Nimi Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus (kuju,värvus,maitse) Valge peakapsas Saab süüa ka toorelt Kibekas maitse (sisaldab Madal süsivesikute-, aga (salatina) või Suur osa valgest peakapsast sinepiõli). kõrge mineraalainete-ja kuumtöödeldult, aurutada, süüakse hapendatult. Sobib vitamiinidesisaldus. hautada, pruunistada või suhkruhaigetele Kõrge C- ja E-vitamiini täita. Tihti lisatakse sisaldus
Valge peakapsas on kapsastest kõige populaarsem kultuur ning enim kasvatatud. Tänapäeval on peakapsad suurt tähtsust omav köögiviljade grupp enamikus maailma maades. Eestis on valge peakapsas nii kasvupinna, kogutoodangu kui ka tarbimise ulatuse poolest köögiviljade hulgas esikohal. Peakapsaid tarvitatakse väga mitmeti nii värske salati- kui keeduköögiviljana, hapendatuna, konserveerituna, mahlaks töödelduna jm kujul. Hapendamiseks sobib eelkõige valge peakapsas; punast peakapsast kasutatakse selle jaoks vähem. Punane peakapsas sarnaneb väliskujult ja bioloogilistelt iseärasustelt valge peakapsaga. Kõrge antotsüaani sisalduse tõttu on selle taime kõik maapealsed organid punakas- kuni sinivioletsed. Punase peakapsa pead on väga tihedad ega lõhene kasvamisel. Punane peakapsas erineb valgest peakapsast lehtede punase kuni sinakasvioletse värvuse poolest. Lehtede värvus on tingitud rakumahlas esinevast antotsüaanist
Kuidas keeta dieetkapsasuppi 6 suurt sibulat 2 rohelist paprikat 1-2 purki konservtomatit (hakitud vi terveid) 3 porgandit 1 purk konservseeni vi 1 karp vrskeid seeni kimp sellerit pool peakapsast 2-3 puljongikuubikut Soovi korral maitseks pipart, peterselli, karrit, kslauku vms Haki sibulad, prae neid pannil vhese taimeliga. Lisa hakitud paprika, kapsas, tkeldatud porgand ja viilutatud seened. Soovi korral lisa karrit vi Cayenne'i pipart. Lisa 2,5-2,8 liitrit vett ja puljongikuubikud ning keeda suppi nrgal kuumusel, kuni kgiviljad on pehmed. Mida kauem keedad, seda parem supp tuleb, vidab veebisait www.cabbage-soup-diet.com. Mni nimetab optimaalseks keeduajaks lausa kaht tundi.
1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED Sakslaste toiduainete valik on võrdlemisi meie võimaluste taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sea-, vasika- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aeduba, porgandit, punast peakapsast, herneid ning kartulit. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorstitooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Eelroogadest on laialdaselt levinud puljongid- muna või klimpidega. Üheks
Saksamaa Relica Sulg PK10 Tutvustus Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sealiha-, vasikaliha- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid.
ja neid leotatakse 2-4 tundi külmas vees. Kuivatatud seened pannakse keema koos leoveega. Värsketest seentest puljongi keetmiseks kasutatakse sampinjone, kuuseriisikaid, hobuheinikuid ja teisi mahedamaitselisi seeni. Puljongi keetmiseks värsketest seentest võetakse 1 osa seente kohta 2 osa vett. Köögiviljapuljongite keetmine Köögiviljapuljongite keetmiseks kasutatakse peamiselt porgandit, valget peakapsast, harvem ka lill- või nuikapsast, pastinaaki, sellerit, kaalikat, naerist, punast peeti, sibulat. Köögiviljapuljongi keetmiseks võetakse 1 osa köögivilja kohta 2 osa vett. Kontsentreeritud puljongite keetmine Valmistatakse heledaid ja pruune kontsentreeritud puljongeid. Kontsentreeritud puljongeid keedetakse alati korraga valmis suuremas koguses ja kasutatakse siis kastmete, tarrendite valmistamiseks.
53. Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus valges peakapsas. Mineraalainetest leidub: - kaaliumi (170 mg), - kaltsiumi (40 mg), - fosforit (26 mg), - magneesiumi (12 mg), - rauda (0,47 mg), - naatriumi (18 mg). Vitamiinidest sisaldab C- (30 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 100 grammi valget peakapsast annab 25 kcal energiat. 54. Valge peakapsa sordid jagunevad. varajasteks, - keskvalmivateks, - hilisteks. 55. Valge peakapsa kasutusviise. Kapsast võib süüa: - toorelt (salatina), - kuumtöödeldult. Hapendamine: - teeb kapsa kergemini seeditavaks, - muudab köögivilja tekstuuri ja maitset, - säilitab vitamiinid ja mineraalained
*asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini *hoidke värsked puuviljamahlad võimaluse korral külmikus ja mitte kauem kui 2-3 päeva C-vitamiini päevane soovitatav kogus toidust saamiseks on 75mg, selle saame näiteks: *10g kibuvitsamarjadest *40g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist *60g mustadest sõstardest *90g spargelkapsast *110g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist *150g punastest sõstardest *190g kaalikast *200g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest *210g apelsinimahlast *250g karusmarjadest KOKKUVÕTE Leidsin, et C-vitamiin on üks väga vajalik aine, mida on vaja mõõdukalt tarbida. Sain teada soovitatavad manustamiskogused ja soovitusi, milliseid toiduaineid tarbida, kui on C-vitamiini puudus. Minu jaoks uus oli see, et C-vitamiini leidub kõige rohkem marjades, aga ka näiteks paprikas, petersellis ja tillis. Olin ise kogu aeg arvanud, et tõelised C-vitamiini pommid on
Väga tundlikud etüleeni suhtes, seega ei sobi õuna, pirni, ploomi ja tomatiga kokku Mageda maitselised lehtköögiviljad Jõulisema maitsega lehtköögiviljad Säilitatakse jahedas ja niiskes Mahedamaitselised lehtköögiviljad Aedsalat Tuntumad teisendid lehtsalat ja peasalat Kõige varajasem Kasvavad põõsakujuliselt Säilitatakse jahedas ja niiskes Jääsalat ehk korepeasalat On peasalati alaliik Nime sai trantspordist jää peal Meenutab varajast valget peakapsast Krõmpsuvate mahlakate lehtedega Pea kaalub 0,6-0,8 kg Bataavia salat Prantsusmaalt pärist jääsalati alaliik Värvilt heledast tume punaseni (Lollo Rosso, Lollo Bianda) Lehed tugevad keerulised, paksud lihakad Kasutatakse toorsalatina Sobib väga hästi garneeringuks Võisalat ehk pehme peasalat Väike, ümar ja kergelt volditud pea Lehed on kollakas rohelised Võid meenutav tekstuur ja maitse Maheda maitsega Kasutatakse toorelt Rooma salat ehk Romaine
Enamus toodangust läheb edasi teistele töötlejatele (Belglased külmutavad ja saadavad suurtes konteinerites mujale, kus nad hiljem pakitakse väikepakendisse ja müüakse). Oma maa köögiviljatoodangut kasutatakse 40% (60% tuuakse sisse). Eesti olulisemad puu- ja köögiviljakultuurid, suurimad aiandustootmisega tegelevad ettevõtted. Eestis on valge peakapsas nii kasvupinna, kogutoodangu kui ka tarbimise ulatuse poolest köögiviljade hulgas esikohal. Punast ja käharat peakapsast kasvatatakse meil siiani suhteliselt vähe. Eestis on rabarber üks enimlevinud püsikköögivili ja vähemalt mõni rabarberipuhmik kasvab peaaegu igas koduaias. Köögiviljana viljeletakse peamiselt kahe liigi: kurdlehise rabarberi ja hariliku rabarberi sorte. Eestis kasvatatakse ja tarbitakse porgandit laialdaselt. Äriotstarbelise viljelemise kõrval on ta esindatud pea igas koduaias. Eestis on söögipeet samuti väga hinnatud köögivili
kaneel, Malabari ehk pruun kaneel. Soolasele ja magusale Kõiki eespool nimetatud kaneeliliike kasutatakse laialdaselt pagaritööstuses taina maitsestajana (küpsised, keeksid, präänikud, pirukad) ja magustoitude valmistamisel (pudingid, želeed, saia-, makaroni- ja riisivormiroad, vahud, kohupiimakreemid, kompotid, keedised jne). Lääne-Euroopas maitsestatakse kaneeliga puuviljasalateid, aga ka spinatist, punasest peakapsast, kõrvitsast, melonist, porgandist ja suhkrumaisist valmistatud toite. Eriti hästi sobib kaneel toitude juurde, mille koostises on õunad, pirnid ja kirsid. Klassikalistest vürtsidest täiendab kaneeli kõige paremini nelk. Maitsesegu valmistamiseks võtke 10 osa kaneeli ja 1 osa nelgipulbrit. Idamaa köögis on kaneel tavaline lisand linnupraele ja linnulihasalatitele, lamba- ja ka sealihale. Kaneel kuulub pea kõikide karrisegude koostisesse
pea. Kapsapead võivad olla mitmesuguste erinevate kujudega: ümarad, teravatipulised, lapikümarad. Tavaliselt on lehed kaetud sinakashalli vahaja kirmega. Kapsapea ise on heleroheline. Punane peakapsas Sarnaneb väliskujult ja Sisaldab C-, E-, Punast peakapsast Punane peakapsas bioloogilistelt K- ja U-vitamiini. kasutatakse talub öökülmi ilma iseärasustelt valge salatiteks, kahjustusteta. peakapsaga. Kõik selle marineerimiseks, taime maapealsed osad garneerimiseks on punakas- kuni sinivioletsed. Pea on
tööstusharu paljudes Aasia maades, eriti Hiinas, aga ka Vahemereäärsetes riikides. Kapsas Kapsast on tuntud kultuurtaimena juba vähemalt 4000 aastat. Seda kasvatatakse troopikast põhja poole kõikjal, isegi polaarjoone taga. Kapsa populaarsuse põhjus on lihtne: teda saab kogu aja tarvitada värskelt, hapendatult, kuivatatult, marineeritult ja muul viisil konserveerituna. Eestis kasvatatakse toiduks kõige rohkem valget peakapsast, üha enam levib lillkapsas, mis on Euroopas hinnatuim kapsateisend. Igapäevasemaks on saanud ka punane ja kähar peakapsas ehk savoia, nuikapsas ehk koolrabi, rooskapsas ehk brüsseli kapsas ja brokoli ehk spargelkapsas. C-vitamiini rohkem kui sidrunis Meie oludes hinnatavat C-vitamiini sisaldab valge peakapsas keskmiselt 50 mg 100 g kohta (50 mg %), s.o. umbes sama palju kui sidrun või apelsin (40 mg %), kuid kaks korda rohkem kui tomat, kuus korda enam kui porgand ja seitse korda
kartul. on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: * 10 g kibuvitsamarjadest, * 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist, * 60 g mustadest sõstardest, * 90 g spargelkapsast, * 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist, * 150 g punastest sõstardest, * 190 g kaalikast, * 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest, * 210 g apelsinimahlast, * 250 g karusmarjadest. Biofunktsioonid •organism vajab sidekoe arenguks •haavade parandamiseks • oluline antioksüdant • aitab ära hoida viirusinfektsioone ja külmetust Vaegus Liig kahvatud igemed • põhjustab neerukivide valusad liigesed teket haavade aeglane • kõhulahtisust
tonni. Piimaveiseid oli 7600, keskmine piimatoodang 5037 kg lehma kohta (Eesti keskmine 5432 kg). Sigade arvult on Viljandimaa Eestis esikohal (122 800), enamiku neist kasvatab Rakvere Lihakombinaadi tütarettevõte AS Ekseko. Paistu vallas tegeleb seakasvatusega Saimre Seakasvatuse OÜ (käive 2009. aastal 68 miljonit krooni). Mune toodeti 1,15 miljonit. Põllumajandusloenduse (2001) andmeil kasvatati Viljandimaal avamaaköögivilja kokku 156 hektaril, sellest peakapsast 4, söögipeeti 11 ja porgandit 37 hektaril. Aianduses on olulisimad ettevõtted Polli Aiandusuuringute Keskus (marja- ja puuviljaaiad ning istikukasvatus), Seedri Puukool OÜ (Karksi vallas) ja Oru-Nõlvaku talu (Abja vallas, marja- ja istikukasvatus).(entsyklopeedia.ee) 19 LISA1 20 Lisa 2 21 KASUTATUD KIRJANDUS Raivo Aunap "Eesti Atlas" 2007 Avita http://geoeducation.info/wp-
astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. C-vitamiini päevane soovitatav kogus on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: 10 g kibuvitsamarjadest; 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist; 60 g mustadest sõstardest; 90 g spargelkapsast; 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist; 150 g punastest sõstardest; 190 g kaalikast; 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest; 210 g apelsinimahlast; 250 g karusmarjadest. 21 ( http://www.toitumine.ee/c-vitamiin/ ) C-vitamiin – aitab tugevdada immuunsust! Eriti soovitatav kasutada viiruste hooajal! 22 KOKKUVÕTE Lisan veel mõned tähtsad teadmised vitamiinide tarvitamise kohta.
alla pikk jäikadest riidesiiludest silt, ei aita seegi palju. Kui restoran pole lisaks sildile välja riputanud ka näiteks neoontorudest krabi või kala või pannud aknale oma roogade plastmudeleid, peab asjatundmatu külastaja selguse saamiseks kiikama sildi taha. Menüüst saab aga aimu läbi sushikioskite ja teiste kiirtoidukohtade suurte tänavapoolsete akende. Tänavaäärsetel lettidel küpsetatakse aga kõigi slime all valget peakapsast nii, et see meenutab samal ajal nii pannkooki kui ka kartulirösti. Euroopa grillrestoranide asemel on Jaapanis söögikohad, mis on keskendunud ainult kanavarda, paneeritud sealihasnitsli või kliendi silme all praetava paksu biifsteegi valmistamisele. Meie mõistes kalarestoraniks tuleb pidada jaapanlaste unagi-ya'd (angerjarestorani) või ülipeent söögikohta, kus pakutakse fugu't, mürgise kerakala eriti hoolikalt töödeldud liha, ning loomulikult ka toore kala restorani või sushibaari
20 sajandi alguses muutusid nisutaignast pärmiga kergitatud tooted tavapärasemaks. Kaunviljadel oli tähtis osa vanaaja toidulaual, sest kaunviljad hernes , põlduba ja läätsed olid vähe nõudlikud ja täitsaid hästi kõhtu. Liha ja rasvaga keedetud tehti kaunviljadest suppi, putru ja käkke. Sool vees keedetud ube, herneid söödi ka kuivalt. Juurviljadest kasvatati põhiliselt naereid, kaalikaid, kapsaid. Naereid ja kaalikaid tehti põhiliselt tuhas. Valget peakapsast säilitati hapendatult. Värket kapsast eriti ei söödud. Hapukapsastest tehti tavaliselt tangu lisanditest suppi. 16-17 sajandi vahepeal hakati mõisa ja linna aedades kasvatama rõigast., kurkki, organdit, redist, sibulat, peterselli, kõrvitsat. Tasapisi jõudis nii mõnigi taim talupoja toidulauale. 19 sajandi lõpul sai hapukurk maitsvaks leiva kõrvale talupojale. Juba 19 sajandil sai hapukurk maitsvaks leiva kõrvaseks talupojal. 19 sajandi jooksul jõudis ka
vabade radikaalide kahjuliku * 110 g kiivist, lillkapsast, toime eest, maasikatest, murakatest või tillist, ·organismi vastupanuvõime * 150 g punastest sõstardest, tõstmiseks, kevadväsimuse ja * 190 g kaalikast, stressi peletamiseks, * 200 g valgest peakapsast, ·ühendavate kudede apelsinidest, mandariinidest või moodustamiseks nahas ja sidrunitest, luudes, mis aitab säilitada * 210 g apelsinimahlast, veresoonte elastsust, * 250 g karusmarjadest. ·aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses, ·vähendamaks nitrosoamiinide teket,
Munavalged ja munakollased vahustatakse eraldi vähese suhkruga. Kuummenetlus. Kasutatakse siis kui munavalget ei ole võimalik puhtalt eraldada munakollasest. Munad valatakse vahustamisnõusse ja lisatakse suhkur. Segu soojendatakse pidevalt segades vesivannil 3742 Cni ja alustatakse vahustamist. Biskviittaignast tehakse rullbiskviiti ja erinevaid kooke. 24. Köögiviljapuljongi valmistamine, kasutamine Köögiviljapuljongite keetmiseks kasutatakse peamiselt porgandit, valget peakapsast, harvem ka lill või nuikapsast, pastinaaki, sellerit, kaalikat, naerist, punast peeti, sibulat. Köögiviljapuljongi keetmiseks võetakse 1 osa köögivilja kohta 2 osa vett. 1. Köögivili pestakse, puhastatakse, tükeldatakse ja asetatakse külma vette. 2. Puljong kuumutatakse kiiresti keemiseni, korjatakse vaht. 3. Keedetakse 12 tundi. 4. Puljongil lastakse selgida ja seejärel kurnatakse. 5. Jahutatakse kiiresti jahutuskapis.
· Basiilik · Sidrunipipar · Aroomisool · Aedtill · Hapukoor PRANTSUSE SIBULASUPP- püreetaoline paks supp Õli Suured sibulad Vesi Valge vein(kuiv) Sool, pipar Tüümian (kuivatatud) Ciabatta Õli maitsestamiseks Küüslauk Riivjuust (tugevamaitseline, nt emmental) MINESTRONE- tuntumaid itaalia suppe Suitsupekki Sibul Porgand Peakapsast Vett Lihapuljongikuubik Tükk porrut Herneid või tükeldatud aedoakaunu Makarone Küüsalauguküüs Tomatipüreed Valget või musta pipart Basiilikut, estragoni SELJANKA- meile ja kogu maailmas hästi tuntud vene roog · Suurem sibul · Õli · Looma- või sealiha · Suitsuvorst · Kanaliha · Vesi · Lihapuljongikuubik · Purustatud tomateid · Nisujahu
ja väike kapsa liblikas, kapsa öölane Lillkapsas 1-aastane (moodustab Külmakindel (peakapsast Teistest kapsastest Istikud osta aiaärist, Peale juurdumist kobestada Õisikud ma a lõigata, et alla kasvuaastal õisiku) soojanõudlikum) nõudlikum proovida võib ka otsekülvi mulda (soodustab lisajuurte jääks paar-kolm lehte, siis ei
Kähar peakapsas ristõielised üldiselt vähenõudlik Spargelkapsas ristõielised 60-80 cm võrdlemisi vähenõudlik, vajab palju Nuikapsas ristõielised niiskust vähenõudlik, kasvatatakse samades tingimustes nagu valget olenevalt sordist Lehtkapsas ristõielised peakapsast 10 cm - 5m vähenõudlik, kuid kasvab pareminikeskmise raskusega saviliivmuldadel, mis ei ole liiga Aedhernes liblikõielised niisked ega õhuvaesed 0,60 - 2,5m eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m
Köögiviljad tükeldatakse ja kuumutatakse õlis ning seejärel hautatakse väheses vedelikus. Maitsestatakse küüslauguga, soola ja ürtidega. Köögiviljaraguu - köögiviljaraguu valmistamiseks kasutatakse mitut liiki köögivilju (kapsast, ube, kartult, sellerit, sibul, tomatit). Need tükeldatakse kuubikuteks või kangideks. Kuumutatakse valmimise järjekorras rasvas, lisatakse veidi kuuma vett või puljongit ning hautatakse. Rasvas ei kuumutata valget peakapsast. Peaaegu valmis raguule lisatakse tomati-, hapukoore- või valget põhikastet ja kuumutatakse valmimiseni. Roog valmistatakse soola, maitsesoolade, piparde või maitsetaimedega. Maitsestamiseks võib kasutada küüslauku. Serveeritakse sulavõiga ja maitserohelisega. Praetud tomatid- eemaldatakse nahk, need poolitatakse, maitsestatakse soola ja pipraga ning praetakse vähese rasvaga. Lisandina praetud liharoogade juurde.
..35 cm pikkune mustakooreline juur. Mädarõigas ka mäerõigas on eriti rikas eeterlike õlide ja glükosiidide ning C-vitamiini poolest. Viimast leidub 200 mg 100 g kohta. Toiduks tarvitatakse kuni 1 m pikkust hargnevat juurt. 5.3. Kapsad Kapsastel kasutatakse toiduks erinevaid osi. Neil on lähedane keemiline koostis. Nad sisaldavad 4...7,5% süsivesikuid, kuni 4% valku, mineraalaineid ja mikroelemente ning C-vitamiini 35...110 mg 100g kohta. Kõige C-vitamiini rikkam on rooskapsas. Valget peakapsast kasutatakse värskelt ja hapendatult ning laialdaselt konservitööstuses. Punasel peakapsal on lillakas-punased lehed. Kasutatakse põhiliselt toorelt salatite valmistamiseks ja marineerimiseks. Kähar peakapsas (savoia kapsas) on kähara peaga, mis koosneb roheka värvusega ja kortsulise pinnaga lehtedest. Rooskapsas (brüsseli kapsas) koosneb 50...70 väikesest peakesest, mis tavaliselt peavarrest eraldatakse.
Kala pannakse külma vette ja kuumutatakse kiiresti keemiseni. Riisutakse vaht. Lisatakse väikesetükilised röstitud maitseköögiviljad. Puljongit keedetakse 20–45 minutit. 10-15 minutit enne keetmise lõppu lisatakse maitseaineid ja sidrunimahla või valget veini. Puljongil lastakse veidi selgineda ja kurnatakse. Puljong jahutatakse kiiresti. Köögiviljapuljongid. Köögiviljapuljongi keetmiseks kasutatakse peamiselt porgandit, valget peakapsast, lill- või nuikapsast, pastinaaki, selleri- ja petersellijuurt, kaalikat, naerist, punast peeti, mugulsibulat, porrulauku. Köögiviljapuljongi keetmiseks võetakse ühe osa köögivilja kohta 2 osa vett (vaata tabel 7.1). Köögiviljapuljongite valmistamine: Köögiviljad pestakse, kooritakse ja tükeldatakse kuubikuteks. Tükeldatud köögiviljad kuumutatakse väheses rasvas, seejärel 119
annaabi.ee 
