,,Kuristik rukkis" Jerome David Salinger Holdeni iseloomustus Holden Caufield on 16-aastane poiss, kelle nimi (Caulfield) on tuletatud ilmselt Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden käib nüüdseks Pencey erakeskkoolis, mis asub Agerstownis, Pennsylvanias. Tema vanemad on jõukad ning väga korralikud, tänu sellele ei ole tal probleeme oma tahtmise läbi surumiseks. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav(vanemad on tal eriusku ). Tänu vanemate jõukusele saab ta lubada endale internaatkooli
Peategelase iseloomustus. Tundmused, mõtted, mälestused, hoiakud, olemasolu õigustatus, iseenda otsimine. Alustuseks julgeksin kohe tõmmata paralleeli peategelase ja autori vahel, ühest rääkimine nõuab mingil määral ka teise kaasamist, kogeb peategelane teoses ju läbielamisi, mis selgelt tulenevad autori isiklikust identiteedikriisist või püüdest enesemääratluse otsinguile ning teose minategelase kaudu püüab ta selgitada eksistentsi vajalikkust/mõttetust ja eksleb teel hingerahuni. Antud peatükkides iseloomustab minategelast taas pealesuruv tõelisuse igav leigus,
Millisena näen Holden Caulfieldi Mina näen Holden Caulfieldi sõbraliku ja lahke 17- aastase poisina. Ta teeb oma asju nagu ikka noored teismelised teevad. Tema päritolu on ühest korralikust perest, kes elas New Yorgis. Ta käis Pencey koolis ja ta sai kõige paemini läbi ajalooõpetajaga. Ta valetas alati ennast vanemaks . Holden on keskmist kasvu, rahvus on tal ameeriklane ja ta kannab peas punast jahimütsi. Holden on iseloomu poolest korralik, teotahteline ja oskab teha elule valikuid. Ta on alati hooliv oma kaaslastesse, ta tunneb hirmu üksi olla. Ta on endaga aegajalt ka konfliktis. Holden vihkab valet, sest talle ei ole see meelt mööda . Ta käitub ebaviisakalt, sest ta valetab ennast aegajalt vanemaks. Holdenile meeldib valetada ja käituda mõtlematult. Holden mõtleb tihti tüdrukutest ja kodust ära põgenemist. Tema suhted teiste inimestega on halvad, ta ei saa läbi oma perekonnaga, väl...
Villu tegemised Villu oli 29.aastane meees, ta elas Katku talus koos oma isa ja emaga. Ta oli talu pärija, kuna tema vend oli sõjas hukkunud. Ta oli alati vastuolulise iseloomuga, vaikne ning eelistas omaette olla. Külarahvale oli Katku Villu tuntud kui laisa ja riiuka mehena. Kõik teadsid, et ta oli vangis Künka Otto tapmise pärast. Keegi ei arvanud temast hästi. Ennem vanglat oli Villu puskariajaja,millega ta üritas rikkaks saada, salakütt ning suur purjutaja. Ta sattus tihti kaklustesse ning jamadesse. Tal oli ka vallaslaps Kuusiku Eeviga.Teda ei huvitanud talutööd, pigem huvitus ta masinatest ja tööriistadest. Isa häbenes Villut, ning ütles alati, et villu vend, kes oli sõjas surma saanud oli õige mees. Kui Villu vanglast naases, oli ta kui teine mees. Ta tahtis talu edasi arendada ning ta rügas selle nimel kõvasti tööd, isegi isale tundus, et Villu on meheks hakanud. Tuli välja, et talu kõige vi...
Peategelased Boka iseloomustus Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Kui Boka avas suu, et rääkida siis teenis ta tublisti paar aastat juurde. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta rääkis harva rumalusi ja koerustükkidest ta osa ei võtnud. Väiksematesse tülidesse ei seganud ta kunagi vahele, isegi kui teda vahekohtunikuks kutsuti. Ta oli juba selgeks saanud, et üks pool jääb ikkagi kaotajaks ja kogu kaotaja viha sihitakse kohtuniku poole. Kui oli aga suurem tüli, proovis Boka rahu sobitada. Boka oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati väljas. Nemecseki iseloomustus Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli alguses arg poiss kuid järjest rohkem leidis ta endas julgust. Nemecsek oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta kippus vahel liialdama, aga sai kohe aru, et oli valetanud. Ta kannatas kõik piinad ära, e...
Kassi tänu Peategelase valikud vaadates läbi erinevate eetika teooriate Keset päist päeva päästab noor tütarlaps Haru elava liiklusega tänaval möödakihutava veoauto rataste alt suurepärase kassi. Tüdruku suureks üllatuseks tõuseb tänulik kõuts tagajalgadele ja tutvustab end inimkeeles kui Kasside Võluriigi printsi. Tema isa, kassiriigi kuningas, otsustab tänutäheks tüdrukust oma minia teha, ent Haru pole sugugi vaimustatud väljavaatest saada kasside printsessiks. Niisiis röövib kasside kuningas Haru ära ja kui tüdrukul poleks ustavaid sabalisi sõpru, paksu hulkuvat kassi Mutat ja iludust Parunit, siis peakski ta kõutsile mehele minema. Kasside kuningriigis ootavad Harut ja tema sabalisi saatjaid ootamatud kohtumised ja kõige uskumatumad seiklused. Kassi tänu võib tunduda lihtsa multifilmina, kuid seda võib tõsisemalt vaadelda läbi erinevate eetika teooriate. Mina tooksin välja näited läbi kolme ...
kellel on pruunid juuksed ning pruunid silmad. Sophia Leonides-tumedad kaharjuuksed,elavad sinised silmad,vaike nurgelineloug ja sirge nina.Ta on vaga sobralik ja lahke naine. Sir Arthur Hayward-on Charlesi isa,dektektiiv kes uurib Aristid Leonides morva.Kes koigepealt kuulab ara jutu ja ei lase petta ennast naitemangudega mida esitava kahtlusalused. Josephine Leonides-on Sophia ode kes on vaga inetu,salakaval,imelik ja on sissevoetud dektektiivi juttutest. 5.Peategelase käitumine: Charles Hayward on algusest peale mees kes kuulab,motleb ning siis alles tegutseb.Minu arust Charles ei muutu teose kaigus ultse ei paremaks ega halvemaks. 6.Autori seisukoht: Selles teose minu arust tahab autor seda utelda,et kui armastad kedagi siis isegi oled nous ara lahendab morva et temaga abielluda. 7.Minu arvamus: Minu arust seda raamatut on põnev lugeda ja soovitaksin seda teistelegi kuna seal on tegevust palju ja vist seetottu oli see hea raamat kuna mulle
Lumepall-oli elava loomuga siga,nutikam ning osavama sonaseadja. Napoleon-oli suur,metsiku valjanagemisega ning oli ainus oma tou esindaja kogu farmis ta ei olnud suur konelja kuid ta tahtis ikka oma tahtmist labi suruda. Benjamin-eesel,farmi uks koige vanim loomi ta ei leidnud kunagi mille ule naerda voiks. Jones-inimene kes oli farmi omanik. Vana Major-siga kes oli 12 aastane,tusedaks pika ajaga lainud,endiselt majasteetliku valimusega ta oli teiste meelest lugupeetud loom. 5. Peategelase käitumine: Napoleon oli algul juba selline siga kes teadis ,et temal on alati oigus ning surus oma tahtmist iga voimalusega peale.Lopu poole ta hakkas teisi suudistama vigades ja muutma neid kaske,et tema naeks ikka paremas valguses ja saaks ikka teha neid mis oli keelatud.Ta hiljem muutis niisuguseks,et kasutas kõiki ja kui teised tegid tood ,siis tema magas voodis ja elas luksusliku elu. 6. Autori seisukoht:
Ernest, Hemingway ,,Hüvasti, relvad" 1. Tsitaatid: ,,Kõik kohad käisin läbi. Milano,Firenze,Rooma,Napoli,Villa San Giovanni,Messina,Taormin``- need kohad luges Henry ette , kui Rinaldi huvi tundis kus ta puhkusel käis. ,,Sähke,patrioodid´´:seda ütles Henry autojuhtidele kui ta jõudis kohale nende söögiga. ,,Ma olin Catherine külastamist väga kergelt võtnud, olin enda peaaegu purju joonud ja oleksin tulemise äärepealt unustanud, aga nüüd, kus ma temaga kokku ei saanud, tundsin üksindust ning masendust." Henry ei teadnud siis veel, et ta on armunud, kuid see peegeldus tema üksindustundest. ,,Jube makaroniõgja`´-seda mainis Henry omamoodi naljaga Rinaldile. ,,Kas on suudetud mõnda sõda seisma panna``?-see oli preestri küsimus kui nad arutasid Henryga sõja üle. 2. Lühikokkuvõte: Ameerika leitnant Frederic Henry, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses, teeb läbi rasked sõjak...
Eneseotsingutee - Untitled Halvad elamistingimused Isa läks teise naise juurde Raha probleemid Kristiina Kinnine, tagasihoidlik, arg, ebakindel Perekonna lagunemine Ema hakkas seetõttu jooma ...
mõtted uitama ja ta kuuleb , kuidas teises ruumis põrandat pühitakse ja kuidas väljas vanker mööda põriseb. Järgnevalt hakkab teda nälg vaevama ta näeb aknast kuidas turul saia müüakse. Ta proovib uuesti lugeda , kuid tähed tantsivad ühes summas. Ja äkki karjub vaares ''Vaak !'' ja poisi pähe sähvatab kevad, ja ta teab ,et varsti ta on vaba. Ta vaatab uuesti õue ja ta tunneb nagu terve maailmalaotus hüüaks talle : ''Kevad ! Kevad !'' 2.Peategelase iseloomustus. Lohuots oli poisike , kes oli unistav, ta unistas kevadest ja , kuidas ta siis jälle vaba on. Ta oli laisk ja ei pannud tähele tunniandja juttu .Ta arvas ,et ta saab lihtsalt läbi, ilma õppimata. Lohuotsa mõtted olid sageli hajevil ja ta ei suutnud keskenduda. 3.Milles seisneb puänt? Puänt seisneb selles ,et Lohuots jääb peale tunde , kuid ka siis unistab ta ja ei suuda õppetööle keskenduda ja mõtleb muudkui kevadele. 4.Sümbolid.
Kodulugemine II ,,Stalini lehmad" Sofi Oksanen Sofi Oksanen on loonud realistliku ja kaasakiskuva raamatu, mis räägib värskeid tõdesid elust. Raamat räägib Annast, noorest naisest, kellel on toitumishäired. Raamatus jälgitakse ka tema ema, Katariina elu enne kui ta saab Anna. Katariina on eestlane, kes abiellus soomlasega. Pere elab väikeses Soome linnas. Naine peab suures osas loobuma oma minevikust, suguvõsast ja kõigest tuttavast. Elu ei laabu ka Soomes, sest eestlannat, keda kõik peavad lihtsalt tiblaks, ei võeta omaks, ta ei leia tööd ega sõpru. Vastne abikaasa, kes käib Moskvas ehitamas, hakkab peagi oma voli järgi lustima ning murrab truudust. Raamat jutustab kolme generatsioon naistest, perekonnast, armastusest. Kuidas on meie nooremate generatsioonide arengule mõjunud see lõputu vaikimine ja varjamine, topeltelu...
Tatjana armastus ja Onegini armastus Essee Mis on armastus? Selle küsimuse üle on inimesed mõelnud aastaid, isegi aastasadu, kuid ühest vastust pole veel leitud. Ometigi on just armastus inimese elus väga tähtsaks osaks see paneb meid naerma, nutma, vihastama, igatsust tundma ja sõdu pidama. Arm on kultuuris üks läbivamaid teemasid. Puskini raamatut ,,Jevgeni Onegin", võib ka pidada armastusjutuks, kus räägitakse kahe noore inimese käänulisest teest oma elu armastuse juurde. Teoses kohtuvad erinevad arusaamad armust, ühelt poolt naiivne ja lembeline uskumus tõelisest armastusest, teiselt poolt isalik, varjatud kiindumus. Kuidas armastasid Tatjana ja Jevgeni? Jevgeni Onegin, noor Vene aristokraat, kelle elu on möödunud Peterburi suurejoonelistel ballidel, on harjunud pinnapealse armastusega. Maale kolides kohtab mees Tatjanat, kes temasse armub. Onegin keeldub neiut armastamast, s...
Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Lühitutvustus Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub ja selle tõttu vangi pannakse. Vähemasti mõistis raamatu lõpuks Rass isegi, et tegu oli lolluse ja rahaahnusega, mis talle kätte maksis. Peategelane Loo peategelane oli 17. aastane Rass. Ta elas koos Sädega, kuigi armastas Renitat. Ta oli arukas, ning oskas hästi valetada. Rass unistas sellest, et ka tema saaks tulevikus arstiks nagu ta isa oli olnud. Raha teenis ...
müüs loomad maha ning läks Tartusse, et tegeleda sellega, milleks ta on sündinud. 5. Kõige rohkem mõjutas tema käekäiku see, et ta tegi valiku ning pühendus ainult õppimisele. Ta oli täielik karsklane ja kulutas oma raha ainult hädavajalikkudele asjadele ning kõige eest mis üle jäi ostis ta raamatuid. Ta tegi valiku talupidamisest loobuda ja kolida Tartusse, kus ta sai teha endale kõige sobivamat tööd. 6. Kõige enam meeldis mulle peategelase juures see, et ta ei hoolinud väga mida teised arvavad, ta tegi seda mida õigeks pidas ning ei lõpetanud koolis õppimist isegi siis kui ta juba teadis kõigest millest seal räägitakse. Ta oli ka väga kohusetundlik ning tegi kõike, mida kästi, ei valetanud ega vaielnud targematele vastu ning suutis teha õigeid otsuseid. II. 1)Miks ta just Tartusse minna tahtis? Ma arvan, et kõigepealt oli tema suur soov kohtuda Kreutzwaldiga ning teiste
TOONI abielus (Kustase vend) (Peale poja surma VIIA (Peale Lui andis oma talu kinke- surma leiavad lepinguga Kustasele) üksteist) EHTE HEINO (tütar) (poeg) Peategelase iseloomustus Kustas oli 6 aastat merel ja reisimas (käis Ameerikas) enne koju tulekut. Ta oli pillimees (Ameerikast ostis omale bajaani). ,,Jõi pühapäeva õhtuti viina ja lärmas pisut külaväljal, kuid tuli ööseks kodusse. Tema kohta öeldi küll, et on sama pujään, mis oli." (lk 41) ,,Napsivõtjana läks, suuremana tuli tagasi," arvasid külanaised, ja need, kelledel olid meheleminejad tütred, kehitasid õlgu, et Tuisu Kustas tea? ...Ainult pillist ja ta oma
"Kuristik rukkis" Raamatu autoriks on Jerome David Salinger, pärit Ameerikast. Ta suri tänavu aasta jaanuaris, olles 91aastane. Raamat "Kuristik rukkis" avaldati 1951. aastal, Eestis 1961. aastal. Teos räägib teismelisest poisist Holden Caulfield'ist kes vihkab kõike mida vihata võimalik on. Talle ei meeldi miski, ning kõik käib talle närvidele. Holden ei suuda omale sõpru saada, kuna poisi vaated elule on hoopis teistsugusemad kui tema koolikaaslastel või perel. Raamat on kirjutatud mina-vormis, ning alguslehtedel jääb mulje et nooruk on teiste suhtes üleolev ja lihtsalt ärahellitatud kuna tema vanemad on väga rikkad. Üsna pea selgub aga et ta ei pea ennast teistest paremaks ja üritab sulanduda teistega ühte. See kujuneb talle aga päris keeruliseks ning üritus teistega ühte kuuluda kukub läbi. Raamatu lõpuosas suudab ta küll teistega mõistvam olla, kuid üldjoontes jääb tema suhtumine ellu ...
Kaheksas päev Esimene novell Probleemid teoses: 1) Gulfardo hakkas armastama ühe hea tuttava ja rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio kena naist Ambruogiat, kellele ta seda ka teada andis. 2) Ambruogia oli mehe lõbustamisega nõus, kui keegi sellest teada ei saa ning kui mees talle 200 kuldfloriini maksab. Peategelase iseloomustus: Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. Kahjuks armus ta Ambruogiasse, ta püüdis seda saladuses hoida, sest ei teadnud, mida ta tegema peaks. Gulfardo tunded Ambruogia suhtes muutusid, siis kui Ambruogia nõustus Gulfardoga magama raha eest. Gulfardo soovis nüüd naist narrida, tema plaaniks oli naise kasutamine, ilma, et ta peaks Ambruogiale mingit raha maksma
haiglas ta sellest seiklusest kirjutaski. 3.Pobleemid, mida käsitleti teoses Raamatus räägitakse tegelikult suhteliselt argistest noorte probleemidest. Õpiraskustest ja vanusega kaasnevatest tujutsemistest. Kuidas noored tahavad juua ja pidutseda, mitte alluda sellele maailmale, mis paneb neid tegema midagi, mida ise ei soovi. Holdeni probleemid olid küll vist veidi raskemate killast, aga kindlasti on ka tegelikult selliseid inimesi olemas. 4.Teose peategelase kirjeldus Loo peategelane Holden, on pikemat kasvu, sportlik poiss, kuid suhteliselt iseloomutu. Tihti vahelduva tujuga, alkoholi sõber. 5.Peategelase muutumine Nagu loos öeldud, oli peategelane algul maailma vastu kuri ja vihkamist täis, kuna miski ei läinud, nii nagu tema oleks seda oodanud. Kuid lõpus nagu öeldud, ta viha lahtus ja hakkas asju vaatama veidi teise pilguga. 6.Mida tahab autor antud teosega öelda?
Aliide Truu süüdistuskõne Aliide Truu on süüdi oma pere hülgamises, omakasupüüdlikkuses, ebainimlikus käitumises. Naise käitumist ei õigusta armastus Hansu vastu ning soov veeta elu temaga. Aliide on väga südametu inimene. Kui Hansul ja Inglil sündis tütar Linda, siis kiusas ta salaja last. Samuti soovis ta oma õele mõtetes sageli halba, sest oli kiindunud tema mehesse. Aliide hakkas spiooniks ning tegi kõik, et tema õde ja õelaps küüditataks Siberisse. Ta oli kaotanud juba oma vanemad, nüüd kaotas ka õe, kes temast väga hoolis. Aliide tahtis saada oma lapsepõlvekodu tagasi, sest seal peitis end Hans. Ta lootis tõsimeeli, et Hans hakkab kord ka teda armastama nii nagu Inglitki, kuid seda ei juhtunud. Sellepärast korraldas Aliide ka selle, et peale küüditamist Ingel ja Linda enam kunagi tagasi tulla ei saaks. Ta ei tahtnud elada hirmus, et Ingel tuleb tagasi. Aliide tahtis Inglile kätte maksta selle eest, ...
,,Alfa" Kadri Kõusaar Teosest Teos räägib Anna elust. Anna elas oma elu justkui pool unes. Tal ei olnud elus väga suuri eesmärke, kuid tal olid kõrged kriteeriumid inimeste suhtes, kellega ta oli nõus suhtlema. Enamus ta tuttavaid olid teistest rahvustest. Euroopas olid, aga käivitunud uued, ehmatavad protsessid, mis haarasid kaasa ka Anna. Juudist sõbra päästmine viib naise ettekavatsetud mõrvani. Teost läbivad teemad on antisemitism ja Lähis-Ida; armastus ja seks; kuritöö ja karistus. Peategelane Anna (33) on ilus, haritud ja üksik. Armastuse leidmisest on ta peaaegu loobunud, laste saamise soovist veel mitte. Tal on väga eriline maitse kunsti, muusika, kirjanduse, toitude ja inimeste suhtes. Ning kuna ta on muutunud tugevaks alfa emaseks, tõmbavad teda ainult mehed, kes on kõrgelt haritud, heade geenidega ja väga võimukad ehk alfa isased. Probleemid Teose põhiprobleemiks oli see, et erinevate religioonide ...
GUY DE MAUPASSANT ,,BEL AMI" taskust rikkamatesse paigutati. Avaliku elu tegelased mängisid Tegevuse koht ja aeg räpaseid mänge. 19. sajandi lõpp, Pariis · Georges Duroy hoolimatus ning julgus minna üle laipade enese Peategelase iseloomustus heaolu nimel. Mees oli edu nimel valmis kõigeks ning põhjustas Georges Duroy (Bel Ami) Duroy oli lihtsast provintsiperest pärit selle ,,kõigega" kaasinimestele mitmeid kannatusi. noormees, kel oli üks eesmärk saada edukaks ja osaks · Bel Ami võrgutava välimuse hukatuslikkus. Tänu oma võluvale seltskonnast. Selleks oli ta valmis tegema mida iganes
MOLIERE DON JUAN 1) Tegevuse aeg ja koht Tegevus toimub Sitsiilias 17. sajandil 2) Peategelane + iseloomustus Don Juan oli suursuguse päritoluga suguvõsast mees, kes oli suhteliselt lihtsameelse eluviisiga. Ta oli püsimatu, sest ei suutnud jääda truuks erinevatele naistele, kellesse kõigisse ta nii öelda ära armus. Kuid hoolimata sellest, et ta kasutas naisi ära, ei olnud ta täiesti autu näiteks läks ta appi mehele, keda rünnati röövlite poolt ning päästis ta elu. Don Juan oskas hästi teeselda ning kavalalt valetada just tänu sellele oskusele võlus ta nii palju naisi. Samuti oli ta ka kaval näiteks oskas ta võlausaldaja Dimanchega mängida nii, et mees temalt raha nõuda ei saanudki. Don Juan kohtles naisi halvasti, neid hüljates riivas ta nende tundeid. Don Juanil oli püsimatu süda ning ta uskus, et ei tohiks ennast e...
,,Jevgeni Onegin" Lühiiseloomustus: Jevgeni: Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Huumor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav. ta oli ka kõrk teravkeelne armukade ja kurvameelne. tundis aadliseltskonna käitumisreegleid. Vladimir: Ta oli noor ja sirge poet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjal palju head, uskus ning usaldas ümbritsevat Tatjana: Ta oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Ta oli heade käitumiskommetega. väga keerulise iseloomuga neiu Olga: Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas liht...
Basil Hallward oli kunstnik, kes õnnetul kombel Dorian Gray ilu lummusesse sattus. Basili vaated olid lord Henry ja Doriani omadest väga erinevad ning ta ei mõistnud kaht sõpra sageli. Basil oli vanema Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" põlvkonna mees, kes uskus armastusse ja sellesse, et peaks püüdma elada normide järgi harmoonilist elu. Teda viis hukatusse fakt, et ta oli Doriani võiks öelda, et isegi armunud Tegevuse koht ja aeg ning soovis talle vaid kõige pa...
Harry kohver oli pakitud ja ta suundus rongi peale. Nad leidsid vaba kupee ja veetsid seal lõbusasti aega. Varsti ühinesid nendega ka Fred ja George, nad mängisid plahvatavat turakat kuni reisi lõpuni. Harry andis võiduraha -1000 galeooni - kaksikutele ning lahkus oma sõpradest ja läks kaasa oma onuga. Praegu pole mõtet muretseda, kinnitas ta endale Dursleyde auto tagaistmele ronides. Nagu Hagrid oli öelnud: tulgu, mis tuleb, ta peab sellele vastu astuma. PEATEGELASE ISELOOMUSTUS Harry Potter on tumedapäine, sagris peaga, mille ta päris oma isalt, poiss. Tema laupa ehib välgunoolekujuline arm, mille tekitas nurjunud needus. Ta on võlur. Kui ta läks Sigatüüka kooli, siis sõõlati teda Gryffindori majja, kus hinnati eelkõige vaprust, julgust ja südikust. Algselt tahtis Sõõlamiskübar teda panna Slytherini, kus au sees oli auahnus, ent Harry, kes teadis, et sealt on pärit kõik kuulsad kurjad võlurid, palus, et teda sinna ei paigutataks
Elu siin ja sealpool piiri (võrdlused teoses, reaalne elu) Raamatu peategelane Grete näeb elu Eestis väga mustades värvides. Siin tuleb teha väga palju tööd, aga majanduslikku kindlustunnet ei teki kunagi, normaalsed mehed puuduvad, inimesed on kurjad ja ilm on väljakannatamatult vastik. Samas on Hispaania ideaalne elukoht ja kõik sellega seonduv on imeline. Reaalses elus ei ole see kõik nii äärmuslik. Kõigil on võimalik õppida ja leida sobiv ning tasuv töö. Eesti kliima on võrreldes lõunamaadega hea, sest siin on neli aastaaega ning pole pidevalt kuum. Kõik inimesed Eestis ei ole kurjad ja kindlasti leidub ka normaalseid mehi. Pigem oli see Grete enda nägemus Eesti elust ja tema rahulolematus oma töö, ilma ja mehega panid teda tundma, et ümberringi on kõik masendav. Hispaania eluga oli peategelane väga rahul, kuid tundus, et ta ei soovinudki mingeid puudusi sealse elu juures näha. Näiteks teoses puudub Hispaanias t...
,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli väike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proo...
Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega aset leidnud: 1916-1918. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Teose peategelaseks on noormees Paul Bäumer, kes tiriti sõjategevusse otse koolipingist. Raamatu alguseks on ta juba küllaltki kogenud sõjamees ta on õppinud maha suruma oma tunded ning võitlema külmavereliselt. Hoolimata eesliinidel toimuvaist sõjakoledustest, ilmneb temas inimlikkus tagalas viibides. Ta hoolib oma endistest klassivendadest (Albert Kropp, Müller, Leer, Tjaden, Haie Westhus, Detering, Kemmerich), kes on samuti koos temaga rindel. Koju puhkusele minnes tunneb ta võõristust ning ei suuda igapäevaeluga kohaneda, ta ei pea ennast enam ühiskonna liikmeks. 3. Raamatu põhiprobleemiks on võitlus elu ja surmaga. Poliitiliste...
"Stepihundi" analüüs H.Hesse romaani ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller on keskeas, 50. sünnipäevale lähenev mees. Olenemata sellest, et tal on pool elust juba selja taga, ei ole ta veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundma. Ta on olukorras, kust ta väljapääsu ei näe ning tal tekivad tihti probleemid. Harry Haller ei suuda mõista ennast ning sellest tulenevalt ka maailma, mis teda ümbritseb. Ta on ühiskonnast võõrandunud ning põlgab kodanlikku maailma ja hoiab sellega võimalikult suurt distantsi. Pärast naise ja sõprade kaotust on Harry muutunud üksikust ja eraklikuks inimeseks. Ta väldib igasuguseid suhteid ning tõrjub kõik lähenemiskatsed. Harry Halleris valitseb kaks poolust. Ta ise tavatseb end kutsuda stepihundiks, kuna temas on nii inimene kui ka hunt, justkui tal oleks kaks hinge. Harry ei suuda hunti ohjata. Hundil on selgelt välja kujunenud enesetapjalikud tunnusjooned ...
Andrese sisemonoloog lasta või mitte lasta - see on küsimus Indrek, teine nii väeti ja nõrk, töödki ta väga ei armasta. Seevastu mõistust, tahtmist ja tarkust kingiks kaasa sai, ellu sündides. Lugeda ja lugeda see poisile meeldib. Samas rammu on ka vaja ja ega Vargamäel kätest kunagi puudu tule. Mari aina takka surub lase poisil minna, las proovib. Ristiisa Tiitki vähem peale suru. Isegi aru saan et head see talle teeb, aga mis saab Vargamäest selles on küsimus. Mina üksi ei jõua, Mari ka mitte, võõraid ei taha, Andresegi aeg varsti kroonu minna, ei tea kas teine tagasi ikka tuleb Kõik lahkuvad vargamäelt, aga mille jaoks siis rügada Et võõrastel siin hea oleks ? Nooremana ikka mõtlesin, et küll üks omadest kodutallu jääb ega kaugele lähe. Aga nüüd, lähevad nagu ei armastaks nad Vargamäed. Kas tõesti on siin nii kehv ja mujal nii hea? Aga ikkagi see Indrek mis küll temaga teha. Lasta või mitte lasta jätkuva...
Vaime ja füüsiline vägivald teoses "Puhastus" "Puhastus" on 2012. aasta Soome-Eesti koostöös valminud draamafilm, mille rezissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni romaanil "Puhastus." Raamat räägib sündmustest, mis toimusid aastatel 19361992 ning toob lugejani tolleaegse raske elu. Inimesi küüditati Siberisse ja nendega käituti igati halvasti ja ebainimlikult. Vaimse vägivalla all kannatasid kõik teose peategelased. Aliide Truu, kes elas oma õe Ingli, tema mehe ja nende ühise laspega, oli üksik hing. Ta armastas tegelikult oma õe meest Hansu, kuid mehel olid vaid Ingli vastu tunded ja teose keskosas otsustas Aliide abielluda kommunisti Martiniga, et olla kaitstud küüditamise eest. Ingel ja Aliide pidid aga päevast- päeva Hansu oma kodus peitma, sest teda taheti sõtta värbata. Ingel oma lapsega elas pidevalt hirmus, et peagi astutakse nende majja sisse ja viiakse nad ära Venemaale. ...
,,Triumfikaar" E. M. Remarque 1) Ravic inimesena, arstina, sakslasena Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk-järgult muutnud üha tuimemaks lihtsate, inimlike rõõmude suhtes. Mees ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Valitseva olukorra tõttu oli temas kadunud ka vajadus püsivuse järgi; kõik, mis tal oli, seisis alati hostelitoas kohvrisse pakituna, valmis igal hetkel järjekordselt asukohta vahetama. Kellaajast olenemata veetis Ravic tihti aega mõnes baaris calvadosi juues või Pariisi tänavatel sihitult ringi uidates. Ta oli mõistuseinimene - põhimõttekindel ja (vahel ehk liigagi) realistlik ega uskunud suurtesse sõnadesse. Ehkki mehel polnud võimalik ametlikult arstina töötada, oli ta omal alal tegelikult märkimisväärselt hea. Tal jätkus piis...
Lermontovi vöi siis teose peategelase Petsorini suhtumine naistesse... oli väga üleolev. Ta pidas naisi liialt ülespuhutud isksusteks, kellel puudusid tunded. Näiteks peategelane Petsorin vörgutas naisi niisama meelelahutuseks. Loomulikult ei suutnud naised panna vastu tema samrikale käitumisele ning armusid temasse otsekohe. Samas mees oli niivörd üksköikne naiste suhtes, et kasutas neid ainult ära möni aeg oli sisustatud naiste seltskonnaga, kuid ta tüdines sellest üpriski kiirest, seega ta loobus nendega suhtlemisest. Ning mida raskem on naist endasse armuma panna, seda löbusam oli mehel. Ta käitus naistega väga ebainimlikult, ta ilmselt pidas neid tähtsusetuteks olendideks, kuna teda ei huvitanud, mida nad tunsid, oli ainult oma kasu peal väljas. Lermontov pidas teose pealkirja ,,Meie aja kangelane" irooniliselt... Legendi järgi on kangelased üleloomulikud olendid, kes on pühendanud oma elu, et anda endast kõik ja tulles appi seal...
Sisukord . 2 1. Sissejuhatus Raamat räägib seitsmekümnendatest New Yorkis. Täpsemalt siis kõrgklassi seltskonna elust (ooperites käimised, õhtusöökide korraldamised ja ka vastuvõttude korraldamised). Teose esimene osa raamatust käsitleb probleemi, kus peategelane Newland Archer on kihlatud May Wellandiga, ning soovib oma kihluse võimalikult ruttu teatavaks teha ning abielluda. Käiakse läbi mõlema tegelase suguvõsa, et saada nendepoolne õnnistus. Peagi kohtab aga Newland oma kihlatu sugulast Ellen Olenskat, kes talle koheselt silma hakkab. May palun Newlandi, et viimane Ellenile seltsi pakub kui May ise reisile läheb. Newlandile meeldis väga Elleni seltskond. Hakkas talle saatma anonüümselt kollaseid roose. Lõps said mõlemad aru, et nad on üksteisest sisse võetud ning Ellen läks peagiWashingtoni elama. Newland ja May ...
Toomas Nipernaadi Kes oli Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi oli rändur, kes rändas mööda Eestimaad, kohtudes maainimestega ja tekitades veidraid situatsioone. Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega suheldes kipub meie peategelane tihti vale...
TEOSE ANALÜÜS ,,Wikmani poisid" J.Kross Grete Murr DS-12 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati (samas sõnastuses lause; mõte, mida autor on tabavalt öelnud), mis Sulle meeldisid ja põhjenda, kuidas neist aru saad või milliseid mõtteseoseid tekitavad. ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!" (direktor Wikman) vähemusrahvusena peame oma rahvust ja kultuuri iga hinna eest säilitama olema kui surematud. ,, Ajalugu on vesi: kord pilv, kord lumi, kord oja, kord aur." (Tusam, matemaatikaõpetaja) ajalugu nähakse erinevatel aegadel erinevalt leitakse uusi materjale ja tõendeid, mis varasemalt teatud fakte ümber lükkavad. Seega pole ajalo...
Kirjandusteose analüüs Püha Susanna ehk meistrite kool Enn Vetemaa Tallinn, 1974 1. Teose sisu lühikokkuvõte Teose ,,Püha Susanna ehk meistrite kool" peategelane on AnneMai, kelle mees Leopold on surnud ning naine elab üksinda nende majas. Ühel päeval, kui AnneMai kodus toru tilkus, kutsus ta torulukksepa, kes parandaks toru ära, sest AnneMai maalid on väga hügroskoopsed. Torulukksepaga vesteldes jõudis AnneMai kokkuleppele remondi tegemises, sest naisele ei meeldinud enam oma keskaegse sisustusega maja. Torulukksepp Goga kutsub remondiks appi veel kaks sõpra Antoni ja Eduardi. Need kolm suli üritavad AnneMailt tema rikkusi välja petta. AnneMai on lihtsameelne ja mo...
KAFKA MERERANNAS See on raamat, millest võib meeletult palju rääkida, kuid kokku võtta on raske. “Nii loobki igaüks meist hoopis oma “Kafka mererannas” ja see teos, mida mina lugesin, ei ole päris see, mida sina või hoopis keegi kolmas käes hoidis.” Kafka ja noormees, keda kutsutakse rongaks • Kafka otsustab oma 15. sünnipäeval kodunt põgeneda • Pole olnud helge lapsepõlv; elas isaga, kes oli talle peale pannud nö. “oidipuse needuse”. Isa oli skulptor ja kohtles oma poega kui järjekordset skulptuuri, mille ta loonud on. “Tema oma asi, kas lõhub ja hävitab need, või ei” Ema oli ta hüljanud koos kasuõega. • Poiss, keda hüütakse Rongaks on ta alter ego; hääl, mida ta kuuleb vahel oma peas, mis annab nõu ja abistab. Andis talle juba alguses nõu, et ta peab saama kõige tugevamaks 15-aastaseks siin ilmas. Nakata • Kaotas müstilistel asjaoludel...
Mäeküla piimamees Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ulrich von Kremer oli vana mõisomanik, kes igal hommikuk/päeval ümber oma valduste jalutas. Ühel päeval, oma ringkäiku tehes nägi ta maas lamavat naist, kes talle tuttav polnud. Natukese aja pärast jooksid naise juurde lapsed, kes teda Mariks hüüdsid. Kremerile jäi Mari pähe kummitama ning ta tahtis igal juhul teada saada, kes see naine on. Paar päeva hiljem teatati Kremerile, et tavaline aknapesija on haigeks jäänud, ning tänasest on neil uus Mari. Kremerile hakkab Mari rohkem huvi pakkuma (muutub justkui kinnisideeks), ning ta otsustab Tõnu Prillupiga lepingu teha, kuna naise ülelöömine käiks talle au pihta. Tõnu saab pii...
Jüri Gümnaasium JEVGENI ONEGIN Aleksandr Puskin Tõlkinud Betti Alver Kaane kujundanud Silvia Liiberg Keit Putrolainen 11H 2010 Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees, tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, kus ta tutvus Olgaga. Olgal on ka õde, Tatjana. Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Tatjanat ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki. Onegin tutvus ka Vladimir Lenskiga, kellega nad said headeks tuttavateks, aga kuna nende suhted muutusid keeruliseks siis...
vastavalt mere tujudele. Vanemad on jõukad, et Vabadikupere majanduslik anda oma tütrele seis võimaldas anda gümnaasiumi haridus. Hannesele kesise 6 klassi hariduse. 1) Anett Kala: rannaelu olustik, naiste ja meeste kohustuste võrdlemine. 2) Stella Netse: värvikaim kõrvaltegelane: Turja Laas, olustikuromaan ja teose peamõte, tegelasskeem, slaidiesitluse koostamine. 3) Brigit Oolep: peategelase iseloomustus, näited teosest, Turja ja Suureoja talu võrdlus. 4) Kaur Kristal: pealkirja ,,Õitsev meri" lahtimõtestamine. Kose Gümnaasium 2008
Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta...
,,20 000 ljööd vee all" Jules Verne Nimi Perekonnanimi 6.Klass Saku Gümnaasium 2013 Kokkuvõte On aasta 1866 ning igalpool maailmas räägitakse suurest koletisest ookeanis, keda nimetatakse Narvaliks. Ta on hiigelsuur ning suudab tekitada suuri purustusi. Kutsutakse kokku seltskond, kuhu kuuluvad Ned Land, Pierre Aronnax, Conseil, kapten ja mõned meeskonnaliikmed. Nad on sõitnud juba päris pikka aega ning meeskond hakkab tüdinema, sest selle pika aja jooksul pole nad ühtegi narvali näinud. Kapten seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi koju sõitma. Kuid siis nähti Narvalit ja hakati taga ajama. Järsku rammis Narval laeva ja pärast kukkumist vette ujusid kõik peale tööliste Narvali peale. Tuli välja, et see polnudki mingi loom vaid hoopis allveelaev, mida tollel ajal ei tuntud. Nad saavad tuttavaks ...
Esimene novell Kaheksas päev 1. Teose probleemistik ja tegelased. Gulfardo hakkas armastama rikka kaupmehe Guasparruolo Cagastraccio kena naist Ambruogiat. Ambruogia oli mehe lõbustamisega nõus kui mees talle 200 kuldfloriini maksab ja sellest kellelegi ei räägi. Tegelased: Gulfardo, Ambruogia, Guasparruolo. 2. Peategelase iseloomustus, tema eesmärgid ja tegevuse tulemus. Mida sellest järeldada? Gulfardo oli aus ja väärikas mees ja ka väga kaval. Ta oli tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. Siis armus Gulfardo Ambruogiasse kes oli rikka kaupmehe Guasparruolo naine. Tema eesmärk oli Ambruogia magada ilma, et ta peaks naisele raha maksma ja kuna Gulfardo oli kaval siis tal see ka õnnestus. Ta laenas Guasparrulol 200 kuldfloriidi ja andis selle hiljem Ambruogiale. Mehe
Balzac Isa Goriot 1. Kuidas väljendub realism antud teoses. 2. Peategelase saatus, tema iseloomustus, kuidas mõjutas peategelane teisi tegelasi. 3. Kirjelda kõige sümpaatsemat tegelast. 4. Balzac ja tänapäeva lugeja. 1. Balzac kirjutas täpselt nii nagu oligi tolle aegne elustik ja olustik. Ta püüdis kõike väga täpselt kirjeldada, mis oligi tema stiiliks. Eluprobleemid on seal väga värvikalt välja toodud. Juttu on peaaegu kõigist elu pahedest. Tegelaste seas ei ole liiga häid ega liiga halbu. Täpselt nii nagu on ka reaalses elus. 2
väga palju ringiliikumist ning enamus ajast on lithsalt dialoog erinevate inimeste vahel. Arutatakse probleeme ning jagatakse arvamusi erinevatest teemadest. Toimub ka ringiliikumist, kuid seda vähe. 2. Teose probleemistik ja ideestik *Kas inimesed ei oska suhelda? Autor väitis raamatu alguses, et inimesed ei oska suhelda. Pärast esimest peatükki, leidsin mina, ei tea küll kas samamoodi nagu autor, sellele vastuse. See seltskond oli pidevalt ärritunud ning kergesti solvuv peategelase suhtes, kes erines neist. Enamus seltskonda oli seal abielus või suhtes ning isegi lastega, tema aga mitte. Kui minategelane avaldas oma arvamust, mindi kohe krae kallale talle ning ei lastud isegi lauseid lõpetada, enne kui juba vastu räägiti. See, et ta teistest erineb, ei tähenda et ta ei või avaldada enda arvamust teiste suhtes ning see, et nad ei suuda seda vastu võtta on nende enda viga. *Kui elus midagi head ei juhtu kas see tähendab, et elu on halb?
Kuid siiski olid nad head sõbrad ning said üksteisele kõigest vabalt rääkida. Taavet ja Miili ei olnud küll kunagi abielus, aga Miili oli Taavetile perenaiseks pärast Roosi surma. Ning kuigi nad küll teineteist ei armastanud, siis nad ikkagi hoolisid üksteisest. Näiteks kui Taavet oli ära küüditatud ning kõik tema majakraam täitevkomiteele maha müüdud, siis Miili ostis peaaegu kõik asjad tagasi. Peategelase iseloomustus: Peategelaseks pean ma Taavet Aniluike, sest ta teeb kaasa kõigis ,,tantsudes": algul perepoeg, hiljem taluperemees, kes nõukogude ajal küüditatakse. Taavet on oma isast, Matsist, väga erinev. Kui Mats Aniluik oli täis väärikust, üks selle kandi tähtsamatest ja lugupeetavamatest meestest, kes töötas talu mõisa käest vabaks, ostis vabaks, võitles kümne küünega, siis Taavet oli hoopis teistsugune. Matsiga võrreldes oli ta palju leebem, ta pabistas talus
,,Saladuslik Saar'' Autor:Jules Verne Lehekülgede arv:620 Ilmumisaasta:1954 Peategelase nimi ja iseloomustus: Smith oli põhjaameeriklane,kõhn,kondine,hallinevate juuste ja tihedate vurrudega,leegitsevate silmadega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja esmajärguline teadlane, ta oli 45 aastane.Ta oli leidliku vaimu ja osavate kätega mees. Kuna Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ei valmistanud miski talle raskusi. Ta oli suurepärase iseloomuga, igasuguses olukorras säilitas ta enesevalitsuse. Cyrus Smith oli oma reisikaaslastele suureks
NULLPUNKT Margus Karu Raamat räägib erinevatest probleemidest, mis lõpuks saavad lahendatud tänu peategelase tugevusele ja positiivsusele. Peategelasel Johannesel, õnnestub eliitkooli sisse saada. Uues klassis on ta kohe algusest heidikustaatusesse tagandatud. Ta püüab enda halba mainet küll päästa, kuid ebaõnnestub. Kuna Johannesel ei olnud sõpru, koduline olukord oli väga halb ja koolis oli ta see, keda pidevalt mõnitati ja narriti, sattus Johannes nullpunkti. Ta ei tahtnud enam elada, kuid enesetapule leidis ta ka lõpuks lahenduse, ta loob oma elu selliseks, nagu ta ise tahab
annaabi.ee 
