tunnuste alusel, vaatamata mõne muu haiguse kaasnemisele või mitte. Kõiki kaasnevaid haiguslikke seisundeid tuleb siiski täiendavalt eraldi kodeerida. Vaimne alaareng ei ole pervasiivsete arenguhäirete üldine tunnus. Pervasiivsete arenguhäirete jagunevad laiemas laastus kahte rühma: lapsed, kellele esineb eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire,
- söömishäired, unehäired, seksuaalsed düsfunktsioonid *anorexia nervosa *bulimia nervosa F60-F69 TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED - harjumus- ja impulsihäired *patoloogiline hasartmängimine, püromaania, kleptomaania, trihhotillomaania (juukseid peast välja kakkuda) *sooidentsushäired *seksuaalsuunitluse häired (vuajerism, pedofiilia) F80-F89 PSÜHHOLOOGILISE ARENGU HÄIRED E. PSÜÜHILISE ARENGU SPETSIIFILISED HÄIRED - kõne- ja keelehäired - õpivilumise häired - pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired) F90-F98 TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED - ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire) - käitumishäired *PSÜÜHIKAHÄIRETE RAVIVÕIMALUSED - farmakoloogiline ravi (krooniline haigus, vaja ravimeid) - lisaks või ainult psühhoteraapia - kognitiivne käitumisteraapia - pereteraapia (süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed) - psühhodünaamiline teraapia *perearst *psühhiaater (saatekirja pole vaja)
- Orgaaniline etioloogia (ajukahjustus) on diagnoositud vähestel - Kaasnevaid häireid nagu autism, epilepsia, käitumishäireid on diagnoositud rohkem? 24. Mõõduka vaimse alaarengu kriteeriumid - IQ vahemikus 35-49 - Mõned õpivad kasutama kõnet, mõned suudavad suhelda vaid mitteverbaalselt - suur varieeruvus - Orgaaniline etioloogia on diagnoositud enamikul - Lapseea autism v muud pervasiivsed arenguhäired vähestel - Mõned saavutavad visuaal-ruumilistes võimetes kõrgema taseme kui verbaalsetes - Enamik on võimelised kõndima ilma abita 25. Dementsuse ja depressiooni eristamine - Depressiooni kõigi variantide puhul esinevad kolm põhisümptomit, milleks on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine. Diagnoosimiseks peab olema vähemalt 2-nädalane sümptomite esinemine
Vaegus meeleelundid ei toimi 100% Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja
arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju. Erivajaduste ühe alusena tuuakse tänapäeval välja ka pervasiivsed arenguhäired. Kui korraga esineb organismi mitme funktsiooni kahjustus, räägitakse liitpuudest. Eesti keelest erineva emakeelega lapsi võib samuti käsitleda kui erivajadustega lapsi, sel juhul ei tulene erinevad vajadused mitte lapse pärilikest eeldustest ega organismi funktsionaalsetest kahjustustest, vaid keelekeskkonna erinevustest kodus ja lasteaias. Samas võib ka muukeelne laps olla andekas või vähemvõimekas eakaaslastega võrreldes.
grammatilised konstruktsioonid) · ·Piiratud arusaamine zestidest ja intonatsioonist · ·Välistatud pervasiivne arenguhäire · ·Kaasuvaks · ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), · suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) · kohanemisprobleemid (isolatsioon) · emotsionaalsed häired (tundlikkus) · Käitumisprobleemid · tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus · PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED ·70ndad lapseea skisofreenia, 1977a eraldi häire ·Omane sotsiaalse retsiprooksuse häire kommunikatsiooni häire käitumise ja huvide piiratus kaasuvad häired ·Algus 30-36 elukuul ·Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest pole identseid juhtumeid ·Levimus 4,7-7,8:10 000, P>T (3:1), sagedus ·Erinevad tekkepõhjuste teooriad VANANEMINE geneetilise etteprogrammeerituse teooriad (110)
Õpetaja: Oluline on teada ADHD olemasolust ja väljendusest Võimalda lühemad õppimisajad Vähenda lapse tähelepanu kõrvljuhtimise, hajumise riski Anna võimalusi liikumiseks Oluline on tunni struktuur ja ülesehitus Vajadusel kasuta eripedagoogide abi Prognoos ja riskid Iseparanev patoloogia, tavaliselt taandub 10. eluaastaks. Aga 30-35% säilib see ka hiljem. Joosep Toots "Kevade" Narkootikumid AUTISM Pervasiivsed arenguhäired häirete avaldumine kolmes valdkonnas: 1) vastastikune sotsiaalne interaktsioon 2) vastastikune verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon 3) puudused tegevustes ja fantaasiamängudes Psüühilise arengu spetsiifilised häired algus varases lapseeas; peaaju mitmete funktsioonide väljakujunemine ja küpsemine häirub või pidurdub; kulg on pidev ja remissioonideta;
kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne F7 Vaimne alaareng alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired F8 häired (lugemishäire, arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, Psüühikahäired lapse- ja tundeeluhäired (lahutamiskartus, F9 noorukieas rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire)
F7 Vaimne alaareng alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, F8 häired arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired (lahutamiskartus, F9 Psüühikahäired lapse- ja noorukieas rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire)
Downi sündroomiga laste kõne areng toimub aeglasemalt, kuid järgib sama kulgu, mis tavaliste laste kõne areng - suur keel ja lõdvad keelelihased. Murdeeas peatub nende kasv pikkusesse, kuid kaalu lisandumine jätkub. Keskmisel Downi sündroomiga täiskasvanul on väikese lapse võimed. Nad arenevad aeglaselt umbes 25-eluaastani. Nende keskmine eluiga ületab tavaliselt 30 aastat. PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED 1. Avaldumine: Pervasiivsed arenguhäired avalduvad lapse esimese viie eluaasta jooksul kõrvalekalletena eakohasest käitumisest. Autism ei ole vaimupuue, kuid sageli kaasneb autismiga ka vaimse arengu mahajäämus erineval tasemel. Poistel 3-4 korda rohkem kui tüdrukutel 2. Iseloomustus: 1. väldib pilkkontakti ja hoidub kehalisest lähedusest; 2. ei kõnele eakohaselt, ei saa kõnest aru või kõne puudub täiesti; 3. puudub kõnekuulmine ja –mõistmine; 4. teeb korduvalt
(käitumishäireta või käitumishäirega) F7 Vaimne alaareng kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) F8 Psüühilise arengu spetsiifilised kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, häired õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire) pervasiivsed arenguhäired (autism) F9 Psüühikahäired lapse- ja hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired noorukieas (lahutamiskartus, rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire) Eakate psüühikahäirete eripära Eakate psüühiliste iseärasuste ja neist tingitud erivajadustega on Eestis seni tegeldud peamiselt orgaaniliste psüühikahäirete tähenduses
Psüühilise arengu spetsiifilised häired Häirete ühised tunnused Avalduvad juba imiku või lapseeas Iseloomulik KNS bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või kahjustus suhteliselt stabiilsed P >T Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired · Õpivilumuste spetsiifilised häired · Motoorika spetsiifiline arenguhäire · Pervasiivsed arenguhäired Kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired · Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng · Diagnostilised probleemid: raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu ja käitumishäired raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist
Meelepuuded o Kuulmiskahjustus (kurtus, vaegkuulmine) o Nägemiskahjustus (pime, vaegnägemine) Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded närvisüsteemi tasemel o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Erivajaduste liigid (2) Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired autismi spektrile kalduvad häired Kroonilised tervisehäired (diabeet, astma) Liitpuuded nt nägemispuue ja liikumispuue Erivajadustega kujunemise riskiga seisundid: Kakskeelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine... 3 Psüühilised protsessid Arengu käigus toimuvad erinevad muutused. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline.
Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme .Levimus koolilaste seas 3-15%, P>T . Sageli kaasnevad kirjutamisraskused, emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired. Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal). SPETSIIFILINE ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE. Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil,käitumises ja suhtlemisel. Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Kanneri sündroom early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine rigiidsus, ebaharilik tegevus/liigutused, hea mälu, hea ruumitaju, kõnetus (ebatavaline kõne), pilkkontakt. Aspergeri sündroom sobimatu käitumine, hea sõnavara, monotoonne kõne, piiratud huvid, kehv motoorika, kesine intuitsioon. KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud
suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest, vajavad pidevat abi ja hooldust *IQ test alla 20 *kõne kasutamine ja taipamine piiratud, parimal juhul taipavad põhilisi korraldusi ja üksikuid nõudmisi *enamik põhilistest ja lihtsatest visuaalpraktilistest oskustest on õpitavad *orgaaniline etioloogia enamikul sedastatav *Tavaliselt kaasneb raske kehaline või neuroloogiline anomaalia, mis mõjutab liikuvust(epilepsia, nägemis- ja kuulmispuue) *pervasiivsed arenguhäired sagedased(atüüpiline autism) F78 JA F79 MUU TÄPSUSTATUD JA TÄPSUSTAMATA VAIMNE ALAARENG F78 muu täpsustatud vaimne alaareng itellektuaalse mahajäämuse hindamine on raskendatud või võimatu(kaasuvad rasked käitumishäired, kehaline või sensoorne defitsiit kurtus/tummus, nägemispuue F79 täpsustamata vaimne alaareng vaimne alaareng on ilmne, kuid raskusastme täpsustamiseks on infot liiga vähe. PSÜHHOPATOLOOGIA
raskesti defineeritav, ebapiisava täpsusega määratletud häirete kategooria, mille puhul on segunenud spetsiifilised keele-/kõne-, õpivilumuste ja/või motoorsete funktsioonide häired. Mitte ükski nendest häiretest ei domineeri piisavalt, et olla omaette diagnoositav. Igale sellisele spetsiifilise vilumuse arengu pidurdumisele on iseloomulik mõningane kognitiivsete funktsioonide kahjustus. Pervasiivsed arenguhäired: Pervasiivsete arenguhäirete all mõistetakse vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset kahjustust, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. (Lapse autism; Atüüpiline autism; Retti sündroom; Lapse muu desintegratiivne häire; Hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga; Aspergeri sündroom) Kaasasündinud arengulised häired
õigekirjahäire – düsgraafia, ainult juhul, kui muud häired on välistatud, iseseisvalt üliharuldane, võimalik õpetamisega osaliselt parandada, arvuti aitab düsleksia- lugemishäire, lugemine aeglane, seetõttu ei suuda ka sisu mõista düskalkuulia – arvutamishäire, raske tehteid kirjutada, reegleid meeles pidada vaimne mahajäämus – IQ alla 70, ei teki järsku ◦ pervasiivsed arenguhäired – raskusi suhtlemisega, tajuvad teisiti asju ▪ sagedus ja varieeruvus pidevalt tõusnud ▪ Aspergeri sündroom, autism, Kanneri sündroom ▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb ◦ käitumis-emotsionaalsed häired ▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes
käitumises ja suhtlemisel · Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) Vaimse arengu mahajäämus · Erinevad tasemed Piirialane IQ 70 79 (84) Kerge IQ 50 69 Mõõdukas IQ 35 - 49 Sügav IQ 20 - 34 Raske alla 20 Diferentseerimata · Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kaasnevad teised häired · Enne 18 eluaastat Pervasiivsed arenguhäired II · Autism, Aspergeri sündroom · Omane sotsiaalse retsiprooksuse häire kommunikatsiooni häire käitumise ja huvide piiratus kaasuvad häired · Algus 30-36 elukuul · Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest 46 pole identseid case · Levimus 0,7-116:10 000, P>T (3:1) · Erinevad tekkepõhjuste teooriad Keel ja kommunikatsioon varases eas Tavaarenguga laps:
o nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist Välistatud pervasiivne arenguhäire Kaasuvaks o ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), o suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) o kohanemisprobleemid (isolatsioon) o emotsionaalsed häired (tundlikkus) o käitumisprobleemid o tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Pervasiivsed arenguhäired Autism, Aspergeri sündroom Omane o sotsiaalse retsiprooksuse häire o kommunikatsiooni häire o käitumise ja huvide piiratus o kaasuvad häired Algus 30-36 elukuul Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest o pole identseid juhtumeid Levimus 0,7-116:10 000, P>T (3:1) Erinevad tekkepõhjuste teooriad Õpivilumuste spetsiifilised häired
- Muudab allesjäänud, terveid nrviringeid - Loob uusi ühendusi ja närviringeid - Toodab uusi neuroneid ja gliaat, et vähemalt osa kaotatud närvirakkudest asendada Õppimise, tähelepanu, sotsiaalse käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud neuroloogilised arenguhäired - Varem „arenguhäired“ > DSM5 - Mental retardation > intellectual disability - Kommunikatsioonihhäired – häired nii verbaalses kui mitteverbaalses suhtluses - Pervasiivsed arenguhäired sh lapse autism – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käiutmismustrites - ADHD – tähelepanuprobleemid ja hüperaktiivsus – ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida - Spetsiifilised õpirasksed – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel normaalses koolikeskkkonnas Neuroloogiliste arenguhäiretega seotud sümptomid - Hüperaktiivsus - Tunnetuslikud ja motoorsed puudujäägid - Emotsionaalne labiilsus
· Mõtlemishäired: kuuleb või näeb midagi mittereaalset, imelik käitumine, veidrad/kummalised ideed · Agressiivne käitumine: vaidleb, noriv/kiuslik ümbritsevate suhtes, ründab inimesi, lõhub võõraste/teiste oma asju · Tähelepanuhäired: hajameelsus, keskendumisraskused, ei suuda püsida paigal, segaduses olek · Delinkventne käitumine: puudub süütunne, halb seltskond (kamp), valetamine, põgeneb kodust Pervasiivsed arenguhäired (autism, Aspergeri sündroom) Autism. Epidemioloogia. Usa 40:10 000, inglismaa 16,8 : 10 000. 60%-70% pervasiivsete arengu häiretega jäävad raske puudega ja ei saavuta kunagi iseseiva sotsiaalse toimetuleku taset. Fenotüüp. Sotsiaalne defitsiit, kõne- ja kommunikatsioonihäire ning stereotüüpne ja rigiidne käitumine. Autismispektri häirete uurimine. 1) diagnostiline hindamine üldine meditsiiniline ja neuroloogiline
- Subkortikaalset tüüpi dementsusele iseloomulik infotöötluse aeglustumine, rohkem väljendunud täidesaatvate funktsioonide häire. XIII LOENG Mida kujutavad endast üldiselt neuroloogilised arenguhäired? (Õppimise, tähelepanu, sotsiaalse käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud; millal algab ja et sümptomid ka täiskasvanuna; üldine sümptoloogia.) - Kommunikatsioonihäired – häired verbaalses ja mitte verbaalses suhtluses - Pervasiivsed arenguhäired sh lapse autism – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käitumismustrites - Aktiivsus ja tähelepanuhäire – tähelepanuproleemid ja hüperaktiivsus – ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida - Spetsiifilised õpiraskused – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel formaalses koolikeskkonnas. Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub?
· Harjumus- ja impulsihäired Patoloogiline hasartmängimine, püromaania, kleptomaania, trihhotillomaania Sooidentsushäired Seksuaalsuunitluse häired (vuajerism, pedofiilia) F70-79 Vaimne alaareng · Kerge 50/55-70 · Mõõdukas 35/40 50-55 · Raske 20/25 35/40 · Väga raske alla 20/25 F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired · Kõne ja keelehäired · Õpivilumuste häired · Pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired) F90-F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired · ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire) · Käitumishäired Psüühikahäirete ravivõimalused · Farmakoloogiline ravi · Lisaks või ainult psühhoteraapia · Kognitiivne käitumisteraapia · Pereteraapia Süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed · Psühhodünaamiline teraapia · Perearst
Nad tekivad kesknärvisüsteemi bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumisest või kahjustusest. Spetsiifiliste arenguhäirete kulg on pidev, ilma remissioonide või ägenemisteta. Siia kuuluvad: Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired (ekspressiivse ja retseptiivse kõne häired) Õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, õigekirjahäire, arvutamishäire) Motoorika spetsiifiline arenguhäire Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired Pervasiivsed arenguhäired (lapse autism, Retti sündroom, Aspergeri sündroom jms.) Psühholoogilise arengu muud häired Psühholoogilise arengu täpsustamata häire TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELU HÄIRED on jälle üsna kirju rühm, kus kriteeriumid kohati üsna hinnangulised (näiteks: ülemäärane kaklemine ja huligaanitsemine, ebatavaliselt intensiivne lahutamiskartus), mistõttu nende operatsionaliseerimisel veel palju tööd ees seisab. Alarühmad on: Hüperkineetilised häired
annaabi.ee 
