Näiteks paljastele jalgadele, paljaste jalgadega, paljasse jalga on kahe sõna paljas ja jalg erinevad sõnavormid. Aga paljajalu on iseseisev sõna, mis varem kirjutati lahku. Seega tekibki küsimus, kas kokkukirjutatud sõnad on liitsõnad ja kas kõik liitsõnad omaette sõnad, sest osad verbivormid kirjutatakse kokku, osad aga lahku: ärasaadetud kiri, ärasõitev rong, allakukkunud kivi, ära saata, ära sõitma, alla kukkudes. (Rätsep 2002: 4142) Tavalise kõneleja sõnakasutus Inglise keeletadlane Max Müller (18231900) arvas, et talupoeg teab umbes 300 sõna, kuid sellist seisukohta võib väga ekslikuks pidada ning seda saab lihtsa katse abil ka tõestada. Kui paluda inimesel nimetada kõik kodus olevad asjad, põllul, heinamaal, metsas; lugeda üles kõik taimed, loomad, loodusnähtused, inimesega seonduva, tööd-tegevused; kõikvõimaliku, millele vähegi nime anda saab, selgub, et sõnu tuleb väga palju
Rahvaetümoloogiaid eesti keelest,“ mis on ilmunud 2012. aastal kogumikus Oma Keel nr 1. 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel Meie rahva ühisnimetus Eesti jõudis meie kirjakeelde alles 17. sajandil. 1638. aastal pastor Heinrich Stahli kodu- ja käsiraamatu III köites kohtame esimest korda saksa tõlkelaenu Eestimaa (Ehstland), seal käsiraamatus öeldakse: „üchtekit lambas, üchtekit rebbane, üchtekit hunt, üchtekit ilwis on waja sihn Estimah siddes.“ Rätsep ütleb, et nimetus Eestimaa tähistas tol ajal provintsi või kubermangu, mis koosnes neljast Põhja-Eesti maakonnast. (Rätsep 2007: 6) Autor meelest moodustatigi sõna eestlane ilmselt saksa Ehste alusel ning seda võib esmakordselt kohata kirjasõnas 1756. aastal Lundi ülikooli professori Arvid Molleri Eestimaa kirjelduses: „Mis maa elanikkudesse endisse, nimelt lihtsasse talurahvasse puutub, siis ei tarvita nad tänapäeval oma
„Sõnaloo raamat“ ning Mati Hinti „Keel on tõde on õige ja vale“. See on jagatud sujuvalt kahte osasse, millest üks käsitleb eesti keele tekkimise lugu ning teine detailsemalt iseärasusi. Üleüldiselt on uue keel sugenemiseks võimalusi mitu. Enamasti kujuneb see keel mõne keele murde või murrete iseseisvumise teel. Uus keel areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Samal ajal on väga oluline ka vanade tunnusjoonte säilimine lähtemurretes. (Rätsep 2002: 10) Võrreldes eesti keelt inimkeele tekkega, siis on see üpris lühike. Kirjakeelel ja kõnekeelel on erinev kujunemislugu, kuid kindlasti arenes enne välja kõnekeel ning on teada, et hõimumurded, millest kujunes hiljem välja eesti keel, hakkasid lahknema alles 2000-2500 aastat tagasi. Andmeid tol ajal kõneldud keele kohta on saadud praeguste läänemeresoome keelte ja murrete omavahelisest võrdlusest. (Rätsep 2002: 9-10)
Seevastu Julius Mägiste lisas omapoolset vene laenude uurimisse, läänemeresoome volga keelte leksikaalsete suhete selgitamisse ja eesti keele vanemate kirjalike mälestiste sõnavara analüüsi. Veel tuleks mainida Julius Margi tööd eesti sõnade etümologiseerimisel ehk sõnade päritolu ja sugulussuhete uurimisel, eriti põllundussõnavara algupära selgitamisel. Arvestavaid lisandusi meie keele sõnaselgitusse on andnud ka dotsent Paula Palmeos ja professor Paul Alvre.(Rätsep 2002: 47-48) Eesti keele sõnavara päritolu uurijate esirinnas on olnud alates 1930. aastate algusest Paul Ariste. Teda on paelunud eesti keele kontaktid naaberkeeltega. Tema loodud uurimused eesti- rootsi, eesti-alamsaksa ja eesti-vene leksikaalsetest ehk sõnavaralistest vahekordadest on põhjapanevad. Oma töödes on ta andnud seletuse ligemalt kahele tuhandele sõnale. Tema eestvõtmisel alustati eesti sõnade etümoloogilist ehk sõnade päritolu uuriva kogumi loomist
Retsensioon Käisin 9. septembril Saaremaa Kunstistuudio galeriis vaatamas Ilme Rätsepa siidimaalide näitust ,,Minu maastikud" .Kunstistuudio uksest sisse minnes paistsid esmalt silma väga suured ja värvilised pildid. Minu imestus oli suur kui avastasin, et maalitud on siidile. Igatahes oli juba esmamulje väga hea. Ilme Rätsep on sündinud 10. juulil 1958. aastal ning on Eesti tekstiilikunstnik. Ta õppis aastatel 1977-1982 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis moe erialal ja alates 1988.aastast on ta Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud. Veel on Ilme Rätsep Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige. Näitusele oli välja pandud 7 kuumbatika siidimaali, lisaks veel siidisallid, mida oli sealt võimalik ka osta. Muidugi hakkas esmalt silma siidimaalide suurus ja värvikus,
laheneb. Toomas oli väga arukas mees. Ta oskas inimesi lugeda ning serveerida neile just sellise vale, mis tundub õige. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Mees elas oma valesse nii sisse, et ta pidas seda tõeks. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Toomas Nipernaadi oli ka suur unistaja ja elu nautija
Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos
kadu- niinimetatud külmumise analgeetiline staadium (reaktsioonieelne staadium). See on tingitud veresoonte spasmist. Madala temperatuuri toime lakkamisega algab külmunud kehaosa taassoojenemine, mille puhul nahk muutub punetavaks ja valuliseks- niinimetatud külmumise reaktiivne staadium. Punetuse teke on tingitud veresoonte spasmile järgnenud veresoonte paralüütilisest laienemisest. Kannatanud piirkonnas nahk ühtlasi tursub ning võib esineda ka ketendamist (Rätsep 1964: 212) II järgu ehk villilise külmumise korral on resultaadiks naha pealmiste kihtide tõsisem kahjustus ning verise-seroosse sisaldisega villid. Villide tekkepõhjuseks on madala temperatuuri tõttu kahjustunud veresoontest plasma väljumine epidermise alla. (Rätsep 1964: 212) III ja IV järgu ehk kärbusliku külmumise korral tekib kudede kärbus veresoonte kahjustuse ja tromboseerumise tõttu. III järgu puhul kahjustuvad kõik nahakihid, IV järgu korral ka
Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos
Näiteks teoses rändab peategelane Toomas kevadest sügiseni, et koguda ideid. August Gailit sai ,,Toomas Nipernaadi" teose kirjutamiseks inspiratsiooni Berliinis. Gailit ja Nipernaadi oli mõlemad hea sõnavara ja sõnaoskusega. Nipernaadi suutis end igasugustest olukordadest välja keerutada. Elloga esimest korda kohtudes ütles Nipernaadi, et on rätsept kuid Ello sai aru, et ta valetas ja Nipernaadil oli kohe teine vale varrukast võtta ja ütles, et ta ei ole jah rätsep vaid hoopis meremees. Samuti oli ta väga veenev, ta suutis panna endasse 2 naist korraga armuma, Ello ja Tralla, kes mõlemad tahtsid Nipernaadiga põgeneda. Nii Gailit kui Nipernaadi olid mõlemad fantaseeriad. Teoses fantaseeris Toomas ennast erinevatetesse ametitesse näiteks kalur, rätsep, sookuivataja, taluperemees jne. Mõlemad olles head sõnamehed on Gailitil ja Nipernaadil paar tsitaati. Teoses ütleb Nipernaadi ,,Oma leib on ikka küla leivast magusam"
mitmesuguseid ülesandeid, mis keel peaks teostama oma parima eesmärgi saavutamiseks. Kuna keel on pidevalt muutumisprotsessis, aina sagedamini tekitatakse keelde uusi nähtusi. Üks mõnesid faktoreid, mis on avaldanud mõju keeltele on ,,Släng" Tõnu Tenderi sõnul släng on ,,universaalne nähtus, teda on leida igast keelest". Slängi tuleb vaadelda kui elava ning areneva keele üht tunnusmärki, keele elujõu peegeldajat. Mõni sajand tagasi, Huno Rätsep (1976: 119) on väitnud, et ,, igale rühmale on omane mõneti erinev keelepruuk, mida tuleb pidada loomulikuks ja üldseaduse kohaseks". Siiski, släng on tähelepanu väärt, siin on veel palju, mida oleks vaja tõestada. Tõsi küll, et algul slängi peeti seotud kurjategijate sõnavaraga. Tänapäeval nagu Tõnu Tender kirjutab (1994: 292) on see mõiste ennast laienenud ning seejärel aina rohkem väärib uurimist
Aga loomulikult läbikukkumise korral...: ,,Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas oli suurepärane valetaja, kuigi see tundub liiga karm sõna olevat siin kohal. See mida ta tegi oli midagi tõe ja vale vahepealset. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nii öelda uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas:"Andke andeks! Tõtt öelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda pool lagund viljapeksumasinat./.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänud viib turule, et saada vähekse tubakat ja pits viina./.../Mina olen nimelt muinasteadlane!"
AUGUST KITZBERG (18551927) Jutustused. Kitzbergi esimene raamatuna ilmunud teos ,,Maimu", oli vastavalt tolleaegsele meole ajalooaineline romantiline jutustus. Loo nimitegelane kasvab üles isa hoole all metsakoopas, abiellub seadusvastaselt mungaga ning põletatakse nõiana tuleriidal. Tegevuspaik toimub 14.sajandi Karksi lossis ja selle ümbruses. Paljumängitud komöödiale ,,Rätsepa Õhk" külajutt ,,Rätsep Õhk ja tema õnenloos". Viimati nimetatud lool on teatud tõsieluline taust: Karksi rätsep Jaan Tõhk oli ostnud ühelt ahnelt karjamõisarentnikult loteriipileti kahekordse hinnaga ja hiljem lasknud mehe kiusamiseks lahti kuulujutu suurest võidust. Kitzbergi parimateks proosatöödeks peetakse kahte omavehl seotud juttu ,,Veli Henn" ja ,,Hennu veli". Nende peategelasteks on vanapoisiealised vennad Henn ja Jaan, kes lõpuks õnnelikult abielusadamasse jõuavad. Näidendid.
· c. Ülesoo X. Mida tähendab väljend "päkki silma ajama? " · a. tappa andma · b. köstrit kiusama · c. pudelit tühjaks jooma XI. Keda kutsuti Julk Jüriks? · a. Arnot · b. õpetaja Lauri · c. köstrit · d. Kiire isa XII. Mis oli Arno armsaim ajaviide? · a. raamatute lugemine · b. piiblisalmide päheõppimine · c. jõe ääres istumine XIII. Millist ametit pidas Kiire isa? · a. kingsepp · b. apteeker · c. rätsep XIV. Mida tähendab ütlus "kriiskad peal" ? · a. ilma mõistuseta · b. ahju siiber on kinni · c. õlilambil on klaaskuppel peal XV. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? ·a. saare ·b. paju ·c. vahtra Õiged vastused · I. b. Pitsu · IX. c. Ülesoo · II. c. ketiga kulduuri · X. c. pudelit tühjaks · III. c. Minge üles jooma mägedele ... · XI. c. köstrit · IV. c
X. Mida tähendab väljend “päkki silma ajama? “ • a. tappa andma • b. köstrit kiusama • c. pudelit tühjaks jooma XI. Keda kutsuti Julk – Jüriks? • a. Arnot • b. õpetaja Lauri • c. köstrit • d. Kiire isa XII. Mis oli Arno armsaim ajaviide? • a. raamatute lugemine • b. piiblisalmide päheõppimine • c. jõe ääres istumine XIII. Millist ametit pidas Kiire isa? • a. kingsepp • b. apteeker • c. rätsep XIV. Mida tähendab ütlus “kriiskad peal” ? • a. ilma mõistuseta • b. ahju siiber on kinni • c. õlilambil on klaaskuppel peal XV. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? •a. saare •b. paju •c. vahtra Õiged vastused • I. – b. Pitsu • IX. – c. Ülesoo • II. – c. ketiga kulduuri • X. – c. pudelit tühjaks • III. – c. Minge üles jooma mägedele ... • XI. – c
Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask. (Enamik seniseid õppejõude pagenduses) Arnold Kask ja Aino Valmet uurisid keeleajalugu, kirjakeeleajalugu, murdeid, kirjakeele vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960. aastal strukturaallingvistika loenguid, matemaatikutel tekkis huvi masintõlke vastu. 1965. aastal loodi GGG (generatiivse grammatika grupp), kus olid tegevad Mati Hint, Haldur Õim, Ellen Uuspõld, Mati Erelt, Reet Kasik, Ülle Viks, Tiit-Rein Viitso, Arvo Krikmann, Mart Remmel, Helle Metslang jt. Ilmusid kogumikud ,,Keel ja struktuur", ,,Keele modelleerimise probleeme". Tekkisid kontaktid vene ja välismaa lingvistidega ning toimus Kääriku konverents. 1978. aastal ilmus H
· Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rahvalikke naljamänge kui tõsise sisuga ideedraamasid.
Uue keele sündimisel on eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist süsteemi või põhjustavad rohkesti uusi muutusi. Ent tähtsaks võib ostutuda ka vastupidine: vana süsteemi, ehituse põhikoe säilitamine, kui samal ajal naabermurded laialdaselt uuenevad. Eesti keelt iseloomutab uuendite rohkus. Seepärast nendib Rätsep, et oluline on leida keele iseseisvuse algusaja määramiseks ajajärk keele eluloos, kus ilmneb palju laia levikuga uuendeid. Meie aja esimese aastatuhande esipoolel muutus eesti alal kõneldus murrete ehitus märgatavalt. Toimus suur hulk mõjusaid häälikumuutusi, mis hõlmasid enamiku neist murretest ja soodustasid sel moel keele integreerumist, keelelist liitumist. Samas lahutasid need uuendid Eesti
sellist hinda väärt? Tekib küsimus, kas Nipernaadil oli õigus teha selline otsus kellegi eest. Samas ei saa väita,et tegemist oleks kroonilise valetajaga. Kui tal ei ole endal selget pilti, kes ta on , siis ei saa pahaks panna tema fantaseerimist. On huvitav vaadata, kuidas Nipernaand ise hetkega suudab kehastuda hoopis kellekski teiseks. Tooksin paar näidet: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat." ,,Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina." Lihtsamad inimesed jäävad teda uskuma ja arvavad, et ta ongi täpselt see, kellena ta ennast esitleb
ja idarühmaks, eristades Mulgi murde idapoolsest lõunaeestist. See on periood, mil hakkasid kujunema murded sellistena, nagu me neid praegu tunneme. 4. Kitsamad murdeerinevused hakkasid kujunema alles pärast muinasaja lõppu. Need on palju seotud alamsaksa keele mõjul toimunud oluliste keelestruktuuri muutustega 13.- 16. sajandil. Hakkasid levima lõpukadu, sisekadu, seejärel analoogilised de- mitmus ja si- imperfekt jms. Huno Rätsep on arvanud, et muutused algasid lõunaeesti alalt ja levisid sealt õhja ja lääne poole. Need muutsid nii põhja- kui ka lõunaeesti murdeid, luid erineval määral ja eri viisil. 5. Ka murrete jagunemine murrakuteks toimus ilmselt eeskätt 14.-16. sajandi jooksul. 14. saj. lõpuks kujunes välja talupoegade sunnismaisus. 15. ja 16. saj. vahetusel vormistati juriidiliselt pärisorjus. Seega kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati tugevasti
heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). CD kogumik ,,Juhan Viiding" I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3.12.1984.a. Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989.aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (T. Rätsep, L. Ulfsak, J. Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud R. Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on 16-st tema luuletusest/laulust pannud kokku kogumiku ,,No tere, Juhan!". Kasutatud kirjandus ,,Eesti Kirjarahva Leksikon", kirjastus ,,Eesti Raamat" Tallinn, 1995, lk 663-664
Maarika Mägi Teie 06.12.2013 nr 2- 7/ 56 Rakvere mnt 37 44332 Jõgeva Meie 07.12.2013 nr 6- 3/ 48 Kauba asendamine Lugupeetud juhataja Täname Teid informatsiooni eest. Palume asendada transportimisel kahjustada saanud kaup uue kaubaga Kahjustatud kaup saata tagasi. Austusega Tiit Rätsep tegevdirektor Lisa: Tellimusleht 1lehel 2 tel 7086 5654, [email protected] AS Sajandivahetus Telefon 7086 5654 Arvelduskonto 1234567890 AS Sajandivahetus Telefon 7086 5654 Arveldusonto 1234567890 Tallinna tee 45 E- post [email protected] Metsapank 12333 Jõhvi Reg nr 56781234
Hr Mati Määrits Teie 11.05.2012 nr 1-7/264 AS Kaare Kaubandus Pärnu mnt 25 Meie 13.05.2010 nr 1-5/92 13612 TALLINN Bussi tellimisest Lugupeetud härra Määrits Teatame Teile, et kahjuks ei saa Teie palvet täita seoses ekskursiooniga, kuna soovitud kuupäevadel ei ole meil vaba bussi anda. Vabandame ebameeldivuste pärast Lugupidamisega Ahti Rätsep Direktor Lisa : bussiplaan 10 hetkel Pille Päike 606 1257 [email protected] Gonsiori 15 telefon 606 6665 13817 TALLINN faks 606 6677 Registrikood 458722641 e-post : [email protected]
CV Curriculum Vitae Nimi: HÄLY RÄTSEP Sünniaeg: 09.12.1997, Haapsalu Aadress: Siimu tee 18, 90602 Telefon: 56623663(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2005 2008 Rõude Algkool 2008 2014 Martna Põhikool (omandatud põhiharidus) 2014 - Haapsalu Kutsehariduskeskus TÖÖKOGEMUS: PUUDUB MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine suurepärane, rääkimine väga hea, kirjutamine väga hea Vene keel mõistmine rahuldav, rääkimine rahuldav, kirjutamine hea Arvutioskus: Windows 8, (Microsoft Office Word) Autojuhiload: PUUDUB Huvialad: Laulmine, tantsimine Kooskõlastatud soovitaja: 1. Even Baumann, Baumann viimistleb OÜ, otsene juht, tel 58242121 ...
NUPUTAMISÜLESANDEID Mõistatusi käsitöövallast: 1. Tüdruk ühe silmaga? - nõel 2. Kõigile teeb riided, aga ise alasti? - nõel 3. Tilluke, teravake, aga maailma ehitaja? - nõel 4. Üks linn, tuhat akent? - sõrmkübar 5. Käsita rätsep käristab riiet? - käärid 6. Ümmargune kui muna, pikem kui puu? - lõngakera 7. Kõik maailm liigub, ühest harust tõmmatakse?- kerilaud 8. Haraline mees, hargid seotud? - kerilaud 9. Tont nurgas, tüdruk kõrval? -vokk 10. Kolmejalgne kits, raudhambad suus? - vokk 11. Ilus mõis, madal mõis, ümberringi aknaid täis? - sõrmkübar 12. Kümme kitse söövad ühe heinakuhja all? - ketramine 13. Kala ujub kahest veest läbi? - kangakudumine
DONNA KARAN REFERAAT Õppeaines: RÕIVASTE AJALUGU Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12B Juhendaja: Lea Koldmets Tallinn 2010 Donna Karan, tõeline nimi on Donna Ivy Faske- väga kuulus disainer ja modeleerija. Sündis 2 oktoobril 1948 New Yorki linnas (Forest Hillsis). Tema võõrasisa oli rätsep, aga ema oli mudell. Kui ta oli 14 aastane, leidis ta töö rõiva müüjana. Selles eas Donna algas joonistada ja juba keskkoolis ta õmbles oma esimest kolektsiooni. 1966 Lõpetas ,,George W. Hewlett High School" kooli. 1968-1974 Õpis kaks aastat prestiizi disainkoolis ,,Parsons The
Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane
· alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus "Külajutud" · Vested ja följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauka jumal" (1911, 1912) · komöödiatest on tuntuimad "Rätsep Õhk" (1903), "Kosjasõit" (1915) ja "Neetud talu" (1923) "Libahunt" · aluseks oma varem ilmunud jutustus · käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma · põhineb armastuskolmnurgal · Marguse armastuse nimel võitlevad kaks neidu: Tiina ja Mari · tegelaste loomuses peitub autori elukäsitus - ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida "Libahunt", Estonia, 1928 Ugala teatri tantsulavastus "Libahunt", 2006 Kasutatud materjalid
*Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt Jakobson Mati(Bruuno isa):Tanel Jonas Väike Rebane:Hanna Birgitta Jaansouvits Mulle väga meeldis see etendus,sest seal lauldi väga palju.Selle etenduse tegi huvitavaks se,et
ansambel Rahvastepalli nime all, 1993. aastal võeti uueks nimeks Untsakad. Untsakad Oma missiooniks on ansmabel nimetanud rahvaluule kogumist. Regilaulud, lorilaulud, modernlööklaul, sõjalaulud ja The Pogues ongi Untsakate muusika kokkuvõttev nimetus. Untsakad Jaanus Jantson akustiline kitarr, laul Ilmar Kald viiul, laul Jaanus Põlder mandoliin, laul Margus Põldsepp lõõtspillid, laul Marek Rätsep basskitarr, laul Tauno Uibo helirezisöör Untsaka albumid Karmi elu sunnil (1994) Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) Päälinna laiv Von Krahlis (1996) Nizni Novgorod (1997) Metsa läksid sa (1998) Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) Untsakad 10 (2002) Metsa läksid sa 2 (2006) Meie küla pidu (2011) Untsakate koduleht http://www.untsakad.ee/ Osad laulud Untsakalt: "Metsavendade laul" https://www.youtube
soolokarjäär algas kiiresti. Debüütsingli "Parim päev" produtseeris Sven Lõhmus ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. Tänaseks on Getterist saanud Eesti menukaim noor artist. Seda tõestab ka ülekaalukas võit Eesti Laul 2011 finaalis. Ning nagu iga tulevikku planeeriv noor inimene nii käib ka Getter koolis. Ta on meedias avalikult sõna võtnud kaitstes kesk-eri haridussüsteemi kuna tema meelest on konkreetse ameti õppimine oluline. Getter saab peagi rätsep-stilisti paberid taskusse panna. Albumid 2010 "Parim Päev EP" 2011 "Rockefeller Street" Singlid 2010 Parim Päev 2010 Grammofon 2011 Rockefeller Street 2011 Valged Ööd (duett Koit Toomega) Thomas Tammoja 9.b klass
1975. Aastal kirjutas Juhan Viiding nii: ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. Paljud Viidingu luuletused on viisistatud, mitmeid tema sõnastatud laule on laulnud näiteks rokkansambel ,,Ruja" ja Tõnu Tepandi. J.Viiding on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Kirjutas ka filmi ,,Nipernaadi" filmistsenaariumi. Osales paroodilises ansamblis ,,Amor trio" ning esitas klaveri saatel (klaveril Tõnis Rätsep) ka oma tekste. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastajana, esitas luule- ja lavakavu, neist ,,Öötöö" (1987) oli kabareeprogramm. Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse põhjal
Taimesüstemaatika HarilikToomingas Mihkel Rätsep Rasmus Uusküla Taksonoomia Riik Taimed Plantae Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts Roosilaadsed Rosales Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed 1 ja 2 idulehelised Isel. õis ja vili Paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Liigirikkaim taimerühm, ...
Untsakad on bänd, mis viljeleb rahvamuusika, folk, folk-rock musikat. Nende repertuaari kuuluvad: regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011) ·Metsa läksid sa 2 (2006) ·Untsakad 10 (2002) ·Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) ·Metsa läksid sa (1998) ·Nizni Novgorod (1997) ·Päälinna laiv Von Krahlis (1996) ·Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) ·Karmi elu sunnil (1994) Praeguseks moodustab Untsakad läbilõike keskmisest eestlasest kui võtta kontserdil kuus suvalist
Kaubamaja 2005 12. oktoobril avati uus Kaubamaja Tartus uues Tartu Kaubamaja keskuses 2006 Augusti lõpus avati põhjalikult uuendatud Tallinna Kaubamaja Meestemaailm Teenused · Personaalne moe- ja ilunõustamine · Iluteenused Tallinnas · Iluteenused Tartus · Kellassepp, kullassepp ja graveerimine · Internetipunkt ja WiFi · Pakkimine ja lilled · Rätsep Tartu Kaubamajas · Parim kingitus · Transporditeenus · Selveri köök · Selveri retseptid · Parkimine Kontakt Kaubamaja müügimaja Tallinnas Gonsiori 2 10143 Tallinn info tel 667 3100 faks 667 3205 [email protected] Kaubamaja müügimaja Tartus Riia 1 51013 Tartu info tel 731 5100 faks 731 5001 [email protected] Statistilised andmed
naljakas. · romantiline maailmanägemus · loomulikkus · köidab kõik erandlik groteskini viidud omadustega tegelased ja olukorrad · teostele on omased meeleolumuutused ning ootamatud dramaatilised pöörded lausete kõlalisus ja rütm võrdlused, metafoorid · proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hallist argipäevast 2. Üks rätsep tuli Rasinast tirallala( Toomas Nipernaadi" 1928) Nipernaadi idee tekkis tal Berliinis teatritükki vaadates rütmiliseelamusena,ühemehe sammude kajana: mingisuguse "tamtamtaa" meloodiana. 3. Ta rääkis palju oma teostes loodusest.Talle oli hingelähedane taevas, millest ta tihti rääkis. · ,,Looduse paratamatu seadus ongi, et kauneim lillgi õitseb ära, ilusaim kirsipuu variseb
Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5- st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (Tõnis Rätsep, Lembit Ulfsak, Juhan Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Juhan Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud Riina Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku (laulavad muuseas nemad ise ja pole põhjust kohkuda, sest kõigil on väga meeldivad hääled). Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!"
Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (Tõnis Rätsep, Lembit Ulfsak, Juhan Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Juhan Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud Riina Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku (laulavad muuseas nemad ise ja pole põhjust kohkuda, sest kõigil on väga meeldivad hääled). Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!"
.." (Pearu) · ,,...varandus seisab tõele lähemal." · ,,Peksteski põle minu eit nii hea, kui sinu eit peksuta." (Pearu Andresele) · ,,...ära puutu Andrest, tema on hullem kui Pearu, kui sa ta vihale ajad." (sauna Madis oma eidele) · ,,...viin ise on ju jumala armuand kurbadele rõõmustuseks." (arvab kohus) · ,,Tarkuseks põle rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudust, kui rammust." (Hundipalu Tiit) · ,,Kuule sina, Kõrvenurga rätsep Taar,... sinu tõde on kasukas ja sinu õigus on pükstes." (Pearu) · Kirikuõpetaja ütles, et ei tohi nõuda õigust, peab paluma armu. · ,,Kes üle, sel õigus." (noor Andres) · ,,Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks." (Pearu Andresele) · Andres arvab, et Vargamäe peab ühe sugukonna käes olema. · Pearu usub, et Andres muutus üha kangemaks. · Liisi arvas, et Vargamäel oli õigus alati Andrese käes. · ,,Kartus on armastuse mõõduks."
8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b. köstrit kiusama c. pudelit tühjaks jooma 11. Keda kutsuti Julk-Jüriks? a. Arnot b. õpetaja Lauri c. köstrit d. Kiire isa 12. Mis oli Arno armsaim ajaviide? a. raamatute lugemine b. piiblisalmide päheõppimine c. jõe ääres istumine 13. Millist ametit pidas Kiire isa ? a. kingsepp b. apteeker c. rätsep 14. Mida tähendab ütlus " kriiskad peal"? a. ilma mõistuseta b. ahju siiber on kinni c. õlilambil on klaaskuppel peal 15. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? a. saar b. paju c. vaher
8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b. köstrit kiusama c. pudelit tühjaks jooma 11. Keda kutsuti Julk-Jüriks? a. Arnot b. õpetaja Lauri c. köstrit d. Kiire isa 12. Mis oli Arno armsaim ajaviide? a. raamatute lugemine b. piiblisalmide päheõppimine c. jõe ääres istumine 13. Millist ametit pidas Kiire isa ? a. kingsepp b. apteeker c. rätsep 14. Mida tähendab ütlus " kriiskad peal"? a. ilma mõistuseta b. ahju siiber on kinni c. õlilambil on klaaskuppel peal 15. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? a. saar b. paju c. vaher
Pilet 13 1. Käsitöö ja käsitöölased 2. Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused, olulisemad retked* 1. Käsitöö ja käsitöölased a) Materjalid · pt 18 lk 86 - 89 · TV pt 18, ü 2, 3 b) Ülevaade · Kojad linna sees, jagati eraldi linnaosadesse (mida häirivam eriala, seda rohkem linna ääres see asus). Erialasid ja meistreid oli sõltuvalt linna suurusest, mõned alad olid auväärsemad (näiteks kullasepp, rätsep, pagar), mõned vähem (linnakangur, saunamehed, habemeajajad). · Käsitöölased pidid kuuluma tsunfti. Kui keegi ei kuulunud sinna siis hüüti teda vusserdajaks ja pidi trahvi maksma. Tsunft korraldas liikmete vaba aja ja muu elu. Hoolitses ka nende perede eest, korraldas pidustusi ja korraldas liikmete ajaveetmist. Tsunfti juhendas meister. · Õppimist alustati õpipoisina. Olenevalt erialast oli õpiaja kestvus erinev
Symbolism in the Legend of King Arthur Johannes Kaldalu Mihkel Rätsep Severi Saar Rasmus Uusküla The Holy Grail · The Grail is a symbol of rebirth · Perhaps even reincarnation--the passage from life to death and beyond. The Holy Grail · The quest for the Grail represented the most important spiritual pursuit one could undertake because the Grail itself possessed holy significance · The Holy Grail possessed the ability to heal the sick and wounded, restore youth,
teema.Nad polnud varem veel vabal teemal kirjutand ja nii hakkasidki kõik vinguma ningõppetaja otsstas teha kirjandi Minu koolitee.Kui tunnid läbi said läksid Kiilike ja Agu Sihvka koos koju ja arutasid kuidas kirjandit teha.Kiilike tahtis kirjtada kuidas ta kell seitse hommikl tulema hakkab ja siis 900 korda kirjtada astun,astun,astun jne.Agu otsustas kirjutada kes talle teepeal vast tlevad aga arvasid siiski et see pole hea mõte sest talle oli vastu tuld rätsep oinas kes oli õpetaja sugulane.Kiilike soovitas Agul kirjutada mida ta teepeal mõtleb kuid Aglei tulnud midagi pähe ja kirjutas hoopis sellest mis koolitee ääres on. Kui õppetaja kirjandeid tagasi jagas ei leidnud Sihvka ja Kiilike enda töödelt hinnet.Õpetaja ütles et nad peavad teepeal silmi llahti hoidma ja laskma fantaasial lennata ning poisid peavad uue töö kirjutama. Poisid ei saanud arvasid et fantaasia lendab kui ühe sabaga koera kjutletakse kahe sabaga
Mis põhjuseks võiks olla? Need on: pinged tööl, kuna rätsepaeriala ja õmblemine seotud suure koormusega; siis töökorraldus, töö sisu, pinged kolleegdega. Stressiks võib olla rohkem veel õpekava, iga õpetaja peab jõudma piiratud ajal õppekava ära täita. Eelkõige avaldub see ebarütmipärases töös ja ületunnitöö suures osatähtsuses, samuti kiires töötempos. Stress võib olla algatada kui klient on väga kapriisne, mis tihti juhtub rätsepa töös. Juhtub kui õmbleja/rätsep rikkuvad materjali või sama tihti kui valesti arvestavad materjali. Rätsepal on selles mõttes suur vastutus võetud töö vastu. Stressiks võib arvestada siis, kui töö koht valesti planeeritud. S.t. seda, et kui tooli kõrgus on vale, töö koht ei vastuta standarditele. Sellest tulevad kutsehaigused ja areneb stress, kus tekkib küsimus ,, Kuidas edasi elada ja töötada?". Tööstressi vähendamiseks tuleb muuta töökorraldust, -keskkonda või sisu või õppida pingetega hakkama saama
TÕDE JA ÕIGUS TEGELASED: SAUNA MADIS:popsib pidevalt piipu,sülitab ja on skeptiline. Ta annab naisele kere peale, kui too ei suuda keelt hammaste taga hoida. Tunneb Andrese ees aukartust ja peab tast lugu, sest Andres ei söö oma sõnu. Peale saunanaise keelelõksutamist ei meeldi talle enam ei Andres ega ka Mari. Sauna Madis oli ka omakasupüüdlik ja silmakirjalik. HUNDIPALU TIIT: Elas üksinda teisel pool jõge. Kasvult oli ta keskmine. Ta hooples rohkem vaimu kui rammuga. Teised kuulasid teda kui köstrit. Ta oli ainus mees ,kes luges ajalehte. Oli ärpleva jutuga. Tihti lisas lausele ,et too ütles. Ta arvas end kõigile eeskujuks olevat. JUSS: Juss oli alla 20 aasta vana, leeritatud, lühike ja tüse. Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest. Lõpuks poos end üles. Juss ei olnud eriti julge. Ta maeti surnuaia taha. KASSIARU JASKA: Oli suure talu oma...
Pärnu Ühisgümnaasium Hapnik Kaspar Rätsep 2011 1. Hapniku saamisvõimalused 1.1. Tööstuses saadakse hapnikku põhiliselt õhust vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel (kasutades hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust). 1.2. Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil. 1.3. Vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamist (nt KMnO4, H2O2) Hapniku saamine H2O2 katalüütilisel lagundamisel H2O22H2O + O2 Gaaside valmistamise seadmesse
Transport system in London Kaspar Rätsep Transport for London (TfL) The local government, responsible for most aspects of the transport system in Greater London in England Created in 2000 Three main directorates are: London Underground, London Rail and Surface Transport London Underground Also known as the Tube Oldest metro system in the world The Underground has 11 lines The majority of London Underground is actually on the surface rather than in tunnel Ticket prices begin from £2.00 Heavy rail London is the focal point of the British railway network London has 14 terminus stations London Railway network is the busiest and largest in Europe along with Paris. Train prices start from £1.20 Buses London's bus network is extensive, with over 6,800 scheduled services every weekda...
2. Milline kirjandusevool eelnes ja järgneb? Eelnes valgustus, järgneb realism .... 3. Millal sündis romantism Euroopas, miks? Miks Eestis pool sajandit hiljem? 18.saj lõpus sündis Euroopas, kuna toimusid revolutsioonid ja rahvuslikud liikumised. Eestis pool sajandit hiljem, kuna siis oli meil rahvuslik liikumine (laulupeod, Koidula jne). 4. Kes kirjutas muinasjutu "Lumivalgeke"? Nimeta tema 3 muinasjuttu veel. Vennad Grimmid. "Tuhkatriinu", "Punamütsike", "Vahva rätsep". 5. Mis on vahet romantistlikul meetodil ja kirjandusvoolul? Romantistlik meetod kujutab maailma subjektiivselt, kirjandusvool on aga kirjutamise mood, mis vastab romantismi tunnustele. 6. Kes romantikutest langes oma kodumaa eest 26-aastaselt? Millise maa eest võitles? Sándor Petfi langes oma kodumaad kaitstes. Võitles Ungari eest. 7. Kes pani aluse ajaloolisele romaanile? Walter Scott 8. Nimeta Scotti 1 ajalooline romaan. "Ivanhoe" 9
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS M-14 Häly Rätsep TEENINDUSE SÕNASTIK Uuemõisa 2014 TEENINDUSE SÕNASTIK A Abaneerima ette tellima Abijõud Abistama Abiteenindus personal parem abipersonal Administraator Administrateerima haldama Asendaja Aktiveerima B Baar Bankett pidusöök Bistroo söögikoht Bufee Rootsi laud C Check-out väljaregistreerimine Check-in registreerimine Cappuccino espresso vahustatud piimaga Catering peoteenindus D
annaabi.ee 
