kultuuritase. 6.Nimetage Frangi riigi valitseja, kes mõjutas enim riigi välispoliitikat. Põhjendage oma valikut. Chlodovech, kuna ta vallutab Gallia(Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. 7.Mis tähtsus on Verduni lepingul Euroopa ajaloos? Pärast kolmeaastat kodusõda jagasid Karl Suure pojapojad suurriigi omavahel Verduni lepinguga kolmeks. Idapoolse osa sai Ludvig Sakslane, läänepoolse osa sai Charles Paljaspea ka keskmise vanim vend Lothar. Esimesest sai hiljem Saksamaa ja teisest Prantsusmaa. Lothari valdused jagunesid hiljem ära paljude erinevate riikide vahel.
a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Välispoliitika: Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. *Ludvig Vaga: Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) – valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) –valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) –keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. 4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj. Rahatu majandus, kõik vajalik toodetakse kohapeal. Põhjused: Feodaalide kodusõjad, Linnaelu allakäik 5. 395. Thedosius jagas Rooma riigi kaheks pojade vahel: Ühtne Rooma jagunes kaheks riigiks 843-Verduni leping – Ühtne frangi riik 3ks riigiks 751. Pippin andis Itaalias alasid paavstile – kirikuriigi teke 476
Herrideks, Prantsusmaal baroniteks Aadel kui seisus · Madalaadleid nimetati Hispaanias hidalgodeks, Saksamaal Ritteriteks, Prantsusmaal chevalierideks · Tekkisid ministeriaalid, mis sulasid alamaadli sekka · Aadliku ülesanne- kohtumõistmine, kus vaid kõrgema astme istungitel ise osaleti, muidu asemikud Linnused · 9. saj Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes aadlilinnuste ehitamise aeg · 25.06.864 Karl Paljaspea andis seaduse linnuste ehitamiseks · Linnuste vajalikkus- elukoha kindlustamine, keskvõim ei saanud rüütliretkede vastu · Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti Linnused · Linnustel oli ka esindusfunktsioon · Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Rüütlite seas palju vägivallatsevaid sõjamehi · Ustavusvandeid hakati isandale andma, lahinguväljal oldi
Kui rõhutatakse kuulumist, siis kirjutatakse lahku (meeste rõivad läksid mustaks). Koostas: TAAVI. OMADUSSÕNA/ ASESÕNA/ ARVSÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Omadussõna, asesõna ja arvsõna kirjutatakse tavaliselt järgnevast nimisõnast. Vana ema, tark poiss, tugev mees, suuremal määral, paremast sordist, kollast värvi (*) Kokku kirjutatakse siis, kui tekib teine tähendus (vanaema, külmhoone, pühapäev, kuriloom, paljaspea, vanemseersant). KOHANIMED Reegel #1: ! Kaksiknimed ühendatakse sidekriipsuga (Väike-Maarja, Kohtla-Järve, Lõuna-Eesti)(erandeid on kaks: Suurbritannia ja Valgevene). Reegel #2: ! Kui põhisõna on maa, siis kirjutatakse eelnevasõnaga kokku (Eestimaa, Valgamaa, Tartumaa, Gröönimaa, Läänemaa, Saksamaa). NB! Kui sõna maa ees olev nimi on sisult mitmuslik, siis kirjutatakse maa(d) lahku (Skandinaavia maad, Läänemere maad, Balkani maad). Reegel #3:
karolingiderenessanss-kultuuriline tõus majordoomused-Merovingide kuninga kojaülem Karl Martell-Frangi riigi majordoomus, Pippin lühikese isa Poitiersi lahing 732- araablaste löömine, kalifaat oli leidnud endale väärilise vastase Karl Suur-võimas väejuht, poliitik, vallutaja, rahvaga arvestav Imperator Romanum-Karl Suur lasi aastal 800 end keisriks kroonida 12. Mis juhtus Frangi impeeriumiga peale Karl Suure surma? Tema pojad Ludwig sakslane, Charles paljaspea, lothar jagasid maa omavahel kolmeks 13. Milline tähtsus oli Frangi riigil ja impeeriumil kujuneva Euroopa seisukohalt. 14. 7 vabakunsti, kus ja millal esimesed ülikoolid? trivinum(grammatika, retoorika, dialektika), kvadrivium(muusika, astronoomia, aritmeetika, geomeetria). Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal 15. Ristisõdade põhjused ja kestus, tulemused ja tagajärjed, kultuuriline tähtsus. Põhjused: Rooma paavst taastada vaimulik võim, levitada ristiusku, 1096-1270(91)
•Kristluse kaitsja 732. aastal tõkestas ta moslemitest araablaste sissetungi ja tõrjus nad hiljem minema. Ta tõusis oma sõjaretkedega õhtumaade võimsaimaks meheks. PIPPIN LÜHIKE •Karl Martelli poeg •Frangi riigi kuningas •Karolingide dünastia algataja 751. aastal kõrvaldas troonilt viimase Merovingide kuninga ja tõusis ise troonile. Sõlmis paavstiga kasuliku lepingu ja andis talle valitseda Kirikuriigi. V 843. aasta Verduni leping --> Lääne-Frangi riik (kuningas Karl Paljaspea) --> Prantsuse kuningriik Ida-Frangi riik (kuningas Ludvig Sakslane) --> Saksa-Rooma keisririik Keskriik --> Prantsuse kuningriik ja Saksa-Rooma keisririik
774.a. Karl Suur vallutab langobardide kuningriigi. 796.a. baieri alistamine. 800.a. Bütsantsi keiser Michal I tunnistab ametlikult Karl Suure keisritiitlit. 814.a. keisriks saab Karl Suure poeg Ludwig Vaga. 817.a. Ludwig jagab riigi oma kolme poja vahel, jättes endale vaid ülemvõimu. 843.a. Peale isa surma kogunevad kolm poega Verduni ning sõlmivad Verduni lepingu, millega jagati keisririik kolme ossa: Lääne-Frangi kuningriik-noorim vend Karl Paljaspea-Prantsusmaa põhialad, romaani keel. Ida-Frangi kuningriik-keskmine vend Ludvig Sakslane-Saksamaa põhialad, germaani keel Lothari kuningriik-Vanim poeg, kes sai endale ka keisritiitli-Itaalia põhialad, Lääne-ja Ida-Frangiriigi vahelised alad piki Reini jõge. Puudus riigisisene etniline ja majanduslik ühtsus ning riik lagunes. Aacheni linna toomkiriku kabel Saksamaa 805.a. kuhu maeti 814.a
alistas saksid Põhja-Saksamaal. · Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Poliitiline killustatus 9. -10. sajandil · Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. · Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. · Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära: araablased viikignid ungarlased · Kojakrahv asekeiser, kohtunik Peakantsler Kamerarius varahaldur Krahvid maakondade valitsejad Kapitulaar asjaajamisekiri, kõikide krahvkondade jaoks *Riigikeel ladina keel.
Ameerikasse JAROSLAV TARK Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi VERDUNI LEPING : Karl Suure riik jagati kolmeks 843: Karl Paljaspea Lääne Frangi riik Ludwig Sakslane Ida Frangi riik Lothar Kesk riik, keisritiitel 2 PEAMIST PÕLLUMAJANDUSSÜSTEEMI: Rendihärrus maa mitemkordses valduses, talupoeg maa rentnik, pisi maksma makse, võis maa kasutamist pärandada, feodaalil oma majapidamine puudus Mõisahärrus ma ühekordses valduses, st mõisniku eraomand Feodaalsuhte kujunemise põhjused: vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon, vajadus öuua stabiilne võimusüsteem Miks paavsti võim tugevnes
Tasuks abi eest seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate vahetuse Pippin krooniti ametlikult. 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse? Raj. kloostreid, koole; Järeltulijaid püüti harida ,,roomlaste kombel". 16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma? 817 jagunes riik kolmeks (Verduni leping): Ida-Frangi riik (Ludwig Sakslane, tekkis Saksa-Rooma riik), Lääne-Frangi riik (Karl Paljaspea, tekkis Prantsuse kuningriik), Kesk- ja Lõuna-Frangi riik (Lothar, tekkis Itaalia kuningriik). 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks? Lääne-EUs normannid (sõnast ,,põhi"); Inglismaal, Iirimaal Taanlased, Ida-EUs varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks? Pere nooremad pojad, kuna talu pärandati vanimale pojale. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee
Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sajand
See põhjustas aadli mässu ja kodusõda vendade vahel. Selle võitluse ajast (aastast 842) pärineb Strasbourg'i vanne, milles nooremad vennad lubasid teineteist toetada võitluses vanima venna Lothari vastu. See leping on oluline kui vanasaksa ja vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel.
13. Jauram (tõmmu, igavene narr), Maila on pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar 14. Kristjan Koorman pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 15. Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja (11 klass) Õpetajad 1. Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu 2. Paul Paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu 3. Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug) 4. Preili Jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik 5
briljant " , see saigi tema hüüdnimeks. Ta oli pikk kõhn neljakümnene mees, tema samm oli kerglane ja ta kandis prille. Tema käsi oli väga täpne, kui ta joonistas tahvlile palju käega ringi ja laksas selle keskele punkti, mis silmaga vaataja jaoks asuski täpselt keskel. Hr. Trump ei saanud poistelt lõpumärki, kuna poisid olid temaga ainult ühe aasta ja nad ei tundnud, et nad peaksid selle talle andma. Härra Tiimus Härra Tiimus ehk Paul Paljaspea oli ajaloo-ja filosoofia õpetaja. Härra Tiimus oli boheemlane. Ta higistas koguaeg tunnis, kuivatas oma higist paljaspead taskurätiga. Sellest ka tema hüüdnimi. Prl Jakovleva Inglise keele õpetaja, keda kutsuti Viruskundraks oli 50aastane, sale ja sportlikult sirge daam. Hapu ja kiprasuise naeratusega. Seljas oli tal igivärske tumesinine kleit, põskedel oli üllataval määral
Brüssel on tänapäeval koduks erinevatele rahvustele üle maailma, mis on muutnud linna atmosfääri tõeliselt kosmopoliitseks. Seal on maalilised keskaegsed tänavad, elavad väljakud, ilusad puiesteed, muljetavaldavad monumendid, loodusküllased pargid, õdusad kohvikud, huvitavad restoranid ja loomulikult ka aktiivne kultuurielu. 2.1 Ajalugu 10. sajandil nõudis frankide pärimisseadus impeeriumi jagamist keisri lapselaste Ludwigi, Karl II Paljaspea ja Lothari vahel. Aastal 977 rajas Lothar kindluse, mida loetakse Brüsseli alguseks. Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Bruggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür. 14. sajandil tõusid Brüsseli ja Brugge käsitöölised korduvalt üles Prantsuse türanliku valitsuse vastu. 1302. aastal saavutasid vaid odadega relvastatud flaami käsitöölised Kortrijki lahingus võidu prantslaste üle
17) Felix Rand 18) Kristjan Koorman pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 19)Mikk 20)Peep 21) Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja 22) Padar tuim 23) Riibus - tuim 24) (11 klass)Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu, 25)kõmmo Õpetajad / vanemad inimesed paul paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug, Preili jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik Tädi melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli
Lothari vastu. Vanne on eriline, sest see on kirjutatud kahes keeles: vana-saksa ja vana- prantsuse. See viitab selgelt ka etnilistele erinevustele: ühes riigi osas kõneldi germaani, teises vana-prantsuse keelt. VERDUNI LEPING 843: Lothar sai võitluses nooremate vendadega lüüa ning sõlmis nendega Verduni lepingu. See tähistab Frangi riigi lõppu, mille alusel jaotati riik kolmeks: Ludwig sai endale riigi idaosa (Sasamaa), Karl Paljaspea sai lääneosa (Prantsusmaa) ning Lothar sai riigi keskosa (pikk koridor Põhjamerest Vahemereni ja Itaalia) ning sealhulgas Rooma keisritiitli. Lothari ala oli kõige ebastabiilsem ja killustus peagi. 855 ta suri ning ta riik jagunes omakorda kolmeks: Itaalia (tänane Põhja Itaalia), Lotring ja Provence. EDASISED JAGAMISED: 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, v. a Itaalia, mis jäi Ludwig II (Lothari poeg ja nimelisel keiser) kätte. Ribemonti jagamine
Impeerium: 1,2 milj km2 15-18 milj elanikku Karolingide renessanss: kultuuriinimeste kogunemine Aachenisse, kloostrid ja raamatute ümberkirjutamine Ludwig I Vaga 814-840 843 Verduni leping: areng Saksa-Rooma riik: Ludwig Sakslane (keiser Otto I Suur 962), Prantsuse kuningriik: Karl II Paljaspea, Itaalia kuningriik: Lothar 4. Feodaalsuhted Vasall igavene ustavus, sõjateenistus või nõuandeteenistus Senjöör kaitse nii kohtus, kui ka maadel Mõlemal omad õigused ja kohustused Väljakujunemise põhjused: 1. Sõjaväeorganisatsiooni teke 2. Stabiilne võimusüsteem läänipüramiid (kuningas kuni väikevasall)
Ise samal ajal naeratades, pisikesed valged hambad välkumas. Ta oli selline õpetaja, kes istus kateedri, võttis ajalehe ja lasi õpilastel tööd kirjutada. Tal olid augud ajalehtedesse lõigatud ja nii jälgis ta klassis spikerdajaid. Positele meeldis Tooder rohkem, nende arvates sattusid nad paraja portsu otsa. Loomulikult nad kahetsesid magneesiumi plahvatust. Härra Tiimus Härra Tiimus ehk Paul Paljaspea oli ajaloo-ja filosoofia õpetaja. Härra Tiimus oli boheemlane. Ta higistas koguaeg tunnis, kuivatas oma higist paljaspead taskurätiga. Sellest ka tema hüüdnimi. 7 Prl Jakovleva Inglise keele õpetaja,keda kutsuti Viruskundraks.50-aastane,sale ja sportlikult sirge daam.Hapu ja kiprasuise naeratusega.
oignon “sibul”; necare “tapma” > “lämmatama” > “uputama”, cf. pr. noyer) c) sõnade tähenduse laienemine (satione “külviaeg” > ajaperiood, aastaaeg, cf. pr. saison). d) metafoorid, nt. testa “savipott” → “pea”, cf. pr. tête 30. Prantsuse keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine Serments de Strasbourg (Strasbourg’i vanded) 14. veebruar 842. Kõikidet romaani keeltest kõige varasem dokument. Karl Suure pojapojad Karl Paljaspea (prantsusmaa) (Charles le Chauve), Saksa Ludwig (Louis le Germanique), Lothariuse (Itaalia) jagasid Karl Suure Impeeriumi kolmeks osaks. Esimesed kaks venda sõlmisid liidu kolmanda vastu, see ongi selle vande sisuks. Dokumendist on nii prantsuse kui ka germaani keelne variant. kroonikakirjutaja Nithard- pani kogu sündmustiku kirja langue d’oil- keele variandi nimetus Séquence de sainte Eulalie (“Sekvents Püha Eulaliast”) u. 890 Kirde-Prantsusmaa (29
Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama. Poegade vahel tekkisid tülid. Straßburger Eide 842 - 840. aastal Ludwig Vaga suri ning poegadevahelised tülid algasid uue hooga liitu astusid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea
Corbie' koolkond · Reimsi koolkonna mõju all Tours'i koolkond · Esialgu tunda iiri ja anglosaksi mõju; hiljem vabanetakse · Alkuini piibel · Charles II Paljaspea piibel o Alastifiguurid hellenismi mõju Metzi koolkond · Initsiaalid raamina, millesse on asetatud väikesi figuure ja gruppe. o Saksamaa Raamatustiil initsiaalid, pildileheküljed jm moodustavad lahutamatu terviku
kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama. Poegade vahel tekkisid tülid. Straßburger Eide 842 - 840. aastal Ludwig Vaga suri ning poegadevahelised tülid algasid uue hooga liitu astusid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea
quentini ning Saint-Bertini abtkondade abt. Karli teise sohilapse, Drogo, leiame juba Metzi peapiiskopi toolilt. Tütar Theodorada oli Pariisi-lähedase Argenteuil' kloostri abtiss. Oma armastatud õe Gisela pani karl Chelles'i ja Notre-Dame nunnakloostrite etteotsa. Tütar Ruothildi leiame Faremoutiers' perenaisena. Karli lapselapsest Ludwigist, tütar Rotrudi ja temaga abieluväliselt koos elava krahv Rorico pojast sai Saint-Denis' abt ja Karl II Paljaspea peakantsler. Oma suure nõuniku Alkuini tõstis Karl Tours'is asuva frankide rahvuskloostri Saint-Martini abtiks. Karli biograafist ja viimaste eluaastate usaldusalusest Einhardist sai Seligenstadti ja Michelstadti kloostrite asutaja ning esimene abt. Karli nõost Adalhardist sai Corbie abt. Vaeste kirikust oli saanud rikaste kirik. Nüüd algas aga areng selle ilma vägevate kiriku, aadlikiriku suunas see oli protsess, mis lõppes alles XIX sajandil.
Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Võeti kasutusele uus kirjavorm: Karolingide minuskel. Antiikroomateaduskunstkirjandus-õppeasutused,kloostritegevus-rahareform-põ llutööriistad-minuskel Karl Suure pärijad. Karl Suure poeg Ludvig I Vaga (814-840) suutis vaevaliselt riiki koos hoida, jagas juba oma elu ajal riigi oma poegade vahel. Ümberjagamistega rahuolematud pojad Lothar, Ludvig Sakslane, Karl Paljaspea ja Pippin pidasid tema vastu ja ka omavahel mitmeid sõdu ja jagasid riigi 843 oma vahel lõplikult ära. LudvigIVaga:Lothar,Sakslane,Paljaspea Strassburger eide 842 vennad Ludvig Sakslane ja Karl Paljaspea vannuvad liitu vanema venna keiser Lothari vastu Verduni leping 843 Lothar, Ludvig ja Karl jagavad Frangi riigi omavahel kolmeks. Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) Karlile, Ida-Frangi riik (Saksamaa) Ludvigule ja Kesk-Frangi riik Lotharile
ferre ("kandma") (ad)portare (cf. pr. porter). b) sõnade tähenduse kitsenemine (nt. unione "pärl" > pr. oignon "sibul"; necare "tapma" > "lämmatama" > "uputama", cf. pr. noyer) c) sõnade tähenduse laienemine (satione "külviaeg" > ajaperiood, aastaaeg, cf. pr. saison). d) metafoorid, nt. testa "savipott" "pea", cf. pr. tête Prantsuse keel Serments de Strasbourg (Strasbourg'i vanded) 14. veebruar 842. Kõikidet romaani keeltest kõige varasem dokument. Karl Suure pojapojad Karl Paljaspea (prantsusmaa) (Charles le Chauve), Saksa Ludwig (Louis le Germanique), Lothariuse (Itaalia) jagasid Karl Suure Impeeriumi kolmeks osaks. Esimesed kaks venda sõlmisid liidu kolmanda vastu, see ongi selle vande sisuks. Dokumendist on nii prantsuse kui ka germaani keelne variant. kroonikakirjutaja Nithard- pani kogu sündmustiku kirja langue d'oil- keele variandi nimetus Séquence de sainte Eulalie ("Sekvents Püha Eulaliast") u. 890 Kirde-Prantsusmaa (29 värssi), esimene
aastal- Karl Suur sureb, troonile asub Ludwig I Vaga, kes jaotab 817.impeeriumi oma poegade vahel. 843.aastal- Verduni leping: maa jaotub kolmeks: 1. Ida-Frangi riik-Ludwig, Ottoliinide dünastia(Saksamaa), Otto I Suur, võttis 962.aastal kasutusele keisritiitli, nimetades oma riigi Saksa-Rooma riigiks. 4 2. Lääne-Frangi riik-Karl II Paljaspea(Prantsuse kuningriik). 3. Lõuna-Frangi riik-Lothar(Itaalia kuningriik) KAROLINGIDE RENESSANSS ... kultuuriline edasimineks. Loodi paremad tingimused vaimuel arenguks. Frangi üikud alustasid oma järglate ,,rooma kombel" harimist, koondades enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Antiikaja järgi loodi ka ilmalikke õppeasutusi, nt Aachenis. Kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Vaimulikud ülikud ületasid
See põhjustas aadli mässu ja kodusõda vendade vahel. Selle võitluse ajast (aastast 842) pärineb Strasbourg’i vanne, milles nooremad vennad lubasid teineteist toetada võitluses vanima venna Lothari vastu. See leping on oluline kui vanasaksa ja vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Bütsansti häving.Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima
See põhjustas aadli mässu ja kodusõda vendade vahel. Selle võitluse ajast (aastast 842) pärineb Strasbourg'i vanne, milles nooremad vennad lubasid teineteist toetada võitluses vanima venna Lothari vastu. See leping on oluline kui vanasaksa ja vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Bütsansti häving.Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima
Firenzes) ja paavstide tellimused, Keskaegsed ,,renessansid" patronaaz Karolingide renessanss (8.9. saj; sh nn I Renessansi eelkäija Karolingide renessanss: Karl Suur; II Dante Alighieri (ca Karolingide 12651321) renessanss: tema järeltulijad Ludwig Vergiliuse avastaja Vaga, Karl ,,Jumalik komöödia" Paljaspea): eelkõige kirjakultuur Ottode renessanss e. 10. sajandi Itaalia renessanss renessanss e. III Francesco Petrarca (14. s) Karolingide renessanss (Otto IIII): Giovanni Boccaccio (14. s) eelkõige Coluccio Salutati (14.15. s) kunst ja arhitektuur Leonardo Bruni (14.15. s) 12. sajandi renessanss: tõlkimine Poggio Bracciolini (14.15. s) ladina keelde Lorenzo Valla (15
vanad sinised püksid olid saapasäärtesse topitud; püksitraksid olid omatehtud, -- ei, pool traksi tal oligi. Käsivarrel oli tal vana pikk sinine mantel libedate vasknööpidega; mõlemal mehel olid suured võidunud ja kulunud riidest reisikotid. Teine mees oli umbes kolmekümne aastane ja harilikkudes riietes. Pärast hommikusööki hakkasime lobisema ja esimese asjana tuli välja, et mehed teineteist ei tundnudki. «Mis teid hätta viis?» küsis paljaspea teiselt. «Noh, ma müüsin vahendit, mis hambakivi hävitab -- ja see hävitab tõesti hambakivi ja enamasti hambaglasuuri ühes sellega --, aga jäin üheks ööks kauemaks kui oleksin pidanud jääma. Tahtsin parajasti sääred teha, kui teerajal siinpool linna teile risti vastu juhtusin ja te ütlesite: «Tagaajajad tulevad!» ja mind palusite, et ma teid edasi aitaksin. Ütlesin siis, et ma ise ka olin hädas ja tahtsin teiega koos ära aurata. See on kogu lugu, -- kuidas on teiega?»
Rahvas plaksutas. «Djali,» ütles tüdruk ja pööras trummi teisipidi, «mitmes kuupäev on täna?» Djali tõstis jällegi oma kuldjalakese üles ja lõi kuus korda vastu kuljustrummi. «Djali,» päris mustlastüdruk trummi jälle teisiti liigutades, «palju kell praegu on?» Djali lõi seitse korda. Samal hetkel lõi Sammasmaja tornikell seitse. Rahvas oli hämmastunud. «Siin peab nõidus mängus olema,» kostis kellegi sünge hääl rahva hulgast. See oli too paljaspea, kes mustlastüdrukut silmist ei lasknud. Tütarlaps võpatas ja pöördus ümber. Kuid kätepla-gin summutas sünge hüüde, kustutas sellest viimse jäljegi, nii et ta uuesti kitse küsitlema hakkas. «Djali, mismoodi käib meister Guichard Grand-Remy, linna ammuküttide ülem, küünlapäeva rongkäigu ajal?» Djali ajas end tagumistele jalgadele püsti, hakkas mökitama ja astus nii toredalt ja tähtsalt,
annaabi.ee 
