Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega ,, Naeruväärsed eputised". Kuulsaim näidend" Tartuffe". Tuntumad: ,,Don Juan", ,,Ihnus". Molire uskus, et draamateos peab sisaldama ka õpetlikku ja vale on lahus hoida traagilist ja koomilist. Molire peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid ning tegi seda kriitiliselt terava satiiri vahendusel. Tema satiiri märklauaks on peenutsev aristokraatlik seltskond kui ka tolle salongides moes olnud pretsioone s.o eriti otsitud kujundeid kasutav, peenutsev kirjandus. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalne ravim ühiskonna paljude hädade vastu. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Valgustajad nõudsid mõttevabadust kui inimese loomulikku õigust, taunisid kõik sotsiaalseid norme ja
Tennessee Williams 1911(1914)-1983 Ameerika näitekirjanik Loomingut on kõige enam mõjutanud tema vaimselt ebastabiilne noorem õde Rose, aga ka küllaltki palju ema ja isa. Ema oli peenutsev ning isa alkoholi lembeline. Praktiliselt kõigi näidendite keskmes on ahistatud, kaitsetu naine keda terroriseerib jõhkardist mees, kuid mitte alati(jõhkardist mees). Esunebe edu näitekirjanikuna tuleb üliõpilas näitedruppides. Väga suur mõju loomingule on avaldanud rännuaastad koos pastorist vanaisaga. Seiklevad kõikvõimalikes getodes, peavad erinevaid lihtsaid ameteid (kelner, piletöör, jooksupoiss) Nendest kogemustest sai väga hea pagasi tulevaseks loominguks.
Manerism: *eemaldumine renessansi ideaalidest. *ren. kopeerimine, aga uuendatud sisu. *tnapeval mistetakse seda kui teistsuguste taotlustega kunsti. *maneristid hindasid keerukate tehniliste l-te lahendamist ja materjalide virtuooslikku ksitlemist. *eeskujuks polnud antiikkunst ega loodus. *ei taotletud harmooniat ega smmeetriat. *sageli esines peenutsev ilutsemine. *elegantsi taotlus Maalid: *ruumi kujutus hmastumine. *ebatavaliste vrvitoonide kasutamine. *seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega. *avamisel saab vaadata lbi kigi uste. (Villa Fannese). 1527-vallutati Rooma rstamine. *levib huvi hele-tumeda vastu. *iseteadlik, tusatsev, vahel iroonitsev, mtisklev. *figuurid tihti pikaks venitatud, mber kidavad.
teistsuguste taotlustega kunst • Huvitav, lähedane Maneristid • Võtsid renessansist palju üle, kuid oluliseks ei peetud enam loodust ja antiikkunsti • Tähtsustati: • Keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist • Materjali virtuooslikku valitsemist • Kunstnikud ei pooldanud vastureformatsiooni, katoliku usk vastuoluline • Manerism ei taotle harmooniat ja sümmeetriat – vabastas kunstnike fantaasia • Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsusetaotlus • Maalid • omane ruumikujutuse ähmastumine • Nn mürgiste värvitoonide eelistamine • Seletamata päritoluga valguse kujutamine • Tegelaste anatoomiat kujutatakse moonitatult TINTORETTO (1518- 1594) • Veneetsia kunstnik • Tundeküllased,
Tänapäeval peetakse seda teistsuguste taotlustega kunstiks ning see on paljudele isegi huvitav. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist. Vastupidiselt renessansile kaugeneti loodusest ja antiikkunstist ning ei taotleta enam harmooniat ja sümmeetriat. Kunstnike isiklikku omapära ja fantaasia otsimine, mis viis kummaliste kujundite loomiseni. Peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Usuliselt ükskõiksed või vastureformatsiooniga ühinevad kunstnikud. Ruumikujutuse ähmastumine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Rahutu pildikompositioon. Inimeste moonutatud kujutamine. Kunstnikud: Parmiginanio (1503 - 1540), hüüdnimega "pisikene parmast" - Oli Firenze, Rooma, Bolognaja ja Parmas tegutsenud maneristlik maali- ja trükikunstnik.
mingit funktsiooni, mis ei kuulu tema ülesannete alla. Igale vormielemendile peaks vastama sisuline kvaliteet (põhjendusena selle kasutamiseks). Kui vorm ei vasta sisule, siis on ühega neist üle pingutatud. Ühiskondlikus terminoloogias: formalismi puhul muutub sisuline külg tühiseks, suur osa loovenergiast jääb rakendamata, niisiis kasutatakse seda vormi juures, nagu mängulõbust. Paralleel tegelikkusest - kodanluse koroekihi mõttetu ja peenutsev elu (seda võib pidada peamiseks formalismi näiteks elus). Formalism on tugevalt seotud reaktsioonilise ühiskonnaga. Nad usuvad, et vorm on püsivam kui sisu, et vormist võib saada absoluutne vaim. Kodanliku kunstikäsitluse järgi seisneb loovus sisu ja vormi ühendavate traagelniitide peitmises. Muidugi ei saa need kaks konfliktis olla, seega pidi neist üks alla andma, sisu siis. Tulemuseks on vägivaldne "harmoonia" (mis põhines tõelise loominguprotsessi ümberpööramisel)
seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ranged, venitatud näod. Maalis ,,Krahv Orgazi haudapanek" kujutas ta keskaegset sündmust. Pildi alaosas on kaasaegsed inimesed, täiesti määratlemata piiridega ruumis liitub maisele seltskonnale taevane Maarja, kes ootab krahvi hinge. Maine ja taevane segunemine. · Manerism palju võetud üle renessanssist. Loodus, antiikkunst ei omanud suurt tähtsust. Manerism soosis isiku omapära. Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus. Maneristlikule maalile on sageli omane ruumikujutuse ähmastumine, mürgiste värvidoonide eelistamine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. DIEGO VELAZQUEZ : · Usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda") . · Isiksusi hakkas Velazquez maalima pärast seda, kui temast oli saanud
On teisigi lugusid, mis jäänud rahvale meelde. Heale näitetrupile omase rahvalikkusega on edasi antud muhulaste kõnekeele mahlakuse ning huumoriga suure linna Tallinna ja väikese saare Muhu elanike mõtete ja tegude erinevus. Kohvilähker, Lia Laatsi kehastuses, on auahne ja lärmakas tallinlanna, kes üritas maainimesi oma pilli järgi tantsima panna. Ta püüdis isegi lapsi ümber kasvatada, õpetades neile ringmänge ja keelates juua külma kaevuvett. Lastele tegi nalja tema peenutsev õppetamise stiil. Ega täiskasvanudki pääsenud Kohvilähkri targutustest, kommentaaridest ja nõudmistest: pererahvas pidi loobuma kambritest, mida ta öö jooksul mitu korda vahetas, päästma lakaaugu vahelt röökiva linnaproua ... Iga oma nõudmist põhjendas ta lausega: "Me oleme Tallinnast ja me maksame". Paljudki teised filmist tuttavad ütlemised on rahva seas saanud nö kildudeks. Sageli võib kuulda: - tsu-tsu-frei! - ... ja ikkagi inimene! - Inimeses peab kõik ilus olema
See lahendus meeldis mulle isiklikult, kuna polnud sellist varem näinud ja üleüldse oli see hea idee. Eks lasteetendusel on kujundusel ka tähtsam roll. Lava ja valguskujunduse oli teostanud Kentaur Ungarist. Orkestrit dirigeeris Erki Pehk ja Mikk Murdvee. Kostüümid olid samuti ungarlase Rita Velichi teostatud. Need nägid välja tegelaskujudele iseloomulikult, kas külluslikud ja ilusad või lõbusad ja lihtsakoelised. Lumivalgekesel oli seljas tavaline kleit, mis tundus mugav ja mitte peenutsev, tema elustiiliga sobiv. Võõrasema kandis väga uhket lillat kleiti, mis rõhutas tema kuninglikku päritolu, sellel oli palju kaunistusi ning uhke keep. Pöialpoisid olid kõik terve etenduse vältel ühesuguste riietega, jalas linased püksid seljas pintsak ning peas tutimüts. Lõpus, kui tuli õnneliku lõpu koht, olid ka tegelased rõõmu rõhutavates riietes. Näiteks printsil oli siis seljas valge kuub kuldsete kaunistustega ning valged saapad ning
sajandi sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja vastureformatsioon kõigutasid usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ja maailma harmooniasse. Maneristid võtsid palju renessansist üle, seal hulgas veendumuse, et kunstil on väärtust tema enese jaoks. Samas polnud maneristidele enam olulised renessansikunsti kaks peamist autoriteeti loodus ja antiikkunst. Manerism ei taotlenud enam harmooniat ja sümmeetriat. Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Maneristide suhe usku oli vastuoluline ja sageli kujutasid nad usku külmalt ja ükskõikselt. Maneristid hakkasid kasutama eredaid värvitoone. Inimese anatoomiat kujutati moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikult pikad. 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,manerism"? Maneer ehk käitumisviis, komme, harjunud toimimisviis või ainestiku käsitluslaad 3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi?
Varasematest teatrikogemustest on see kõige parem. Minu arvates sidus tervikuks selle etenduse peategelane. 2. Lavakujundus Laval kujutati Jannseni trükikoda või kabinetti ja ka tsaar Aleksander II korterit, Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba. Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud. Oli ainult tavaline kollakasvalge, mis mõjus realistlikult. 4. Esemed Põhiesemetena laval kasutati ilusat suurt raudvoodit ja uhket massiivset puust lauda, mis ühendasid erinevaid kujutatud ruume laval. Kreutzwaldi kodus kaeti laud ka kohvi ja koogiga
Juba 16 saj. teisest veerandist alates loodi kunsti, mis hakkas erinema senivaadeldud renessansikunstist. Renessansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas, mistõttu on sellisele kunstile raske anda ühist nimetajat. Levinum nimetus on manerism. Mida taotlesid maneristid. Maneristid võtsid renessansist üle , veendumuse, et kunstli on väärtus tema enese jaoks. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist ja materjali virtuoosliku valitsemist. Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Paljud maneristid olid kireva elukäigu ja äärmuslike iseloomujoontega. Mis iseloomustab maneristliku maali.Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, tihti nn. mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritolu valguse kujutamine. Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikud pikad. TINTORETTO(1518-1594). See Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte
keegi: Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kuna nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga peaaegu kogu varanduse kaardilaua taga maha. "Sõda ja rahu" on laiahaardelise perekonnasaagana kirjanduslik-stilistiline tähtteos ja 19. sajandi kirjandust kujundanud monumentaalse realismi vaieldamatu kõrgpunkt. Tolstoi kirjeldab selle epohhi hiilgust ja teadvust ülima täpsusega. Olgu see siis metsik jooming, sõdurid lahingus, saanisõit või peenutsev prantsuskeelne konversatsioon dineel Tolstoi haarab oma kirjeldustes iga nüanssi, ükski detail ei jää tähelepanuta. Romaanis on juttu peale kõrgema seltskonna ka lihtsate inimeste maailmast: käsitöölistest, teenijatest ja talupoegadest, ja kõike seda selges, rahulikult voogavas keeles, mis jätab mulje, nagu pajataks siin elu ise. Lisaks realistlikule jutustamiskunstile on Tolstoi kujutatud ja tõlgendatud suured ajaloolised seosed need, mis teevad romaanist vene rahvuseepose
· Renessanssi muusika muutus täiuslikuks · Lähtuti kuulatavusest · Oluline on harmoonia ja tekkis lihtne akordika · Tunded!!!! · Josquin Desprez o Leiutas nooditrüki o Missad 'nd stuff trükiti juba tema eluajal o Matemaatiline kiri+kõrgrenes.vorm+tundelisus · IV põlvkond o Muusika muutus isikupäraseks o Maneerlik ja peenutsev o 16. saj IIpool musica reservata privaat · V põlvkond o Itaallased o Jõuline o Värvikas o Isikupärane o Orlandus Lassus 2000 teost Flaami helilooja Laulutekstid moodustasid loogilise terviku Karjäär algas 21 Rooma kapellmeistrina
4. tekkis uus rütmisüsteem, taktimõõt, täiuslikuks peet 9/8 . V4, 6/8 Väljapaistvamaks heliloojaks kujunes Guillaume de Machaut , kelle loomingut tuntakse ka tänapäeval. Oli mitmete ülikute teenistuses, olles tuntud ka kui poliitik, luuletajaja kanoonik Reimsi katedraali juures. 1380-1422 valitseb Prantsusmaad vaimuhaige kuningas Charles VI, mis oli kõige kriitilisem ajajärk Prantsusmaa jaoks. Õukonnas tekib uus peenutsev ja maneerlik kunst, mille tehnikas saavutati küll omamoodi täius, kuid selle ajastu kunstil ja muusikal pole sügavalt väärtuslikke teoseid. Puuduvad tõsiseltvõetavad isiksused. 15. sajandi alul olid Madalmaad soodsaks pinnaseks kunstile ja muusikale. Rikas Burgundia riik koondas kunstnikke ja muusikuid sõdadest vaevatud Prantsusmaalt, saksamaalt, Inglismaalt ja Itaaliast. Kultuur saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. Kujunes renessansiajastu kõrgkultuuri ideaal
kulinaariateaduse suund ja ka serveerimistavad. Vana komme asetada kõik pakutav söögiseltskonna ette ühekorraga (servicc a la rancaise) hakkas tasapisi taanduma. Roogasid hakati serveerima üksteise järel. Seda uut stiili, mis sai alguse rikkast ja uhkeldavast Vene õukonnast, nimetatakse service a la russe. · 19. sajandil hakkas järkjärgult kanda kinnitama uus söömise "mentaliteet", peenutsev ja rangelt paika pandud etikett. See seostus kodanluse formeerumisega, kes hakkas enesele otsima identiteeti ja kohta rahva teiste kihististe kõrval. Söögilauale ilmusid spetsiaalsed kalanoad, sõrmeloputuskausid, reinveinipokaalid, sparglitangid jne. Sõrmed ei tohtinud söömisel enam üldse toiduga kokku puutuda, isegi viinamarju söödi hõbelusika ja -kahvliga.
Bernini tegi uudse Taaveti kuju, kujutades teda juba võitlusstseenid Koljatiga, kuigi Koljatit pole näha. Hispaania ja Flandria kunst 17. Sajand. Hispaania skulptuuris pole peaaegu märgatagi itaalia renessanssi mõjusid, küll aga tegeleti edasi keskaegse puunikerdusega. Kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure ning skulptuurid tehti tõetruult ja elulähedaselt, näidates eriti ilmekalt emotsioone. Hispaania maalikunst muutus elulähedasemaks. Manerismist(peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus.) loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming. Suurim realist Hispaania barokkmaalis oli VELASQUEZ, kes usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda") . Maalis palju portreesid kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad
A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja Artur Adsonit ning nende läbi ilutsevat ja boheemitsevat kirjandus. Just see teenibki ,,Siuru" naeruvääristamise ja lammutamise eesmärki. Ei tea küll, miks ta tahtis ,,Siuru" laiali ajada. Ilmselt Gailitile ei Liis Laumets 12d Liis Laumets 12d meeldinud peenutsev ja ilutsev armastusluule ning seetõttu peale ühingu olemasoleva mõtte hävitamist August Gailit ja ta hea sõber Henrik Visnapuu ,,Siurust" lahkusidki. Teos ,,Purpurne surm" on rohke erootilise ainega ja fantaasiaküllane. Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Teoses kapten Roode on tänapäeva külas elava mehega suhteliselt sarnane, nagu minu perekonnatuttav. Mees, kes ei hoolitse enda eest ja kes peab üksi oma kodu ülal
Omamoodi täiuseni on tal viidud pildi ülesehituse läbikaalutus. Kõige olulisem on Vermeeri valgusekujutus, mis muudab värvid kiirgavaks. Olustikumaalija, luugivalgus. Prantsuse arhitektuur Louvre, alates 16.- 17.saj, Versailles, Invaliidide kirik. Võrdle Itaalia arhitektuuri Prantsuse arhitektuuriga, prantsuse park. Prantsuse arhidektuur on tunduvalt rahulikum ja pidulikum võrreldes Itaalia omaga. Itaalia arhidektuur seeeest väga peenutsev, toretsev, meeletute nikerdustega. Louvre fassaad on 3-korruseline. Soklikorrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad, mis loovad rahuliku japiduliku rütmi, fassaadi keskel näeme antiikteplitele sarnast 3-nurkset viilu. Versailles`loss koosneb 3 tiivast, mille vahele jääb avar õu. See plaan sai eeskujuks kogu Euroopa paleeehitajatele. Õuepoolses osas, keskel, on sissepääs. Õue keskel on kuninga monument. Õuele pääseb läbi sepistatud värava, maapind tõuseb
loomingu truuks varasele prerafaeliitluse tehnilistele ettekitjutustele. J.E.Millais oli kõige andekam prerafaeliitlane. Tema parimad tööd olid eriti naturalistlikud ja kutsuvad esile eriti lüürilise ja romantilise atmosfääri. Edward Burne-Jones (1833-1898) oli iseõppinud maalikunstnik ja mõjustatud Rossettist ja nagu tema, võttis Burne-Jones inspiratsiooniallikaks Malory eepose. Tema eemalolevate ja eeterlike figuuride õrn, peenutsev erotitsism, tema delikaatsed meelelised jooned, mida imetlesid sümbolistid, muutusid hiljem määravateks Aubrey Beardsley loomingut mõjutanud teguriteks. Christopher Dresser (1834 1904) oli disainer, kes tahtis tuletada disaini geomeetrilisi ja abstraktseid väärtusi looduslikest vormidest, selles asemel, et inspiratsiooni leidmiseks pöörduda tagasi ajalooliste stiilide poole. Arthur Heygate Mackmurdo't (1851 1942) peetakse esimeseks tõelise juugend- disaini loojaks.
.."" 78) ,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paika panemist!" Kelle sõnad, mis teosest ja kes on selle autor? 79) Kui elada ma saaksin maagiata ja seista nõiasõnu pruukimata kui mees su vastu, loodus igavene, siis tasuks vaeva olla inimene." Kelle sõnad, mis teosest ja kes on teose autor? 80) Nautiv elustiil (nauding, rõõm). 81) Mõiste algtähendus oli uudis. Säilis kuni kunstilise novelli tekkeni itaalia renessansis. 82) Peenutsev sõnastus (peps) 83) Suure Prantsuse Revolutsiooni hüüdlause. 84) Tuuleveskitega võitlus 85) Konsistoorium 86) Fetiseerimine 87) Inimesevihkaja, -põlgaja. 88) Mis on maksiim? 89) Mis on barokk? 90) Mis on valgustus? 91) Mida tähendab makjavellism? 92) Mis on utoopia? 93) Mis on antiutoopia? 94) Kuidas nimetatakse seda teost, milles on tegelasteks loomad ning kus käsitletakse igapäevaprobleeme?
Tähtsamad gooti uuendused olid teravkaar, tugikaared ja tugipiidad. Mood - Riietusele pandi suurt rõhku. Ideaaliks oli saledus ja pikkus. Kiriklikumoraali vastaselt toonitati nüüd naise rõivastuse juures taljet ja dekolteed. Pikkust aitas tõsta kõrge torukübar. Meeste rõivastuses tuli moodi lühike vöötatud vammus, mille juurde kuulusid kitsad riidest sukkpüksid. Kingad olid pika terava ninaga. Õitsengu saavutasid romantiline naisekultus ja peenutsev rüütlikultuur. Renessanss Muusika - Humanistlik elutunnetus tegi muusika emotsionaalsemaks ja harmoonia ilmekamaks. Kloostri asemel sai muusikakeskuseks linn. Eelkõige hakati viljelema loodus- ja armastusteemalist madrigali. Rahva seas olid populaarsed lihtsad humoorikad talupojalaulukesed ja tantsulaulud. Intstrumentaalmuusika muutus iseseisvaks, rahvamuusika mõjul tekkisid süit ja variatsioon. Sellel ajastul tekkis ka ooper
kompositsioone. Manerism Itaalias · Hakati eemalduma renessansi ideaalidest · Eemaldusti erinevates suundades, levinuim oli manerism · Väidetud on, et maneristid püüdsidjäljendada suurmeistreid · Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane · Maneristidele polnud oluline loodus ja antiikkunst · Manerism ei taotle harmooniat ja sümmeetriat · Sagedane oli peenutsev ilutsemine ja elegantsusetaotlus · Paljud selle aja kunstnikud olid kireva elukäiguga · Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, thihti nn mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine · Manateristlikus kompositsioonis võib kolmnurk seista teravikul · Parmigianino ,,Pikakaelaline Madonna" · Tintoretto maalis tundeküllaseid usulise sisuga maale · El Greco on tänapäeval kuulsaim manerist
neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. Modernism- uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. Niss- poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas. Obelisk- ülalt ahenev, neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui looduse jõu sümboleid.
uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. Modernism- uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. Niss- poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas. Obelisk- ülalt ahenev, neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui looduse jõu sümboleid.
18. Loetlege barokkkirjanduse voolude nimetusi eri maades, iseloomustage neid lühidalt. Itaalias marinism (Giambattista Mario) seda iseloomustab mingi ime otsimise teema, fantaasia, kujutlus, müüt. Hispaanias kulteranism e. gongorism ja kontseptism kulteranism rõhutas vormi tähtsust, kontseptism oli naturalistlik, kriitiliste vaadetega. Inglismaal eufuism: metafüüsiline luule Prantsusmaal pretsioosne kirjandus: peenutsev 19. Mida tähendab väljend ,,renessansiinimene"? Renessansiinimene on keegi, kes oskab tegeleda peaaegu kõigil kultuurialadel (tal on selleks piisavalt oskusi). 20. Mida tähistatakse kunstiajaloos terminiga spolia? Tooge näiteid antiikehitiste kontekstis. Varasemalt hoonetes olnud ehitusmaterjali või skulptuuride taaskasutus uutel objektidel. Näiteks on taaskasutatud Santa Maria basiilika kolonnaad Trastevere'is.
mis tihti liitub ligilähedaselt kunstlike loodusmaastike (ka pastoraalsete) kavandamisega. Esineb ka teisi nimetusi, nt naturalistlik aed, vabastiil. Meil tihti ka inglise aiaks või pargiks nimetatud. manerism (< pr. manière), stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel (u. 1630-1600), eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. maurid põhja-aafriklaste (barbarite) ning araablaste järeltulijad Hispaanias modernism uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. natura decorum (< ld.) kujundusprintsiip, üldjoontes kirjeldatud Vitruviuse poolt, kes rõhutab villa kujunduses erinevate arhitektuuriliste elementide lõõgastavate funktsioonide tähtsust, nt toad vajavad päikesevalgust
Caravaggio maalil "Püha Pauluse usupööramine" (originaal on Santa Maria del Popolo kirikus Roomas) on vaid kolm tegelast hobune, teener ja maas lebav Saulus (Paulus). Sellele kunstnikule nii omane "kusagilt tulev valgus" on ka selle maali üks peamisi komponente. Heleda-tumeda käsitluse suurmeistrina üllatab Caravaggio meid ka sellega, et usulise temaatika kirjeldamisel on ta ääretult realistlik, võiks isegi öelda naturalistlik. Tema vastased (tol ajal valitses Itaalias peenutsev manerism) hüüdsid teda "maalikunsti valekristuseks" ja "mustade jalgade maalijaks". Väga tihti on kunstnikud kujutanud Paulust koos Peetrusega. Tegutsesid ju need kaks suurt misjonäri käsikäes juba Jeruusalemmas, elu lõpul Roomas, kus nad ka enam-vähem ühel ajal surma leidsid ning kuhu mõlemad on ka maetud. Kuulsaima seesuguse kaksikportree autoriks on kreeka päritoluga hispaania kunstnik El Greco (15411614). Sellel Ermitaazis asuval teosel (meie ülevaates
ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, üllatuslikud süeepöörakud jne. Füüsilise tegevuse komism mängib tähtsat osa farsis; süeelised ootamatused etendavad pearolli nn. intriigikomöödias. · Sõnakoomika - kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? · farss - labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu · jant - lihtne lühike naljalugu · skets- lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant
18. Millised on koomika liigid? 1) Karakterkoomika seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur) 2) Situatsioonikoomika naljakad olukorrad, nagu ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, jne. 3) Sõnakoomika kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? 1) Farss on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga näidend (eesti omavasteks sobib "jant"). 2) Jant 3) Vodevill on lühike kergesisuline komöödia laulu ja tantsuga. Vodevill välistab rämeduse, see on
- Sõnakoomika koomiline efekt luuakse veidrate väljenduste, ebakohasuse, murdekeele, metafooride kaudu. Komöödia alazanrid: · farss olustikulised, põhiliselt situatsioonikoomikal rajatud tekstid. Juured keskajast, kui piibliteemaliste suurte näidendite keskel olid farsilaadsed etendused. Algselt tähendas vaimuliku draama koomilist vahepala. · jant jäme situatsioonikoomikal põhinev näidend. Eesti teater on arenenud külajandist. · vodevill peenem, peenutsev kõrgklassikoomika. Kerge komöödia kupleede, tantsunumbrite, keerulise intriigi ja lõbusa dialoogiga. · skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, lühem kui jant. · satiir ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist. Tragikomöödia traagilise ja koomilise segu. Väline pilkeobjekt on ühendatud sisemise traagikaga. Samad sündmused või tegelased on nii traagilised kui koomilised olenevalt vaatenurgast. Ambivalentne võib esineda
keegi: Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kuna nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga peaaegu kogu varanduse kaardilaua taga maha. "Sõda ja rahu" on laiahaardelise perekonnasaagana kirjanduslik-stilistiline tähtteos ja 19. sajandi kirjandust kujundanud monumentaalse realismi vaieldamatu kõrgpunkt. Tolstoi kirjeldab selle epohhi hiilgust ja teadvust ülima täpsusega. Olgu see siis metsik jooming, sõdurid lahingus, saanisõit või peenutsev prantsuskeelne konversatsioon dineel Tolstoi haarab oma kirjeldustes iga nüanssi, ükski detail ei jää tähelepanuta. Romaanis on juttu peale kõrgema seltskonna ka lihtsate inimeste maailmast: käsitöölistest, teenijatest ja talupoegadest, ja kõike seda selges, rahulikult voogavas keeles, mis jätab mulje, nagu pajataks siin elu ise. Lisaks realistlikule jutustamiskunstile on Tolstoi kujutatud ja tõlgendatud suured ajaloolised seosed need, mis teevad romaanist vene rahvuseepose
Ilmnes teatud hoolimatus geomeetriliste vormide loomisel, ebaregulaarsus planeeringus ja poolnaturalistlike struktuuride kasutamine, mis viisid järk-järgult uude ajastusse, mille maastikuarhitektuuriliseks väljundiks oli maastikuline stiil. Välisarhitektuuris toimus muutus vaid baroksete ja klassitsistlike elementide kergemas kasutamises. Rokokoo oli olemuselt prantsusekeskne ning ilmnes põhiliselt sisekujunduses (õrnad pastelsed toonid, nipsasjakeste rohkus, ornamendi toretsev ja peenutsev laad, kergem ja elegantsem mööbel) ja maalikunstis (tugevneb meelelahutuslik kunst, portreed, galantsed peod jne). Saksa aiakunsti selle ajastu olulisemad rajatised: Herrenhausen, Hannover (1665-1695), Charbonnier. Nymphenburg, München (1715-), Domenique Girard. Ermitage Bayreuthis. Suletud neljatiivalise ehitise lasi krahv Georg Wilhelm 18. sajandil rajada kolmest küljest piiratud metsamaastikku. 1735. a sai Bayreuthi kompleksi valdajaks uus omanik, krahv Friedrich II
annaabi.ee 
