Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom Sünekdohh Sidesõnatus Personifikatsioon Sidesõnakus Allegooria Inversioon Perifraas Eufemism Kõnekujndid Eufemism- peiteline väljend Nt: võsavillem, susi, vikatimees Perifraas- eufemismi sugulane, ümberütlev väljend Nt: loomade kuningas Allegooria- mõistukõne Nt: valm, muinasjutt Hüperbool- liialdatud suurendamine Nt: sajab ja sajab lõpmata, ääretu meri Litotees- liialdatud vähendamine Nt: pöialpoiss, sipelgapiht Metafoor- ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel, hea vahend kulunud tähenduse väskendamisel
· Võrdlus - kahte asja võrreldakse ühiste tunnuste alusel (kui, nagu, olev kääne) säras nagu päike, eit paistis eemalt poolkuuna · Personifikatsioon - elutule on antud elusa omadused päike piilub pilve tagant, lill kiikus tuule käes · Eufenism - peitenimetus (hunt-võsavillem) · Metonüümia - tähenduse ülekanne (kuningas kroon - kroonitud pea) vs metafoor (peatänav - tuiksoon ühiseid tunnuseid pole) · Perifraas - seotud ajalooga ümberütlev väljend (apteek - ladina köök) · allegooria - mõistujutt · hüperbool - liialdamine (ääretu meri) · litootes - liialdatud vähendamine (pöialpoiss - väikest kasvu) · oksümooron - vastandväljendus (kuum lumi, elav surnu) Kõlakujundid · Onomatopöa - loodushäälte jäljendamine haukuma, haugatus · Assonants - täishäälikuline algriim Anu armastab õunu, ema eemaldus minust
müütlinine pärimus. Filid Ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad, jutustasid oma sugukondade pärimusi. Bardid Lõid mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule Tänapäeva on jõudnud 18.saj sotlane James Macpherson ,,Ossiani laulud"' ,,Vanem Edda" 11-12 saj, põhjamaade pärimused. Kirjutatud vana islandi keeles. Iga laul on omaette tervik. Erinevate autorite poolt kirjutatud. Lühike, napp ja tihe stiil, iseloomulik on nimede suur hulk. Kasutatakse palju epiteete. Kenning (e perifraas) vana germaani luule iseloomulik stiilivõte.1 nimisõna asendatakse vähemalt 2 sõnalise kujundiga. Sisult jagunevad Edda laulud kaheks: Müütilised e. Jumala laulud ja kangelaslaulud X2 Väga inimlikud jumalad. Allitereeruv värss sõnaalguse silpide kordus. Hüümiri lugu Arvatavalt kirjutatud 15 saj. Ühendab kahte müüti. Toetub muinasjutu motiividele. Palju erinevaid episoode. Kõige rohkem kenningeid. Beowulf 7. või 8 saj krja pandud. Anglosaksi eepika
metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni taotluslik paigutus
o Amfibrahh kahe rõhutu/lühikese silbi vahel on rõhuline/pikk silp Vabavärss on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, kuid lähtutakse teatavast rütmitundest. 9. Metafoor ja selle eriliigid Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. o Isiksustamine ( personifitseerimine) millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine, nt pilved nutavad, päike naerab. o Ümberütlus (perifraas) rõhutab millegi väljapaistvaid jooni, selle nimetust teisiti öeldes, nt Lauluisa, Emajõe Ateena o Sõnakeeld (tabu) ja sellega kattuv maheväljendus (eufemism), nt hunt = kriimsilm, võsavillem o Sümbol võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, nt valge tuvi = rahu o Vastandväljendus (oksüümoron) õudselt kena, pimestav valgus, elav surnu
(Betti Alver) · kinnismetafoor ehk kivistunud metafoor 6. sümbol Täht süttib ehk taevas su üle veel (Juhan Liiv) · personifikatsioon ehk isikustamine viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all 7. perifraas ehk ümberütlus Lauluisa 8. allegooria ehk mõistukõne 9. sünestees päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna 10. metonüümia Mul on Tammsaare lugemine pooleli · sünekdohh Kogu rahvas armastab Anu Saagimit 11
otsekui, nt inimene kui masin, lind nagu lennuk Metafoor väljendus, kus öeldu ja mõeldu ei kattu omavahel, nt meelekibeduse märk (pisarad), metafooril ei ole mitte sõnasõnaline, vaid ülekantud tähendus Eriliigid: · Isikustamine e personifitseerimine mitte inimesega seotud nähtusele omistatakse inimelikud jooned, nt tuul nutab, vihma pisarad · Ümberütlus e perifraas mingi väljend öeldakse teiste sõnadega ümber, rõhutatakse sellist joont, mille kaudu on võimalik see asi ära tunda, nt Emajõe Ateena (Tartu) · Sõnakeeld e tabu ümberütluse variant, eriti minevikus, võsavillem, metsakutsu, surmaga seotud nähtused (vikatimees) · Sümbol millegi märk, võrdkuju, mingit mõistet esindav abstraktne osutus, nt
Mõned näited mõistatusliku ala hõlvamisest: Miks läksid vara magama, / vara haudaje vajusid (rahvalaul) ISIKUSTAMINE ehk personifi tseerimine — millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine: Mõte südant sööb (G. Suits); Nüüd nutab mu igatsus (E. Enno); Toomingad valvavad talu, / üle ussaia vaatavad kopli(H. Visnapuu). 12 ÜMBERÜTLUS ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes: Lauluisa; Kirjaneitsi; Emajõe Ateena; Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale / ja Munamäe
alusel · Otse öeldu ja tegelikult mõeldu lahknevad, kuigi neil on ühisosa tekib vihje ehk tähenduse ülekanne · Hea vahend kulunud tähenduse värskendamiseks või tuntu abil tundmatule viitamiseks · Metafoori alaliigid: o Isikustamine Ehk personifitseerimine Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste andmine Nt mõte südant lööb (G. Suits) o Ümberütlus Ehk perifraas Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes Nt lauluisa, Emajõe Ateena Mõistatuse lemmikkujund o Tabu Sõnakeeld, samuti ümberütlus, ja sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism o Sümbol Võrdkuju, pilt, märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset
Anagramm · Parallelism · Refrään Riim Troop Retoorilised vahendid Eufoonia · Ret küsimus · Metafoor · Ret hüüatus Kakofoonia · Personifikatsioon · Ret pöördumine · Perifraas · Sümbol · Allegooria Anakoluut · Metonüümia Ellips · Sünekdohh · Hüperbool Antitees · Litootes · Oksüümoron Kalambuur Kiasm Troop on kõnekujund, milles sõnu ja väljendeid kasutatakse ülekantud tähenduses. Metafoor ühe olendi, eseme või nähtuse omadused omistatakse teisele sarnasuse põhjal. Sisult on metafoor kaudne võrdlus
(punastav taevas) (2). oksüümoron ehk vastandväljendus (kriiskav vaikus) (3) võrdlus (poiss on priske kui pirukas) (4).parallelism struktuurikordus? (silmad silmudeks, tissid turskadeks, sääred särgedeks, varbad vaalaskaladeks P-E.R) (5) metafoor peidetud võrdlus (puhkama puust palitus B.A); sh. kinnismetafoor (elukevad etc) (6) sümbol - (täht süttib ehk taevas su üle veel J.L), sh personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all) (7) perifraas ehk ümberütlus (Lauluisa) (8) allegooria ehk mõistukõne (abstraktne tegelane) (9) sünestees - (päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna) (10) metonüümia ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli) sünekdohh ümbernimetamine, rajaneb reaalsel suhtel (osa-tervik) (Kogu rahvas armastab Saagimit) (11) tabu ehk sõnakeeld (hallivatimees hunt) (12) eufemism pehmendav ümberütlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?) (13) iroonia (oh kui kena!)
(sinav lumi) • Võrdlus – kõrvutamine ühistunnuse alusel (mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar) • Metafoor – varjatud võrdlus, ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel (sinise taeva silm – päike) • Isikustamine – ehk personifitseerimine. Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine (mõte südant sööb) • Ümberütlus – ehk perifraas. Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes (lauluisa, kirjaneitsi) • Allegooria – ehk mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. • Metonüümia – tähenduse ülesanne toimib ühe ja sama nähtusega seostuva piires, sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. • Salm – ehk stroof
Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta *ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes *metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb ühe ja sama nähtuse piires, võtab võrdluseks mingeid sama objekti omadusi. Kui päike kui sinise taeva silm on metafoor, siis sinise taeva ratas on metonüümia. Lausekujundeid: *kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. *parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega
ilmestamiseks. 2) Võrdlus - kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 3) Metafoor - ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. 4) Isikustamine e personifitseerimine — millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine. 5) Ümberütlus e perifraas - rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes. Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu. 6) Sümbol - võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset. Sümbolism kui kunstivool püüab argipäevaste asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat tegelikkust, sageli jumalat. Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks e allegooriaks, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta
Kujundliku kõne allikaks on üteldu ja mõteldu lahknemine Epiteet kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel, iseloomustavad sidesõnad Metafoor erinevate nähtuste ühendamine sarnasuste alusel. Tekib ülekantud tähendus. Metafoori kasutatakse tuntu abil tundmatu kirjdaldamiseks. Metafoor võib laieneda ka tervele teosele. Isikustamine mitteinimlikule isikuomaduste andmine Ümberütlus (perifraas) nähtuse silmpaistva joone rõhutamine, nimetuse ümber ütlemine Tabu sõnakeeld Eufemism maheväljendus Sümbol võrdkuju Allegooria mõistukõne, tekst vihjab millelegi, millest otsest juttu ei tehta Hüperbool poeetiline liialdus Meioos/litootes poeetiline vähendus Oküümoron vastandväljendus Sünesteesia eri meelte tajusid märkivate sõnade ühendamine Iroonia pilkav teesklus
kujund kehtestab ootamatuid seoseid sõnade ja nähtuste vahel, loob uut teadmist ning pakub teisi vaatepunkte. Kõnekujundeid: epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale; võrdlus: kõrvutamine ühistunnuse alusel; metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti; isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule; allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta; ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes; metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb ühe ja sama nähtuse piires, võtab võrdluseks mingeid sama objekti omadusi; iroonia: pilkav teesklus, kus öeldakse üht aga vihjatakse millelegi vastupidisele. Lausekujundeid: kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul; parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega; antitees:
Võrdlus- kõrvutamine ühistunnuse alusel.Tihti eelneb sidesõna või mõttekriips (nagu, kui jne) Nt Nii kui taeva pikne. Metafoor- ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel.Nt sinise taeva silm- ilmse sarnasuse tõttu silmaga vihjatakse päikesele. Metafoori alaliigid: Isikustamine- rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes. Nt lauluisa, kirjaneitsi Ümberütlus e. Perifraas näit. loomade kuningas = lõvi Allegooria- abstraktse mõiste piltlik, tihti personifitseeritud kujutamine Metonüümia- sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires. Kui sinise taeva silm on metafoor, mis võrdleb erinevaid asju,siis sinise taeva ratas või sinise taeva latern kalduvad metonüümia poole, kuna lähtuvad päikese
Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta *ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes *metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb ühe ja sama nähtuse piires, võtab võrdluseks mingeid sama objekti omadusi. Kui päike kui sinise taeva silm on metafoor, siis sinise taeva ratas on metonüümia. Lausekujundeid: *kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. *parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega
omadusi? Epiteet - kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend enamasti nimisõna täiendamiseks (sinav lumi) Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel (mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar) Metafoor varjatud võrdlus, ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel (sinise taeva silm päike) Isikustamine ehk personifitseerimine. Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine (mõte südant sööb) Ümberütlus ehk perifraas. Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes (lauluisa, kirjaneitsi) Allegooria ehk mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. Metonüümia tähenduse ülesanne toimib ühe ja sama nähtusega seostuva piires, sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? aitavad saavutada poeetilist väljendust 8
! Miks läksid vara magama, vara haudaje vajusid? (Miks sa maha kärvasid?) ! ! ! Puhkab puust palitus, Pojuke viidi kabelimäele (keegi kooles ära) Metafoor võib laieneda kogu tekstile. ! ! Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünteesia. ISIKUSTAMINE e PERSONIFIKATSIOON- millelegi mitteinimlikule (elutule) isikuomaduste omistamine- Mõte südant lööb; Toomingad valvavad talu. ÜMBERÜTLUS e PERIFRAAS- rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes: Lauluisa, kirjaneitsi, Emajõe Ateena; Tuli päike, tulisilm. ! Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. Ümberütlused on ka SÕNAKEELD e TABU- (issand, põrguvürst, härra direktor (mitte Ants ega Jüri) ja MAHEVÄLJENDUS e EUFEMISM- (armurõõm, võid jääda Nimetuse riiki; Sääl teistpoool ust).
2. Oksüümoron ehk vastandväljendus (kriiskav vaikus) 3. Võrdlus (poiss on priske kui pirukas) 4. Parallelism - struktuurikordus (silmad silmudeks, tissid turskadeks, sääred särgedeks, varbad vaalaskaladeks P-E. R.) 5. Metafoor - peidetud võrdlus (puhkama puust palitus B.A.); sh kinnismetafoor (elukevad etc) 6. Sümbol - (täht süttib ehk taevas su üle veel J.L.); 7. Personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all) 8. Perifraas ehk ümberütlus ( Lauluisa) 9. Allegooria ehk mõistukõne ( abstraktne tegelane) 10. Sünestees - (päikesevalguse lämmatav lõhn levis üle linna) 11. Metonüümia - ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli) 12. Sünekdohh - ümbernimetamine, rajaneb reaalsel suhtel ( osa-tervik) (Kogu rahvas armastab Saagmit) 13. Tabu ehk sõnakeeld (hallivAatimees- hunt) 14. Eufemism - pehmendav ümbertlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?)
sarnasekõlaliste sõnade kordamine. Lüürikas kasutatakse 3 liiki stiilikujundeid: Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet, võrdlus, metafoor Retooriline küsimus, All literatsioon, asonants, Metonüümia, hüperbool põõrdumine, hüüatus, riim, anagramm, Litootes, sünekdohk, kordused, refräänid, onomatopöa Personifikatsioon, kliimaks, antitees, allegooria, perifraas, sidesõnatus, inversioon eufenism Kõlakujundid All literatsioon sama kaashääliku kordus sõna algul (regivärsis). ,,Vanem venda vennikene" Asonant täishääliku kordu sõna algul (regivärsis). ,,Orjapõhi ohakale" Anagramm tähemäng. Isa, sai asi. Seda kasutas Voldemer Panso. ,,Osnap" Inversioon ebatavaline sõna järjestus. Laotada lilli võib ammu. Onomatopöa loodushääli jäljendavad sõnad
Metafoor on suurepärane vahend kulunud tähenduse värskendamiseks või tuntu abil tundmatuile viitamiseks. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. Isikustamine ehk personifitseerimine millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine: Mõte südant sööb; Nüüd nutab mu igatsus. Ümberütlus - ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber ütledes: Lauluisa: Kirjaneitsi. Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline; ilma nõela pistamat. Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvärst; härra direktor mitte Ants või Maali) ja sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism: põlluramm, armurõõm. 8
"Tuuled juhtigu sul teeda, õhud õrnad õpetagu" ("Kalevipoeg") antitees- vastandamine inversioon- ebatavaline sõnajärjestus 29 Koju ma tahaksin minna väga ellips- sõnade ära jätmine, et tekiks pingestatus Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? sidesõnatus/-kus Kõnekujundid: - euferism- peiteline väljend hunt: võsavillem, susi, metsakutsu perifraas- ümberütlev väljend loomade kuningas, ladina köök (apteek) allegooria- mõistukõne hüperbool- liialdatud suurendamine Sajab ja sajab lõpmata. Ääretu meri litootes- liialdatud vähendamine pöialpoiss, sipelgapiht metafoor- ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel, suurepärane vahend kulunud väljendi värskendamiseks sinise taeva silm, lõviosa "Pojuke viidi kabelimääle puhkama puust palitu." (B.Alver)
argielule, välissündmustega samaaegselt jälgitakse enamasti ka tegelaste hingeelu. Näiteks Thomas Manni (18751955) "Buddenbrookid. Ühe perekonna langus". Vt ka romaan. performance esitus, etendus; algupärane teatraliseeritud improvisatsiooniline etüüd, mida esitatakse väljaspool teatrit tavaliselt mittekutseliste näitlejate poolt. Performance on näide modernsest tinglikust teatrist, alternatiiv traditsioonilisele teatrile. perifraas kõnekujund, kus millegi nimi või nimetus asendatakse sellele iseloomulike tunnustega, muutes nii kirjelduse elavaks. Näiteks: Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? (Mihkel Veske.) See tähendab küsimust: Kas tunned Eestimaad? personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifikatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka
Nt: sinitaeva silm= päike Metonüümia- tähenduse ülekanne suhte alusel. Nt: kokku said kroonitud pead Hüperbool- liialdav suurendamine Sünekdohh- metonüümia alaliik: tähendusülekanne osa ja terviku suhte alusel. Personifikatsioon ehk isikustamine- elutule elusa omaduste andmine. Nt: haigutav uks Allegooria- mõistukõne, ridade vahele peidetud mõte. Eufemism- pehmendav või peiteline väljend. Nt: võsavillem, susi Perifraas- ümberütlev väljend. Nt: mõistatused- ladina köök= apteek Litootes- vähendamine. Sümbol- võrdkuju. Nt: koit-noorus, vabadus KÕLAKUJUNDID Algriim-alliteratsioonil(kollane kass) või assonantsioonil(edev elevant) põhinev kokkukõla 89 Riim- häälikute kokkukõla, sarnaste kõladega sõnade kasutamine värsirea lõpus a) täisriim(soov, loov) b) homonüümriim (joon teed, vaatan teed)
annaabi.ee 
