hapustab lahuse, lisab prootoneid ning koristab teised katioonid lahusest. Pb2+ -ioonide tõestamine Pestud sademele lisasin 2 ml destilleeritud vett, segasin ja soojendasin ca 5 minutit keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt 1 minuti, sest pliikloriidi sade lahustub soojas vees. Kandsin tsentrifugaadi pipetiga teise katseklaasi ning tilgutasin seda mõned tilgad kolme katseklaasi. Viisin läbi kolm plii-ioonide tõestusreaktsiooni, mis kõik õnnestusid. Pesin järelejäänud kloriidide sadet mitu korda kuuma dest. veega, kuni enam Pb2+ ioonid ei tõestunud pesuvees. Hg2+ -ioonide tõestamine Lisasin vähesele järelejäänud sademele 7 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ning segasin. Põhja tekkis hallikasmust sade, sest eraldusid valge elavhõbeamiidkloriid ning metalne elavhõbe. Ag+ -ioonide tõestamine Tsentrifuugisin ning eraldasin tsentrifugaadi pipetiga. Viisin läbi kõik kolm tõestusreaktsiooni, millest ei õnnestunud ükski
peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse, mida mina tegingi. 5. Edasi võtsin tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat valasin kraanikaussi (teiste rühmade katioone ei olnud). 7. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisatakse 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl) 8. Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Kui lahuses teiste rühmade katioone pole, piisab ühekordsest pesemisest, muidu pestakse kolm korda. Miks on vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest? Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks
Lühihäälduse korral jälgime liigutuse kergust ja kiirust (et s ei kostaks liiga pika ja tugevana). Samas tuleb vältida ka helilisust. Suhteliselt palju vigu esineb ka s hääldamisel, sest selle õigehääldus nõuab keele täpset asendit. Eesti keeles on s helitu (Näide 2), kuid vokaalide vahel muutub ta poolheliliseks (Näide 3). Hääldamisel vokaali kõrval tuleb jälgida, et vokaali ei hääldataks kinnise suuga. Näide 2. sügis, samuti, suvi Näide 3. tasa, kased, pesin S hääldamise hõlbustamiseks tuleks teha harjutusi keele liikuvuse ja õige asendi (püsivuse) parandamiseks. 3. Harjutused 3.1 S esimeses vältes Salamahti saabunud lumesadu muutis sõidukijuhid segaseks. 3.2 S teises vältes Kassiir võttis kassast kahelisi. 3.3 S kolmandas vältes Kasse taga ajanud Sass peletas loomad linnupessa. 3.4 S kõigis kolmes vältes korraga Kas sina tunned seda sassis juustega kassiarmastajat, kes enne seal passis?
Mereteemaline kirjand Kunagi, kui ma läksin paadiga merele kalu püüdma, juhtus üks huvitav lugu: Hommikul, kui üles ärkasin, tundus tulevat tavaline suvepäev. Ma käisin söömas, pesin hambad puhtaks ja läksin õue. Lõuna ajal tuli isa mu juurde ja tegi ettepaneku minna paadiga sõitma. Esialgu ma kahtlesin, kas minna, sest väljas oli üsna tuuline, aga päike paistis ja olin nõus minema. Hakkasime paadi juurde minema ja muidugi võtsime süüa ka kaasa. Nägin, et isa pani millegipärast vihmausse ka kaasa, aga ma ei teadnud, miks. Paat oli umbes 0.5 kilomeetrit läbi kadakase karjamaa minnes. Liikusime aeglaselt, sest pidime jälgima, et rästikuid poleks
Liiva-soola segu (10g) Destileeritud vesi Töökäik KOLV #5 (vist. unustasin endale kirjutada) Lahustasin koonilises kolvis olev liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisasin segule 50cm3 distileeritud vett. Segasin lahust klaaspulgaga. Saadud lahus filtreerisin läbi filtripaberi keeduklaasi. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisasin koonilises kolvis olevale jäägile 50cm3 distileeritud vet ja filtreerisin läbi sama filtripaberi keeduklaasi. Kordasin need samme veel 2 korda. Pesin filtri pärast neljandat filtrimist distileeritud veega, et viia filtrile jäänud sool lahusesse. Selge filtraat valasin keeduklaasist mõõtesilidrisse ja seejärel täitsin mõõtesilinder 250cm 3-ni distileeritud veega (lisasin ~50cm3 vett). Segasin läbi lahust mõõtesilindrist keeduklaasi mitmel korral valades. Areomeetri abil määrasin lahuse tihedus. Töö analüüs ja arvutus 1. Saadud tihedust ei olnud tabelis. Kasutasin lineaarset interpoleerimist.
jahutasin seda veevannis. Pärast äädikhappe anhüdriidi lisamist kuumutasin kolbi veevannis seni, kuni HCl eraldumine lakkas. Selle tegin kindlaks indikaatoriga. Reaktsioonisegu jahutasin ja valasin keeduklaasi umbes 100ml jäävee segusse. Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisasin portsjoni 10%-list soolhapet ( valge tahke osa lahustus). Benseenikihi eraldasin jaotuslehtris ja veekihti ekstraheerisin kaks korda eetriga (2x 20ml). Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pesin veega, 10%-lise NaOH lahusega, uuesti veega ja kuivatasin veevaba naatriumsulfaadiga. Solvendid eraldasin rotaatoriga ja kaalusin järelejäänud lahuse. II etapp: Bensaalatseetofenoon C 6 H 5 CHO + CH 3 COC 6 H 5 C 6 H 5 CH = CHCOC 6 H 5 + H 2 O 2,8 g NaOH lahustasin 25ml vee ja 15ml etanooli segus, kolbi jahutasin. Seejärel lisasin kolbi 6,4ml atsetofenooni, segasin ja lisasin ka 5,4 ml bensaldehüüdi. Reaktsioonisegu temperatuuri hoidsin ~25 °C juures ligikaudu kaks tundi
TAA-d ning keetsin veel vesivannis. Sadenesid mustad sulfiidid, mis jällegi kinnitasid kahtlust, et tegemist on raua-ioonidega. Tsentrifuugisin. III rühma katioonid sadestatud, hapestasin tsentrifugaadi ning keetsin sulfiidide eraldamiseks. Lisasin ammooniumkloriidi ning ammoniaakhüdraati. Lisasin ammooniumkarbonaadi mõned tilgad ja soojendasin 2 minutit. Tekkis valge karbonaatide sade, mis sai olla ainult CaCO3, kuna Ba2+ -ioonid olin varem välistanud. Tsentrifuugisin sademe pesin seda vähese dest.veega. Lahustasin äädikhappes ja tõestasin Ca2+ -ioonid, lisades ammoniaakhüdraati ja mõne tilga ammooniumoksalaati. Tekkis hägune Ca(COO)2 sade Ca2+ + (COO)22- Ca(COO)2 Anioonide tõestamine Alustuseks võtsin ca 4 ml analüüsitavat lahust ning lisasin 4ml Na2CO3 lahust (katioonide ära koristamiseks), keetsin vesivannil, lisasin tahket naatriumkarbonaati ning keetsin veel veidi. Seejärel tsentrifuugisin. Tsentrifugaadist sai hakata määrama, kas anioonil on
0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4. Pesin koonilise kolvi hoolikalt kraaniveega ja loputasin destilleeritud veega. Kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületanud 0,10...0,15 mL. B ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100mL uuritavat vett, lisasin 5mL puhverlahust ning natukene indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. 2. Seadsin töökorda büretti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt
3. Töö käik. Esmalt valasin koonilisse kolbi 50 cm3 destileeritud vett ja loksutasin segu, et soola lahustuvus vees oleks maksimaalne. Siis aestasin lehtri keeduklaasi üeale. Lehtrisse anin filterpaberi ja niisutasin seda, et ta liibuks täielikult lehtri seinale. Valsin segu mööda klaaspulka läbi lehtri keeduklaasi niikaua kuni koonilisse kolbi jäi alles ainult liiv, korraga täitsin filtirist 3/4. Kordasin 2 korda eelnevat sammu. Peale kolmandat korda pesin filtri, valades filtrisse 50 cm3 destileeritud vett, et saada kätte kogu sool mis võis jääda filtrisse. Siis valasin filtraadi keeduklaasist mõõtesilindrisse ja täitsin ülejäenud osa destileeritud veega, kuni 250 cm3-ni. Segasin lahuse hoolikalt, keerates mõõtesildrit mitu korda ringi. Seejärel mõõtsin areomeetriga saadud lahuse tiheduse. Mõõtmisel pidi jälgima et areomeeter ei puutuks mõõtesilindri seina. Kui mõõtmed on
filtri põhja, mis oleks võinud kergesti puruneda. Filtrist täitsin ¾ ning klaaspulga tõstsin kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Samas jälgisin, et suurem kogus liiva filtrile ei satuks, mis oleks võinud filtri ummistada ja oluliselt filtrimist aeglustada. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 40ml destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis paar korda vähese destilleeritud veega (15 ml), samas jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrisin läbi sama filtri koonilisse kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtri destilleeritud veega ja lasin ta lõpuks tühjaks tilkuda. Keeduklaasis oleva liiva loputasin kraaniveega ning panin liivakogumisnõusse. Seejärel valasin lahuse keeduklaasist mõõtesilidrisse. Lisasin
2 2 3,5 1,3 3 3 5 1,5 Neljandas kolvis oli kontrolllahus. Kolvid täitsin peaaegu mõõtjooneni foonilahusega. Igasse kolbi lisasin 0,3-0,5 g naatriumsulfiti lahustunud hapniku redutseerimiseks ja 0,5 ml 0,5 % zelatiini lahust maksimumide tekke vältimiseks. Seejärel täitsin kolvid foonilahusega mõõtjooneni, loksutasime ja jätsin 15 min seisma. Seejärel pesin elektrolüüseri analüseeritava lahusega, täitsin selle nii, et lahuse pind oleks 10-15 mm tilkelektroodist kõrgemal. Mõõtsin voolu sõltuvust pingevahe muudusest. Difusioonivoolu tugevuse, mis iseloomustab elektroodil kulgeva protsessi, ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel tasakaalu olukorras on lineaarne seos: Id = kC kus Id difusiooni piirvoolu tugevus, k Ilkovitsi konstant, C depolarisaatori kontsentratsioon.
1. Töö eesmärk. Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid ja mõõteseadmed : 2 koonilist kolvi (250 cm3), 2 püretti (25 cm3), pipett (10 cm3). Kemikaalid : NaOH 1. teadaoleva molaasusega (0,1000 M) ja 2. Segul mille molaarsus tuleb leida, HCl molaarsus tuleb leida, indikaatorid - feoolftaleiin ja metüülpunane. 3. Töö käik. A) Pesin töövahendid destileeritud veega. Pipeti loputasin läbi soolhappelahusega. Mõõdan pipetiga 10 cm3 HCl ja tühjendasin pipeti ühte koonilisse kolbi. Lisan kolbi 3-4 tilka fenoolftaleiini. Valan NaOH püretti täis kuni 0-jooneni. Hakkan vaikselt lisama NaOH-d kolbi nii kaua kuni segu muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks, sel juhul on hape neutraliseeritud. Loen büretilt palju leelist lisasin. Puhastan kolvi destileeritud veega. Kordan
gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0 -10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis oli täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja pesin hoolikalt destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ning kontrollisin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstsin ühe büretiharu teisest 15 - 20 cm kõrgemale ning jälgisin paar minutit, kas vee nivoo püsis paigal. Kui nivoo ei muutunud, oli katseseade hermeetiline ja võis alustada katset. Vastasel juhul kontrollisin ja proovisin uuesti. Katse: Võtsin metalli paberist välja ning mähkisin filterpaberisse (mitte väga
1946. aastal käisin ma Räpinas leeris. Tollel ajal oli leerikursus kolm nädalat pikk. Kui ma ühel laupäeval koju läksin, tulid teise talu uusmaa saajad ja miilits ning käskisid keldrist piimanõud ja muu kraam välja viia. Siis nägin, et nendega koos oli üks võõras mees. Talle löödi püssiga ja pandi keldrisse luku taha. Venelane tahtis ta maha lasta, aga miilits ei lubanud, vaid ütles:,, Kui lased, saad ise ka." Mina pesin aita, üks venelane jäeti keldriust valvama. Ta istus kaevuäärel nii, et nägi keldri ust. Kui olin pesemise lõpetanud, läksin nurga taha pesuvett viskama. Nägin, et mehel, kes oli keldris luku taga, oli aken eest võetud ja viipas mulle käega. Mina näitasin vastu, et tule. Natukese aja pärast tuli naabritüdruk ja ütles, et mis teie juures toimub, üks mees hüppas üle aia ja jooksis metsa poole. Mina ütlesin:,, Siis ta läks!" Ei läinud palju aega, kui Rasina poolt tuli üks
ehkki kauaks ajaks köitma jäi üks neiu. Kolmteist küünalt Abielumees kohtab noort tema auks tol õhtul põles, neiut, kes oli rikkumata, ilus, kolmteist veetlev ja tal tekkis soov lapseaastat helkis muutuda paremaks rinnasõles. inimeseks. Kõike, mis tast hoovas, kõike imetlesin, nagu miskit halvast ennast puhtaks pesin. Oli hea, et tundsin siis ja tunnen üha: midagi siin ilmas ikka on veel püha. Luuletuses puudub vabavärss Luuletus on 4 salmiline, igas salmis 2 värssi Tegu on süliriimiga Riimiskeemiks on aabbccdd Ühes reas on umbes 11 silpi KELDRIKAKAND Keldrikakand kena kakand, Kakand on nagu keldris söönd ja keldris kakand. nõukogudeaegne inimene,
Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Eesmärk Mg metalltükki massi uurimine. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, Mg metallitükk (Nr 362). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik: Ettevalmistus Eemaldasin katseklaaasi seadest ja pesin seda destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kürgusele nii, et vee tasemed mõlemates büretides oleksid ühel kõrgusel ning büretide keskel. Tõstsin ühe büreti ~20cm kõrgemale. Mõne minutite jooksul vee tase ei muutunud, mis tähendab, et korkid ja voolikud olid korras ja seade oli hermeetiline. Panin büretid ühele tasemele nin eemaldasin katseklaasi. Katse: Valisin endale metalltükk paberis (Nr 362). Võttsin metalltükki paberist välja ja mahkisin filterpaberisse
· Moodustusid kristallid. · Eemaldasin püstjahuti, edasiseks jahutamiseks asetasin kolvi jäävanni. · Valmistasin aine pesemiseks lahuse 1:1 vesi/etanool, mille panin ka jäävanni. · Valasin kristallid koos lahusega klaasfiltrile, spaatli abil tõstsin ka kolbi jäänud kristallid filtrile, loputasin kolvi pesulahusega, saades nii kätte ka kolvi seinale jäänud kristallid ja valasin filtrile. · Lülitasin sisse vaakumi. · Pesin kristalle veel 2 korda külma lahusega, pesemise ajaks võtsin vaakumi välja. · Panin saadud aine petri tassile kuivama. · Kaalusin aine (eelnevalt oli kaalutud tühi petri tass). · Määrasin sulamistemperatuuri kapilaarmeetodil. · Peenestasin kuiva aine pulbriks. · Täitsin kapillaari tihedalt u 3 mm ulatuses lastes kapilaaril kinnine ots ees läbi klaastoru kukkuda. · Asetasin kapilaari vastavasse apparaati ja umbes 20° enne eeldatavat
· Panin valmis 4 plastiklehtrit ja voltisin vajalikus suuruses filterpaberid ning võtsin 4 puhast ja kuiva katseklaasi, millele tegin vastavad märgised. · Pärast sademe põhja settimist, filtrisin proovid kuivadesse katseklaasidesse ja kontrollisin, et filtrides sadet puhtasse katseklaasi ei läinud minu katseklaasid jäid selgeks. · Järgnevalt valisin spektofotomeetrilt vajamineva lainepikkuse 280 nm (D 20) ja pesin ära 1 cm läbimõõduga kvartsküveti. Ettevaatlikult kallasin proovi kvartsküvetti ja panin selle spektofotomeetrisse. Nii tegin ka ülejäänud kolme prooviga ja sain järgmised tulemused: Proov Optiline tihedus Türosiini Ajahetk (s) (ABS) kontsentratsioon (mg/mL) 0-proov 0,454 0,0780 30
13.Pakendamine 7 min Paber,ka st 14. Väljastamine 7 15 min TOOTMISHÜGIEEN Kui toode kukkus maha siis öeldi ,et ma viskaks seda ära prügikasti.Lauad lasime lihtsalt märja lapiga üle ning põrandad pühkisime ära ning koristaja pesi. Iseenda hügieen: Hoidsin oma riided puhtana, juuksed olid kinni ning mütsi all ja käed pesin ennem pagariruumi minekut ilusti puhtaks ja desinfitseerisin ära. 8 SEADMED JA TÖÖVAHENDID Taigna pritsimismasin Et tainast saaks paremini vormidesse kaaluda Mikser Vahukoore mikserdamiseks Ahi Toodete küpsetamiseks Kaal Toodete ja toorainete kaalumiseks
Professor peab tema suhtumist enneolematult tänamatuks ja lahkub maruvihasena. Samal õhtul võitleb Higgins vastakate tunnetega. Ta kujutleb, kuidas Eliza ei saa temata hakkama ja ilmub varem või hiljem tema ukse taha vabandama. Aga kujutletav kahjurõõm ei lämmata igatsust. Higgins kuulab nukralt lindistust nende esimesest kohtumisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ning jätkab poolelijäänud lauset endise kokni-aksendiga: ,, Ma põle räpane! Pesin näu ja kääd puhtaks ennegu siia tulin..." Oma arvamus: See oli üsna põnev muusikal. Näitlejad mõngisid oma osasid koralikult ja muusikat oli ka hea kuulata. Ma olen seda telekas ka ennem näinud, kuid muusikalina otse laval oli seda parem vaadata. Minu arvates oli see muusikal seda vaatamis väärt ja võib-olla läheks seda isegi teine kordki vaatama.
Sisekruviku kõigutamine mõõtmisel 6. Keerasin kinni trumli kinnituskruvi ja võtsin mõõteriista detailist välja. Võtsin kruviku lugemi. Saadud lugem tuli liita valitud mõõtekomplekti vähimale mõõtepiirile. Pikendusvarraste pikkuste summat ei arvutata, kuigi see on võimalik. 7. Detaili siseläbimõõtu mõõtsin kahes ristuvas sihis, igat mõõtu kolm korda ja kandsin mõõtetulemused tabelisse. 8. Peale mõõtmisi võtsin sisekruviku lahti, pesin mõõtotsakuid ja puudutud pindu aviobensiiniga, määrisin kergelt korrosioonivastase määrdega ja panin mõõteriista karpi. 9. Tegin vajalikud arvutused ja järeldused. 10. Korrastasin töökoha. 11. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Sisekruvik 75-600 mm 0,01 mm 2
järgnevate rühmade katioonide (juhul kui need esinevad) väljapesemiseks. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused. HCl lisamisega tekkis valge sade, pärast tsentrifugeerimist kontrollisin sadestumise täielikkust, tekkis hägu; seega lisasin veel HCl ja tsentrifugeerisin; pärast teist sadestumise täielikkuse kontrolli tsentrifugaat jäi läbipaistvaks, tähendab sade sadestus täielikult. Pärast pesin sadet paar korda. Kirjutada kõikide toimuvate sadestusreaktsioonide võrrandid. −¿ → PbCl 2 ↓ 2+ ¿+2 Cl¿ Pb¿ −¿ → AgCl ↓ ¿ +¿+Cl ¿ Ag −¿ → Hg 2 Cl 2 ↓ 2+¿+2 Cl¿ Hg 2¿ Miks on üldjuhul vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest? Järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest on oluline selleks, et need ei hakkaks segama I rühma katioonide tõestamist.
Keetmise tulemusena tekkis tsentrifuugiklaasi must sulfiidide sade. Tsentrifuugisin. Sadestumise täielikkuse kontrolliks lisasin pärast tsentrifuugimist tsentrifuugiklaasi 0,5 ml vett nii, et see valgust mööda katseklaasi seina alla lahuse pinnale. Lahuse ja vee piirpinnake ei tekkinud kollast CdS ega SnS rõngast, seega polnud lahust vaja enam lahjendada. Eraldasin sademe peal oleva tsentrifugaadi ja jätsin selle järgmiste rühmade katseteks. Pesin tsentrifuugimisel eraldatud sulfiidide sadet soolhappelise TAA sisaldava veega. Pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 2 tilka konts. HCl, 2 tilka TAA-d. Lisasin pesemiseks sademele 2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Pesemine oli vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Lahustasin sulfiidide sademe HNO3-s. Selleks lisasin pestud sademele mõned tilgad konts. HNO3 ja vett. Soojendasin vesivannis keemiseni ja keetsin seni, kuni kogu sade oli
Pesuvee valmistamiseks võeti 10 mL destilleeritud vett ning lisati sellele 3 tilka konts. HCl. Pesemiseks lisati sademele 2 mL pesuvett, segati ning tsentrifuugiti. Sadet pesti kolm korda. Pb2+-ioonide tõestamiseks lisati pestud sademele 2 mL vett, segati ning soojendati 5 minutit keevas veevannis. Tsentrifuugiti kuumalt.Tsentrifugaatvalati teise katseklaasi ning lisati mõni tilk KI, et tõestada Pb2+-ioonide esinemist lahuses. Pb2+-ioonid tõestusid. Järgnevalt pesin järelejäänud kloriidide sadet kuuma veega 3 korda, et Pb 2+-ioone enam ei tõestuks. Tsentrifuugida tuleb kuumalt sellepärast, et muidu hakkab PbCl 2 uuesti sadenema ning seega ei oleks võimalik Pb2+-ioone sademest välja pesta. Teised tõestusreaktsioonid: Pb2+ + CrO4- PbCrO4 AgCl eraldamine Hg2Cl2 sademest Ag+-ioonide tõestamine Ag+-ioonide tõestamiseks lisati järelejäänud pestud sademele 10 tilka 2M ammoniaagi
Seejärel lisasin 0,5 mL NaCl lahust. Lõpuks lisasin katseklaasi veel 1 mL tioatseetamiidi lahust ning soojendasin katseklaasi tõmbe all kuni same värvus muutus. 3. Heterogeense tasakaalu nihutamine vähedissotsieeruva ühendi tekke suunas Katse 3.1. Rasklahustuva ühendi lahustumine kompleksühendi tekke tõttu Eraldasin tsentrifuugimisel katses 1.1. saadud lahusest sademe. Valasin tsentrifugaadi sademelt ära ning pesin sadet destilleeritud veega. Tsentrifuugisin uuesti ning valasin pesuvee pealt ära. Lisasin sademele tilkhaaval 6 M ammoniaagi vesilahust kuni sade lahustus. Hapestasin lahust HCl lahusega. Katse 3.2. Rasklahusutva ühendi sadestamine ning lahustamine vähedissotsieeruva ühendi tekke tõttu Valasin ühte tsentrifuugiklaasi 1 mL 0,1 M Na 2C2O4 lahust ja 2 mL 0,1 M CaCl 2 lahust ning teise tsentrifuugiklaasi 2 mL 0,1 M Na 2C2O4 lahust ja 1 mL 0,1 M CaCl 2 lahust. Märgistasin
destilleeritud vett nii, et vesi valguks mööda klaasseina alla ja koguneks lahuse pinnale. Vee ja lahuse piirpinnale tekkis tekkis kollakas-pruunikas rõngas (kollane viitab lahuses olevale CdS-le ja pruun SnS-le). Kuna mul tekkis sade, siis lahustasin lahust kahekordse mahuni, lisasin 5 tilka TAA ja hoidsin keeval veevannil 2 minutit, et CdS ja SnS sadestuks täielikut. Eraldasin sulfiidide sademe tsentrifuugimisel ja pesin seda pesuveega, mis sisaldas 10 ml destilleeritud vett, 2 tilka konts. HCl ja 2 tilka TAA-d ning kuumutasin pesuvett. Pesemiseks lisasin sademele 1 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Sulfiidide värvused CuS must Bi2S3 must SnS pruun SnS2 kollane CdS oranzikaskollane Sb2S3, Sb2S5 punakasoranzid Sulfiidide tekke võrrandid Cu2+ + S2- -> CuS Bi3+ + S2- -> Bi2S3 Sn2+ + S2- -> SnS Sn4+ + S2- -> SnS2 Cd2+ + S2- -> CdS Sb3+ + S2- -> Sb2S3 Sb5+ + S2- -> Sb2S5 P2
Eitav: ei da, ta Jooma jõin Olema olin kaotusest spordivõistlusel. Näitlaused: Tooma tõin Tulema tulin Reklaamidega püütakse Looma lõin Panema panin inimesi rohkem ostma Sööma sõin Pesema pesin meelitada. Lööma lõin Tegema tegin Mõnikord vaieldakse ilma Saama sain Nägema nägin põhjuseta.
võis ainul valgeid kandikuid kasutada ja viisin pitasid bufetise .Korvikesi tädise tegin ja panin sisse panina kandikule paberi ja kile ja jälle viisin ära bufetise. Tegin ka guljasi ja kastet strogonovi . Keetsin ka riisi ja kartuleid . Tegin ka salateid ja puuvilja korvi . Töökohad olid erinevad kus antakse sellel töökohal tööd tegin ,kasutasin ka külmikuid pannin sinna igasuguseid asju ei olnud märgistatud, kraanikausis pesin käed nõud .Töövahendeid kasutasin nugad ,lõike lauad jnd. Õpisin ka juurde kuidas teha salateid ,snitslit .Suhtlemises ma õppisin vene keelt ja eesti paremini räägima .Käitumine on positiivne.Asjaajamises on hästi.Serveerisin ja väljustasin hästi .Suhtlemine mull aga polnud raskusi ega probleeme. Töötamise kiirust ma saan nüüd kiremini tükeldada . Raskused olid esimesel 2 päeval pinge oli tööjuures suur probleeme polnud
Sool Värvus KS [Ag+], mol/dm3 Ag2CrO4 oranz 1,1*10-12 6,5*10-4 AgCl valge 1,8*10-10 1,3*10-5 AgS2 must 10-51 1,25*10-17 3.Heterogeense tasakaalu nihkumine vähedissotseeruva ühendi tekke suunas Tsentrifuugisin katses 1.1 saadud lahuse. Tsentrifugaadi valasin sademe pealt ära. Sademe pesin 1...2 ml destilleeritud veega klaaspulgaga segades, tsentrifuugisin uuesti ning valasin pesuvee pealt ära. Lisasin sademele tilkhaaval 6 M ammoniaagi vesilahust kuni sademe lahustumiseni. Sade lahustub, kuna tekib Ag[NH]2+ ioon. AgCl+NH3*H2O= Ag[NH]2Cl+2 H2O Hapestasin lahuse HCl lahusega. Sadeneb AgCl Ag[NH]2Cl +Hcl=AgCl+NH4Cl Katse 3.2 Rasklahustuva ühendi sadestamine ning lahustumine vähedissotsieeruva ühendi tekke tõttu
pipeteerin umbes 1-1,5 ml lahust tsentrifuugiklaasi. Lisan tilkhaaval 2M HCl ning tekib hägune PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade, mille tsentrifuugin (5 minutit). Sadestumise täielikuks kontrollimiseks lisan pärast tsentrifuugimist paar tilka 2M HCl. Kuna selle tagajärjel muutus lahus uuesti häguseks (sadestumine polnud täielik), pidin kordama tsentrifuugimist ning pärast seda kontrollisin uuesti sadestumise täielikkust. Selle kindlaks teinud, eemaldasin tsentrifugaadi pealt ning pesin kloriidide sadet külma soolhappelise veega (umbes 10 ml vett ja paar tilka konts. HCl). Soolhappeline vesi peab olema külm, kuna PbCl2 lahustuks soojas lahuses. Pesemine on vajalik juhuks, kui lahus peaks sisaldama teiste rühmade katioone, mis võivad järgnevaid reaktsioone segada. PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ning Pb2+-ioonide tõestamine Lisasin pestud sademele 1-2 ml destilleeritud vett ning soojendasin veevannis, aeg-ajalt segades
2.2 Pirni omadused: Vitamiinide ega mineraalide sisalduselt pirn eriti silma ei paista. C-vitamini sisalduse maksimumiks on 100 g-s 11 mg ning C-vitamini hulk oleneb suuresti puu kasvukohast. Lõunapoolsed viljad sisaldavad C-vitamiini rohkem. Pirn säilib väga lühikest aega - vaevalt 1 kuu ja seda ainult väga heades hoiuruumuis ja korralikul hooldamisel. Pirni ei sobi toorelt külmutada, selleks on vaja ta eelnevalt keeta. Värskeid pirne saab säilitada pohlamoosis. 2.3 Pirni tiitrimine: Pesin pirni puhtaks, riivisin ta puhtale alusele, kaalusin 10 grammi riivitud vilja koos mahlaga klaasi. Valasin kuuma vett sisse ning jätsin jällegi seisma 15 minutiks. Seejärel kallasin saadud ainest 10ml mõõteklaasi ning seejärel keeduklaasi. Lisasin kaks tilka fenoolftaleiini ning hakkasin proovima, kui palju tuleb lisada NaOH lahust, et vedelik muudaks keeduklaasis värvi. Vedelik muutis värvi juba siis, kui olin lisanud sinna 0.2ml NaOH lahust.
2,76/4,6*100%=60 % teoreetilisest 2,76/3,321*100%=83,1 % literatuursest. Märkused töö käigus (kõrvalekalded eeskirjast) ATSETOFENOON Pärast seda, kui HCl-i eraldumine lakkas, hakkasin eemaldama potti, et reaktsioonisegu jahutada, aga kolb kukkus vastu poti äärt katki ning kogu reaktsioonisegu purskus potti ja tõmbekapi alusele laiali. Korjasin tahke materjali üles, panin katseklaasi ja lisasin 10% HCl-i. Ülejäänu vedeliku panin 500 ml jaotuslehtri. Ekstraheerisin seda eetriga, pesin vee ja NaOH- ga. Kuivatasin Na2SO4-ga. Filtrisin kolbi. Rotatooriga eraldasin eetri. 1-FENÜÜLETANOOL Selle asemel, et teha viimane destilleerimine vaakumdestillatsioonis, teostasin selle rotaatori abil. 1-fenüületanooli murdumisnäitajaks sain nD20=1,525. Saagis ja produkti iseloomustus Esimene katse polnud edukas üksnes seetõttu, kuna juhtus õnnetus kolviga, ent edasine sünteesi protsess kulges edukalt.
3. Tiitrisin 0,025 M soolhappelahusega, seejuures segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutus vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lõpetasin tiitrimise ühe tilga täpsusega siis, kui punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala täpsusega 0,05 mL. 4. Pesin koonilise kolvi hoolikalt kraaniveega ja loputasin destilleeritud veega. Kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületanud 0,10...0,15 mL. B) Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine: 1. Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin ~5 mL puhverlahust (mõõta 25 mL-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. 2
3. Katseklaas, milles metall reageerib happega 4. Metallitükk 5. Vee nivoo Joonis 2 Katseseadeldis Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis olid täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageeris happega. Katse ettevalmistamiseks eemaldasin katseklaasi, pesin ja loputasin hoolikalt destilleer itud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele jälgides, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel ja büreti keskel. Ühendasin katseklaasid tihedalt korgiga ja tõstsin ühe büretihar u teisest 15…20 cm kõrgemale. Veendusin enne katse alustamist, et seade oleks hermeetiline. Mõõtesilindriga mõõtsin 5…6 ml 10%-st soolhappelahust. Valasin happe läbi lehti katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa happega kokku ei puutuks.
temperatuurist, mida vaadeldi väävelhappe ja naatriumsulfaadi vahelise reaktsiooniga: Na2 S2 O3 + H2 SO4 → Na2 SO4 + H2 O + SO2 + S ↓ Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimis e ni mõni minut. Töö õnnestumise eelduseks oli puhtus. Pesin enne töö algust katseklaase hoolikalt kraanivee, harjaga ja loputasin neid 2-3 korda destilleeritud veega. Sama tuli teha kahe katse vahel ja töö lõpul. Tähelepanelikkus oli samuti tähtis, et õige lahus valada õigesse büretti. 3 Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist
Carmen on kõhn, pikk ja õrn, kuid Claudia on temast (kõhn) kõhnem, (pikk) pikem, (õrn) õrnem Leia õige variant! Loengud toimuvad auditooriumides/auditooriumites/auditooriumes/auditooriumeis. Töölistele/tööliseile/töölisile makstakse piisavalt palka. Moodusta õige vorm! Mida ma tegin? (maksma) maksin, (pidama) pidin, (pesema) pesin, (minema) läksin, (saama) sain, (saatma) saatsin, (jooksma) jooksin. Mida ma olen teinud? (märkama) märkanud, (ootama) oodanud, (aitama) aidanud, (lendama) lennanud, (panema) pannud. MORFOLOOGIA KOHT KEELESÜSTEEMIS MORFOLOOGIA KEELETEADUSE HARUNA Täida tabel! Morfoloogia keelesüsteemi allüksusena Morfoloogia keeleteaduse haruna
täie rinnaga nädalate ja ööpäevade kaupa. Tollal tegi ta seda esimest korda. ,,Vabastasin end oma väikeses tualetis sellest paratamatust seaduspärasusest, et üleliigsed kalorid ei ladestuks minu kehasse rasvaks, sellest reeglist, mille tõttu oli 10- aastasest saati võtnud kilo alla, et see koha tagasi süüa. Üksi elades oli sellega lihtne algust teha. Polnud kedagi imestamas selle üle, kui mitu korda päevas ma tualettpotti pesin. Polnud kedagi pealt kuulamas, nägemas, haistmas." Ta kutsus seda kõike vabaduseks. Isegi kui ta koolis lõunal käis koos teistega, siis tegelikult oleks ta tahtnud õgida ning meeletutes kogustes süüa, kuid Anna ei tahtnud teistest eristuda. Sööklas jälgis ta teiste tempot ning üritas selles püsida. Lõpuks ta unustas söömise ja pühendus söömisoksendamisele või söömata olemisele. Temast sai kiirelt professionaalne oksendaja
Filtrist täitsin ¾ ning klaaspulga tõstsin kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Samas jälgisin, et suurem kogus liiva filtrile ei satuks, mis oleks võinud filtri ummistada ja oluliselt filtrimist aeglustada. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 40ml destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis paar korda vähese veega (20ml), samas jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvee filtrisin läbi sama filtri keeduklaasi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtri destilleeritud veega ja lasin ta lõpuks tühjaks tilkuda. Nüüd valasin lahuse keeduklaasist mõõtesilidrisse. Lisasin mõõtesilidrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml
Hummulisse tagasi. 29.05.17 Tegelesin Hummuli Agro OÜ põllumassiividega maaamet.ee lehel, kus sisestasin põllumassiivide numbrid ning salvestasin kaarditrükise arvutisse. Hiljem liikusime põldudele ning jälgisime töökäiku ja sõitsin masinatega kaasas. 30.05.17 Sõitsin masinatega kaasas, ka garaažis olin mõne minuti, sain jälgida, mis tööd mehed seal teevad 01.06.17 Pesin teise töölisega siloauke, sõitsin traktoritega kaasas 02.06.17 Sain sõita traktoriga kaasas ning ise ka natuke. Siloaugus puhastasime traktoriga mille taga oli harjas, kasutasin ise ka võimalust ja proovisin puhastada 05.06.17 Siloaugus märkisime punase värviga seintele meetrid ning kirjutasime arvud juurde 06.06.17 Silo tegemine: sõitsin kaasas jällegi nii vaaluti, kombaini kui ka laadurhaagist vedava traktoriga
minutit. Häbi iseenda ja teiste ees, sest inimesed suhtuvad hilinemisse, kui millessegi, mis on väga vale. Hispaanias juhtus ükskord nii, et magasin sisse, äratuskell ei töötanud ja kuna ma ise olen õhtune inimene, siis varakult ma lihtsalt ise ilma äratuskellata ei ärka. Seega magasingi sisse. Tööpäev algas pool kaheksa hommikul, aga mina avasin silmad üheksa läbi paar minutit. Ma ise ehmusin tohutult ära, panin ruttu tööriided selga, pesin hambad, panin juuksed patsi ja läksin suure rutuga esimesele korrusele, kus ma töötasin. Õnneks ei pidanud kaugele minema, sest elasin terve selle aja hotelli viimasel, viiendal ehk töötajate korrusel. Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015
tööga suurepäraselt hakkama ja teeb oma tööd rõõmuga. Mikrokliima selles organisatsioonis on üsnagi positiivne. Töötajate omavahelised suhted on väga head. Polven OÜ-s on väga hea kollektiiv, alati kui on võimalik, siis on oodata abi. Puudustest tooksin esile selle, et ei olda liiga tähelepanelikud. 5 4. MINU POOLT TEHTUD TÖÖD 4.1 Auto pesu Praktikal olles tuli ette ka auto pesu. Pesin, vahatasin ja kuivatasin. 4.2 Auto tehniline kontroll See oli igapäevane tööülesanne. Peale igat remondi tööd tuli mul teha tehniline kontroll. 4.3Radiaatori vahetus Töö oli tehniliselt väga lihtne. Vahetamisel ei tekkinud mingeid raskusi. 4.4Autoklaaside vahetus Algul oli sellega raskusi , kuid pärast harjusin ära. 4.5Plekitööd Sellega tulin väga hästi toime. 4.6Kerevenitus Töö oli raske. 4.7Keretööd Sellega tulin väga hästi toime.Raskusi ei tekkinud. 5
annaabi.ee 
