Andrese sisemonoloog (0)

Andrese sisemonoloog
lasta või mitte lasta - see on küsimus
Indrek, teine nii väeti ja nõrk, töödki ta väga ei armasta.
Seevastu mõistust, tahtmist ja tarkust kingiks kaasa sai, ellu sündides.
Lugeda ja lugeda – see poisile meeldib.
Samas rammu on ka vaja ja ega Vargamäel kätest kunagi puudu tule.
Mari aina takka surub – lase poisil minna, las proovib.
Ristiisa Tiitki vähem peale suru.
Isegi aru saan et head see talle teeb,
aga mis saab Vargamäest – selles on küsimus.
Mina üksi ei jõua, Mari ka mitte, võõraid ei taha,
Andresegi aeg varsti kroonu minna, ei tea kas teine tagasi ikka tuleb
Kõik lahkuvad vargamäelt, aga mille jaoks siis rügada
Et võõrastel siin hea oleks ?
Nooremana ikka mõtlesin, et küll üks omadest kodutallu jääb ega kaugele lähe.
Aga nüüd, lähevad nagu ei armastaks nad Vargamäed.
Kas tõesti on siin nii kehv ja mujal nii hea?
Aga ikkagi see Indrek – mis küll temaga teha.
Lasta või mitte lasta – jätkuvalt on see küsimus.
Pearu räägib, et kool koolitab hobusevargaid,
aga mida temaga ka teab, kuigi Tiit arvab et teab rohkem kui minagi ,
Nali või asi – Pearu pole töödgi teinud korralikult, ainult aga korraldab
Ja nüüd teab rohkem kui mina.
Pearu vana krutski mees.
Ei tema mõtteid ma usu.
Indrek on tark ja arukas poiss.
Temast võib veel asja saada.