ja ehitse teritooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele.Mürataseme normsuurused uute ehitiste projekteerimisel valitakse vastavalt Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid. Vastavalt EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetele hõimab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset - Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest - löögimüra eest - tehnoseadmete poole tekitatud müra eest - soovimatu järelkõla eest - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest Seni, kuni asjassepuutuv EPN on eelnõu staatuses, võidakse poolte kokkulepeel kasutada ka muid teiste maade või rahvusvahelisi normdokumente, eeldusel, et ülalkirjeldatud mürakaitse nõudeid oleksid täidetud. 2
MÕJUD TERVISELE Kbp-12 Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Ehitusplatsil varitsevad ohud.....................................................................4 Müra kaudne toime tervisele, mürakaitse, õhuliikumine...........................5 Töövägivald................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................7 2 Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga
Võnkumiste spekter- võnkumiste kogum. 3. Doppleri efekt helilainete korral Lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi poolt tekitatava helikõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes helikõrgus langeb kiiresti. Kätte saadud sagedus on lähenemisel kõrgem, möödumise hetkel identne ja kaugenemisel madalam. 4. Helitugevus, bell ja detsibell,müra ja mürakaitse Helitugevus on muusikas üks heli omadustest, mis on seotud psühhofüüsilise mõistega helivaljus ning füüsika mõistega heliintensiivsus. Helitugevust mõistetakse muusikas relatiivse suurusena ning seda tähistatakse muusika noodikirjas helitugevuse dünaamika astmete märkidega. Detsibelli kasutatakse helivaljuse väljendamiseks. Belli väga ei kasutata, sest see on liiga suur ühik. 1 dB = 0,1 B. Mõõdetakse heli intensiivsuse muutumist, mitte heli valjust
- tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Standardi nõuete järgimist ei peeta Eestis kohustuslikuks, vaid pigem soovituslikuks.
võimalikke ohtu. Legendi esituledes kasutatakse kõrge intensiivsusega gaas- lahenduslampe (HID High Intensity Discharge), mille kiir hajub tavaliste halogeenlampidega võrreldes vähem. Legendi taga-, piduri-, tagurdamistuled ja külgpeeglite suunatuled on kiirestisüttivad valgusdioodidega (LED Light Emitting Diode) tuled see võimaldab ka teistel juhtidel Legendi paremini näha. 8. Aktiivne ja passiivne mürakaitse Täiusliku rahuliku sõidukeskkonna saavutamiseks on Legendi juures kasutatud koos nii aktiivset kui ka passiivset mürakaitset. 9. Aktiivne mürasummutus (ANC Active Noise Control) Aktiivseks mürakaitseks on salongis kasutusel aktiivne müra-summutussüsteem (ANC), mis pidevalt genereerib vastandfaasis helisid. Vastandfaasis helid summutavad aktiivselt müra. Tulemuseks on salong, milles viibimine mõjub rahustavalt. Süsteemi kuulub kaks mikrofoni ja aktiivkõlar
vähendamiseks on uue Legendi juures rakendatud kergekaalulise helisummutuse kontseptsiooni. Selleks et summutada helisid juba enne, kui need Legendi kabiini jõuavad, on heliisolatsiooni materjal paigaldatud esipaneeli taha, põrandasse, katusesse, esitiibadesse ja kapoti alla. Lisaks sellele on klaasipuhastid tuulemüra vähendamiseks peidetud ning külgaknad ja postid on auto küljega tasa. Viimane element Legendi passiivse mürakaitse süsteemis on väljalaskesüsteemi osa kohanduv klapisummuti. See vähendab väljalasketorust väljuvate gaaside müra ning suurendab samas ka mootori võimsust. REISIJA ASENDI TUVASTAMISE SÜSTEEM Legendi esiturvapadjad kasutavad kaassõitja kohal ka reisija asendi tuvastamise süsteemi, mis blokeerib turvapadja kasutamise, kui väikest kasvu reisija jääb padja liikumisteele ette
Vastavalt ehitusregulatsiooni üldnõudele tuleb ehitis projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele. Müratasemed ehitistes ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms).
materjalide vananemise käigus nende omadused muutuvad ja need ei pruugi enam täita neile pandud ülesandeid. Võrreldes ehitusaegse olukorraga, on muutunud ka inimeste elustiil ja harjumused ning sageli on vaja kohandada hoonet elanike vajadustele sobivaks. Puitkorterelamute renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõigile ehitisele esitatavatele olulistele nõuetele: mehaaniline tugevus ja stabiilsus, tuleohutus, hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus, kasutusohutus, mürakaitse, energiasääst ja energiatõhusus, jätkusuutlikkus, esteetilised ja arhitektuuriajaloolised väärtused. Renoveerimisel on esmatähtis hoone ohutuse (kandevõime, tule-, kasutus-, keskkonnaohutus jne) ja tervisliku sisekliima (piisav õhuvahetus, niiskuskahjustuste vältimine, sobiv temperatuur ja niiskus jne) tagamine.
V1 1) Sõnasta säästva arengu konspetsioon ja selle 8 printsiipi ning kirjelda detailsemalt kolme printsiipi. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikku arengut kolmel alal - keskkonna, majanduse ja kogukonna alal. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. 2) Ökoloogiline seljakott? Mis on sinu tekstapükste ös? Plastpudeli ös? Nähtamatu materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Ökoloogiline seljakott saadakse kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass. Ma arvan, et teksapükste ös on ~2kg ja plastpudeli ös ~40 kg. 3) Keemiline puhastus? Millised meetoteid kasutatakse keemilises puhastuses? Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Meetodid: 1 .Keemiline sadestamine-setitamine 2. Koagulatsio...
Müra Müra kõrval kabinetis (kõned, 5 Reguleerida töögraafik vestlused), külmkapp ruumis nii, et teised töötajad ei häirivad üksi teistega. Vahetada tava ukse mürakaitse ukse. Külmkappi viia personaaliruumi. Tabel 2 Ohutegur Riski iseloom Riski Vähendamiseks tase kavandatud tegevused Keemilisi ohutegurid Desinfitseerimis Töö on seotud sagedase ja 5 Kasutada
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärijuhtimise õppetool Marelle Viilup ÄJ10 ,,ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED" Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2010 Sisukord Sissejuhatus Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa tuua välja, et töö on ohutu ning et töötajale on garanteeritud sama hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus. Millised on aga minu eriala, ärijuhtimise, ohutegurid? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohut...
*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks: *Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; *Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; *Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust. Tööandja ennetus...
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööoh...
(töö nr VK 19-150206) Katastriüksuse nr on 94901:005:0796. Krundi suurus on 893 m2. Ehitise kavandatav tööiga on 50 aastat. Projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi standardist 811:2002 Hoone projekt Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. Vabariigi Valitsuse määrus 315 Ehitise heliisolatsiooninõuded ET-1 0403-0343; Eluruumidele esitatavad nõuded ET-1 0301-0285 Hoone vastab detailplaneeringu ja mürakaitse nõuetele Krunt Krunt asub Maarjatähe tänava hargnemise kohas,Maarjatähe tänav jääb põhja ja edela poole. Krundi lubatud ehitusala on kolmnurga kujuline ja väike. Krunt asub väikeses lohus Vertikaalplaneerimine. Haljastus Maarjatähe tänava kõrgus antud krundi sissesõidu kohal on 58.50. Garaazi ees on maapinna kõrguseks ette nähtud 58.80. Maapinna kõrgus krundi keskel on 58.40. Elamu põrand on pandud kõrgusele 59.00 . Vihmavete ärajuhtimine krundil toimub edela suunas.
(4) Tellijal ja projekteerijal on võimalik kokku leppida käesolevas määruses sätestatust täpsemas ja täielikumas ehitusprojekti dokumentide mahus ja komplektsuses. 2 Projekti staadiumid Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus. Ehitusprojekt peab tagama kavandatava hoone vastavuse seadusandlusega sätestatud nõuetele sh: - püsivuse - tuleohutuse - hügieenilisuse ja tervislikkuse, sh. mürakaitse - keskkonnasõbralikkuse - kasutamisohutuse - energiasäästlikkuse + tellija nõuded Projekteerimise korraldus Hoone projekteerimist korraldab peaprojekteerija, kelle tegevus hõlmab kõiki projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena)
(1) Tööandja on kohustatud: • 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotu...
Viimase direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu riikide ehitustooteid käsitlevad seadused, määrused ja haldusõiguslikud normid. Direktiivis on kehtestatud üldnõuded, mis liikmesriigiti võivad siiski erineda. Antud direktiiviga on sätestatud kõik tähtsamad ehitist puudutavad küsimused: mehaaniline tugevus ja stabiilsus; tuleohutus; hügieenilisus; tervise ja keskkonnaohutus; kasutusohutus; mürakaitse, energiasääst ja soojapidavus. Ehitusseaduse (EhS) § 3 on ehitisele esitatavaid nõudeid isegi direktiivist enam. EhS sätestab mh nõuded puuetega inimestele ehitatud eluasemetele ja keskkonnanõuded. Arvatakse, et eurodirektiivide osas ei tohiks vastuolu tekkida, ent ehitiste energiakulude ja soojapidamise osas hetkel kontroll puudub, mida hakatakse tulevikus kindlasti kontrollima. Europarlament on välja andnud direktiivi 96/737/EC energia tõhusast kasutamisest
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist ...
valmiseks jm. Lk 38 (2. pool) V Ajutised tööd juurdepääsuteede rajamist, laoplatsid, vesi ehitusplatsil, piirded, tarad, töökaitse otstarbelised ehitised. VI Ajutised ehitised kontorid, ruumid, laod. VII Abitööd mahalaadimine, puhastamine VIII Lepingulised tingimused kindlustused IX Inventar tellingud, väike tööriistad X Muud kaudkulud katsetamised, talvised lisatööd, kvaliteedikontrollid, lisa nõudmiste täiendamine nt. kaitseriietus, mürakaitse. Mõnikord jaotatakse 1) fikseeritud kaudkulud, 2) ajast sõltuvad kaudkulud. Fikseeritud ei sõltu konkreetsest töömahtudest, nt. eh platsi üleseadmise kulud. Ajast sõltuvad kaudkulud mida pikkem eh.platsi ekspluateerimise aeg, seda suuremad on kulud, nt. ajutised ehitused: kulud soojakute rendile ja korrashoiale. Kaudkulude mahuarvutus. Nende mahte ei eritleta üksikute tööde kaupa. Mahuarvutus juhendites kirjal. arvut. Mahtude arvutamiseks: Eh
rahuldavad akustilised tingimused vastavalt nende otstarbele. Müra kahjustav toime oleneb: heli intensiivsusest dB, hali sagedusest Hz, müra kestusest ja jaotusest, kumulatiivsest müraekspositsioonist. Müra ja vibratsioon võivad kahjustada närvisüsteemi, halvendada mälu, tähelepanuvõimet, põhjustada peavale jne. Müra normid ja piirväärtused on määratud sotsiaalministri määruses (4 märts 2002 nr 42). Samuti ka EVS standardiga. Ehitiste mürakaitse hõlmab üldjuhul kaitset: Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest Löögimüra (sammumüra) eest Tehnoseadmete müra eest Soovimatu järelkaja eest Heli keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised Müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra Strukturaalne müra- piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumine,
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on ...
Neist olulisemad on põlevkivi kaevandamisega looduslikust seisundist väljaviidud territooriumid, turbaväljad ning suurte jäätmehoidlate alune ja nende mõjupiirkonda jääv maa. Nendel aladel on veerežiim halvasti reguleeritud ja muld degradeerunud või kahjulike ainetega saastatud. Nõukogude aegsel perioodil ehitatud majade ehituskvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele, eriti mürakaitse ja energiasäästlikkuse seisukohast. Ei ole piisavalt kontrollitud ehitus- ja viimistlusmaterjalide mõju tervisele. Linnades ja majandikeskustes rajati ebaratsionaalselt pikki välisvõrke, mida omavalitsused ei suuda töökorras hoida. Müra asulates, elamutes ja töökohtades. Ehitusmaterjalid ja nende kasutamine ei vasta alati tervisekaitse nõuetele. * Hooned pole energiasäästlikud. * Tervist kahjustavad töötingimused
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
