· Tambet (Jaanuse isa) · Vahur (Tambeti isa) · Emmi (Emilia) Oli Jaanusesse armunud. Lossihärra tütar. · Oodo - Iseloomult õel. · Konrad Raupen (Rüütel) Oli lossihärra, siis kui Jaanus esmakordselt koos isaga lossi ratsutas. · Prohveti Pärt Elas koopas. · Kuuno Rainthal Rüütel, kes soovis Emmiga abielluda. · Maanus Poiss keda peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera kohta tige hunt. Jaanus ravis teda. Küsimused: 1) Kes on teose autor? V: Eduard Bornhöhe 2) Mis oli talu nimi, kus Tambet elas ja miks seda nii nimetati? V: Metsa talu, sest see asus metsa sees. 3) Kes oli Vahur? V: Vahur oli Tambeti isa nind Tallinna piiskopi ori. 4) Kuidas Vahur endale talu? V: Kui Vahur metsa põgenes, tahtis piiskopp teda tappa, aga järsku tuli metsast
Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises. Arvati, et hundid murravad sisse aga seal oli hoopis väike külmunud tüdruk. Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis
Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises. Arvati, et hundid murravad sisse aga seal oli hoopis väike külmunud tüdruk. Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis
Järgnevatel aastatel pöördus u 60 000 grusiinist Abhaasia põgenikku tagasi. Kuriteod Abhaasia sõja vältel 1992- 1993 Š. Aiba tunnistusest (Suhhumi, Džikia tn 32): „Öösel mu grusiinist naaber Džemal Rehviašvili kutsus mind tänavale, öeldes: "Ära karda, ma olen sinu naaber, tule välja". Niipea kui ma väljusin, löödi mind pähe, tiriti majja ja otsiti läbi. Majas pöörati kõik segi ja kõik väärtasjad võeti ära. Siis viidi mind depoosse, kus vagunite vahel mind peksti ja nõuti automaadi ja kolme miljoni raha loovutamist ... Siis viidi mind miilitsasse ja öeldi, et nad leidsid minu juurest granaadi ning näitasid ühte enda oma granaatidest. Siis pandi mind kambrisse. Aegajalt mind piinati kasutades elektrit ja peksti. Kord päevas anti kauss toiduga kuhu sageli sülitas grusiinist toidujagaja. Kui grusiinidel oli tagasilööke rindel siis nad trügisid kambrisse ja peksid kõiki seal olijaid ...“ Kuupäevane Abhaasia sõda 1998
Diana Kuzmina 7 „B“ «Klass» on rohkem õppe-eesmärgil tehtud film, kuna ma ei usu, et mingisugune inimene selle ise vabatahtlikult kodus vaataks. See draama ei pakkunud mulle absoluutselt pinget, sest olen teiste žanride armastaja. Kogu filmi kestel ootasin ainult, millal juhtub midagi naljakat, huvitavat, rõõmsat – seda aga, kahjuks, ei toimunud. Täiesti võimatu oli vaadata kuidas Joosepit koguaeg sõimati ja peksti. Tahtsin lihtsalt ekraani sisse hüppata ja karjuda nende värdjate peale. Ainuke hea olukord seal on see, et mitte kõik inimesed klassis polnud Andersi jooksupoisid ning Joosep sai endale lõpuks vähemalt ühe kaitsja, aga ka see suutis teda filmi lõppus petta. Konflikti süüdlasteks saab pidada kohe mitut inimest: Joosepit ja tema vanemaid, klassikaaslasi ja nende vanemaid ning loomulikult õpetajaid, kes seda kiusamist vaikselt pealt vaatasid
kirjutas 1853. aastal Solomon Northup (1808-1857). Northupi romaani aluseks oli tema enda röövimise lugu, mis algas 1841. aastal ja kestis 12. aastat. Film räägib Solomon Northupist, kes elab oma perega Saratoga Springsis New Yorgi osariigis. Ta on mustanahaline pereisa, kes on haritud- oskab lugeda ning viiulit mängida. Lootuses võimaldada oma perele paremat elu võtab ta heausksena vastu tööpakkumise tänu millele, ta reisil USA pealinna uimastati, paljaks varastati ja aheldati. Teda peksti malaka, piitsa ja jalgadega, vangistati väikesesse kongi ning müüdi orjaturul puuvillaistanduse omanikule. Tema rasked 12 aastat said seal alguse, kus ta pidi päevast-päeva tegema rasket füüsilist tööd ning taluma alandusi ja piinamist. Lisaks pidi ta varjama oma lugemise ning kirjutamiseoskust ning taluma alandusi oma laialaste inseneriteadmiste tõttu teistelt töölistelt. Teda peksti, proovitakse üles puua, püstoliga maha lasta ning alandada
kiusasid, vaid ka lihtsalt valel ajal vales kohas olevatel inimestel. Vähestel juhtudel mõeldakse enne, kui midagi tehakse pikas perspektiivis ette ning see mitte-mõtlemine toobki kaasa juhtumid nagu ka see koolitulistamine. Poiss, kelle kohtuotsust oodatakse, mässis end tegelikult teise aitamisega suurde jamasse. Tema Kaspar , oli ise klassis üks populaarsemaid poisse ning viibis samas kambas kui tema klassivenda Joosepit peksti ja solvati. Ta vaatas seda ühtaegu pealt, kuid mingil hetkel viskas tal see käitumine kopa ette ning astus Joosepi poolele ning tema vanad ,,ägedad" semud hakkasid teda ennastki tasapisi halvasti kohtlema. Ühel päeval juhtus midagi väga hullu mõlema poisiga, kui neid peksti, alandati, solvati ja mõnitati. See päev oli see, mis pani aluse kõigele järgnevale. Joosep oli juba tänu kiusamistele nii endasse tõmbunud ja nagu hullumuse äärel,
· Saun Rehielamu koosnes kolmest põhiosast: · Rehetuba · Rehealune · Kambrite osa Kusjuures rehetuba paiknes elamu keskel. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: Põhjatüüp Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku · Pulmade puhul tantsuruum Kamber · Esmamainimine alles 17 saj. allikates · Kaua aega kütteta ruum · Kasutati hoiuruumina · Suvel magati kambris · Algselt pääsesid sinna peremees ja perenaine väikelastega, teised täiskasvanud ja perekonnaliikmed jäid veel rehetuppa
Spartalased kasvatasid oma lapsi karmilt. Ja sündides jäeti ellu tugevad ja nõrgad visati kuristikku. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Kord aastas korraldatakse Arfemise altari ees poiste peksmine, kusjuures nad ei tohi karjuda ega armu paluda. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt või lange kangelasena. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid
Suuremas ruumis hoiti talvel loomi ja kui oli suurem pidustus siis tantsiti seal samas ruumis. Voodid asusid rehe toas meetri kõrgusel põrandast voodis oli neil külje all põhk mis hoidis talvel sooja neil olid rehielamutes akende asemel lükandluukidega suletavad avad (pajad) Kasutati ka seapõit või maokelmet. Rehealune oli põhiliselt majandusruum, mille esi- ja tagaseinas oli lai värav, kustkaudu sügisel vili sisse veeti. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti rehealuses koduloomi, eelkõige hobuseid ja sigu, ülal laepeal aga heina ja põhku . Rehielamu Elukeskkond hõlmab looduslikku ja inimeste endi loodud keskkonda. Kooskõlas ümbritseva loodusega. Talu ehitati kuiva kohta, tähtis oli vee, metsa lähedus. Hooned paiknesid ümber muruga kaetud õue. Vanadele taluhoonetele olid iseloomulik suur õlgede või rooga kaetud kelpkatus.
väliskaubapartnerid-suurbrit.saksa.veeti sisse toorainet.võõrkeeltesse tõlgiti eesti teoseid,kunsti näitused.1918.28nov punased ründasid narvat,rakver,tartu,võru.eestlased ei viitsind sõdida,vabatahtlikud sõdisid põhiliselt,kasvas võitlustahe,sõjavägede ülemiks laidoner,saadi välisabi soome,hilje,taani,rootsi.vastupealetung 1919-tapa,kunda,jõhvi,rakvere,1veb jõuti valga ja võruni,enamlased üritasid tagasi saada aga ei,rahvavägi allutas pihkva lätis 200 km retkega peksti välja suurem osa venkusi.landsweerlased võtsid läti ala,rahvavägi pidas sõja võnnu linna juures-võnnu lahing võit-eesti(võnnu vallut. Päev 23 june).Punaarmee narvale raskelt lükati tagasi,rahukonverents-2 kuud tartus-2veb 1920eesti iseseisvaks.vene tahtis armeed eestile et saksamaa vastu astuda aga eesti ei luband.Saksamaalt telliti tehnikat.1939 eesti-saksa mittekallaletungileping.
,,Paistab, et nii kergesti ei pääse" vastas Taavi- Taavi proovis saada üle mere, kuid need katsumused olid kõik luhtunud, sest merd valvati . Noormees proovis mitu korda, kuid lõpuks tuli ikkagi välja, et keegi lõikab asjast omakasu. ,,Missugune on surmamõistetu viimane öö, ta viimsed tunnid?"- Taavi mõtles seda, kui oli kinni peetud Vene ohvitseride poolt, kes kahtustasid, et ta on Saksa nuhk. Ta peksti vaeseomaks ja mõisteti surma. Taavi aga ise ei teadnudki, et surmast oli ta veel kaugel ning kõige hullem veel ootas ees. Ta oli oma lootust juba kaotamas. ,,Saatuse kirjude helmeste veeretaja tujusid ei tea maapealsete lootustereastajad..."-mulle avaldas see mõte oma sügavamat põhja. Lugedes raamatut, sain ma aru, et ka targemate ja vapramate hulgast võis olla inimesi, keda lihtsalt tapeti või käituti nendega väga halvasti.
Rainis Tsänk 8.A Taust • Õige nimi Marshall Bruce Mathers III • Sündinud 17. Oktoobril 1972 Saint Josephis, Missouri - tema ema oli 15 aastane, kui ta tema sünnitas - isa hülgas ta perekonna, siis kui Marshall oli 18 kuud vana • Kolis Saint Josephi ja Detroiti vahel tihti - vahetas koole 2-3 korda aastas - sageli elas elamuprojektides • - Lõpuks asusid lõplikult elama Detroiti idaossa • Väljajäetu igas uues koolis -kiusati, mõnitati ja peksti • Kukkus läbi 9.klassis 3 korda -kukkus välja kõrgkoolist 17 aastasena Perekond • Kimberly Maters - ex naine • Debbie Mathers - ema • Hailie Mathers – tütar • Nate Kane Mathers – vend Karjäär • Sagedane võistleja räpi võistlustel, väga austatud Detroitis • Tegi lihttöid, räppis ja harjutas öösel • Sai muusikalepingu, lasi välja albumi „Infinite“ aastal 1996 • Tekkis ülemaailmne kuulsus 1999 albumiga „Slim Shady“ • 2002
Lõikus. Lõikusaeg kestis 4 nädalat ja tihti kattus ajaliselt heinatööga. Vilja lõigati sirbiga ja seoti vihku. Seda tegid naised ja lapsed. Lapsed korjasid ka mahavarisenud viljapäid. Vihkude kokkutassimine ja aunadesse panek oli enamasti meeste töö. Kui lõikusele nõuti abiteolisi, oli talust väljas korraga 4 inimest. Rehepeks. Seda peeti kõige raskemaks tööks, sest toimus umbses ja tolmuses ruumis ning enamasti öösiti. Ainult üksikutes mõisates peksti reht päeval. Rehepeksumasinaid kasutati väga vähe. Rehepeksuga alustati augustis, heal juhul lõpetati mardipäevaks, kuid võis venida veebruarini. Harilikult peksti reht üle ühe öö, et vili saaks vahepeal kuivada. Tööle nõuti nii teomeest kui vaimu, tihti ka abiteolisi, enamasti "suvevaime". Tavaliselt jäid ööseks mõisarehte peksma päeval põllul töötanud teolised, sest ka talu vajas sügisel rohkem tööjõudu. Tuulajateks olid rehepapid (tavaliselt
taluperedest. Samuti on teada näiteks, et Grigori Rasputinil oli õde Maria ja vanem vend Dmitri. Tema õde uppus järve ja tema vend suri kopsupõletikku. Needki sündmused olid Rasputinit mõjutanud. Hiljem nimetas Rasputin oma kaks last Mariaks ja Dmitriks. [3] Rasputin elas oma elu esimesed 25 aastat Siberis ilma erilise kuulsuseta ning tegeles joomise ja patueluga. Kuid ühel korral, kui ta varguste eest läbi peksti, toimus tas hingeline muutus ja ta muutus sügavalt usklikuks. 1892. aastal asus ta Verhururjevi kloostrisse, kus õppis jumalasõna, kirjatarkust ning 1893. aastal, suundus ta rändama mööda Vene õigeusu kultuskohti. Peagi omandas ta oma kodukohas selgeltnägijast pühamehe kuulsuse (näiteks olevat ta ette kuulutanud koduküla mahapõlemist). Talle tekkis palju enamasti naissoost austajaid. [2], [4] 1905. aastal kohtas Raputin, kellel olid juba avaldunud võimed ravitsemiseks, Kiievi
Liisi Peterson 011PK SUUR LEVAPÄEV Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Leivapäeval olid kohal paljud Eesti leiburid, kes olid tulnud oma leibu esitlema. Olid kohal näiteks Eesti pagar, Leibur, REHEPEKS Vilja lõikasid peamiselt naised sirpidega. Vili köideti peale lõikamist vihku. Vilja lõigati sirbiga. Vihus kuivasid viljad. Peale kuivamist pandi viljad rehe alla põrandale ja peksti kootitega. Terad murti teistest taimeosadest lahti lüües, muljudes, hõõrudes, senikaua kui viljaterad välja pudenesid, seda nimetati terade eraldamiseks. Pekstud sasi hulgast saadi terad käte rehitsedes, sõeludes ja tuulates. Vanim viljapeksuviise, on viljavihkude rabamine 8 vastu kivi, seina, pinki vm.), maha laotatud viljalademe peksmine koodiga või tallamine ( pahmamine) inimjõul või koduloomadega. Rehepeksu tehti rehe all, sest seal oli palju ruumi. VILJA JAHVATAMINE
algust tähistas. Künnipäev oli l4. aprillil ja tähistas kevadiste künnitööde algust. Jaanipäev 24.juunil oli aeg kus kõik põllutööd pidid olema lõpetatud ja algas heinategu. Sügistööd algasid rukkilõikusega. Rukist lõigati sirbiga, et ükski kõrs kaduma ei läheks. See oli austus leivale. Teisi vilju lõigati vikatiga. Vili seoti vihkudesse. Algul olid vihud põllul ja siis viidi rehetuppa kuivama. Algas rehepeks, mis oli väga raske aegaviitev töö. Reht peksti eriliste puust kootidega, millega viljaterad vihkudest välja peksti. Talvisteks välitöödeks oli metsas puude lõikamine ja palkide vedamine. Regedega veeti kuhjadest heinu koju. Talupoeg pidi käima ka mõisavooris, mis tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. Palju tööd oli talu naisperel. Tuli hoida kodu korras, abistada mehi põllutöödel, talitada loomi, valmistada toitu ja kasvatada lapsi. Talveõhtutel pirrutule valgel naised ketrasid, kudusid
Miks ei õnnestunud Venemaal demokraatlikku riiki rajada? Tsiviilõigused Venemaal tunduvad ikka veel olevat luksus, demokraatia kui tähed, mida kõik näevad enda ümber kuid on kindlasti püüdmatud. Hiljuti Lev Ponomariov (Moskvas tegutseva organisatsiooni juht, mis tegeleb tsiviilõiguste kaitsmisega) peksti läbi oma maja ees. Stanislav Merkelov keda Wall Street Journal kutsus üheks parimaks Venemaa tsiviilõiguste kaitsjaks tapeti jaanuari lõpus. Aga miks on see nii läinud? Kindlasti üks peamistest põhjustest on suur territoorium. Mida suurem on ala seda lihtsam on tekkida erinevatel gruppidel, kellel on oma arvamus kuidas peaks riiki valitsema. See on viinud võimul olijad tihti sunnitud olukorda, kus nad
vapustanud Ameerika Ühendriike põhjalikult. Vaid Marilyn Manson on suutnud viimastel aastatel nii tõhusalt keskklassi Ameerikat endast välja viia. Asepresident Dick Cheney naine Lynne on nimetanud seda muusikaterroristi põlastusväärseks. Mida siis teeb Eminem nii valesti... või õigesti? Ta kasvas üles purunened perekonnas, tundmata armastust. Kogu ta kärjäär on olnud üks innukas, särav ja sõnaosav kättemaksukampaania. Ta on poiss, kes koolis kord peaaegu surnuks peksti, keda mõnitati, kui ta üritas valge räpparina mustanahaliste hip-hopi maailmas edu saavutada ja kes ikkagi läbi lõi. Muusikamaailm pole kunagi näinud kedagi ligilähedaseltki Eminemi-sarnast. Tema räppid räägivad mõrvadest, väärkohtlemisest, vägivallast, oma naise tapmisest. Kõike seda esitab ta jumalavallatu ja vastupandamatu huumoriga. Ta on viis korda nutikam kui enamik räppareid ja vähemalt kümme korda nutikam kui ta kriitikud. Praegu on Eminem/Slim
Oli suhteliselt ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja. MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu Taarile. Oli oma vilistamisega eeskujuks.
PESUMASIN R O O S I N ATA L I N Õ G I S T O 9A KUIDAS KÕIK ALGAS • Päris alguses ei kasutatud kehakatete puhastamiseks vett, vaid need peksti vastu kive pehmeks ning hõõruti liivaga. • Teada on ka meremeeste pesemisviis- suurde kotti pandud musti riideid veeti laeva taga, et soolane vesi riietelt suurema mustuse eemaldaks. • Hiljem hakati kasutama 1797.aastal leiutatud pesulauda, millel nühiti riideid puhtaks. • Kuni 19.sajandini pesti pesu käsitsti. TEE TÄNAPÄEVA PESUMASINANI • Esimene elektriline pesumasin loodi 1908. aastal USAs. • Pesumasinat tootis Chicagos asuv pesumaja kompanii.
Kohtunik peab olema omandanud kõrgema juriidilise hariduse. Et kohtu vigu vältida, peaks kohtunik kindlasti keskenduma oma tööle sajaprotsendiliselt ning jääma erapooletuks. Kui kohtus tehakse vigu, siis minu arvates peaks vea tegija maksma trahvi või teda vallandama, kindlasti peaks ta ka vabandama inimeste eest, kes kannatasid tema vea pärast. Näiteks hiljuti ilmus erinevates ajakirjandusväljaannetes lugu perest, kus peksti väga väikest last ja selle tagajärjel oli imik kaua aega haiglas väga raskes seisundis. Ma tõesti loodan, et need inimesed, kes seda tegid, said õiglase karistuse. Minu arvates oleks õiglane karistus eluaegne vangistus, sest ei ole laste väärkohtlmisest hullemat kuritegu. Mul on kahju, et Eestis on inimesi, kes on nii julmad ja õelad. Kui kohtus ei karistatud neid inimesi piisavalt karmilt, siis on suur tõenäosus, et nad ei õppinud
oskus viiuliga viib mehe orjakaubanduse keskele, kus ta müüakse vale nime all orjaks. Temalt rööviti tema väärikus ja eneseuhkus. Teda alandati ning igasugune püüdlus vastuhakkuks lõppes karistusega. Ta puutus kokku julmusega ning ebaõiglusega. Orje koheldi ebainimlikult ja nad olid nagu alamad, kes pidid kõiki käske täitma. Solomon oli vangistuses 12 pikka ja rasket aastat. Filmis kasutati orjakaubandust, mis on keelatud. Orje piinati, karistati, peksti, alavääristati, alandati jne. Seda tehti nende nö “isanda” tahte järgi. Orjadel oli lihtsam pea alla suruda, lasta ennast alavääristada kui vastu hakkata. See film tekitas suur kurbust ja ebaõigluse tunnet. Need vabad inimesed ei väärinud sellist elu. Nad ei olnud süüdi, et nad mustanahalistena sündisid. Film oli väga julm ja täis ebaõiglust. Ilmselt on film tõepärane, sest 19. sajandil esines tõesti orjakaubandust.
Laila Aur rääkis, et oli teatud lähedus ning kutse oli imetore kingitus. Eestis nähti lennukeid pidevalt, aga öeldi, et see pole sõjaolukord. Helsingist võeti Soome noorlotadega ühendust ning saadi teada, et Eesti on okupeeritud ning Konstantin Päts teadmata asukohas. Pärast okupeerimist algasid küüditamised ning 1941. aastal naiskodukaitsjad küüditati Siberisse. Helmi Visnapuu rääkis väga selgelt kui jube see üleelamine oli. Teed juhatati talle püssidega, peksti ja lükati ja samas nägid hävituspataljoni mehed tõsiselt kartlikud ja viletsad välja.Suur oli ka juutide küsimus, kui Soome oli Nõukogude Liidu ja Natsisaksamaa kahe tule vahel. Hitler soovis juute hävitada ning ka Soomest taheti nad välja otsida. Filmis räägiti, et oli neid ülemusi, kes ei andnud juute välja ja oli ka selliseid, kes kohe kaebasid.Soomes pärast sõjakaotusi keelati Lotade liikumine ära ning kommunistid pidasid Lotasid sõjakurjategijateks
Andres. Ta oli nii öelda boss ja keegi ei tohtinud talle vastu hakata muidu tulid halvad tagajärjed. Andresele meelis ka Thea. Andres ja mõned teised peksid iga hommik Joosepit klassi tulles ja ülejäänud vaatasid pealt. See mida kogu klass Joosepile tegi, oli väga julm. Hinnang on väga halb. Oleks võinud rohkem klassikaaslasi peale Kaspari Joosepile appi tulnud ja ei saa aru miks kooli õpetajad ka nii pimedad olid, et ei pannud tähele, et Joosepit kiusati ja peksti. Kui ma oleksin olnud Joosep, siis läheksin juba ammu mujale kooli, kus oleksid paremad klassikaaslased. Arvan, et film oli hea kuna see õpetas mind, mis probleemid võivad olla klassis. 7.a klass Helena Kull
klassikalise kitarri helilooja, ta kirjutas üle 400 teose.Carcassi oli samuti Itaalia helilooja Pariisist.Kitarristide kohustuslikuks õpperepertuaariks on tema Etüüdid op. 60. 19saj. toimus kitarristide nn Pariisi lahing, kus vaieldi selle üle, kas kitarri mängides tohib küüsi kasutada või ainult sõrmeotsi.Erimeelsus oli Carulli ja Molino pooldajate vahel, Carulli pooldas küüsi, aga Molino näppe.Väidetavalt oli isegi kakluseks kiskunud, kus kitarre lennutati igas suunas ja peksti neid puruks.Tänapäeval võib kitarri mängides küüsi kasutada, et tekiks tugevam heli.Selle põhjal saame oletada, et Pariisi kitarristide lahingu võitis Ferdinando Carulli. 18-19.sajandist tõusid esile välja arendatud klahvpillid, mistõttu jäid esialgu keelpillid eelkõige kitarr tahaplaanile,kuid alates 20.sajandi algusest kasvas kitarri populaarsus taas ning on siiamaani ainult tõusuteel.
piima. Nende elu ei olnud kerge, sest nad olid väga vaesed. III Villu ema minevik Videvik oli juba kätte jõudnud ja väljas mühas tuul üha tugevamini. Järsku Villu küsis emalt, et kus on minu isa. Seepeale käskis ema tal magama jääda. Ta hakkas siis oma minevikule mõtlema. Ta elas siis õnnelikult koos mõisnikuga, kuini tuli suur tüli. Mõisnik ja talupoeg olid suured sõbrad ja kui nad ühel päeval tülli läksid, siis peksti Villu ema mõisast minema. Keegi ei teadnus siis, kuhu ta läks. Ühel päeval kohtus Villu ema oma emaga. Suurtest üleemalistest suri Villu ema ja Villu jäi kasvatada vanaemal. Villu aga seda ei teadnud, et tal pole ema ega isa ning, et teda kasvatab vanaema. IV Madli õnnetu lõpp Madli oli Villu ema nimi, kes oli tegelikult Villu vanaema. Järsku oli Madli väga haigeks jäänud, et ta isegi üles ei jõudnud tulla
Poisid ajasid teda võimalikult palju närvi. Järgmises peatükis saadeti rindele juurde mehi, kelle seas oli palju noori, kes esimest korda rindel. Tjaden pidas viha Himmelstoßi vastu. Tjaden oli nimelt voodimärgaja ning Himmelstoß arvas, et see on puhas laiskus. Ta pani Tjadeni ja teise voodimärgaja ühte narisse magama. Üks magab all ja teine magab üleval ning järgmine öö tehti vahetus. Himmelstoßi ravi ei aidanud ning ühel õhtul pandi talle kott pähe ning peksti läbi. Himmelstoß ei saanud kunagi teada, kes ta läbi peksid. Neljandas peatükis lähevad Paul ja paar meest kaevikut kaevama. Asi läheb tuliseks, sest Prantslased hakkavad pommitama. Üks nekrut otsib Pauli juures varju ning laseb püksid täis. Pommitamise käigus said hobused viga. Nende karjumine oli viha tekitav ning sõdurid said rahu alles siis, kui hobused maha lasti. Kui tulistamine oli vaibunud, asusid mehed "kodu" poole. Kalmistu juures hakkasid prantslased uuesti pommitama
tekkis suhe. Varsti sai ka klass teada, et nad käivad geipaaris, sest neid nähti sealt väljumas. Jakobist ,Ingast ja Kailast said kiusamisohvrid. Jakob on põhiline ohver ja Ingat ja Kailat kiusatakse sellepärast, et nad käivad Jakobiga läbi. Lõpu poole raamatus visatakse ka Andreas kodust välja kuna ta jäi Jakobiga oma isale vahele. Lõpuks läks Jakobi kiusamine nii kaugele bussipeatuses, et ta pead peksti vastu maad ja igatahes see oli väga jõhker. Jakob viidi haiglasse. Öösel suri Jakob ajuverejooksu. PÕHILISED TEGEVUSPAIGAD RAAMATUS- Inga juures, koolis, bussis/bussipeatuses ja geipaaris MIKS ON RAAMATU NIMI SEFIIRIST LOSS- Sest see oli Inga ja Jakobi viimane mälestus enne Jakobi surma. Inga oli jakobi juures ja nad ehitasid suure sefiirist lossi, sest Jakobi emal oli sefiiri väga palju.
puukest. Eesti looduslikud liigid kasvavad kuni kolme meetri kõrguste põõsastena. Neid võib kasvatada ka iluaedades, kuid nad võivad kergesti metsistuda. Erinevatel kibuvitsaliikidel pole vanarahvas vahet teinud ja nii on ka nende rahvapärased nimed ühised. Kokku on neid väga palju. Orjaroos, orjavits, orjapuhm ja teised sellised näitavad tema kasutamist varasematel aegadel. Kibuvitsa teravate ogadega kaetud vitstega peksti orje, et valu ja piinad ning tekkivad vigastused suuremad oleksid. Kuid tal on ka südamlikumaid nimesid, nagu koidukannid, okasroos, metsroosipuu, neitsi-kannid või neitsilill. Nii et kibuvitsad on tähistanud nii hirmu ja valu kui ka ilusaid õnnehetki. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi
Oligi lihtsalt võim ja töö . Orjamine kellegi teise nimel , kes meile mitte midagi ei andnud- ainult võttis. Sellepärast arvan ma ,et Nõukogude Eesti üldiselt oli kõike anektoot,tragöödia ja areng. Anektoot sellepärast ,et inimesed olid nii naiivsed ,et tõesti kui sa kaebasid kellegi peale siis antakse sulle paremad tingimused. Jah võib-olla korraks, aga kui kauaks ? Ja see ,kuidas meiega käituti, nagu mitte kellegagi löödi maalt minema siis,kui taheti. Tapeti - vägistati-peksti naisi. Solvati ja alandati. Areng : Eesti riik hakkas taas mõtlema,kuidas Nõukogude Liidu alt ära saaks . Tehti salaja põranda aluseid kokkutulekuid, oldi Eesti meelne jne. See kõik soodustasid meie riigi tekke. Suhted välisriikidega läksid paremaks: kaubandus arenes. Tekkisid esimesed televiisorid ja värvilised. Olukord paranes ,kuid me ei olnud rahul sest me tahtsime olla vabad, mitte kellegile kuuluda ! Tragöödia sellepärast,et meist nii paljud inimesed hukkusid -
vaigistanud tormi, Jairuse tütre ülesäratanud, viit tuhat meest söötnud, kõndinud veepeal, Laatsaruse ülesäratamine, õnnistanud lapsi, nutnud Jeruusalemma saatuse pärast. Rahvas pani Jeesuse tarkust ja võimeid imeks. Ometi oli Tal ka palju vaenlasi, eelkõige variseride ja kirjatundjate hulgas. Nad kadestasid ja vihkasid teda. Jeesuse vaenlased võtsid ta kinni, mõistsid süüdi ja andsid Rooma ametivõimude kätte. Teda peksti, mõnitati ja alandati, tema peale sülitati, talle pandi pähe kibuvitsakroon, teda peksti piitsadega, mille külge oli kinnitatud luu ja metallitükke. Jeesus pidi ise oma risti põikpuu hukkamiskohale kandma. Tal löödi umbes 15 cm pikkused naelad läbi käte ja jalgade. Ta rippus kuus tundi palava päikese käes joogijanus ja hingamisraskustes ning kirjeldamatus piinas aeglaselt surres. Jeesus suri reedel. Järgmine päev oli juutide puhkepäev. Juutide kombel ei
Lambakasvatuse laienemine, villa hind tõusis. Aeti laiali talupoegi ja vahel ka külasi, et feodaalid saaks lambaid kasvatada. Seda protsessi nimetati tarastamiseks, sest lamba karjamaad piirati püsttaradega, hekkide või kraavidega. Enamik talupoegi pauperiseerus ehk vaesus, teised läksid palgatööle manufaktuuridesse. Rändasid mööda maad ja leidmata tööd hakkasid varasteks, röövliteks ja hulkuriteks. Kuingavõim võttis vastu karmid meetmed, "verine seadusandlus", peksti, lõigati pool kõrva , kolmandat korda tabatult hukati. Henri 8 40 aastat valitses (1509-1547) jätkas isa tööd. Ta oli mõjutatud humanismiideedest ja renesansskultuurist. Geoffrey Chauceri (1340-1400), Itaalia vararenessansi mõju levitaja inglise rahvluslikus kirjanduses. Õukonnas töötas Hans Holbein noorem, kes tegi palju portremaale. Henri 8 aja Inglismaal on tuntuim humanist Thomas More (1478-1535). Kirjutas teose
revisjone). Sinna revisjoni pandi kirja kõik talus elavad inimesed. Pandi kirja ka kellega oli tegemist nt talupoeg, peremehe naine jne. Maal maksis mõisnik maksu ära ja selle eest tõstis ise makse. 1784. aastal talupojad ei lähe teotööle, sest arvavad, kui maksavad ise oma pearaha maksu ära, siis pole vaja tööl käia. Mõisnikud kutsuvad sõjaväeosad kohale. Üks suurem kokkupõrge toimus Räpinas mida nimetatakse puuaia sõda. Selles hukkus 5 talupoega, pärast peksti veel talupoegadele mõistus pähe. Kui 1786 Katariina 2. suri ja tuli Paul 1., asehaldusaeg lõpetati. Taastati Balti erikord, selle eest hakati võtma sõjaväkke sinseid talupoegi.
suuda leppida tsiasjaga, et vend on nende seast lahkunud, kinnitab vastupidiselt ema snadele, et vend pole veel rahu leidnud. Autor nitab ballaadiga, kuidas lhedaste surmaga ei suudeta tavaliselt leppida, usutakse, et nad pole priselt rahu saanud, rhutab taeva ja maa ning tiigri ja lvi vastandlikkust. **** Pean mainima jlle, et vga imelikud ballaadid on... :S **** Keballaad - Jlle inimese surmajrgsest elust, hinge tagasiprdumisest maapeale(sest hing ei saanud rahu, laps peksti surnuks jnejne...) Arvab, et autor on valinud need ballaadid nitamaks, kuidas tolle aja hiskonnas usuti surnute naasmist maapeale, kummitama jmist jne. *** Eelnevate ballaadide kohta kib ks ja sama mte - nidata kuidas autori arvates ja tolajal suhtuti koolnud inimestesse - et nad ei saa prast surma rahu, tulevad maa peale kummitama, neid hingi peab aitama rahu leidmisel + siis mned mtted igast ballaadist juurde, nt. Kellahl - rhk rohkem lapsele mitte esmaselt tle jne.*** Snarine -
Hakatakse liikuma ringi vale seltskonnaga, kus iga lihtsamagi vea või öeldu pärast kasutatakse rusikaid ning esemeid, et teha inimesele selgeks, et ta käitus nö. valesti. See on vale. Kas tõesti arvatakse,et inimene ei saa sõnadest aru? Tegelikult on just need, kes teiste füüsilist tervist vigastavad, vaimse puudega. Näiteks mul sõber käis politseis tunnistust andmas. Ta tunnistas Tallinna suure maffia pealiku vastu. Ja mis see talle kaasa tõi? Ta peksti sõrgkangiga läbi, õnneks ei tabatud mitte midagi eluohtlikku, kuid sellegipoolest oli ta kaks peäva valudega haiglas. On see normaalsus ? Ühiskonnas kehtib kirjutamata seadus, et alluma peab sellele, kes on kõige sõgedam. See tähendab siis seda, et kuuletutakse sellele, kes läheb teise inimese juurde ning täiesti teadlikult ja ilma põhjuseta peksab ta läbi. See on haiglane. Nii uskumatu kui see ka poleks, on väljaspool paljude inimeste roosat vahulossi väga
Neid ei pea selleks väga palju õpetama. Minu arusaam väärikusest on selline, et teisele inimesele ei tohi tahtlikult halba teha, kuna kõik inimesed on võrdsed. Teist inimest ei tohi alandada, sest seda inimväärikus ei luba. Et tohi kedagi tundma panna nii, nagu ta ei olekski midagi väärt, nagu ta ei olekski inimene. Vanasti olid näiteks orjad. Neil puudus igasugune väärikus. Neid kamandati, sunniti kellegi heaks töötama ning ka peksti, kui nad midagi valesti tegid. Samuti on ebaväärikas käitumine teise inimese või siis tema kehaosade loata müümine. Selle alla läheb näiteks prostitutsioon, mis tänapäeval on seadusega keelatud. Inimese kehaosi võib kasutada ainult tema enda ametlikul loal peale tema surma. Iga inimene siin ühiskonnas on ainulaadne ja mitte kellelgi ei ole õigust raha teenimise või ükskõik mis muul eesmärgil teist inimest müüa ega ka kloonida. Kloonimine tähendab ju
Seepärast peeti teda pühaks ja mehe keha viidi peakirikusse ning loodeti, et kõik sandid, kes meest puudutavad saavad terveks. Kolm sõpra Strecchi, Martellino ja Marchese, kes käisid härraste lossides inimesi lõbustamas, otsustasid ka minna Arrigo laiba juurde. Martinello mängis santi ja kui ta laiba juurde jõudis, tegi ta näo, nagu ta oleks imeliselt tervenenud. Meeste kahjuks aga oli seal ka üks Martinello sõber, kes tundis ta kohe ära ja paljastas pettuse. Martinello peksti läbi. Valvesalk päästis mehe ja viis ta kohtusse varga maine all. Kui mehed kõik ausalt ära olid rääkinud, pääses Martinello poomisest ja valitseja kinkis isegi meestele ülikonnad. See jutt näitab, et rahvas ei sallinud pettureid ja ausus oli kõrgel kohal. Oluline oli ka abielu ja truudus oma kaasa vastu. Tooksin siinkohal näiteks kolmanda loo, mis oli Langobardide kuningast Agilulfist, kes abiellus Authari lese Theodelindega.
Seal pidid nad tegema ise korjatud kõrtest voodid, mis torkisid ega olnud pehmed. Neid hoiti näljas ja õpetati varastama, et nad kunagi ka kõige raskemates oludes hakkama saaks. Kes varastamisega vahele jäi, sai kõigepealt peksa varastamise eest ja siis enda õpetajalt selle eest, et ta varastamisega vahele jäi. Ma arvan, et tänu sellele olid nad võimelised väga hästi kohanema uute tingimustega ja tänu sellele saatis neid ka lahinguväljal edu. Poisse peksti seal väga palju, et nad suudaksid valu taluda. Seal olid lausa võistlused, et kes suutis kõige rohkem peksu taluda, see sai kiita. See, kes peksu ajal oigas või nutma hakkas, võis saada teiste põlualuseks. Ma arvan, et see oli ka põhjuseks, miks spartalased sõjas nii edukad olid, et nad ei teinud teist nägugi, kui nad lahingus veidi haavata said, vaid võitlesid vapralt edasi. Koolis õpetati lugemist ja kirjutamist ainult nii palju kui oli hädavajalik. Spartalaste kõne
Vilja lõigati sirbiga ja seoti vihku. Seda tegid naised ja lapsed. Lapsed korjasid ka mahavarisenud viljapäid. Vihkude kokkutassimine ja aunadesse panek oli enamasti meeste töö. Kui lõikusele nõuti abiteolisi, oli talust väljas korraga 4 inimest. Rehepeks. Seda peeti kõige raskemaks tööks, sest toimus umbses ja tolmuses ruumis ning enamasti öösiti. Ainult üksikutes mõisates peksti reht päeval. Rehepeksumasinaid kasutati väga vähe. Rehepeksuga alustati augustis, heal juhul lõpetati mardipäevaks, kuid võis venida veebruarini. Harilikult peksti reht üle ühe öö, et vili saaks vahepeal kuivada. Tööle nõuti nii teomeest kui vaimu, tihti ka abiteolisi, enamasti "suvevaime". Tavaliselt jäid ööseks mõisarehte peksma päeval põllul töötanud teolised, sest ka talu vajas sügisel rohkem tööjõudu. Tuulajateks olid
ligikaudu 1 kilomeeter veel. 22 eliitsõdurit on kogunenud ringiratast, nöörist on tekkinud pundar, millest kõik paaniliselt kinni höiavad. Meestel tekivad väsimuse märgid, hakatakse elu vastu huvi ära kaotama ja esimesed hakkavad vaikselt ära vajuma. Mõned üritasid kaldale abi järgi minna, kuid tulemusteta, neid enam ei nähtud. Tulistati õhku rakette ka nendele ei reageeritud. Peksti üksteist vahepeal, kellel pilt hakkas tasku minema, et mehed ärkvel püsiks. Mõndadele tehti oopiski kunstlikku hingamist. Võidelnud 4 tundi vees külmaga, ja pooled mehed igavikku ära kaotatud, märkas neid kaldav seisev meremees. 8 inimest päääsevad eluga ja 14 sõdurile jäi see viimaseks ülesandeks. Messte surma põhjustas alajahtumine. Tingimused: Temperatuur: vee temperatuur 14 kraadi.
Sama palju vis hukkuda teel. Mitmesuguseid aafrika keeli knelevad orjad said omavahel suhelda vaid inglise keeles. Omaks tuli vtta ka ristiusk ja peremeeste kombed. Ometi silis palju aafrika folkloori elemente. Pidevalt juurde saabunud orjad tid kaasa rikkumatut folkloori. Oli ka organisatsioone, kes ostsid les orje, sihiga petada neile erialasid, et hiljem taolisi spetsialiste suurte kasudega edasi ma. Sealsed pilased said kindla euroopaliku kasvatuse, millest igasugused aafrika mjud vlja peksti. Orjadele petati peamiselt keelpillidel mngimist. Teatav osa taolisi muusikuid ja nende jreltulijaid vis aja jooksul kujuneda selleks tuumikuks, millest aja jooksul ammendasid muusikalisi teadmisi teised neegrid. See vis aset leida kll alles peale orjuse kaotamist, kui neegrite igapevaelus hakkasid levima mitmesugused muusikariistad ja tekkisid esimesed muusikalised kollektiivid- vikesed puhkpilliorkestrid. Enne seda mdus le kahe sajandi
kaste oli maas; päevapalavuses ei jaksatud niitmistööd teha - kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni Sügisesed tööd Rukkilõikus - kasutati sirpi; teiste teravlijade puhul ja harvem kasutati vikatit - vili köideti vihkudesse ja pandi põllule hakkidena kuivama - hiljem veeti viljavihud koju ja pandi lae alla üle rehetoa ulatuvatele partele kuivama - mõne aja möödudes alustati rehepeksuga, mis oli väga raske töö - reht peksti erilise puust töövahendiga – koodiga - kootidega löödi viljaterad vihkudest välja Sügisel koristati põldudelt ka juurvili Talvised tööd Naised - ketrasid - kudusid kangast - õmblesid riideid Mehed - tegid peamiselt puutööd - käisid metsas puid tegemas ja palke vedamas Koos lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid lugusid ja naljajutte Mõisavooris käimine – mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks
Marta tahtis ka Taaviga põgeneda. Kui Taavi ja tema sõbrad olid leidnud võimaluse paat saada ,reetis neid keeg ja nad ei saanud seda. Ainus kelle käest nad oleks paadi saanud maksis see raha. Marta lubas minna Taavil tema majja ja tuua ehteid.Kui Taavi oli sinna jõudnud polnud seal midagi.Sinna ilmus ka Marta ja ütles et nägi Ilmet ja Lembitut rannas lahkumas koos teistega. Taavil oli hea meel et vähemalt nemad suutsid pääseda. Teel tagasi võeti ta kinni. Teda peksti ja nõuti tema kaaslaste nimesid kes olid temaga Soomes. Nad teadsid tema nime aga Taavi eitas ja valetas endale nimeks millegi muu. Teda oli juba päris palju pekstud ja siis ta tunnistas et Taavi on tema nimi. Ta pandi kongi kus ta oli koos paljude teistega. Neid oli seal nii palju et kõigile ei jätkunud magamiskohti ja nad pidid magama põrandal. Vahepeal kuulati Taavit mitu korda üle aga ta ei reetnud oma kaaslasi. Ühel päeval kui ta oli jälle
Jaanus märkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks ütles vanamees, et poiss oli olnud lossiõuel ja ütelnud lossihärra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas järgmisel päeval uuesti tulla, aga järgmisel ööl sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm päeva metsast välja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus läks oma tavalist rada mööda küla poole. Tee hargnes küla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta värvi lipp lehvimas. Jaanus mõtles, et järsku oli keegi lossi-härra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli ja ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskümmend aastat vana ja juba peremees
aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit, ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppuse läbi erilistes koolides - gümnaasiumides. Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalases vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silms oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega.
Tite säng Laps magas millal ja kus tahtis Valmistati ka häll Titekorv oli ema voodi kõrval Tite riietus Imik kandis särkki ja mütsi, ümber narts ja mähkmed Kui laps seisma hakkas tehti talle pikk kleit (nii poiss- kui ka tütalastele) Jalas heegeldatud sussikesed Lapse karistamine Enne 10 aastaseks saamist võis kasutada vitsa Rohkem oli neid peresid, kus last peksti Andeks palumine pehmendas karistust Lõõjaks oli isa Poisse kisti kõrvust, tutistati, pandi nurka seisma Sõõgilaua kombed Sõõgilauda sassis peaga ja natase nisaga ei lubatud Suppi süües ei tohtind luristada Ei tohtind enne vanemaid lauda tulla Toitu ei tohtind valida Väike laps istus sõõmise ajal ema süles Lauast lahkudes tuli öelda ,,aitäh!" Laua ääres ei kõneletud Lapsed sõid laua ääres seistes
otsustasid tema saatuse: nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppused läbi erilistes koolides . Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Minu arvates oli selline kasvatus laste jaoks liiga karm. Spartas oli laste elu rõõmutu, nad ei tundnud hellust ega lõbu. Spartalaste võidujanu võttis ära lastelt nooruse ja pani nad juba sündides võitlema oma elu eest.
tähtis oli agraareform:1)lammutati külakogukonnad.2)tekkisid iseseisvad talud.1905-06 sündmused baltikumis.1905 rahutustega venemaal läksid kassa ka eestlased.osaleti üle venemaalises üldstreigid.(16okt 05 tulistal sõjavägi tlns võimude poolt lubatud meeleavaldust 94 tapetud).baltimaades hakkati looma poliitilisi erakondi.jaan tõnissoni algatusel loodi eesti rahvameelne eduerakond.tsaar kulutas välja sõjaseisukorda.kohale saadeti karistussalklased(inimesi peksti või saadeti siberine suunitööle).ülestõustud posiitivsed tagajärjed:emakeelne erakool,rahvuslike organisatsioonide tegevuse aktiiviserimine,lihtsustas ajakirjandus.balti kubermang 20saj algul.baltimaade areng kiire.rahvusarvu kasv.tööstustoodangu kiire kasv.suurenes linnaelaniku arv.riiast kujunes piirkonna tööstuse metropol.leedus areng alglane ja toimus venestamine.uute põlvkondade juures levisid rahvuslikud ideed.mõjukaks rahvuslikuks tegelaseks oli jaan tõnnisson(ajaleht
inimesed neid pahandavad. 9.Mida leiavad Pärt ja Kerli maja juurest ja majast? Pärt ja Karina leiavad maja juurest laiba ning majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ning kes magas oma enda uriini sees. 10.Pärt läheb abi otsima. Kuhu ta satub ja mis temaga juhtub? Abi otsides pärt sattus villase kus oli 12 meest ta sai aru ,et need on pätid ja võttis taskunoa välja tänu selle abile ta põgenes aknast välja aga joostes ta saadi ikkagi kätte kus ta peksti oimetuks. 11.Mille leidis Karina keldrist? Karina leidis keldrist tema sarnase musta nahkkoti kus olid sees hunnik raha. 12.Kes oli Marius ja mis temaga juhtus? Marius oli sama ratastoolis mees kes oli antiikvariaadi poes, kui ta oli kääbuse talus ja ilma ratastoolita siis ta oli hea ja abivalmis aga kui nad olid suvekodus siis ta oli rahutu ja vahelduva tujuga.Kui tal oli kuradi käsiraamatu viimase peatükis pidi ta katuselt alla hüppa ,et lennata siis ta hüppaski aga suri. 13
annaabi.ee 
