Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra. 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba peaaegu 30 000 000 inimeseni. Vaadates tabelit ja tulevast rahvaarvu, siis rahvastik hakkab kiiremini kasvama. (Rahvaarv on märgitud tuhandetes) 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Net Number Rate of Net
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
Suurbritannia rahvastik Anna Mari Tamm/11a Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. a) Suurbritannias elab 2011.aasta juuli seisuga 62 698 362 inimest. b) Rahvaarvult on Ühendkuningriik 22.kohal maailmas. Seega on Suurbritannia puhul tegu keskmise riigiga.
PERUU 1.Riigi üldandmed: a) Geograafiline asend- Lõuna-Ameerika lääneosa, pindala- 1285216 km2 piiri pikkus: 7461 km naabrid- Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Ecuador. Lõunast piirneb Vaikse Ookeaniga. b) Riigi rahvaarv: 29907003 inimest. Peruu maailma mastaabis keskmine riik rahvaarvu järgi. c) Rahvastikuandmed: Rahvastiku keskmine vanus: 26,4 aastat Eluiga, selle võrdlus Eestiga: 71,03 aastat. Eestis 73,08 aastat. Sündimus: 19 sündi/1000 inimese kohta Suremus: 6,13 surma/1000 inimese kohta Rahvastiku juurdekasv: 1,193% Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta Linnastumise tase % : 71% Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased. 45% ameerika indiaanlasi, 37% mestizo'sid,
istandusi. Rahvastiku paiknemist mõjutab ka maavarade asukoht. Suured varud vase-, hõbeda-, tsingi- ja rauamaaki ning kulda asub Andide juures. Sellest ka inimeste koondumine Andide juurde, sest kaevandused pakuvad tööd. Ligikaudu kolmandik inimestest elab pealinnas Limas. Üldiselt võib öelda, et rahvastiku paiknemise määravad elamiseks sobivad looduslikud tingimused ja töökuhtade olemasolu. Keskmine rahvastiku tihedus on 22,9 inimest/km2. Peale Peruu on veel sarnane rahvastiku tihedus Tsiilis, Ekvatoriaal Gineas ja Rootsis. Rahvaarvu kasvutempo oli aastatel 1980-2000 ühtlaselt kiire, kuid aastast 2000 see aeglustus ning kasvutempo langeb kuni 2015 aastani. Ka pikemad prognoosid (aastani 2030 ja edasi) näitavad rahvaarvu kasvu
Ungari rahvastik Martin Jeret 11A Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. rahvaarv. Ungaris elab 9,905,596 inimest. Ungari kuulub rahvaarvult väikeriikide hulka. Maailmas on ta 82. kohal. Tsehhis(10,211,904), Boliivias(9,775,246 ) ja Somaalias (9,832,017) elab enam-vähem samapalju inimesi. 2
Rahvastiku paiknemine Prantsusmaa keskmine rahvastiku tihedus on 2009 aasta andmete järgi 100,08 elanikku ruutkilomeetri kohta. Kui seda arvu võrrelda Eesti rahvastiku tihedusega, siis näeme, et see on tunduvalt suurem. Eesti rahvastiku tihedus 2009 aasta järgi on 30,07 elanikku ruutkilomeetri kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa. Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Rahvaarvu kasv Prantsusmaa rahvaarv praegusel hetkel kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus. Kui laste juurdekasv rohkelt väheneb, siis võib Prantsusmaa iive muutuda negatiivseks ehk suremus oleks suurem kui sündimus. Selle tagajärjeks on rahvavananemine. Keskmiselt
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka
a) Brasiilias elab 202,656,788 inimest. b) Riik on rahvaarvu alusel maailmas 6. kohal. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab ka: Indoneesias 253,609,643 Pakistanis 196,174,380 Nigeerias 177,155,754 Bangladeshis 166,280,712 d) Riik on kindlasti rahvaarvult suur. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. a) Brasiilia rahvastiku keskmine tihedus on 23,50 in/km2 Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on ka: Peruus 23,08 in/km2 Tšiilis 22,17 in/km2 Rootsis 22,05 in/km2 b) Joonis 1. Brasiilia rahvastiku tihedus Allikas: Britannica c) 50% Brasiilia rahvastikust elab riigi ida- ja lõunaosas, umbes 500 km laiusel alal rannikust sisemaa suunas. Seal on soe ja niiske kliima, mis on elamiseks sobiv. Head sadamakohad on soodustanud kaubavahetust ja tööstuse arengut. Tihe on asustus veel riigi kirdeosas, sest seal kaevandatakse rauamaaki ja
Bangladeshi rahvastik ARVUTITUND Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. Rahvastiku andmeid on erinevatel kodulehekülgedel ja sageli tulebki andmeid leida erinevatest allikatest, mida võibki kasutada. Soovituslikud allikad: The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel aastatel ja aastaks 2050 võib rahvaarv olla ~40 miljonit. 4. Rahvaarv 4.1 Sündimus, suremus, migratsioon Sün- Sure- Mi Loo- Rah- Sündide arv Surmade arv Rände- Loomulik Rahvaarvu di- mus g- mulik va- saldo iive muutus mus () rat- iive arvu () sio (%) kasv on (%) () Riik 20,29 5,14 0 1,515 1,5 552,359 139,927 0 412,432 412,432
1,000 per 1,000 number of natural rate s number Increas n change populatio populatio migrants increase (percent of e n n per 1,000 (percent ) migrant population ) s Sündimus Suremus Migratsioo Loo- Rahva- Sün- Surm Rände- Loomu Rahvaarv (%) (%) n mulik arvu dide ade saldo -lik u muutus iive(%) kasv arv arv iive riik 35.51 16.06 -0 2.6 1.935% 6,581 2,285 -36 maa 19.3 8.0 1.2 1.13 1
Joonis 1: Saksamaa rahvastiku tihedus 2000.aastal. Allikas: Sedac Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2012 1 Kõige tihemini on asustatud tööstuslinnad ja suurlinnad. Milleks on Bonn, Köln, Berliin, Stuttgart, Frankfurt ja München. Nendes linnades on rahastiku tihedus 250-1000 in/ km², kuid see võib ka üle 1000 in/ km² minna. Kõige tihemini on asustatud Lääne-Saksamaa, sest seal on tööstus arenenum kui idas, mistõttu suurem osa inimesi paikneb seal.Isegi pärast müüri langemist on siiski märgata muutusi, et lääne on arenenum kui ida. Kuid Ida-Saksamaal on kõige tihedamini asustatud Berliin, kus võib rahvasiku tihedus ulatutda üle 1000 inimese/ km². Saksamaal elab 74% kogu riigi rahvastikus linnades. 2007-2010 aasta perioodil on olnud see protsent muutumatu. 3. Analüüsige riigi rahvaarvu muutumist ajavahemikul 19502025.
miljonit. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on ligikaudu 52,5 miljonit. Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab (kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alates aastast 2040 hakkab see tasapisi langema. Riigi rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 0-14 aastased: 14.5% (male 3,021,822/female 2,842,597) 15-64 aastased: 67.4% (male 13,705,107/female 13,601,399) 65 aastased ja vanemad: 18.1% (male 3,071,394/female 4,282,683) (2010) Hispaania rahvastik on vananev, kuna vanurite osakaal on suurem kui noorte. Kõige rohkem on inimesi vanuses 15-64. Aastaks 2030 on Hispaania rahvastikus suurema osakaalu saanud vanemad inimesed, noorte osatähtsus väheneb. Kuni vanuseni 50 eluaastat (50 kaasaarvatud) on meeste osakaal suurem, kuid alates 55 eluaastast see muutub, naisi on rohkem, aastaks 2030 on prognoositud, et naiste eluiga suureneb veelgi. Aastal 2010 on noori rohkem kui vanureid, kuid aastaks 2030 on see arvatavasti vastupidi.
mõjutab selle piirkonna suurt asustustihedust. Linnad Ulaanbaatar ja Erdenet on ainsad Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 1 piirkonnad, kus asutus on tihedam maailma keskmisest või ligilähedane maailma keskmisele. 70% Mongoolia rahvastikust elab linnades, viimaste aastate jooksul on linnastumine Mongoolias kasvanud. 3. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950–2025 Mongoolia rahvastik on aastatel 1950-2025 jõudsalt kasvanud, kuni 1990.ndateni oli rahvaarvu kasv aasta aastalt aina suurem. Nõukogude Liidu lõpuga lakkas ka rahvaarv nii kiiresti kasvamast, kuid on sellest ajast saati siiski pidevalt pisut suurenenud. Praegu hakkab Mongoolia rahvastik jõudma demograafilise plahvatuse lõppu. Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2
Kaart 1. Rahvastiku paiknemine Nagu kaardilt näeme, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Selgelt eristub Pariis ja selle ümbrus, mis on äärmiselt tihedalt asustatud. Samuti on äratuntav Lyon, Bordeaux, Nantes, Belgia piiriäärne Lille jt. Tihedama asustusega alad asuvad veel Vahemere ääres, kus sealsed linnad: Cannes, Marseille, Toulon, Nice, on praktiliselt omavahel kokku kasvanud. Prantsusmaa rahvaarvu kasv Joonis. Rahvaarvu kasvu graafik 1950-2025 viie aastaste vahedega Aastatel 1950-2009 on rahvaarv pidevalt ja üsna ühtlaselt kasvanud. Välja saame tuua kiirema rahvaarvu kasvu perioodi aastatel 1950-1960. Tulevikus muutub rahvaarvu kasv märgatavalt väiksemaks, praktiliselt stabiliseerub 70 miljoni elanikku juures. Tegurid, mille mõjul Prantsusmaa rahvaarv kasvab 2009. aastal: · sündide arv: 810 000 · sündimus 2,0 ühe naise kohta · surmade arv: 551 000 · loomulik iive 810000-551000= 259 000
1995 17,975,634 2000 19,053,186 2005 20,232,346 2010 21,515,754 2015 22,751,014 2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000
Iseseisev töö Venemaa rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. Riigi rahvaarv. a) Venemaal elab 142,517,670 inimest (juuli 2012) b) Maailma mastaabis on suur riik. Venemaa on rahvaarvult maailmas 9ndal kohal. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab ka Jaapanis, Bangladeshis ja Nigeerias.
märgitud väikeste protsendiliste vahedega. Sünnib veidike rohkem mehi, kuid vanemate inimeste koosseisu vaatades on näha, et naisi on veidike rohkem. 2030 aastaks suureneb vanemate inimeste osakaal ja noorimaid jääb vähemaks. c) Rahvastiku vanuseline jaotus: 0-14 aastased: 15,5% (mehi 2,753,263/naisi 2,617,600) 15-64 aastased: 67,6% (mehi 11,823,927/naisi 11,557,762) Üle 65 aastased: 16.8% (mehi 2,574,216/naisi 3,241,443) Vanuselise jaotuse järgi on riigis vananev rahvastik, sest noortel sünnib vähe lapsi juurde. d) Minu arvates on riik jõudnud kaasaegsesse arengu etappi, sest seal on eluiga pikk, sündimus ja suremus on väike, noori ja vanemaealisi on umbes sama palju. 6. a) Riigi rahvastikust elab 81% inimestest linnades. b) Suurima rahvaarvuga linnad on Toronto, mis asub lõunas (5 583 064 inimest), Montréal, mis asub idas (3 824 221) ja Vancouver, mis asub läänes (2 313 328). Kõiki linnad paiknevad veekogude ääres. 7
2. RAHVASTIKU TIHEDUS JA PAIKNEMINE Joonis 2. Rahvastikutihedus Prantsusmaal Rahvastiku keskmine tihedus Prantsusmaal on 101,19 in/km 2 kohta ning see on maailma keskmisest näitajast üle kahe korra suurem (45 in/km 2). Rahvastiku tiheduse pooles Prantsusmaa maailmas 102. kohal. Umbes sama suur on rahvastiku tihedus Türgis, Aserbaidzaanis ja Austrias. 3 Nagu kaardilt näha, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Prantsusmaal on rahvastik koondunud rohkem põhja ja loodeossa, rahvastiku tihedus on suur samuti Prantsuse rivieras Vahemere ääres. Kuid rahvastiku tihedusel on määravaks asjaoluks siiski tööstuse ja linnade paiknemine. (Joonis 2) 3 Population density Persons per sq km 2011 country ranks By Rank http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2011_0.html 3. LINNASTUMINE Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975
Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv arv iive kasv üldarv Prantsusmaa 824000 12‰ 610000 9‰ 3‰ 0.4% 1‰ 73000 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti
AFGANISTAN Riigi rahvastiku iseloomustus 1. Riigi rahvaarv 1. Riigis elab 29 121 286 inimest 2. Afganistan asub riikide reastuses rahvaarvu alusel 41.kohal ning kuulub keskmiste riikide hulka. 3. Enam-vähem sama palju inimesi elab nt Kanadas (32 400 000), Peruus (27 925 628), Nepalis (27 676 547) ja Ugandas (27 269 482) 2. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Afganistani rahvaarvu kasv 50000 40000 rahvaarv 30000 20000 10000 0 aasta 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990
Edasi kasvab rahvaarv suhtleiselt kiiresti, mis tõuseb kuni aastani 2012. Ning järgmiste aastate jooksul hakkab rahvaarv jälle tasapisi langema.Rahvastiku püramiidid: Rahvastikupüramiide uurides saab kindlaks teha, et kõige suurema osa moodustavad tööealised inimesed umbes 65%, järgnevad lapsed 27% ja kõige väiksema osa moodustavad vanemaealised inimesed 8%. Samuti jääb silma, et iga aastaga keskmine eluiga aina tõuseb, sellest saab järeldada, et rahvastik vananeb aastate jooksul. 1991. aastal oli meeste keskmine eluiga 15 eluaastat, 2009. aastal on see tõusnud juba 30-ni ja 2025 aastal jääb keskmine eluiga 45-50 aastani. Naiste keskmine eluiga 1991.aastal oli võrdne meestega, 2009. aastal jääb eluiga 30ne ja 40ne vahele ning 2025.aastal 40 eluaastat. 1991.aasta suhtes oli selline keskmine eluiga madala, kuid see on järk-järgult tõusnud. 1991-2009. aastatel sündis ja suri peaaegu sama palju inimesi, kuid 2025
hulka. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide piirkond on maailma arvestuses neljas majandus, Euroopa Liidu, USA ja Hiina järel ning India ja Jaapani ees. (List of Latin American and Caribbean countries by GDP (PPP), 2016) Sisemajanduse kogutoodangu järgi inimese kohta on Lõuna-Ameerika piirkond üldiselt keskmisest kõrgem, keskmisest madalamal on aga näiteks Ecuador ja Boliivia (Uus maailma atlas, 2010). Kõige suurem SKT Andide piirkonnas on Colombial, järgnevad Tšiili, Peruu, Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus, Ecuadoris ja Boliivias. (The World Factbook, 2016) Inimarengu indeksi poolest kuuluvad Andide riigid üldiselt kõrge arengutasemega riikide hulka, väga kõrge arengutasemega on Tšiili ning keskmise arengutasemega Boliivia (List of Latin American countries by Human Development Index, 2016). 5 3
näiteks USA, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Austraalia ja veel mitmed arenenud riigid + arengumaad. HIV ja AIDS levivad Hollandis kindlasti tänu inimeste vabamale mõtteviisile ning ka sellele, et seal on prostitutsioon lubatud. SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS, MUUTUSED AASTAKS 2030 a) b) 0-14aastased: 17.4% (mehi 1,485,873/naisi 1,416,999) 15-64aastased: 67.7% (mehi 5,720,387/naisi 5,604,014) 65aastased ja üle selle: 14.9% (mehi 1,070,496/naisi 1,418,230) Rahvastik on pigem noor. 0-14 aastaste osakaal on suurem kui 65 aastaste ja üle selle. Veidikese aja mööduses, võib c) 2030. aastaks on rahvastik kujunenud pigem vananevaks, suur osakaal on 55-70 aastastel. d) Hollandis on traditsiooniline rahvastiku tüüp. Seda arvan kuna, rahvaarvu muutmine on väike, rahvastiku vanuseline koosseis näitab, et on palju lapsi, vähe vanureid ja keskmine eluiga 40-45 aastat. MIGRATSIOON a) Migratsiooni saldo on püsinud 1-3, tuhande inimese kohta.
xxxxxx xxx xxx klass NORRA RIIGI RAHVASTIK Referaat Juhendajad: Vanemõp. xxxxx xxxxx 2016 1. ÜLDANDMED 1.1. Lipp ja vapp Norra lipp on Norra riigilipp (vt joonis 1). Praegune lipu kujundus kinnitati 13. juulil 1821. aastal. Norra lippu on kujutatud punasel taustal sinise Skandinaavia ristiga, mis on ääristatud valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis.
4. Sündimus: 10,04/1000 in. kohta (10,04) Suremus: 10,05/1000 in. kohta (10,05) Iive: 10,04 10,05 = -0,01 Rändesaldo: -0,47 migranti/1000 in. kohta Nendest andmetest saan järeldada,et riigi rahvaarv peaks kasvama sündimuse ja migrantide arvu suurenemisel. Kuna Poola ei tule palju migrante ja sündimuse arv ei ole suur, siis selle riigi rahvaarv üldiselt eriti ei kasva. 5. Vaadates Poola sündimust saab kohe aru, et see on madal ja seda tõestab ka 195. koht maailmas. Maailma keskmine sündimus on 19,95 ja see on palju suurem Poola omast. Arvan, et see on väike sellepärast, et seal on suur kirjaoskus 99,7% ja inimesed tahavad raisata rohkem aega enda peale ning suur laste arv takistab seda. Veel üheks põhjuseks võib olla meditsiini areng. Nimelt suur osa naisi rasestudes mõtlevad lapse saamise küsimuse ümber ning teevad abordi. Teisest küljest, Poola suremus on väike ning ta on 63. kohal maailmas ja sellest järeldame, et näitaja on võrreldes teistega kõrge
2. Rahvaarv on jõudsalt kasvamas. Keskmiselt 21. sajandil iga viie aasta tagant on rahvaarv kasvanud üle 3 miljoni võrra. Prognoositakse rahvastiku tõusu ka edaspidisteks aastateks. Rahvaarv 35000000 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 Graafik 1. Madagaskari rahvaarvu muutumise graafik 3. Sündimus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 32,6. Suremus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 6,8. Loomulik iive: 32,6 - 6,8 = 25,8. Rändesaldo: 0. Rahvaarv kasvab jõuliselt tänu sündimusele, mis on palju suurem kui suremus. 4. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja on 30 aasta jooksul vähenenud. Kui 1985. aastal oli veel 46, siis praegusel aastal on üldkordaja 33. 2030. aastaks prognoositakse sündimuse üldkordajaks 25. b) Keskmiselt sünnib lapsi 1 naise kohta 4,2
Portugali sündimuse näitaja on 9,76 /1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 10,86/ 1000 elaniku kohta. Monaco sündimuse näitaja on 6,85 / 1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 8,52/1000 elaniku kohta. Andorra sündimuse näitaja on 9,26/1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 6,52/1000 elaniku kohta. Maailma sündimuse näitaja on 19,14/ 1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 7,99/1000 elaniku kohta.) Võrreldes Prantsusmaaga on Hispaanias sündimus madalam, kuid Prantsusmaal on suremus natuke kõrgem kui Hispaanias.Võib öelda, et Prantsusmaaga on sündimuse ja suremuse näitajad peaaegu samasugused. Portugali, Monaco ja Andorra sündimus on madalam kui Hispaanias. Andorra suremus on palju madalam kui Hispaania suremus. Portugal, Monaco ja Andorra on väiksemad riigid kui Hispaania. Inimesi on vähem ja sellepärast on sündimuse näitajad madalamad. Portugal ja Monaco pole nii arenenud arstiabi või pole see igal pool kättesaadav ja
0 8.6 2.4 2008 518 967 385 954 133 013 11.4 8.5 2.9 2009 492 931 383 486 109 445 10.7 8.4 2.4 0-14 aastaseid: 14.4% (mehi 3,423,861/naisi 3,232,028) 15-64 aastaseid: 69.1% (mehi 16,185,5575/naisi 15,683,433) 65 aastaseid ja vanemaid: 16.5% (mehi 3,238,301/naisi 4,394,624) (2008) Riigi rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja selle muutused aastaks 2030 Hispaania rahvastik on vananev, kuna vanurite osakaal on suurem kui noorte. Kõige rohkem on inimesi vanuses 15-64. Aastaks 2030 on Hispaania rahvastikus suurema osakaalu saanud vanemad inimesed, noorte osatähtsus väheneb. Kuni vanuseni 50 eluaastat (50 kaasaarvatud) on meeste osakaal suurem, kuid alates 55 eluaastast see muutub, naisi on rohkem, aastaks 2030 on prognoositud, et naiste eluiga suureneb veelgi. Aastal 2010 on noori rohkem kui vanureid, kuid aastaks 2030 on see arvatavasti vastupidi.
LIIBANON Referaat Koostaja: Klass: Juhendaja: Jõhvi 2011 · Liibanonis on 4 143 101 elanikku. Maailma mastaabis on Liibanon väikeriik. Sarnased riigid, kus elab enam-vähem sama palju inimesi on Uus-Meremaa, Moldova, Horvaatia ja Kongo Vabariik. · Rahvastiku keskmine tihedus riigis on 392,68 inimest/km². Riigid, kus on Liibanonile sarnane rahvastiku keskmine tihedus on India ja Rwanda. · Rahvastik paikneb enamasti veekogude ligiduses, sest seal on soodsad tingimused vilja- ja karjakasvatuseks. Sisemaal on rahvastiku paiknemine hõredam, sest seal on kuiv kliima. · Rahvaarv ajavahemikul 1980-2010 on aina kasvanud. Prognoosi järgi suureneb see arv aastaks 2050 veelgi, selleks ajaks prognoositakse umbes 4 155 elanikku riigis. Rahva- Rände-
Musta mere äärsed alad, Dnepri jõe äärsed alad. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond. Hõredamalt asustatud on mägised alad. 4. Leia internetist andmed valitud valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Sündinuid on 1.1 miljonit.tööealisi mehi ja naisi on keskmiselt 1.6 miljonit. Pensioniealisi on keskmiselt 0.4 miljonit 5.Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. 6.Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel: · Kui suure osa rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15 aastased), tööealised (15-65 aastased) ja vanemaealised inimesed (üle 65 aastased)? Lapsed moodustavad tüdrukutest umbes 4% ja poistest umbes 5%. Sündimus on suurem.Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid Tööealisi moodustavad kõige rohkem 25-29 ja 50-54 aastased meestest 8-9% ja naistest kuni 8%
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
