''la traviata'' arvustus (6)

''La Traviata '' arvustus
Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas , Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul , Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp , kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor.
''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool , mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853 . aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega.
Ooperi läbivaks teemaks on armastus ning eneseohverdamine viimase nimel. Kaunis Violetta kohtub äsja provintsist naasnud Alfredo Germontiga, kes räägib naisele oma tunnetest. Vastu saab ta aga lilleõie ning loa tulla tagasi, kui lill on närtsinud. Violetta armub Alfredosse ning nad asuvad koos elama. Mõne kuu möödudes selgub , et armunute raha on lõppemas ning Alfredo sõidab kiiresti Pariisi rahaasju korrastama. Tema äraolekul saabub Alfredo isa Georges Germont. Algul suhtub ta Violettasse kui kergemeelsesse "võrgutajasse", kes ainult oma mehe rahakotti kergendada oskab .Peagi avastab ta Violettas ülla hingega noore naise, kelle tunded tema poja vastu on siirad. Hoolimata lugupidamisest Violetta vastu, nõuab Germont daamilt, et ta loobuks tema pojast, sest Alfredo õe peigmees on ähvardanud kihluse tühistada, kui noormees oma kooselu selle häbiväärse naisega ei lõpeta. Kuigi Violetta teab, et ta on peagi suremas, otsustab ta teiste õnne nimel ohverdada enes armastuse. Viimases vaatuses tulevad Alfrdo ning tema isa andestus paluma, kuid on juba liiga hilja. Violetta sureb oma armastatu kätevahel.
''La Traviata'' on väga hästi lavastatud. Eelnevalt lugesin ma, mida Verdi püüdis oma teosega edasi anda ning Taisto Noor polnud mõtet kaotanud. Eriti meeldis ballidel toimunud tegevus ning näitlejate liikumine. Kunstnikutöö oli samuti ajastule vastav- maalid seintel , purskkaev ning paljud muud detailid aitasid kaasa ooperisse ning selle ajastusse sisse elamiseks..
Peaosalist Violettat kehastanud Svetlana Trifnova tase oli vägagi kõrge ning teda oli hea kuulata. Rahvusvaheliselt hinnatud solisti esitatu oli vägagi korrektne ja puhas, samuti on tal väga ilus ning selge hääl. Näitlemisega sai ta sama hästi hakkama. Orkestri musitseerimisoskus oli väga hea, dirigendi osa sellest on raske öelda, kuna orkester rõdule ei paistnud.
Tänu etenduse üldisele meeleolule soovin ma kindlasti ka tulevikus oopereid vaatama minna. ''La Traviata'' jättis mulle väga sügava mulje.