teadmata loodust. Tahame tarbida elektrit ning kasutada erinevaid elektroonilisi vahendeid, mille tööle rakendamiseks seda ressurssi on vaja. Samuti nõuab erinevate esemete tootmine toorainet. See aga hangitakse alamatelt ja nõrgematelt ehk tänapäeval tähendab see loodust. Inimene kujundab Maakera reljeefi, temperatuuri, vee ja õhu puhtust ning kõike muud läbi tööstusliku tegevuse. Paks kiilakas rahajõmm istub igal hommikul Mercedese maasturi rooli ning patsutab rahulolevalt oma vatsa, mille napilt turvavööga kinni tõmmata saab. Inimesest on tänapäeval vaieldamatult saanud looduse kuningas. Mida suudab loodus inimese vastu veel ette võtta? Merel suudab maru uputada Somaalia neegerpiraatide laevu ning teinekord ohverdab mõni linnuparv end taevas selle nimel, et Jerevani lennujaamast õhku tõusnud terroriste täis Boeing-tüüpi lennuk kolinaga alla kukuks. See on kõik, mis veel on jäänud looduse võimusse
(tõstab elutargalt sõrme püsti): Mina ehitan endale maja! B: Mina ehitan endale ka maja! C Mina ehitan endale ka maja! A (käed puusal, uhkustades): Mina teen õlgedest! (toob välja kaks peotäit õlgi ja hoiab neid pea kohal) Teised vangutavad päid. B: Mina teen okstest! (võtab oksad pea kohale) C: Mina teen tellistest! Minu maja saab alles homme valmis! (toob näit. tooli ja poeb selle taha) Hunt (hiilib lavale, näitab küüsi): Tere! Mina olen kuri hunt! (patsutab kõhule) Mul on põrsaisu! (läheneb õlgedest majale) Kop-kop! Uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A: (nutuselt) : Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (kallutab end tahapoole, tõmbab õhku sisse ja puhub maja poole) A (laseb õled kukkuda, kiljub ja jookseb kõrvalmajja) Hunt (läheb okstest maja juurde): Kop-kop, uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A ja B: Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (puhubki) Kõik kordub tellistest maja juures: Hunt puhub 3-4 korda, siis jääb pead kratsima.
jne Neli eluhoiakut kaks maailmavaadet Mina-tasandid Täiskasvanud inimesed suhtlevad aegajalt kolmel erineval tasandil Täiskasvanu, vanem ja laps Tasand Verbaalne Mitteverbaalne Vanem Õpetab targutab Käed puusas Hoolitsev Viibutab sõrme Kiidab Patsutab õlale Mina sinu asemel... kallistab Alati, õige vale tubli Laps Kapriisne energiline Vehib kätega Miks Ei vaata silma Ma tahan... Mossitamine Ma ei tea Naermine itsitamine
Võidujooks paremale stardiplatvormile jõudmiseks algab juba kooli minekuga: lapsevanemad on valmis võtma eratunde, et nende laps saaks nn eliitkooli nimekirja. Gümnaasiumis rõhutatakse, et kui hakkama ei saa, siis ülikooli uksed jäävad suletuks. Samas on koolid ise samuti ühiskonnapoolse surutise all. Kuigi ikka ja jälle räägitakse, et eksamitulemuste järgi seatud pingerida ei näita koolide õiget olemust, jälgitakse sellegipoolest kiivalt oma kohta selles. Kes esiotsas, patsutab endale rahuolevalt õlale, kes lõpuridades, see peab tihti meedias põhjendama, miks see nii on. Kuigi Eestis valitseb võrdõiguslikus ning kõigil peaksid olema võrdsed võimalused, siis nagu ka ühiskonnas ei ole kõik võrdsed, ei ole see ka koolis nii. Alates sellest, et kodulähedases koolis puudub erinevate ainete süvendatud õpe ja võimalus erinevates trennides, ringides annet arendada, kuni selleni, et materiaalsed võimalused on nii õpilastel kui ka koolidel kordades erinevad.
lamab, siis ei oleks aus teda tappa. Kõigepealt tõstetakse ta jalgadele, et saaks siis ta ära tappa. Luuletuse ''Kesk nurmi mu kodu'' Epiteedid: pikk pilv, hõbedast aer, valge päevaga, puhas lapse naer, lõhnav õhk, roheline karge kevad, kõndiv hull, konnaline kevadvesi. Võrdlused: pikk pilv kui hõbedast aer; puhas kui lapse naer. Metafoor: kevadelaev. Isikustamised: kõnelen valge päevaga, tuul põske patsutab, kodu helendab, muld hingab, pehkib põhk. Ümberütlus: puudub. Luuletuse''Rong'' Epiteedid: küpsed kastanid, südameokstest valud, sügisõhtuses kollases rongis, koitanud kapis, õhtust aega, kuldlõhnavat hämarust, nüritud saega, vahtrad harali, värvide kireva joone,vana hüljatud maja, tumedat kallist nägu, kadunud kevad. Võrdlused: küpsed kastanid kukuvad maha nagu südameokstest valud, sügis tehtud kui
osutub Huhuu. Huhuu kujunemine Isandaks väljendub veel selles, kui Huhuu proovib Isanda riideid selga. Huhuu on täielikult Isandaks muutunud siis, kui toob Popile liha, samuti hilisem alkoholilembus meenutab Popile Isandat. Novellis on kolm tegelast Isand, Popi ja Huhuu. Isand on episoodiline tegelane ehk esineb teoses vaid põgusalt. Lugeja ei saa aimu tema sisemaailmast ega iseloomujoontest. Novelli alguses kirjeldatakse vaid seda, kuidas Isand tavapärasest varem ärkab, riietub, patsutab loomi ning lahkub. Rohkem ta sündmustikust osa ei võta, vaid esineb Popi mälestustes. Isanda lahkumine kodunt algatab kogu ülejäänud sündmustiku ning lugemine muutub huvitavaks. Teose peategelaseks on Popi. Tema sisemaailmaga tutvub lugeja kõige rohkem. Popit võib pidada võrreldes teistega sügavaks tegelaseks, sest teda on kujutatud kõige detailsemalt. Isand ja Huhuu on novellis lamedad tegelased, neid pole lähedalt kujutatud. Sündmuspaika ja tegevustikku
Siis just nii kipub see asi minema. Näritakse kõrisid läbi. Tallatakse nõrgemad jalgade alla, et ise pääseda. Ju löövad välja meis, need loomalikud instinktid (Kas...2008. Kas inimene on inimesele hunt?http://kodutud.com/viewthread.php? tid=4395&page=2#pid401392. 12.04.2008). · Inimene on inimesele hunt. Silmast silma suheldes lipitseb ta alandlikult, tõmbab saba jalge vahele, patsutab õlale ja lausub isegi mõne kiidusõna (Inimene...2008. Inimene ja hunt. http://www.virumaateataja.ee/251004/esileht/arvamus/15020510.php?&Y=2004&M=9. 12.04.2008). · Silver Anniko teos ,,Rusikad" annab ulatusliku läbilõike elust kodanlikus Eestis 1940ndate aastateni. Romaani põhiosa moodustavad inimeste elukatsumused. Nende saatuste kaudu avab autor lugejale erinevate sotsiaalsete kihtide elu, näitab kapitalismi kiskjamoraali ning lihtsate inimeste elu
Vahepeale mainin, et lapse esimene sõna oli mämm, kui ta oli veidi vähem kui aasta vanune. Raamatus ,,Psühholoogia gümnaasiumile'' on kirjas, et oma esimese sõna ütleb laps sagedamini 10. Elukuul ning seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile. Näiteks Enrik kasutab sõna ,,mämm'' nii söömie tähenduses, kui söögile osutades jne. Nüüd uudistab laps rohkem seljataha, kus on onu. Patsutab veidi hoogsamalt kätega vastu lauda häälitseb ja läheb järjest valjemaks, osutab käega venna poole ja läheb näost punaseks ning karjub venna peale. Kuid nähes vanaemal jopet seljas unustab Enrik venna sootuks ja lehvitab ühe käega vanaemale öeldes samal ajal ,,taa-taa''. Paistab, et laps mõtleb ja tajub toimuvat hästi. Laps nägi vanaemal jopet seljas ja see tähendaski, et vanaema hakkab lahkuma ning kui keegi ära läheb, siis tuleb talle lehvitada ja taa-taa öelda
Klassiõpetaja II kursus Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele praegu on mu vaesed käekesed väsinud. Ma heida parem pikali ja puhkan veidi, eit nagunii ei saa teada(hõõrub rahulolevalt käsi ja haigutab) Eit astub tuppa ja näeb tüdrukut magamas. Ta kutsub appi lumehelbed ja need teevad töö lõpuni. Eit:(astub võõrasema tütre poole ja patsutab õlale) On aeg üles ärgata! Sa tegid oma töö ära ja võid oma koju tagasi minna. Võõrasema tütar: Aga töötasu? Anna mu kuld siia! (kamandab) Eit: Sinu töötasu ootab sind kodus. Tule, ma saadan sind. Koos nad jõuavad tüdruku maja ette ja nii kui tüdruk kõnnib koduväravast sisse, kallab lumeeit teda musta pigiga üle. Eit:(noomivalt) See on tasu sinu töö eest!(keerab ringi ja lahkub) Õue peal jalutab kukk. Ta näeb tüdrukut, puhkeb naerma.
Vaga. Usutavalt on Velazquez jäädvustanud tasandiku kindlustustega, avara maastiku, mille kohal hõljuvad veel suitsupilved. Hollandlaste leeris on näha üksikuid haavatud sõdureid, odavarte ebakorrapärast kõikumist. Hispaanlaste summ hoiab end tihedalt kokku, kõrgub võimas liikumatu piikiderida. Teose sõlmpunktiks on võtme üleandmine. Kindral Spinola käeliigutuses, kui ta Hollandi väejuhi õlale patsutab, on nii suuremeelsust kui ka üleolekut. Breda kindluse võtit üle andva hollandlase alandlikkust rõhutab kummardus, kuid alistamatuteks ei saa hispaanlasi pidada juba seetõttu, et nad on lasknud viltu vajuda oma võiduka ruudulise lipu. Vastandlikud on ka maali kaks pealkirja: hollandlasi alandav "Breda kindluse alistamine" ja hispaanlasi ülendav "Las Lanzas" ehk "Piigid". Velazquez lepitab oma maalil vaenulikke vägesid võrdväärsete gruppide portreena.
Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab imiku suhtlemist teiste täiskasvanutega suhted on sõbralikumad ja usaldavamad. Sinkkonene väidab, et isa kontaktivõtule vastavad juba mõnenädalased imikud. Isa suhtleb imikuga mängides. Imiku nägu lööb särama, kui isa hakkab teda hüpitama või kiigutama. Mängu saadavad isa häälitsused läbisegi lapse kilkamise ja naeruga. Isa mäng on füüsiline, ta puudutab, patsutab ja kõditab last. Isa mängustiil ei ole mingi mehelikkusega seotud muutumatu omadus. See on paljude meestele loomupärane. Isa ei torma ka kohe vastsündinut last hüpitama, vaid ootab kuni ta on piisavalt palju kosunud (Sinkkonen, 2001: 74 -76).Ka väikelapse eas on oluline lapse ja isa ühine tegevus. Ühiste mängude abil õpivad isa ja laps teineteist tundma ja samas õpetavad isad lapsele iseseisvust. Isad annavad võrreldes emadega mängudes lapsele rohkem vabadust ja võimaldavad ka
nendele vastama. Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab imiku suhtlemist teiste täiskasvanutega – suhted on sõbralikumad ja usaldavamad. Sinkkonen väidab, et isa kontaktivõtule vastavad juba mõnenädalased imikud (Sinkkonen, 2001) Isa suhtleb lapsega mängides. Lapse nägu lööb särama, kui isa hakkab teda hüpitama või kiigutama. Mängu saadavad isa häälitsused läbisegi lapse kilkamise ja naeruga. Isa mäng on füüsiline, ta puudutab, patsutab ja kõditab last. Isa mängustiil ei ole mingi mehelikkusega seotud muutumatu omadus. See on paljude meestele loomupärane. Samas ei ole isad ka teadmatud, nad ei torma ka kohe vastsündinut last hüpitama, vaid ootavad kuni laps on piisavalt palju kosunud (Sinkkonen, 2001). Ka lastele on väga tähtis tema ja isavaheline suhe. Ühiste mängude abil õpivad isa ja laps teineteist tundma ja samas õpetavad isad lapsele iseseisvust. Isad annavad võrreldes emadega mängudes lapsele
Laps teeb hääli, lööb topse kokku, vaatab üle õla tagasi. 14.24 Laps naeratab. Laps vaatab üle õla tagasi. Laps ajab ennast ühe käe najal püsti, tops käes, tops kukub maha, laps võtab selle üles ja kõnnib ning pillab topsi maha. 14.24 Laps komistab maas oleva mänguasja otsa. Lapse suust tuleb sülge. Laps teeb valju häält ning sellele järgnevad pehmemad häältisused. Laps hoiab ema näpust kinni ja naeratab. 14.25 Laps katsub võõra ,,tudeng 2" põlve ja naeratab. Laps patsutab ,,tudeng 2" põlve. 14.26 Laps ajab ennast püsti, kukub maha. Ajab ennast püsti, liigub diivanini, toetub diivani najale ja ajab teist kätt suhu. Laps püüab ema näppe endale suhu toppida. 14.27 Laps kukub maha, jääb istuli. 14.27 Laps häälitseb, ajab ennast diivani najal püsti, kõnnib jänesepuuroi poole. 14.28 Laps jõuab jänese puuri juurde, laskub põlvili ja üritab kätt puuri ajada. 14.29 Laps tõuseb püsti ja kõnnib diivani juurde
korraldab põrandal mänguasju, võib ehitada madalat torni. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: laps suudab öelda 2-7 äratuntavat sõna ja näitab välja, et ta mõistab sõnade tähendusi; tahab endale magamiseks kindlusttekitavat mänguasja Sensoorne areng: laps näeb peaaegu sama hästi kui täiskasvanu, nägemismälu on väga hea; reageerib kiiresti oma nimele; reageerib kiiresti tuttavatele helidele; silitab, pöörab ja patsutab esemeid oma käes; eristab ja hindab toite maitse järgi, näitab eelistust magusa või soolase- eelistust; vahel naudib televiisorivaatamist; naudib õpitud laulumänge, liigutab end nende taktis kaasa; laps ei pista enam asju suhu Intellektuaalne ja keeleline areng: laps annab küsitud asju edasi; kasutab katse- eksitusmeetodit; saab aru lihtsatest lausetest, mis on seotud liikumisega (tule emme juurde);
Siin on ometi... siin on ju veel kaks noort daami... kelle omad teie siis olete, ilusad lapsed ?'' ''Majesteet,'' ütleb Thomas Boleyn ettepoole nihkudes, '' need on minu tütred. See... siin on Mary!'' ''Kui vana?'' küsib Henry silmi vidutades. ''Üheksateist aastat,'' sosistab Mary ja teeb õukonnakniksu. ''Ja see on... tema õde?'' ''Õige, Majesteet, '' kostab Boleyn. ''See on mu noorim... Anne.'' ''Kui vana?'' küsib Henry jälle. ''Viisteist.'' Henry patsutab tüdruku põski. ''Viisteist,'' lausub ta mõtlikult. ''Ja mida te siis nüüd teha kavatsete? Isa kuuesabas rippuda ja sõrmega seina uuristada?'' Ta naerab ülemeelikult. ''Ma mõtlesin,'' kogeleb Boleyn segaduses, ''et kui Majesteet suvatseb olla armuline ja halastab mu tütardele...'' ''Kulla mees,'' naerab Henry laia suuga, ''ma ei pea tütarlaste internaati. Kuigi kuninganna...'' Ta pöördub armastusväärselt Catherine'i poole: ''Madame, võib-olla
olema kirjalik tõestus. Kurm, Jõul ja Fyfe (2005, lk 23) nendivad, et kohtumistele tuleks alati täpseks ajaks jõuda. Richard Lewis (2003, lk 91) väidab, et prantslaste juhtimisstiil on autokraatlikum kui saksa oma, kuigi see esmapilgul ei pruugi niimoodi paista. Saksa firmad on äärmiselt struktureeritud ja selgepiirilise hierarhiaga, kuid töötajad tavaliselt aktsepteerivad seda. Prantsusmaal näib bossil olevat märksa liikuvam roll, ta kasutab alluvatega rääkides vormi ’tu’ ja patsutab neile sageli õlale. Kuid niisugune käitumine on üsnagi petlik, nagu ka Jaapani kompaniide presidentide sage pugemine tunkedesse, kui nad vabriku tsehhe külastama lähevad. Kursusetöö autor nägi ka Prantsusmaal ühes ettevõttes praktikal olles, et juht suhtus töötajatesse väga sõbralikult ja tegid koos nalja ja said hästi läbi, kuid salaja kõik töötajad siiski ikkagi kartsid juhti ja naersid tema naljade üle isegi siis kui need tegelikult naljakad ei olnud.
Ühiskonnas valitseva ebaõigluse pilt. Toetub palju looduskirjeldusele. Novell läheb edasi vanglas, kus saavad kokku 2 meest, kes räägivad üksteisele oma lugusid. Kohalikele polnud mõisa põletamisega mingit pistmist aga süü langes ikka neile. Tugev ühiskonnakriitika sees. "Popi ja Huhuu"- SÜMBOLISM. Lugedes tekib ettekujutus, et tegemist on maaliga. Isan ärkab, paned end riidesse ja rohkem temast ei räägita. Tal oli koer Popi ja ahv Huhuu, kes oli puuris. Koera patsutab aga ahvile viibutab näppu. Terve lugu räägib ahvist ja koerast. Dialoog puudub. Kirjeldab Popi mõtteid. Huhuu pääseb puurist välja, hakkab laamendama ja jooma. Popile tundub ühel hetkel, et Huhuu on isand. Varastas korvi, kus verine lihakänts, ehmus ära. Popi arvas, et see talle toodud. Üha rohkem tundus talle, et ahv on tema isand. Lõpus toimus nende vahel vennastumine. Huhuu viskab ümmarguse asja maha, mille tõttu maja läheb keskelt pooleks. Lõpmatu türannia.
süles hoida, silitada, kaisus hoida, kallistada." · Hoia last kaisus ja kallista teda tugevasti. · Korda salmi. Kallista last, tõsta ta kõrgele õhku ja anna talle musi. · Proovi last kiigutada, temaga ringi keerutada ja teisi lapsele meeldivaid tegevusi. RATSASÕIT · Pane laps oma põlvedele istuma, näoga enda poole. Hoia last vöökohast ja hüpita teda põlvedel. · Laula talle: "Väike Ennu ratsutab, hobu kaela patsutab. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Tõsta laps õhku.) · Jätka hüpitamist ja laula edasi: "Suksu vilkalt kepsu lööb, Ennule see rõõmu teeb. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.) MÄNGUD 2-3aastastele PLAKSUTAMISMÄNGUD Plaksutamine rõhutab laulu rütmi. Plaksutamismänge on igas eas ja iga
Tuulik Miku võttis pilpapuu, vestis sellest tuuliku. Nüüd see õuel vuriseb, vuriseb ja suriseb. Isa tuleb koormaga, põllult koju viljaga, ütleb: ,,Varsti rehi maas, siis peab jahvatama taas." Miku kostab isale: ,,Ära mine veskile! Minul tuulik õue pääl, sa võid jahvatada sääl. See teeb püüli sõreda, kruubitangu toreda. Kuuled, kuidas vuriseb, vuriseb ja suriseb?" Isa vaikselt naeratab, Miku õlga patsutab: ,,Võib ju olla, tuleb aeg, sust saab mölder, armas poeg." Puutööliste laul Me saeme, saeme lauda, töö aina kihab-keeb. Las terashambad laulda, see meele rõõmsaks teeb. Sing-sang, sing-sang! Sah-sah-sah-sah-sah! Me hööveldame hoogsalt, et sile oleks laud. Ning pikki laaste voogsalt veab välja höövliraud. Siuhha, siuhha!
KAREEN Miks ta ei vasta? Ann, on sinuga kõik korras? FELIX Korras, korras. KAREEN Lase mind lahti... Kareen tormab vannituppa ja leiab Anni teadvusetult lamamas. KAREEN Kurat, sa oled ta ära mürgitanud. Felix tormab niisamuti vannituppa. KAREEN Ann... ärka üles. Ann, mis sul juhtus? Ann... kullake. Felix toob naise elutuppa. Kareen avab akna. KAREEN Vett. Too palun vett. Ann, kullake. Palun tule teadvusele. Kareen patsutab Anni nägu. Felix tõstab ta jalad kõrgemale. Ann tuleb vaikselt teadvusele., vaatab Kareeni otsa ja naeratab. ANN Felixil on kaks WC potti. Kaks potti. Kõrvuti. Ann hakkab südamest naerma. Kareen niisamuti. Lõpuks murdub ka Felix. KAREEN Ma pidasin alguses seda naljaks. ANN Hea nali eks. FELIX Ma ei uskunud, et see nii positiivselt mõjub. ANN Ja kuidas veel... KAREEN Seoses WC-ga... Kas te seda nalja teate?
UURINGUTE ANDMETEL tunneb laps end kindlalt ja turvaliselt ning julgeb suhteid luua, kui talle saab osaks soe ja toetav suhtumine. See salm suurendab lapse turvatunnet. 44 RATSASÕIT · Pane laps oma põlvedele istuma, näoga enda poole. Hoia last vöökohast ja hüpita teda põlvedel. · Laula talle: "Väike Ennu ratsutab, hobu kaela patsutab. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Tõsta laps õhku.) · Jätka hüpitamist ja laula edasi: "Suksu vilkalt kepsu lööb, Ennule see rõõmu teeb. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.) UURINGUTE ANDMETEL areneb lapse aju kogemuse ja kiindumuse kaudu, mis on lapse arengu kaks olulist komponenti.
Kohalikud tahtsid hoopis hingemaad endale, maad mis hoiaks neil hinge sees, oma maad. Mõlemad lõpetasid koos vanglas. Tugev ühiskonnakriitika. ,,Popi ja Huhuu" Sümbolismi esindaja. Idee tekkis Pariisis väikeste Hollandlaste natüürmorte, kirjutas 3 päevaga valmis. Tekib tunne nagu olekski tegu maaliga, sündmusi käivitavateks tegevusteks on valgus. Sümboleid seletamata: Elab Isand, kes hommikul tõuseb ja paneb riidesse. Tal taksikoer Popi ja nurgas puur, kus elab ahv Huhuu. Hommikul patsutab koera, avaldab poolehoidu ja ahvile vibutab sõrme. Dialooge pole, ahvi ja koera lugu. Kogu sündmustik kirjeldusena, popi arusaamast. Isand on kaua ära, Huhuu saab puurist välja ja hakkab laamendama, paneb isanda riided selga, joob isanda alkoholi ära. Popile on see arusaamatu, kardab. Ühel hetkel hakkab popi mõistus hägustuma, popi arvab et äkki see ongi Isand. Huhuu tuleb turult, korvis verine lihakäntsakas, huhuu ehmub. Popi saab aru et Huhuu toob nagu Isand enne talle süüa
Seal elav Polyphemos on lambakarjus. Ta sööb ära mõned Odysseuse kaaslased. Järgmisel päeval läheb kükloop koopa juurde ja lükkab ette tohutu suure kivi. Odysseus ja tema mehed jäävad lõksu. Otsustavad, et kükloop tuleb purju joota. Õhtul tuleb ta koju. Odysseus joodab kükloobi purju. Odysseus ja tema kaaslased põletasid kükloobil silma välja. Jäi pimedaks. Odysseus ütleb oma nimeks olevat Ise. Odysseus seob oma mehed lammaste kõhu alla. Kükloop patsutab lambaid selja pealt ja laseb nad sööma. Mehed pääsevad. Sõidavad merele. Teised kükloobid küsivad Polyphemoselt, kes talle seda tegi ja ta vastas, et Ise tegin. Odysseus jõuab oma kaaslastega kaugele merele. Jõuvad inimsööjate maale, kus päev ja öö lähenevad teineteisele (põhjamaade suvi). Inimsööjad hävitavad kõik laevad peale ühe. Odysseus ja mõned kaaslased põgenevad ja satuvad nõia Kirke saarele. Kirke muudab kõik mehed sigadeks peale Odysseuse
.. Resultaadid Põnev väsinud Sa ei tohi Oh, sa vaeseke Alternatiivid Ma tahan Ma ei suuda Ei iialgi Ole vapper Minu arvamus Oi! Ma ei usu Tule juba! Proovi Miks? Minu Aita mind! Kehaasend: Vaatab üle Endassetõmbu Patsutab õlale On huvitatud Plaksutab käsi prillide nud Põntsutab Naeratab Mõtlik Zestikuleerib Murelik jalga Kulm Käed on Silmad Avatud Pilk on maas kortsus avatud säravad Vibutab ühte Jälgib Kontaktivalmi
saadavate signaalide vastu põhiliselt ära hoolitsuse hulk, mida ta osutab lapsele. Meie kultuuris isa pigem mängib lapsega kui hoolitseb tema eest. Mida iganes isa ka ei tee, ta teeb seda teisiti. Ema tegutseb lapsega õrnalt ja rütmiliselt, isa seevastu (nähtuna videolt, kus isad on koos 22,5kuuste lastega) lühiajaliselt ja intensiivselt; isa patsutab last, ema räägib temaga tasa. Ppilt muutub, kui vaatame peresid, kus ema käib täisajaga tööl. Töötavad emad ergutavad oma last rohkem kui pidevalt kodus olevad emad, nad ka mängivad oma lastega enam kui seda teevad nende abikaasad. Töötamisest hoolimata veedavad nad rohkem aega hoolitsedes oma laste eest kui laste isad. Teine uurimus isade kohta,
annaabi.ee 
