Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes
aminohapeteks, polüsahhariidid lihtsuhkruteks, rasvad rasvhapeteks. II etapp tekkinud suur hulk väikesi molekule lagundatakse edasi väikesteks lihtsateks ühenditeks: Ac-CoA, mõningal määral ka ATPd. III etapp Ac-CoA täieliku oksüdeerumise käigus toodetakse ATP. 1.Seedimine algab suus homogeniseerimine ja emulsiooni tekitamine. 2. Magu valgud denatureerivad madalal pHl; pepsiin lagundab valgud peptiidideks. 3. Soolestik vabanevad seedeensüümid pankreasest, pankreasest NaHCO3 et neutraliseerida maohapet; eralduvad sapisoolad; lõplik valkude, suhkrute ja lipiidide lagunemine. Valkude lagundamine: Inimene vajab valke ööpäevas 70 -100 g; seedekulgla rakkude vananemisel vabaneb 50 -100g valke. Maos happeline pH denatureerib valgud ning pepsiin lagundab need peptiidideks. Osaliselt seedunud valgud, süsivesikud ja rasvad peensoolde jõudes käivitavad hormooni, sekretiini, mis omakorda stimuleerib pankreasest eralduma NaHCO3, mis neutraliseerib madala pH
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Ettekanne Kõhunäärmes toodetav insuliin Tsõpov Vladislav Õpetaja: Andrei Kante Tallinn 2008 Kõhunääre ehk pankreas on mao taga kõhuõõne tagaseinal paiknev võrdlemisi suur elund pikkusega ligikaudu 15 cm ja kaaluga 80 100 g. Suurem osa pankreasest toimib seedenõret produtseeriva näärmena. Hormoone sünteesib vaid 1 2% kõhunäärme rakkudest. Endokriinset funktsiooni kandvad rakud paiknevad pankreases mõnetuhandeliste rühmadena, mis on tuntud kui Langerhans`i saarekesed. Viimastes eristatakse kolme tüüpi rakkusid: A ehk a rakud, B ehk b rakud ja D ehk D rakud, mis moodustavad vastavalt 20 25%, 60 75% ja 5 15% endokriinsete rakkude koguhulgast. Insuliin ja kuidas ta töötab
· Sülje amülaas · Algab maos · 10 minutit pärast 12 · Pepsiin (grupp ensüüme) sõrmiksoolde jõudmist lõhub peptiidsidemeid lõhutakse tärklis oligosahhariidideks (maltoos) ja · Renniin koaguleerib seejärel monosahariidideks piimavalgu · Pankrease amülaas, dekstrinaas, · Peensooles: maltaas, sukraas ja laktaas Trüpsiin (pankreasest) · Seedimine lõpeb peensooles lõhub pikemad peptiidahelad väikesteks (väljaarvatud bakterite "toitmine" jämesooles) Amiinopeptidaas eemaldab amiinohapped · Laktoosi intolerantsus ükshaaval Lipiidide seedimine Imendumine
● Paikneb peamiselt epigastriumis, ristipidiselt kõhuõõne tagaseinal, mao taga, L1-2 kõrgusel, komakujuline, sagarikulise ehitusega, 16x4x2cm, 70-80g, kahvatu hallikasroosa. ● Läbib kõhunäärmejuha, mis avaneb duodeenumispapilla Vateri´l koos ühissapijuhaga, mille suudmes on m. sphincter Oddi. ● On nii eksokriinne(toodab kõhunäärmenõret/mahla, seega vaadeldakse koos seedesüsteemiga) kui endokriinnenääre (2% pankreasest, toodab hormoone, nt insuliini - Langerhansi saarekesed) ● Osad: pea, keha, saba Pea on suht lai, duodeenumi lingu sees, keha võlvub lülisammast ületades ette, paikneb mao taga, saba on suht kitsas ja vasaku neeru ees, ulatub põrnani. ● Ekskretoorne osa koosneb paljudest sagarikest, mis moodustuvad alveoolidest. - alveoolide sein koosneb sekretoorsetest rakkudest
Väheneb maomahla kogus, H+ kontsentratsioon, pepsiini ja sisemise faktori sekretsioon. Kaudne toime uitnärvi. Peamine terapeutiline efekt on seotud basaalse ja öise mao sekretsiooni vähendamisega. Soodustavad limaskesta paranemist. K. Vahenõmm 2018 Kasutamine - Kuna langetavad maomahla sekretsiooni kuni 90% võrra kasutatakse: haavandtõve ravis, mao- või duodenaalhaavandi retsidiivide profülaktikas, Zollinger-Ellisoni sündroom (pankrease kasvajast või suurenenud pankreasest erituva gastriini tekitatud mao soolhapperituse tõus ja maohaavandid), refluksösofagiit. Kõrvaltoimed – üldiselt vähe. Tsimetidiin – pärsib CYP 450 aktiivsust, ja aeglustab nt. tritsükliliste AD, BD, Ca-kanalite blok-d, või p.o antikoagulantide metabolismi KOOSTOIMED!! Günekomastia ja langenud seksuaalfunktsioon (mõningane toime androgeenide retseptoritele). Tsimetidiin läbib HEBi, mistõttu esineb
liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Tugielundkonna moodustavad lihased, luud, liigesed, kõõlused. - seedeelundkond. Lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekana ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. a.) suu süsivesikud hakkavad lagunema, hormooni amülaasi toimel. b.) neel c.) söögitoru d.) magu maomahlas sisalduv pepsiini tõttu hakkavad pisut lagunema valgud e.) 12 sõrmik seal lagunevad rasvad maksas eritunud sapi toimel. Pankreasest e kõhunäärest läheb 12 sõrmikusse nõre, mis sisaldab nt insuliini. f.) peensool tekkinud ühendite imendumine verre, nt: aminohapped g.) pimesool h.) jämesool vee tagasi imendumine ning bakterite lisandumine - hingamiselundkond. Varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad ninaava, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. - ringeelundkond. Transpordib kehas aineid. Ringeelundkonna moodustavad: 1.)veri; 2.) veresooned, mida mööda vedelik liigub; 3
inhibeeritakse allosteeriliselt ATP, glükoos-6-fosfaadi ja kofeiini poolt. - Glükogeeni süntaas stimuleeritakse glükoos-6-fosfaadi poolt. Mõlema ensüümi regulatsioon toimub ka kovalentse modifitseerimise (fosforüleerimise) teel, mis on hormonaalse kontrolli all (insuliin, glükagoon, epinefriin, glükokortikoidid). Insuliin sekreteeritakse pankreases vastuseks glükoositaseme tõusule veres. Insuliin toimetatakse pankreasest maksa värativeeni kaudu, mis on ainus veen, mis toidab organit. Stimuleerib glükogeneesi sünteesi ja inhibeerib glükogeeni degradatsiooni (kahandamine), alandades nii glükoosi taset veres. Epinefriin vabastab kiiresti suuredenergiahulgad. Glükagoon aitab hoida pikemaajaliselt glükoosi taset veres. Aktiveerib glükogeeni degradatsiooni ja glükogeneesi maksas. 4
- vererakkude tekkekoht (loode) Kaal 1.5 kg, kaal kõigub ja oleneb vere kogusest Koosneb kahest sagarast Ümbritsetud kapsliga, sidekude on maksas vähe Maks (2) Maksa alumisel pinnal on maksavärat, milles on verd toovad värativeen ja maksaarter, sapiteed Maksarakud moodustavad sagararikke, mis on ümbritsetud veresoontest Maksa vereringe on dubleeritud: hapnikurikas arteriaalne veri maksaarterist ja värativeeni venoosne veri maost, soolest, pankreasest ja põrnast, mis segunevad sinusoidides, mis on võrreldes kapillaaridega laiemad ja õhemate seintega. Veri lahkub tsentraalveenide kaudu Maksarakud värativeeni harude lähedal koguvad aktiivselt toitaineid; tsentraalveeni lähedal olevad maksarakud produtseeritavad jääkaineid sappi ja vereringesse, seega maksarakud erinevad talitluse poolest Maks (3) Sinisoidide seintes on makrofaagisüsteem eemaldavad baktereid ja võõrkehi
peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid. Diabeetilise kooma kujunemisel on kiire ravi elulise tähtsusega. 2.tüüpi diabeedi korral on sümptomid kergemad 1.tüüpi diabeedist. Haigetel tekib suu kuivus ja kerge väsimus. Vähenenud glükoositaluvust saab kindlaks teha glükoosi- koormustesti abil. 1. ja 2. tüüpi diabeeti on üksteisest kerge eristada. Diagnoosi kindlaks tegemiseks on võimalik teha C-peptiidi analüüs. Peptiidi, mis on aminohape- test koosnev, eritub pankreasest üks molekul iga insuliinimolekuli kohta. Kui C- peptiidi on normaalsest vähem on tõenäoline, et tegemist 1.tüüpi diabeediga. 3. DIABEEDI RAVI Diabeeti tuleb kontrollida: hoida oma veresuhkur võimalikult normilähedal. Täna- päeval ei ole veel ravimit, mis diabeedist terveks raviks, kuid on olemas tõhus ravi, mis hoiab veresuhkrut kontrolli all. 3.1 Tervislik toitumine ja dieet Planeerides oma toitumist on võimalik hoida oma veresuhkur kontrolli all. Kui
ja nende füsioloogiline roll. Hormoonid reguleerivad tasakaalu anablismi ja katabolismi vahel. Nad reguleerivad kiirust, millega aineid talletatakse või võetakse kasutusele, ning ka ühtede substraatide muutumist teiseks. 25. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Maksa ja sapipõie roll seedimise protsessis. Maost peensoole algusossa - duodenumisse - jõudnud tiudule lisatakse maksast sapp ja pankreasest kõhunäärmenõre. Kõikide makrotoitainete (valgud/rasvad/süsivesikud) seedimise ühtne põhikoht on peensoole ülemine osa. Seal muudetakse nad väiksemateks ühenditeks (suhkur, amino- ja rasvhapped). Juba duodenumis algab osade toitainete imendumine. Peensooles toimub maost tuleva massi segamine sapi ja pankrease ensüümidega. Tärklise seedimine algab suus, jätkub peensooles amülaaside abil, mida toodavad pankreas ja süljenäärmed. Viiakse lõpuni tärklise lõhustumine glükoosiks
toiduvalkude denaturatsioon, osalemine aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist, sekretiini vallandumise initsieerimine. Pepsiinid – tekib pepsinogeenidest HCl toimel, nad on happekindlad proteaasid, madala spetsiifilisusega. Seedimise põhikoht on peensooles., kus polü- ja oligopeptiidid lõhustatakse imenduvateks AH-ks. Pankreasenõre ensüümid: põhiosa on endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas), teine osa eksopeptidaasid (karboksüpeptidaas A ja B ). Kõigepealt vabanevad pankreasest inaktiivsed proensüümid (trüpsinogeen, proelastaas, kümotrüpsinogeen, prokarboksüpeptidaas) sekretiini ja koletsüstokiniini toimel. Duodenumis need aktiveeritakse. Trüpsiin toimib järgnevalt keskse faktorina, aktiveerides teisi proensüüme. Soolenõre ensüümid on aminopeptidaasid. Nende ensüümide tulemuseks on põhiliselt vabad AH-d, aga ka di- ja tripeptiide. Viimastest enamus viiakse enterotsüütidesse, kus nendest saavad ka AH-d.
Olulisemad seedeprotsessid: Toidu suukaudu manustamine. Toidu transport mööda seedetrakti kiirusel, mis võimaldab optimaalset seedimist ja absorbtsiooni. Vedelike, soolade ja seedeensüümide sekretsioon. Toidu lagundamine. Laguproduktide absorptsioon. Seedimatute jäänuste eemaldamine kehast Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles Seedimine suus: Toidu sissevõtt. Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine. Sülg sisaldab tärklist ja triglütseriide lagundavaid esüüme(amülaas, ligvaallipaas) Sülgeprodutseerivad 3paari suuri süljenäärmeid(kõrvalsüljenäärmed,keelealused ja lõuaalused näärmed)+suuõõne limaskestas asuvad väikeaed süljenäärmed.,leeliseline(7,4-8),
Olulisemad seedeprotsessid: Toidu suukaudu manustamine. Toidu transport mööda seedetrakti kiirusel, mis võimaldab optimaalset seedimist ja absorbtsiooni. Vedelike, soolade ja seedeensüümide sekretsioon. Toidu lagundamine. Laguproduktide absorptsioon. Seedimatute jäänuste eemaldamine kehast Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles Seedimine suus: Toidu sissevõtt. Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine. Sülg sisaldab tärklist ja triglütseriide lagundavaid esüüme(amülaas, ligvaallipaas) Sülgeprodutseerivad 3paari suuri süljenäärmeid(kõrvalsüljenäärmed,keelealused ja lõuaalused näärmed)+suuõõne limaskestas asuvad väikeaed süljenäärmed.,leeliseline(7,4-8),
kooma ning seejärel surma. Krooniliselt kõrge insuliini tase võib samuti viia järk-järgult surmale lähemale, tekitades südamehaigusi, diabeeti ning tõenäoliselt ka vähki. (http://www.fitness.ee/files/pictures/images_article/300/385_thumb.jpg) 6.1 Insuliini valmistamise ajalugu Kuni 1921. aastani oli väga vähe võimalusi aidata suhkrudiabeedihaigeid. Kanada arstid Frederick Banting ja Charles Best avastasid, et loomade pankreasest võib eraldada insuliini ja süstida seda suhkrudiabeedihaigetele inimestele. Kõigepeal prooviti insuliini toimet koeral, kellel peale pankrease eemaldamist ilmnesid kõik suhkruhaiguse tunnused. Insuliini süstimise järel tundis koer end hästi ja diabeedinähud kadusid. 1922. aastal süstiti insuliini 14- aastasele Leonhard Thompsonile, ta oli esimene inimene, kelle elu õnnestus päästa tänu insuliinile. Palju aastakümneid valmistati insuliini lehmade ja sigade pankreasest
glükolüüsi. Glükagoon on võimsaim glükoneogeenne hormoon. Ta on ka võimas lipolüütiline hormoon, stimuleerides rasvhapete oksüdatsiooni ja ketokehade sünteesi maksas. Sekretsioon. Sünteesitakse pankrease Langerhansi saarekeste A-rakkudes proglükagoonina, millest tekib glükagoon. Sekretsiooni pearegulaator on vere glükoosisisaldus, mille tõustes langeb glükagooni sekretsioon pankreasest. Glükagooni sekretsiooni stimuleerivad adrenaliin, aminohapped ja kaltsiumi taseme langus veres. · Adrenaliin ja noradrenaliin Toime. Vere glükoositaseme tõstmine. Selleks adrenaliin intensiivistab lihastes ja maksas glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi ning pärsib glükogeeni sünteesi. Adrenaliin soodustab glükagooni sekretsiooni ja pärsib INS sekretsiooni. Adrenaliini summaarne toime on suunatud liikumisaktiivsuseks vajaliku energia tagamisele.
– Mao täitumise aste (mida rohkem täis, seda kiiremini tühjeneb) – Maosisu koostis (rasvad, valgud, hapu ja soolane toit aeglustavad tühjenemist) – Autonoomse närvisüsteemi sisend (sümpaatikuse aktivatsioon aeglustab, parasümpaatikuse aktivatsioon kiirendab). Süsivesikud • Toit: polüsahhariidid, disahhariidid • Imendumine: monosahhariididena 80% glükoos fruktoos, galaktoos Amülaas • 20‐40% süljest • ‐60‐80% pankreasest (suurema aktiivsusega) 15‐30 min pn praktiliselt kõik süsivesikud lammutatud duodenumis (двенадцатиперстная кишка) • Soole ensüümid (enterotsüüdid) • Laktoosi talumatus 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll.
Viiruse replikatsioon toimub neuronites, lihaskoes ja süljenäärmetes. Marutaudi patogenees on lõplikult selgitamata, kuid on tead, et erinevalt teistest viirusnakkustest, ei etenda vireemia olulist osa viiruse levikul organismis. Raabiese viirus levib esmasest nakatuskohast (hammustus) perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on isoleeritud ka keele papillidest, kornealt ja pankreasest. Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist. Viiruse esmane replikatsioon toimub lihaskoes, kui viiruse hulk on piisav, siis viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele. Viirus liigub närve pidi tsentripetaalselt (juhul, kui marutaudi inkubatsiooniperiood vältab pikka aega, siis on viirus enne sisenemist tperifeersetesse
Glükogeeni hoitakse suure molekulmassiga graanulites, kus asuvad nii glükogeeni sünteesiks ja lagundamiseks vajalikud ensüümid kui glükolüüsiks vajalikud ensüümid. Glükogeeni metabolism on kontrollitud glükogeeni fosforülaasi ja glükogeeni süntaasi poolt. Glükogeeni lagundamise produktiks on glükoos-1-fosfaat, mis on glükolüüsi substraadiks. Glükogeeni sünteesitakse kui glükoositase on kõrge. Kui glükoositase veres on kõrge, sekreteeritakse pankreasest insuliini, mis toimetatakse maksa, kus see stimuleerib glükogeeni sünteesi ning takistab glükogeeni lagundamist. Lisaks insuliinile reguleerivad glükogeeni lagundamist ka adrenaliin ja glükagoon. Glükolüüsi oksüdatsiooni pentoosfosfaadi rada On rada, mis toodab pentoosfosfaat, CO2 ja redutseerijat. Algab glükoos-6-fosfaadist ja koosneb 8 reaktsioonist. Varustab biosünteesi protsese NADPH'ga ja produtseerib riboos-5-fosfaadiga nukeliinhapete sünteesi
mikroorganisme. Toidu segamisel maomahlaga tekib toitkört ehk küümus, mis olenevalt toidu iseloomust võib maos püsida 2...6 tundi. Perioodilised mao lihaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad seda portsjonitena edasi kaksteistsõrmiksoolde. Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles. Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse. Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisandub soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Kõhunääre on oluline
Viiruse esmane replikatsioon toimub lihaskoes, kui viiruse hulk on piisav, siis viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on isoleeritud ka keele papillidest, kornealt, neerupealistest ja pankreasest. Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist. Limbiline süsteem- agressiivne marutaud Neokorteks- vaikne marut Marutaudi kulg on äge Kliiniliselt avalduv marutaud lõpeb 100%-lt surmaga Ekstsitatsiooni faas ehk hullunud koera sündroom · loomad püüavad kõike pureda · urisemine ja haukumine · pupillide laienemine, desorientatsioon · käitumishälbed ja agressiivsuse hood
Vistseraalpinnal on kaks sagitaalvagu ja neid ühendab ristivagu. Vagudes paiknevad * vasakpoolse sagitaalvao eesmises ja tagumises osas paiknevad sidemed * parempoolse sagitaalvao eesmises osas on sapipõis, vesica fellea/ vesica bilaris, tagumises osas paikneb alumine õõnesveen. * ristivao ehk maksavärati, porta hepatica kaudu sisenevad maksa - a. hepatica, mis toob maksa arteriaalset verd ja v. porta, mis toob toitaineterikka vere maksa (maost, põrnast, pankreasest, peen- ja jämesooolest) ja närvid väljuvad maksast - vasak- ja parem maksajuha, mis ühinevad kohe peale maksast väljumist ühiseks maksajuhaks (viib sapi maksast sapipõide) ja lümfisooned, mis kannavad lümfi kõhuõõne- ja rindkere lümfisõlmedesse. Maks asub õhukeses kapslis ja on kaetud mittetäielikult peritoneumiga. Maksa hoitakse ülaval osalt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale, osalt aga toetatakse
Kui pH langeb alla 5, muutub -amülaas inaktiivseks. Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl on happeliste reaktsionidega. Maomotoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Maost kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisandub soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoolest imenduvad süsivesikute ja valkude lõhustumisproduktid verekapillaaridesse, sealt viiakse need värativeeni kaudu maksa ning edasi alumisse õõnesveeni. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete
3. soolefaas saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Seedimine peensooles: Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e. pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisanduv soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas ning aminopeptidaas) lõhustavad valke, lipaasid (lipaas ja fosfolipaas) liliipde ja amülaasid (-amülaas) süsivesikuid.
Seda seisundit nim.glükosuuriaks. Neerud väsivad, rakud on ikka näljas, organism lülitab sisse uue süsteemi: energiat hakatakse tootma valkudest. Seejärel hakkab väsima maks, sest ta töötleb valgujääke kusiaineks, tekib mürgistuse oht. Suhkru üleküllusest saabub hüperglükeemiline sokk, millest võib päästa ainult insuliini süstimine. Suhkrutõve raviks kasutatav insuliin on tavaliselt valmistatud veise või sea pankreasest. Geenitehnoloogia võimaldab juba sea insuliinist valmistada iniminsuliini. Insuliin osaleb veel aminohapete imendumisel rakkudesse Suurendab ka kaaliumi liikumist rakku Insuliin avaldab toimet rasvaainevahetusele 3. Mehe suguelundid: I. Sisemised: 1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal.
2) GTPaaside superperekond. Siia alla kuulub näiteks RAS. GTPaas on aktiivne, kui talle on seotud GTP, inaktiivne, kui on seotud GDP. 3) Seriini, Treoniini, Türosiini fosforüleerimine mõjutab valgu aktiivsust. Kinaasid fosforüleerivad, fosfataasid defosforüleerivad. Need mõlemad muudavad valgu laengut ja seeläbi ka konformatsiooni, ning aktiivsust. 4) Proteolüütiline lõikamine in/aktiveerib pöördumatult. Pankreasest tulebad trüpsinogeen ja kümotrüpsinogeen. Peensool eritab Enterokinaasi, mis lõikab trüpsinogeeni trüpsiiniks, mis omakorda kümotrüpsinogeeni kümotrüpsiiniks. Hiline aktiveerumine on vajalik, et keharakke ei hävitataks. fosforüleerimine - valkude pööratav fosforüleerimine on tähtis regulatoorne mehhanism, mis toimib nii prokarüootsetes kui ka eukarüootsetes organismides. Ensüümid, mida kutsutakse kinaasideks (+P) ja fosfataasideks (-P) on sellesse protsessi haaratud
Vesi järgneb mõlemale passiivselt. Ca imendub aktiivsete mehhanismide abil. Vitamiinide imendumine: rasvlahustuvad vitamiinid on võimelised imenduma ainult tingimustes, milles imenduvad ka rasvad. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Seedimine peensooles: Maost peensoole algusossa – kaksteistsõrmiksoolde – jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e. pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisanduv soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoole motoorikat ning eritumist reguleerivad osaliselt humoraalsed tegurid (hormoonid), kuid peamiselt siiski toidumassi põhjustatud lokaalsed refleksid. Kui toidumass venitab soolt, stimuleeritakse sooleseina retseptoreid ja algab reflektoorne motoorika. Seedetegevuse kiirust mõjutab autonoomse ns üldseisund.
10 Kui koeralt eemaldada pankreas, haigestub ta diabeeti kui aga kinni siduda pankrease juhad, ei haigestu (seega sai kinnitust, et organil on 2 rolli). Samuti võis nüüd eeldada, et mingi oluline komponent pankrease eritistest levib organimis nt vereringe kaudu. 1901. aastal näitas järjekordne teadlane (Eugene Opie), et Langerhansi saarekesete hävitamine pankreases toob kaasa diabeedi sümptomid, luues selge seoses kõnesoleva koega. Järgnevatel aastakümnetel püüti pankreasest toodetud ekstraktidega diabeeti ravida. Katsed siiski kas ebaõnnestusid või katkesid. Alles 1921-1922 töötasid kanadalased F. Banting ja Ch. Best välja meetodi insuliinraviks. Banting, lugedes Minkowski töid, sai aru, et pankrease poolt tekitatav seedenõre lagundab diabeediraviks tehtud ekstraktides Lanhgerhansi saarekeste ,,toodangu". Saamaks suurema Langerhansi saarekeste kontsentratsiooniga pankreasenõret, ligeeris Banting (kes oli kirurg)
annaabi.ee 
