mitmesuguseid pahesid. Suur taha kulutamine sõdadelem uutele kirikutele, oma sõjaväe ülalpidamine jne. Täiendavad maksud, kiriklikud kohad olid müügiks. Patukaristuskirjade müük. Karl V valitsemise ajal toimus Saksa reformatsioon. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid, sest need valisid keisri. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametkond ning ka sõjavägi. Martin Luther: naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda. Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda. Taunis pühakute säilmete kultust ja kogumist. Luther tõlkis piibli saksa keeled, lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset.
ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik? Ta sattus hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb. Ehk siis väidetavalt jumala sekkumine. Millal, mille kohta ning mitu teesi naelutas Luther? 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Mis põhjustas keskaegses Euroopas keskvõimu nõrgenemise? Keskaegne riigivõim sõltus otseselt feodaalsuhete arengust. Feodaalne killustamatus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Alluti ainult neile, kellele oli antud truudusevanne. Omane oli põhimõte ,,minu vasall ei ole minu vasall". Mida taotlesid Gregorius VII reformid?
MÕISTED reformatsioon - kiriku ja ühiskonna muutmine valitsemine, poliitilise ja majandusliku võimu alal kuurvürst - riigivürst, kellel oli õigus valida kuningat Konstanzi kirikukogu - kirikukogu, kus taastati paavstivõimu ühtsuse 95 teesi - 95 ladinakeelset lauset patukaristuse kustutamise kohta(Matrin Luther) pildirüüste - rahavahulk kiskus kirikutes maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin)
Eesnimi pandi Püha Martinuse järgi 1507 Pühitseti Martin Luther preestriks Ülesanne: teoloogia õppimine 1512 Matrin Luther sai teoloogiadoktoriks ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks Võitluse algus Tülide algus indulgentside müük 31. oktoober 1517 Matrin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta Usupuhastus Luther kaitses oma teese, pidades diskussioone sealsete teoloogidega 1519 tuntuim vaidlus Lutheri ja Johannes Ecki vahel Leipzigis 1518 tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma 1520 paavst avaldas bulla 1521 Saksa Riigipäev kutsus Lutheri Wormsi Luther ei andnud järele, ta sõnas: "Siin ma seisan ja teisiti ma ei või." Martin Luhter mõisteti hukka ja kuulutati lindpriiks
• Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich Zwingli (1484-1531) • Vaidlustas 1523 Lutheri eeskujul mitmeid katoliku kiriku reegleid ja tavasid. • Kiriku maid ja varasid müüdi, raha kasutati heategevuse ja hariduse tarbeks. • Jumalateenistused muudeti lihtsamaks, vähem kirikupühi ja kirikuteenistujaid. Johann Calvin (1509-1564) • „Ristiusu õpetus“, jätkas
2. Martin Luther sündis 1483. aastal Eislebenis ning nime on ta saanud Püha Martinuse järgi. Tema isa oli olnud talupoeg, kuid hiljem omandas ta väikese vasekaevanduse. Luther alustas õpinguid Mansfeldi ladinakoolis, kus ta õppis 7 aastat, peale mida ta astus Magdeburgi toomkooli. Isa soovil jätkas ta õpinguid õigusteaduse vallas, kuid sattunud surmahirmu, lubas ta pääsedes hakata mungaks ning ta pidas oma sõna. Luther oli vastu indulgentside müügile ja patukaristuse kustutamisele. Toetas Jan Husi, mistõttu teda peeti ketseriks. Luther jäi oma arvamusele kindlaks ning ta kuulutati lindpriiks. Ta leidis peavarju Wartburgi lossis. Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust. Ta leidis, et tuleks suurendada vürstide võimu ning et munkadel ja nunnadel on õigus kloostrist lahkuda. Preestritele tuli anda õigus ise otsustada, kas nad tahavad abielluda või mitte. Lõpuks eitas Luther ka koostreid ja ordusid
nov. 1483.a. Eislebenis. 1507.a. pühitseti Luther preestiks. 1512.a. sai Luther teoloogiadoktoriks ja ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega, tekkisid vaidlused. Tõelise tüli vallandas järjekordne patukaristuskustutuskirjade e. indulgentside müük. Kõigi pühakute pühal 31.okt. 1517.a. naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Seda sündmust loetakse reformatsiooni alguseks. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta ise on inimestele peale pannud. Eriti teravalt astus teeside autor välja indulgentside vastu. Oma teese kaitstes pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks
Paljud usuteenrid (piiskopid ja paavstid) elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid. Paavsti ja piiskoppide õukonnad nõudsid suuri kulutusi- enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad ja jätkus indulgentside müük. Martin Luther-reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja. 1517. aastal naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 ladina keelset teesi patukaristuse kustutamise kohta. Ta väitis , et paavst ei saa andestada ühtki süüd vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. 1518. aastal tuli korraldus ilmuda 60 päeva jooksul Rooma ja kaitsta end ketserluse süüdistuse eest. Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks
AJALUGU RISTISÕJAD KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas
Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid. Sest kuurvürstid valisid keisri (see pidi pärinema Habsburgidest). Keisririigi koosseisu kuulusid veel ka teisi vürtsiriike, krahvkondi, hertsogkondi, vaimulikke rooke ja riigilinnu. Igal osariigi valitsejal oli oma õukond, oma ametnikkond ja sõjavägi. * Kõigi pühakute pühal, 31.okt 1517, naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta. * Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. * Eriti vaenulikult astus teeside autor välja indulgentside vastu, nimetades valelikuks lootust nende kaudu õndsaks saada. Usupuhastus Teese kaitstes, pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Tuntum vaidlus oli 1519.a. suvel Leipzigis Lutheri ja Johannes Ecki vahel (püüdis paljastada Lutherit ketserluses)
kaotada kirikute maavaldused ja kirikumaksud. Tsehhi:reformatsiooni põhjused- vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel, katol.kirik võttis liigselt makse. Jan Hus astus indulgentside müügi vastu, taotles tsehhi keele õigust, lõpetas piibli tõlkimise tsehhi keelde. Hussiitide sõda. saksamaa:põhjused:indulgentside müük, kiriku osa ühiskonnas polnud meelepärane ka vaimulikele. Martin luther alustas reformatsiooni. 1917 koostas 95 teesi patukaristuse kustutamise kohta. Tema põhiseisukohaks oli et inimene peab saama jumalaga suheldud piibli kaudu, ilma vaimulike vahenduseta, tõlkis piibli sax keelde. Sveits: põhj.???, Calvin koostas määratuse põhimõtte, mille järgi on jumal ette määranud iga inimese saatuse. Seega vabastati usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Rõhutati töö ausust ja vajalikkust Inglismaa: põhj. Konflik katol.kiriku korra vastu. Kiriku peaks kuulutati kuningas,
altarile ümber asetamas. Selle juhtumi tõesust kinnitas mitu inimest, ühe kirjelduse järgi kostnud kabelist aeg-ajalt ka kütkestavat meloodiat ning riivistatud ukse taga säranud imeline valgus. Ime krooniks oli seina külge kinnitatud altariristi sattumine vabalt seisva altari kividele ilma, et miski oleks seda toetanud. Tol ööl sai Vastseliina linnus endale reliikvia, mida linnuse meeskond hoolikalt valvas. Püha risti kabeli külastus andis 40 päevase indulgentsi ehk ajaliku patukaristuse amnestia, mille esmakordselt kinnitas paavst Innocentius VI 1354. aastal. Nii sai Vastseliina kabelist üks olulisemaid palverännaku kohti Põhja-Euroopas. Valge risti juures olevat abi saanud ka pimedad ja kurdid. Siinkohal tasub üle öelda, et 16. sajandil ehitatud hobuserauakujuline suurtükitorn linnuse kirdenurgas on tänaseni kaunistatud valge risti kujutisega. Vastseliina piiskopilinnus 7 LINNUS TÄNAPÄEVAL
kuningatest, käis vaidlus kas ta peaks kirikukogulegi alluma.Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist ja levis erinevaid pahesid. Paavsti ja piiskoppide õukonnad nõudsid suuri kulutusi- enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad ja jätkus indulgentside müük. Reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Marthin Luther. 1517. aastal naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 ladina keelset teesi patukaristuse kustutamise kohta. Ta väitis , et paavst ei saa andestada ühtki süüd vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. 1518. aastal tuli korraldus ilmuda 60 päeva jooksul Rooma ja kaitsta end ketserluse süüdistuse eest. Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati
Ristisõdade tööleht 1. Millised olid ristisõdade põhjused? Mille poolest erinevad ristisõjad tavalistest sõdadest? Ristisõdijad on 11. sajandi katoliku kiriku ning Rooma paavsti poolt heaks kiidetud sõjakäigud ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks (väljaspoole Roomakatoliku kiriku kultuuriruumi). Tavalistest sõjakäikudest eristab ristisõda paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents ehk patukaristuse kustutus. Ristisõjas osalemine oli justkui Jumalale teene osutamine ning meele järele olemine, peeti vooruseks. 2. Kirjelda ristisõja väljakuulutamist (kes, millal, kuidas). Ristisõja kuulutas välja paavst Urbanus II Clermonti 1095. aastal kirikukogul peetud kõnes, kus kutsus üles alustama sõda ,,uskmatute” vastu püha maa vabastamiseks. Tema sõnul pidavat kaaskristlased Lähis-Idas tohutult kannatama, mistõttu oli nende maa vabastamine hädavajalik. 3
kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Indulgents- eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavsti nimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga. Paavsti kuuria - Paavsti kuuria on paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist. Tees- põhiseisukoht Sakrament Jumala armu vahendustalitus Protestant katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. ,,12 artiklit" - Dateeri e määratle aeg, nimetus vm ja iseloomusta M. Luther algatas reformatsiooni 1517 Luther algatas arutelu katoli kiriku ilmeksimatuse üle, koostas dokumendi 95 teesiga e põhiseisukohaga.
Preisimaa ja Rootsi, ning järgneva viie aasta jooksul tegid seda veel 33 riiki. Eesmärk tagada, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks – territoriaalsed ümberkorraldused. 13 . Iseloomusta usupuhastust Saksamaal. 4p Usupuhastust Saksamaal alustas Martin Luther. 1516. 16. saj algus. Martin Luther õppis küll juurat aga tahtsi õppida teoloogiat, oli preester. 1534. Aastal tõlkis piibli saksa keelde. Naelutas 1517. Aastal 31. Okt. Lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta. 1955 toimus Augsburgi vaherahu. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras talupoegade usu. 14.Kirjelda olukorda Euroopas usupuhastuse järel. Protestantlikud ja katoliiklikud maad, mis muutus kiriku korralduses protestantidel? 3p Toimusid ususõjad, Augsburgi vaherahu Saksamaal, kus lubati nii katoliiklus kui luterlus, isand määras oma talupoegade usu. Toimusid usu tõttu kodusõjad. ususõjad lõppevad 30 aastase sõjaga.
sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavstisanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi. Nendes osalejad olid ristisõdijad. Indulgents (ladina keeles indulgentia) on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavstinimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga (patukustutuskiri). notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notareid Eestis tuleb eristada paljudes riikides eksisteerivatest tsiviilõiguslikest notaritest, kellel on oluliselt väiksemad pädevused. linnaõigus (Riia, Lübecki jt) on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
reformatsioon ehk usupuhastus usulised muudatused eestis oluline, sest seoses reformatsiooniga hakkas levima eestikeelne kirjandus! martin luther 95 teesi 31.10.1517 (väidet) (Wittenbergi kirikuuksele naelutatud) sola scriptura lutheri õpetuse alus luther oli algataja katoliku kriitik kirikupead käituvad ilmalikult (ei meeldi) katoliku kiriku ametikohtade müümine (rikkus=halb) jutlustati evangeeliumiusku indulgentside müük (patukaristuse kustutuskiri) kirik müüb katolikule kirikule kohane rahanäljas luther protesteerib peaks saama õigusteadlane oli surmalähedane kogemus avastab, et see kuidas asjad käivad pole õige õnsaks saab vaid jumala kontakti kaudu, mitte indulgentside jne usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525 kõigis linnades võidule uus õpetus liivimaal (riias) 1521 pildirüüste
· 1507 pühitseti ta preestrik · talle anti ülesanne õppida teoloogiat · 1512 sai teoloogiadoktoriks ühtlasi ka Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks · Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega · Tõelise tüli vallandas indulgentside müümine · Kõigi pühakute pühal 31.oktoobril 1517 naelutas Luther Wittenbergi lossikiriku üksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta. · Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust · Oma teese kaitses Luther pidades mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega · Tuntuimaks sai 1519 aasta suvel Leopzigis toimunud vaidlus tema ja teoloogiaprof. Johannes Ecki vahel · Eck üritas paljastada Lutherit ketserluses, kuna Luther oli
1. Paljud usuteenrid ei pidanud kinni tsölibaadist, levisid mitmesugused pahed. 2. Õukonnad, diplomaatiline tegevust, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi. Leiutati täiendavaid makse, kiriklikud ametikohad olid müüdavad. Patukaristustkustutuskirjade müük. Martin Luther. 1483. sündis. 1507. pühitseti ta preestriks. Wittenbergi ülikool. 31. okt 1517 naelutas ta Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Tuntuim diskussioon 1519 Lepizigis tema ja Johannes Ecki vahel, kes püüdis paljastada Lutherit ketserluses. Lutheri populaarusus ainult kasvas. Tõlkis Piibli saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522. ja kogu Piibel aastal 1534. See lõi alguse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Taunis pühakue ning pühakute säilmete kultust.
Zürichisse asumist, 1516. aastal, osales ta sveitslaste välipreestrina lahingus Prantsuse vägedega ning see, sveitslastele suure kaotuse toonud lahing, mõjutas teda välja astuma palgasõdurluse ja üleüldse sõja vastu. 1522. aastal avaldas Zwingli oma esimese reformaatorliku kirjutise ,,Toitude valimisest ja vabadusest", mis oli suunatud paastumise vastu, sest paastude pidamine olevat kristlusega vastuolus. Samuti tahtis ta kaotad tsölibaadiseadused ning vaidlustas patukaristuse kustutamise, pühakukummardamise ja muidki katoliku kiriku reegleid ja tavasid. Igal hommikul pidas Zwingli jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemisega, lisaks levitas ta oma vaateid trükiste kaudu. Kuigi ta esitas ka Lutheri seisukohti, ei võtnud ta Lutheri õpetust kunagi tervikuna omaks. 1523. aastal toimus Zürichis suur diskussioon, milles osales raad ja vaimulikkond- kokku üle 600 inimese. Kuna piiskopi saadikutel ei olnud Zwingli teeside vastu tuua midagi
· Paavst Leo X saatis Saksamaale patukaristuskustutuskomissari, volitades teda vabastama inimesi karistusest. Komissarile tuli maksta kindel summa, rikastel rohkem, vaestel vähem. Kuna kiriku varasalves on Kristuse ja pühakute teenete tagavara. · Kõigi pühakute pühal, 31. oktoobril 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. L. väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada jumala andestust, võimuses on ainult nende karistuste kustutamine, mille ta on ise toime pannud. Indulgentside vastu- valelik lootus nende kaudu õndsaks saada. USUPUHASTUS · Tuntuim diskussioon toimus 1519. aasta suvel Leipzigis Lutheri ja Johannes Ecki vahel püüdis paljastada Lutherit ketserluses oli toetanud Jan Husi ideesid
meestepuuduse. ZWINGLI JA REFORMATSIOON 16. saj Sveitsis valitsenud olud löid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esime reformaator oli Ulrich Zwngli (1484-1531). Reformaatori hhoiakuid möjutas ka Luther, kuid ta ei vötnud neid täielikult omaks. Ta vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadid, pühakukummardamise, patukaristuse kustutamise ja muid kiriku reedleid, tavasid, dogmasid. Märtisis 1523 toimus Zürichis suur diskussioon, kus otsus langetati Zwingli kasuks. Nüüd hakati reformatsiooni ellu viima linnavöimude abil, millega jöuti löpule 1525. Kirikutest körvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimäng asendati koguduse lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti., vähendati
Ehkki rahulolematus katoliku kirikuga oli sama vana kui kirik ise, suutsid paavstid kuni 16. sajandi alguseni kristlusesiseseid õpetusi edukalt kas ketserluseks kuulutada ja hävitada või kiriku õpetusse sisse sulandada. Olukord muutus aga 1517. aastal, mil aastaid usuteadust õppinud augustiini munk Martin Luther (pildil) avaldas Wittenbergis 95 teesi, milles ta kritiseeris katoliku kirikus toimuvat. Tema peamine kriitika oli suunatud indulgentside (patukaristuse kustutamise kirjad) müümise vastu, mis sel ajal oli saavutanud eriti suure ulatuse, sest sellest saadava tuluga finantseeris paavst Roomas Püha Peetri kiriku ehitust. Lisaks protesteeris Luther katoliku kirikus toimuva onupojapoliitika ja teiste väärnähtuste vastu, eriti selle vastu, et kirikuvürstid omaksid ilmalikku võimu, nagu see Saksamaal mitmel pool oli. Samas sisaldas tema protest ka mitmeid vastuväiteid kiriku õpetusele: tema ilmselt olulisimaks
. kuid reaalsuseks unioon ei saand. 1441 moskva suurvyrst seda ei aktsekpeerinud - Kontsiil või paavst kumb kiriku ylem? Vaidlused - Kontsiilil tekkis ka lõhe Baseli ja rooma kontsiil - Kontsiili mõjuvõim vähenes - Paavstide autoriteet taastus - 15. Sajandi teine pool ka kui paavstide renessanss - Indulgentsid pärineb ristisõdade ajast. Patukahetsus vahendid. Neid myydi kindlate kampaaniate käigus, kuna rahavajadus oli suur. Kustutas patukaristuse, mitte patu. Maailmas on heade tegude ylejääk, mida saa kirik yhelt inimeselt teisele yle kanda - Saksamaal usuti, et indugentsid viivad raha maalt välja, Rooma - Indulgentsid võisid ka kahjumit toota - Renessansiajastu paavste iseloomustab luksuslik eluviis ja kultuuri toetamine - Paavstid olid Itaalia 1 valitsejatest - 15. Saj oli Itaalia poliit. Ebastaiilne. Peeti palju sõdu, mis olid kallid - Onupojapoliitika levik.
keiser palus ka abi (Rooma paavstilt), sest riiki hakkasid tungima türklased 2) Kristluse piiride laiendamine ja viimaste paganarahvaste ristimine 3) Rekonkista- Hispaania tagasi vallutamine moslemitelt oli alanud juba 711.a, see jätkus kuni 1492.a. Idee pühast sõjast kui õiglasest sõjast uskmatute vastu Augustinus: sõjad võivad olla õiglased kui neid peetakse kiriku kaitseks. Relvastatud palverännak (ristisõda), milles osalejad said patukaristuse kustutuse (osalesid jõukad ülikud) Rüütlid otsisid uusi väljakutseid Lihtrahvas- patukarituse kustutus Rituaalide rohkus: vande andmine, ristimärgi kandmine riietel ja lippudel, rohked jumalateenistused retkel RISTISÕJAD Esimene ristisõda 1096-1099- Jeruusalemm langes 1099 ristisõdijate kätte langesid ka Antiookia ja Nikaia - Vallutatud maale rajasid ristisõdijad oma riigid (Edessa, Jeruusalemma, Antiookia,
hiilgust. Samas säilis kiriku soov ühiskondlikult kaasa rääkida, näiteks nõuti kuningalt kiriku asüülipiirkonna õiguse tunnustamist, et sinna võiksid tulla kõik need, kes on sunnitud oma olude eest põgenema ja vajavad sotsiaalset kaitset. Frankide ajal hakkab välja kujunema ka ilming, mille järgi saab rahalise annetuse eest hüvesid osta (indulgentsid), samas ei tähenda see hinge päästmist, vaid kõigest patukaristuse leevendamist. 6. Karolingide dünastia. Karl Suur, Ludwig Vaga. Kiriku riigi suhted. Kirikuriigi teke. Karolingide dünastia, mis valitses Frangi riiki 8. kuni 10. sajandini, põlvnes Merovingide kojaülemate soost. Seega oli Karl Suure isa, Pippin Lühike pidanud nägema vaeva, et frankidele tõestada, et Karolingid ei ole pelgad võimu kaaperdajad, vaid õiged valitsejad Frangi riigile. Selleks suundus ta paavsti juurde, kes oli nõus
Pauluse meelest oli Jeesuse ülestõus märk sellest, et Jumala riigi tulek on alanud. Ülestõus oli garantii sellele, et need, kes teda usuvad, ei jää surma. Surm pole midagi lõplik. Sealt minnakse läbi nii nagu Jeesuski läks. Martin Luther Pani suurt rõhku Pauluse kirjadele, kirjutanud piibli raamatutele palju kommentaarteoseid, UT kommentaarid on kõige olulisemad, 2 tähtsaimat on seletus Pauluse Rooma koguduse kirjale ja Galatia (?) kirjale Patukaristuse kustutuskirjad rahvas nim neid patukustutuskirjadeks, inimene pidi oma patud preestrile tunnistama ja preester mõistis inimesed pattudest vabaks. Sellega patu süü kustutati Kui inimene oli patustanud, patuseid mõtteid mõelnud v sõnu öelnud, siis pidi kuidagi hüvitama selle, patukaristus oli hüvitamine, karistusi oli erinevaid, nt lisanduvad paastukorrad, palverännakud jne 1500 a paiku otsustati, et patukaristuse võib asendada ka rahalise annetusega kirikule, mille
ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis on inimene, mitte Jumal. Rõhutati inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikkusele ja perekondlikule päritolule. 3.3 Saksa reformatsiooni algus Martin Luther oli teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli professor. Tüli vallandas järjekordne indulgentside müük. 31 okt. 1517a. olevat Luther naelutanud Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Kuna trükikunst oli levinud, jõudsid Lutheri ideed kõikjale üle maa. Paavst kutsus Lutheri Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste vastu. Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga Luther jäi endale kindlaks. 1520a. avaldas paavst bulla, milles ähvardati Lutherit kirikuvandega, kui ta 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla. Uue bullaga pandigi ta kirikuvande alla. Saksa Riigipäev
Üks on kindel: kui küsitakse, kelle kohta sobiks öelda femme fatale, võite eksimatult vastata Lucrezia Borgia! Renée Flemming ja Michael Fabiano Gaetano Donizetti ooperis ,,Lucrezia Borgia" (Washingtoni Rahvusooper) __________ 1 femme fatale pr. k. saatuslik naine, vastupandamatu naine 2 deviis juhtlause, lipukiri 3 korruptant äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik 4 indulgents roomakatoliku kirikus patukaristuse amnestia, patu tühistamine 5 kurtisaan kõrgseltskonnas liikuv kergete elukommetega naine; poolilmadaam 6 secret de polichinelle saladus, mida kõik teavad (polichinelle on marionetiteatri tegelane) 7 epitaaf hauakiri, kellegi mälestuseks kirjutatud salmike 8 tukat algselt Veneetsia kuldmünt (sõnast hertsog 'duca') 9 frivoolne kergemeelne, nilbe MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kelle kohta prantslased ütlevad femme fatale? 2
Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt, ka valitsemise, poliitilise ja majandusliku võimu alal Usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest, tõlgendustest Martin Luther 1483-1546, pühitseti preestriks, oli teoloogiadoktor, Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor, vastuolu skolstiliste teoloogidega, tüli vallandas indulgentside (patulunastuskiri) müük, 1517 pani Luther Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta, paavst ei saa andestada ühtegi süüd, võib vaid kinnitada Jumala andestust, paavst saab neid karistusi kustutada, mille ta ise on inimestele peale pannud, astus välja indulgentside vastu; pandi kirikuvande alla, oli lindprii; tõlkis Piibli saksa keelde saksakeelne jumalateenistus Philipp Melanchthon 1497-1560, humanist, tegevus hariduse alal "Saksamaa õpetaja", ühines reformatsiooniga, aitas Lutherit dokumentide koostamisel, Piibli tõlkimisel
Selliseid vaateid on palju mõjutanud ka reformatsioon kontsiliarismi jätk. Luther puudutas alguses esimese ja peamise asjana indulgentse seetõttu on need ka ülehinnatud. Indulgentia arm, andekssaamine; varases kirikus valdav patukahetsuspraktika, kus koguduse liige pihtis preestrile ja too määras kahetsusteod, mille sooritamise järel kuulutati välja absolutsioon. Ka ristisõjad olid algselt kahetsusretked neid nim ka palverännakuteks. Indulgents on patukaristuse kustutus, mitte patu enese kustutamine, mis on ainult Jumala otsustada. Hiljem sai tavaks absolutsiooni väljakuulutamine kohe pärast pihti tekib puhastustule idee. Kuna Kristus ja pühakud on teinud heategusid ülemäära, siis on tekkinud headuse ülejääk, mis on kiriku teenistuses. Indulgents kustutab pärast pihti ja kahetsemist puhastustules veedetavat aega. 13. saj hakkavad ristisõjad maksma üha rohkem saab võimalikuks ristisõdija tõotuse ostmine
annaabi.ee 
