PALGATÖÖLINE VS ETTEVÕTJA Iga inimene on erinev. Kõik ei suuda olla ettevõtjad, selleks on vaja iseloomu, sammuti ei oska kõik olla palgatöölised. Tänapäeval on väga oluline osa ka haridusel. See mängib suurt rolli inimese tuleviku plaanidel. On ka erandeid kus inimesed jõuavad elus kaugele kõigest keskkooli haridusega. Tihti arvatakse et ettevõtja on hea olla. See ei tähenda et oled rikas mees ülikonnas ja teenid kõvasti raha. Iga asja nimel tuleb vaeva näha. Või olla palgatööline, ega see tähenda et saad oma raha kindla töö eest kätte ja kõik. Palgatööline töötab teiste heaks, aga ettevõtja töötab ise.
Liberalism areng peab toimuma üsna kiiresti, pooldab valimisõiguse laienemist, usuline vabadus sõnavabaduse tagamine Sotsialism inimesed peavad olema võrdsed sotsiaalne ühiskond peab olema hea paremad töötingimused Konservatism Kõik hea peab jääma Valimisõigus ei peaks laienema Muutused peavad toimuma väga aeglaselt Vanad kombed peavad jääma Marksism. Loosungi sisuks on , et kõik palgatöölised ühineksid ja võitleks oma õiguste eest. Ei poolda üldist valimisõigust K Tööliste paremate tingimuste nõudmine S Vabadus ühineda ühingusse L Ühiskonna aren peab toimuma evoltsiooniliselt , mitte revolutsiooniliselt Sotsiaalne kindlus kõigile S Suunatud absolutistliku monarhia ja feodaaligandite vastu
- palgad olid kehvad - kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu - töö ohutus puudus Indrustrialiseerimine suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Urbaniseerumine- linnastumine (maa inimesed tulid linna elama.. järjest rohkem inimesi hakkas elama linnades) Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Proletariaat palgatöölised Otto von Bismarck Ta oli Preisimaa valitsusjuht ehk riigikantsler ja kindlakäeline poliitik. Raua ja vere poliitikana iseloomustatakse Bismarcki tegevust tervikuna, sest ta oli öelnud maapäeval vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega". Riigikord Saksamaa ühendati keisririigiks aastal 1871. Leiutised: - aurumasin, James Watt - aurik, Robert Fulton - vedur, George Stephemson - patarei, A. Volta - elektrigeneraator, Michael Faraday
Ühiskond inimeste kooselu korrastatud vorm. Nüüdisühiskond, nüüdisühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned nüüdisühisond on välja arenenud viimase 200 aasta jooksul ehk tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna erinevused, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. Müüb oma tööjõudu raha eest. Tekib küsimus, et kes määratleb palgatööliste õige hinna. Fordism USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmiskorraldus ehk konveireri meetod. See jagas ogu tootmise konveieril järjestikku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks.
1849/1856 1) Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said pühenduda oma talumajapidamise arendamisele. 2) Vastutus on nüüd peremehe käes, kes pidi õppima, kuidas tulutoovamalt majandada ja rahaga paremini ümber käia. 3) Inimesed pidid saama ettevõtlikumaks ja läbilöögivõimelisemaks. 4) Renditalude kruntiajamine, mis lõi seniste ühispõldude ja karjamaade asemele terviklikud üksikmajapidamised. 5) Raharent 6) Mõisamoonakad ehk palgatöölised. Tagajärjed: Talupojad said valesti aru seadustest, kuna need olid kirjutatud segaselt. Tekkisid rahutused. MAHTRA SÕDA, 2. juuni, 1858 3.Talurahvaseaduste positiivsed ja negatiivsed tagajärjed (igaühe kohta eraldi). 1802/1804 Positiivne: Tekkisid vallakohtud, mis olid talupoegade jaoks väga olulised. Nüüd asusid kohut mõistma nende endi seast valitud kohtumehed. Ning tlude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine: kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud
kerkis ühs teravamalt esile ka Saksamaa ühendamise küsimus. Tööstusliku pöörde tulemuseks oli käsitöö asendumine masintootmise ja vabrikutööstustega, mis omakorda sundis paljud käsitöölised (ja ka nende pered) tööle asuma madalapalgalistele töökohtadele vabrikutes.Vabrikute umber tekkisid tööliste asulatest viletsad linnad.Tööpuudus põhjustas ka sagedasi tööliste väljaastumisi, mille osaks oli masinate purustamine.Tekkisid uued sotsiaalsed kihid palgatöölised ehk proletariaat ja vabrikuomanikud.Samas suurendas tööstuse areng ka hariduse levikut ning muutis moraalinorme.
· Talupojad said endale perekonnanimed. 1819 Liivimaa · Sarnane seadus 1816. aasta seadusele. 1849 Liivimaa · Üleminek teorendilt raharendile. · Mõjus positiivselt, sest ei pidanud 1856 Eestimaa · Mõisas lõpetati talupoegade teotöö kasutamine. See asendati enam mõisapõllul tööl käima. mõisamoonakate tööga. (Palgatöölised, kes harisid talude krunti) · Usk ja eneseteadvus kasvas. · Talude kruntide rajamine. · Õigus talusid päriseks osta. 1866 Eestimaa ,,Uus valla seadus'' · Pani aluse eestlase poliitilisele Liivimaa · Talupojad vabanesid täielikult mõisniku eeskoste alt. tegevusele.
viljalõikuse ajaks, muul ajal on talu mahajäätud, hektarisaak madal rantso - latifundiumitega samades piirkondades, suur pindala, lambad, lihaveised, täiskasvanud loomad otse karjamaalt tapamajja; Argentina, USA, Austraalia; kauboi istandused - lähistroopikas ja sellest ekvaatori poole jäävates kliimades, kasvatatakse Euroopas mitte kasvavaid kultuure - suhkruroog, kohv, banaan, tee, kakao, heveapuu; kasutavad võimalikult odavat tööjõudu - orjad, palgatöölised (Indiast, Hiinast); kui tööjõud kallineb, satuvad kriisi; käsitsitöö ! uusistandused - kujunevad istandustest, kui need oma töö mehaniseerivad ja enam käsitsitööd palju ei kasuta; uusistandused töötlevad oma toodangu loomavabrikud (sh linnuvabrikud) - asuvad suurte linnade lähedal, tegelevad liha ja munade tootmisega farmides, sööt tuuakse sisse maadest, kus ta on väga odav, liha viiakse lihakombinaatidesse
ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. * Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella ,,Päikeselinn" 3.Kapitalismi kujunemise põhjused, olemus ja uued ühiskonnakihid. Algkapital tuli kaubandusest Idamaadega ja kulus ettevõtlusele või pandi panka. Eesmärgiks kasumi teenimine. Esimesed pangad Itaalias juutide poolt. Tekib 2 uut ühiskonnakihti: 1) Kapitalist (omanik, eesmärgiks kasum) 2) Palgatöölised e ploretaarlased (müüvad oma tööjõudu) oskused, teadmised, tahe teha tööd, võime töötada. 4.Muutused rahvastiku struktuuris. Alates 15.sajandist kasvas rahvaarv pidevalt. Euroopa inimeste arv 1340 61miljonit 1400 45 miljonit 1500 69 miljonit 1600 89 miljonit · Talupojad ja põllumajandus. Ristisõdade ajal vabastati talupojad pärisorjusest (rüütlid
Bruno Pähkel 8.c Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu 18. sajandil hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. Vabrikutes kasutati Inimtööjõudu vähem kui enne, kuna masinad võtsid töö enda peale.Uute masinate leiutamine tõigi endaga kaasatööstusliku pöörde.See mõjutas inimeste elu päris korralikult. Tekkisid palgatöölised,kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Vabrikute ümbere hakkasid tekkima linnad,toimus linnastumine.Linnad muutusid pemisteks tööstus ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi.Ka linna elul olid omad hüved ja puudused. Esialgsed räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid jätjest paremaks. Linnadesse koondunud kultuuriasutused teatrid raamatukogud jne. Võimaldasid inimestel
Tehti ühe eesmärgiga, kõige olulisem asi, mida nende seadustega lubati eestlastel talusid päriseks osta. Märgi punktide kaupa, mida kehtestati Liivimaal 1849. ja Eestimaal 1856. aasta talurahvaseadustega. Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Üleminek raharendile Hakkas toimuma maade kruntiajamine. Eestlastel lubati talusid päriseks osta Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised mõisamoonakad. Mõisnikud olid nõus talude päriseks müümisega seetõttu, et neil oli vaja raha saada. Mõisahäärberid nõudsid mõisnikelt suuri kulutusi ning neil ei olnud selleks piisavalt raha. Teotöö ei olnud enam otstarbekas. Mõisnikud pidid moonakatele ehitama elumajad. Need olid tavaliselt piklikud majad, mis jaotati korteriteks. Ehitati tavaliselt piisavalt lähedale, aga samas piisavalt kaugele mõisadest.
TÖÖSTUSLIK PÖÖRE EUROOPAS 8.klass Imbi Vaikmäe MIS ON TÖÖSTUSLIK PÖÖRE? 18.saj hakkas manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega Kasutusele võeti masinad = tööstuslik pööre Tööstusliku pöörde jaoks oli vaja 1) inimesi masintööle = palgatöölised 2) raha vabrikute rajamiseks saadi kaubandusest 3) toorainet Suurenes kaupade tootmine Turg hakkas mõjutama tootmist ( nõudlus teatud kaupade järgi) Tekkis tootjate vahel konkurents ( kvaliteet ja hind) TÖÖSTUSLIKU PÖÖRDE ALGUS INGLISMAAL Inglismaal tekkisid pärast revolutsiooni tingimused 17.saj. AÜs toimus tööstuslik pööre alles 19.saj Inglismaal muutused esmalt söe ja tekstiilitööstuses
Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Clas Tott maaseadustik pärisorjuse lõpliku seadustamise akt (1671) Kodukariõigus õigus talupoegi peksta Rahvusriigid - asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina Kodanik - inimese-riigi side, võrdsus Forseliuse seminar 1684 aastal avatud Tartu lähedal seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Konsistoorium kirikuvalitsus Eestimaa ja liivima haldusjaotus: 1)Eestimaa(kubermang) 2)Liivimaa(kubermang) 1
Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske välja tulla. Paljud inimesed ongi maalt linna kolinud, sest maal ju tööd pole. Eesti äärealadel ja kohtades, kus linnad on kaugel, elavadki maal ainult pensionärid, alkohoolikud, üksikemad. Seetõttu ongi maarahva hulgas kiire kihistumine
varasest noorusest pähe taotud,et tuleb leida endale kindel ja hea palgaga töökoht. 21. sajandil ei eksisteeri kahjuks enam sellist asja nagu kindel töökoht. Usun, et paljud on seda enda nahalgi tunda saanud viimaste suurte koondamislainetega, ühel hetkel lihtsalt teatatakse, et teid pole enam tarvis. Paljud majandusteadlased ennustavad tulevikus keskklassi kahanemist ja lõpuks peaagu kadumist. Arvatakse, et ühiskonnad jagunevad kahte leeri: rikkad ehk omanikud ja vaesed ehk palgatöölised. Ettevõtja ei ole aga ainult härrasmehed kallites ülikondades, vaid tavalised inimesed kes tõesti teevad midagi, on aktiivsed. Muidugi on ka palgatöölisi vaja ning kõik ei saagi oma firmat juhtida, ent minu arvamus on, et ettevõtlikud peaksid olema kõik. Eestis on ka motiveerimine väga haruldane. Töötajal puudub motivatsioon, palk ise ei ole just kõige parem. Raha ei ole motivaator kuid raha on asi millega võid motivatsiooni hävitada .See on praktikas karastatud tõde
teokoormis, mis jagunes nädalatööks ja abitööks. Talurahva riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. 1845. aastal toimus massiline üleminek vene õigeusku. 1849. aastal avaldati kolmandad talurahvaseadused Liivimaal, mis vabastasid talupojad täielikult mõisniku käe alt ja talupoeg võis hakata ise oma talu organiseerima. Mõisnik hakkas oma maad kruntiajama, laenates seda talupoegadele. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised ehk mõisamoonakad. Eestimaal võeti säärased seadused vastu 1856. aastal. 1858. aastal keeldusid paarikümne Harju-, Järva- ja Virumaa talupojad teotööle minemast. Sellepärast saadeti neile järgi sõjaväeosed, kes vastuhakanuid pexuga karistasid. Seda konflikti kutsutakse Mahtra sõjaks. 1863. aastal kehtestatud uus passiseadus lubas talupoegi vabalt ringi liikuda. See vallandas suure väljarändamise Eesti- ja Liivimaalt. Jõukamaid eestlasi, kes häbenesid
riiki valitses noor kuningas, kelle oskused ei olnud head. Sõjavägi pandi kokku kodumaalistest talupoegadest. 6. Liivimaa ordu- Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva saksa orduga, moodistades omaette haru (Liivimaa ordu). 7. Saule lahing- seal purustasid leedulased ja semgalid 1236 aastal mõõgavendade ordu. 8. Turbe lahing- seal said orduväelased uuesti lüüa leedulastelt. 9. Manifaktuur- Tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 10. Vakuraamat- Oli talude ja neil laskuvate kohustuste nimekiri Eesti ja Läti aladel. 11. Lühhike Õppetus- Oli talupoegadele mõeldud meditsiiniline raamat, mis õpetas esmaabi andma. 12. Kodukarjaõigus- andis mõisnikele õiguse karistada talupoegi. 13. Kümnis- 1/10 saagist tuli ära anda. 14. Ketser- ebausk. 15. Missa- jumalateenistus. 16. Tsaumtf- käsitööühing. 17. Klooster- Munkade ja Nunnade elupaik. 18. 1558-1583 Liivi sõda. 19
Tööstusrevolutsiooni eeldused Tehnoloogiline areng, leiutati palju uusi masinaid, mida hakati tootmises üha enam kasutama.Manifaktuurid asendusid vabrikutega. Kuidas on mõjutanud industriaalühiskond 19. sajandi eluolu. Muutused eluviisis, vaimulaadis, ühiskonnas, tootmises. Millal ja kus tekkis. Proletariaat, kodanlus. Inimesi tabas tööpuudus, toimusid tööliste protestid,samas said paljud kaubad paremini kättesaadavaks, tootmisviljakus suurenes ja hinnad alanesid, proletariaat-palgatöölised, kodanlus- sinna kuulusid kõik ülejäänud(haritlased, pankurid v.omanikud jne) Konservatism?mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Edmund Burke Liberalism?uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. iik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse
Vabrikute ümber tekkisid tööliste asulad, mis kasvasid hiljem suurteks linnadeks. Sealsed elu-ja olmetingimused olid esialgu äärmiselt viletsad. Kuna masinate kasutulele võtmine kaotas paljude inimeste tööd hakkasid töölised masinaid lõhkuma, sest nende arvates olid masinad need kes nende töö ära võtsid. Masinate lõhkumistega lootsid nad parandada ka endi palgaolusid ning üldisi töötingimusi. Kujunesid välja uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaat ja vabrikuomanikud. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Vabrikutootmine tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad ja aja jooksul paranesid ka tööliste elu-ja töötingimused. Masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu. Elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka hariduse leviku ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ja moraalinorme. 19
*kommunism-poliitiline õpeus, mis püüab saavutada sotsaalset võrdust proletariaadli diktaktuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandi ühiskond * konservatism- alahoidlikus, traditsioonilisi vaateid säiltav ja ajaloolist järjepidevust tähtsutav poliitiline õpe *liberealism*vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabatus tähtsustav poliitiline õpetus tus* * manufaktuur-käsitöö ja tööjaotustel põhinev tööstuse varasem vorm * proletariaat-palgatöölised *sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne liikumine, mis taotleb ühiskonna õiglasemaks muutumist demokraatlike vahenditega ja ühiskondlike kokkulepete kaudu * sotsialism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsaalset võrdust *tööstuslik pööre-manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega *urbaniseerumine-linnastumine
seadmed konserveerimine - toiduainete pikaajaline säilitamine e) Linnaühiskond: maaelanikkonna vähenemine urbaniseerumine linnastumine linnade välisilmes linnade planeerimine, raudbetoon uus ehitusmaterjal, tänavavalgustus, elektritransport (tramm) olmes inimeste igapäevaelus veevärk ja kanalisatsioon - WC ja vannituba jms. f) sotsiaalses koosseisus 2 uut põhiklassi: proletariaat palgatöölised: kodanlus ühiskonna keskklass (aadlike ja lihtrahva vahel): tööliste osatähtsuse kasv (50- vabrikandid, pankurid, 75% elanikkonnast) suurkaupmehed, tööliste kihistumine: intelligents haritlased töölisaristokraatia - oskustöölised varandusliku seisuse ja elatustaseme paranemine
· Vasakpoolne ideoloogia: pooldab seda et riik sekkub majandusse, astemlist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust. (sotsiaaldemokraadid) Heaoluriik: · garanteerib kodanike poliitilised ja sotsiaalsed õigused. · vähendab ühiskonnaliikmete vahelist ebavõrdsust · Mudelid: Sotsiaaldemokraatia-riik on peamine heaolu pakkuja, kehtestaud kõrged maksud.(Rootsi, TAani ,Norra) Konservatism-riikliku toetust saavad palgatöölised. Tööpanus määrab heaolutaseme. KÕrgemapalgalised saavad suuremaid väljamakseid. (Belgia, Saksamaa) Liberalism- riigi ülsandeks on tagada suur tööhõive. Maksud väikesed, palk suur. (USA, Jaapan)
· Monopoolne kapitalism-AS, kontsern, kartell, sündikaat, trust · Finantskapitalism · Elatustaseme tõus Antisemitism · Levis antisemitism kiusati taga juute, sest nad olevat süüdi maailma hädades · Venemaa, Prantsusmaa Ühiskondlikud liikumised · Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord · Vastuolulisd demokraatlikud ühiskonnad · Uus klass proeltariaat e. palgatööliskond, mis hakkas järjest enam oma õigusi suurendama · Palgatöölised olid muutunud jõukamaks, lähenedes keskklassile, räägitakse nn. neljandast ja viiendast seisusest Ühiskondlikud liikumised · Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid - Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada · Vene enamlased - V. Lenini eestvedamisel pahempoolsed sots.dem-id · Tsentristlik suund - Karl Kautsky eestvedamisel · Anarhistid - eitasid riiki Euroopa rahvad ja riigid Pr
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2
Ettevõtja vs. Palgatööline Ettevõtjal ja palgatöölisel on mõlemal omad plussid-miinused, kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks ning kõik ei saa olla ka palgatöölised. Ettevõtjana peaks sul olema teatud juhiomadused, peaksid olema avatud uutele ideedele ning suutma oma ideid ja unistusi ellu viia. Palgatöölisena tuleb leida amet, mis endale ka meeldib, tuleb taluda rutiini, kui satud valele töökohale võib päevad läbi sama töötegemine lõpuks ära tüüdata. Ettevõtjal tuleb arvestada, et oma ettevõtte loomine võib algul olla raskem kui näiteks palgatöölisena uuele ametile töötama asumine. See eest võib ettevõtja luua omale just sellise
Fiskaalpoliitika-riik püüab sellega toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Maksukoormus-näitab maksude osatähtsust riigi majanduses.käibemaks-mõjutab vaeseid , kapitalimaks- rikkaid ,aktsiisimaks Tööturg 1)tööjõud-kes soovivad ja on võimelised tööl käima (töötajad + töötud) 2) mitteaktiivne rahvastik-ei soovi ja/või pole võimelised töötama (koduperenaised, puudega inimesed, üliõpilased) 3)töötajad e hõivatud-palgatöölised, ettvõtjad, vabakutselised kes saavad oma töö eest tasu. 4)töötud-ei leia tööd ,aga tahavad ja on võimelised. 5)heitunud-loobunud töö otsimisest 6)töötus e tööpuudus- töötute osatähtsus tööjõus täistööhõive-kõik kes tahavd töötada seda ka saavad. Struktuurne tööpuudus-tööd otsivate inimeste oskused ei vasta töökoha nõuetele. tööpuudus- sotsiaalne kahju, kuritegevus, riigi kulutused(abirahad)
Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud peab olemas olema Peavad olema leiutatud vajalikud masinad Tagajärjed: Kujunesid uued elanikkonna kihid. TÖÖLISARISTOKRAATIA- Palgatöölised, kes ei tegele otseselt tootmisega vaid ülevaatamise ja korraldamisega. PROLETARIAAT- palgatööliskond PROLETAARLANE palga tööline KODANLUS- ettevõtete omanikud kokku KODANLANE- Ettevõtte omanik INTELLIGENTS- Vaimse töötegijad kokku ehk haritlaskond INTELLIGENT- Vaimse töö tegija URBANISEERUMINE- Linnastumine Sotsiaalsed muudatused: Polnud elamispinda Rasked töötingimused tööpäevad olid 12- 16 tundi pikad suur stress, pinge tööpuudus
Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said nüüd asuda oma majapidamise korraldamisele. See arendas inimestes majanduslikku arukust ja rahaga ringi käimist. Inimesed otsisid võimalust suurema kasu teenimiseks ja maid hakati otstarbekamalt kasutama, mis võimaldas ka renditalude kruntiajamise mõisnike poolt. Kui talupoegadel kujunes piisavalt raha siis nad sait talud ka päriseks osta. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel töötama palgatöölised e mõisamoonakad. Muretseti paremaid põllutööriistu ja hakati tegema maaparandustöid, põldude väetamist ja sordiaretust. Eestimaal võeti sarnased seadused vastu 1856. a. Hiljem keelati ka mõisnike kodukariõigus ja tuli lõpetata talude rentimine teotöö eest. 1866. Vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Talude päriseks ostmine: Seaduse kohaselt said mõisnikud müüa maad ükskõik millisele talupojale päriseks
6. Talupoegade liigid ja koormised Adratalupoeg- omasid oma talu, 0.5-5 ha adramaad, pidid maksma maaisandale makse Üksjalg- omasid väikest talu ääremaal, maksid väiksemaid koormisis kui adratalupojad Vabatalupoeg- oli end osadest või kõigist adratalupoegadest vabaks ostnud Maavaba talupoeg- ülikute järeltulijad, isiklikult vabad Vabadik- maata või väikse maaga, põhiliselt palgatöölised Trääl- sõjavangid, võlgnikud ja karistustest lahti ostetud Koormised raharent, kümnisest 14 mõisnikule ja 1% kirikule, teotöö mõisnikule 7. Tsunftide ja gildide ülesanded ja tegevus Tsunft- 8. Kaupade liikumine Läänemerel, Hansalinnad Lääne-Euroopast luksuskaubad(metallesemed, vürtsid), sool, kangad -> Venemaale -: - sool, heeringas -> Liivimaale Liivimaalt vili, kala, hülgerasv -> Venemaale
Linnade arengut takistavad tegurid Rootsi ajal. * Riigivõim kärpis linnade õigusi. * Väikelinnade kaupmeeste ülempiir. * Kaubateede muutumine. * Linnu läänistati aadlikele. * Tsunftikord muutus rangemaks. * Enamikes linnades langes elanike arv. 12. Käsitööndusliku tootmise vormid, nende võrdlus. Käsitööndusliku tootmise juures võib eristada kahte vormi: Käsitöölise töökoda Manufaktuur Palgatööjõudu ei kasutata. Töötavad Töötavad palgatöölised meistrid, õpipoisid, sellid. Puudub tööjaotus Tööjaotus olemas Omanik tundis käsitööd hästi Omanik ei pruukinud tunda käsitööd Kuna käsitöökoda oli väike, siis asus ta Rajati alguses linnadest välja, sest linnas tsunftiseadused keelasid manufaktuuride rajamise linnadesse Reeglina müüdi kaupa kodulinnas Tavaliselt müüdi kaupa linnast väljas.
· Talurahva koormised-mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised(pearaha), nekrutiandmise kohustus, kogukondlikud koormised · 19.saj II'st poolest ei pidanud eestlased enam näljahädasid kartma, sest hakati kasvatama kartulit · Vili ja viinamüük Venemaale · Mõisamajandus muutus. Pärast talude päriseks müümist ja teorenti ei olnud enam tööjõudu ja võeti palgatöölised-moonakad. · Hakati mõtlema masinate kasutusele võtmisele · Piimaühistud-meiereid · 19.saj lõpul piimakarjakasvatus · 1870- I raudtee, piimatooteid hakati Peterburgi vedama · 1858-Kreenholmi manufaktuur · Kalevivabrikud- Sindis, Kärdlas, Narvas · Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus · Masina- ja metallitööstus Tallinnas, Tallinn muutus suureks tööstuskeskuseks · Arenes ka ehitusmaterjalitööstus (Narva, Aseri, Kunda)
1) Rahvastiku jagunemine: 1) Aktiivne- e tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama : töötajad( palgatöölised,ettevõtjad,vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu, aga ka nt inimesed, kes on haiguslehel või sõjaväes või kes töötavad perefirmas otsest palka saamata) aga ka töötud ( inimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd) 2) Passiivne e mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised ( koduperenaised,tudengid,õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt
Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu sõnnikuvedu, külv, viljalõikus,rehepeks, heinategu, teeremont, mõisavoorid, lambapügamine Loonusrent talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule. kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, tökat Sõbrakaubandus põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel Maalaadad olulised kauplemiskohad Manufaktuur tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Moonavoor talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Gümnaasium 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset
haigekassale) Tööturg - tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööpuudus - töötajaid on, aga töökohti ei jätku. Tööjõupuudus - töökohti on, aga töötajaid pole. Palk - tükipalk, tunnipalk, avanss (ettemaks) Tööleping - sõlmitakse töövõtja ja tööandja vahel. Märgitakse üles mõlemapoolsed õigused ja kohustused. (tähtajaline ja tähtajatu) Elanikkond tööturu seisukohalt jaguneb: Aktiivne: Mitteaktiivne: *palgatöölised *lapse *vabakutselised *vanurid *ettevõtjad *töötud *asotsiaalid *puudega Kaitsetollid - tollimaksud omamaiste kaupade ja toodete kaitseks. Dumping - odavama hinnaga müümine konkurentide kahjustamiseks. Negatiivne väliskaubanduse bilanss - riik veab rohkem sisse kui välja. Suletud majandus - riiki ei lubata väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Eksport - kauba väljavedu Import - kauba sissevedu SKT - sisemajanduse kogutoodang
Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulikke tooteid .Maksusüsteemid: 1. Progressiivne 2.Proportsionaalne 3. Regressiivne ( Eestis prop. maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast).Ülekuumenenud majandus: Põhjuseks on liiane nõudlus , mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu.Sellisel juhul inimesed ei suuna oma raha mite tarbimisse , vaid hoiustavad seda, avaldades nii piiravat mõju nõudlusele.Hõivatud e . töötajad palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised , kes saavad oma töö eest tasu.Töötu- inimene , kes tahab ja on võimeline töötama , kuid ei leia tööd.Tööpuudus- inimeste oskused ei vasja tööandjate nõudmistele ja vajadustele.Tööpakkujaid on vähem kui töö sooviaid .Tööpuudus mõjutab- Töötute pealt riigil saamata jäänud toodang. (majanduslik kahju) Sotsiaalne kahju (pikaajaline tööpuudus võib laastada inimese psüühikat , võimalik kuritegevuse kasv töötute arvelt
Talupojad aga vabastati ilma maata ning nad pidi mõisnikuga raharendile üleminema. Liikumisvabadust aga veel piirati. Pärisorjuse kaotamise käigus said eestlased perekonnanimed ehk priinimed. 1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine, mis küll aga kulges suhteliselt aeglaselt. Tekkisid mõisamoonakad ehk palgatöölised, kes käisid mõisas tööd tegemas. Nimi Ettevõtmised Vaated Johann Voldemar Jannsen Perno ja Eesti Postimees, I üldlaulupeo Mõõdukas, ettevaatlik, saksasõbralik, organiseerija (1869),kirjutas kultuuri ja hariduse tähtsustaja, oli
Agrotehnika- kasutatakse väetisi, häid taimesorte. Veterinaaria tasemel, head loomatõud. Suur tootlikus ja saak. N: piimakarjatalu, seakasvatustalu. Ekstensiivne teraviljatalu- USA lääneosas ja Austraalias. Kogusaak suur, omahind väike, toimib seal, kus on palju maad. Rantso- suur loomakasvatusettevõte Austraalias, USA lääneosas, Argentiinas. Kasvatatakse lihaveiseid, lambaid. Loomad toituvad looduslikel karjamaadel. Tööjõu kulu on väike: lammaste pügamiseks palgatöölised. Veterinaariale kulutatakse palju. Toodang müüki, omahind väike. Loomavabrik- USA suurlinnade lähedal tühermaadel, Jaapanis. Loomi hoitakse hiigeltaludes (mitmekorruselised), sööt tuuakse mujalt, töö on mehhaniseeritud, head loomatõud, suur tootlikus. Istandus- USA kaguosa, Brasiilia, Kagu- Aasia, Kesk-Ameerika väikesaared. Suur taimekasvatuse majand, kus kasvatatakse troopilisi kultuure müügiks. Agrotehnikale suured kulutused, kasutatakse väetisi, häid
Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi Selgita mõisted heliotsentriline maailmapilt- on universumi kujutis mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva päikese manufaktuur- oli hiliskeskajal käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised renessanss- keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus humanism- isiksuse vabadust taotle maailmavaade renessansiajal reformatsioon- XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud protestantism- reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvoolude koondnimetus
Selline käitumine soodustas ka kergekäeliselt pangalt laenu võtmiseks, kuna tol hetkel ei paistnud probleemiks olevat laenu tagasimaksmine. Kristjan-Olari Leping arutleb Ärilehe artiklis, et riik peaks palju rohkem toetama teadust, innovatsiooni, tehnilist kõrgharidust ja kutseharidust. See on oluline, et Eestis oleks rohkem kindlale alale spetsialiseerunud inimesi, kes suudavad toota oma spetsiifilisel alal kõrge kvaliteediga kaupu. Peale selle leiab Kristjan-Olari Leping, et palgatöölised peaksid olema teadlikud oma karjäärivõimalustest kindlas ettevõttes. Seda võiks lugeda ka üheks motivaatoriks. Oluline on ka see, et palgatööline teeb temale sobivat tööülesannet. Tihti on nii, et tehakse juhuslikke valikuid, antakse kogenematule töölisele liialt raske ülesanne. ÜRO andmetel on kõige kõrgem tootlikkus Ameerika Ühendriikides. Ameerika töölised töötavad kauem ja toodavad inimese kohta rohkem rikkust kui eurooplased või teiste arenenud riikide töölised
alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatu sotsabi saavad aga kõik Eestis viibivad isikud. Vaesus ressursside puudus v nappus. Abs vaesus in tulu jääb alla riiklikult kehtestatud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suht. vaesus in. elatustase on allpool keskmist e. teised elavad temast jõukamalt. TÖÖTURG teadmised, oskused ja anne on väärtused vaid siis, kui neid rakendada. Ühiskond jaguneb: 1)tööjõuks: palgatöölised mittepalgalised, tööotsijad 2)ülalpeetavateks: pensionärid, õpilased, täiskasvanud õppijad, heitunud (need, kes on kaotanud usu tööd leida). EL-s on tööealine elanikkond vanuses 15-64, Eestis aga 15-74. Tööpuudus tekib siis, kui pakkumine ületab nõudluse. Kasvab maj.languse tingimustes. Peatub ka palgatõus v langeb maj. Tööhõivepoliitika Valitsuse peamised ül-d on tööpuuduse ennetamine ja tööpuuduse tagajärgede kõrvaldamine
Narva. Eksporditi ehk väljaveokaubad: teravilja, lina, kanep, nahad, laevaehitusmaterjale. Imporditi ehk siseveokaubad: soola, vürtse, veini, kangaid, rauda, tubakas. Käsitöö: 17. saj rajati Eestisse esimesed tööstusettevõtted. Mõisate juures alustasid tööd tellisetehased, lubjaahjud, saeveskid. Hiiumaal oli klaasikoda. Manufaktuurid olid uued käsitöönduse vormiks. Ehk suurettevõtted, kus töötasid palgatöölised ja kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Luteri kirik Rootsi ajal: Miks käis alla? *Liivi sõda *Kirikuõpetajaid polnud kirikukogudes *Rootsi-Poola sõda *Muinasusu kombed hakkasid maad võtma *Kirikuõpetajate haridus ja kõlblus jättis soovida
suur. 2)Euroopas asub Põhja- Euroopa tasandik, kus paksud viljakad muldade kihid ja küllaldased sademed võimaldavad kasvatada erinevaid põllukultuure. Samuti asub Euroopa pehme kliimaga alal. 3)Omatarbeline põllumajandus- toodetakse vaid enda tarbeks. Põhiliselt Lõuna riigid(Aafrika...) 4)Kaubanduslik põllumajandus- toodetakse müügiks. Põhilised Põhja riigid(Euroopa...) 5)Spetsialiseerunud piimakarjatalu- Toodetakse liha ja piima, toodetakse suurtes kogustes, tööd teevad palgatöölised, suur osatähtsus tehnoloogial. (äriteenused- veterinaar, masinhoole) 6)Spetsialiseerunud teraviljatalu- Toodetakse teravilja, tagasihoidlik saagikus, vähene tööjõukulu, kasutatakse moodsat tehnikat. (äriteenuseid- elevaatorid, masinhoole, valveteenistus) 7) a)Rantsos elavad loomad karjamaadel, aga loomavabrikus elavad nad mitmekorruselises hiigelfarmis. b)Rantsos söödetakse loomi karjamaadel, aga loomavabrikus söödetakse loomi sees sisseostetud söödaga.
rendileping kehtis reeglina viis aastat, jäid koloonid tavaliselt maavaldusesse pikemaks ajaks. Orjatöö asendus järk-järgult koloonide tööga. Ka palgatöölistel oli Rooma põllumajanduses tähtis roll. Neid mainib ka Varro, kelle arvates tuleks töölisi kasutada ebatervisliku kliimaga piirkondades, sest palgatöölise surm toob kaasa vähem kahju kui orja surm ning neid tasub ka rakendada ohtlike tööde puhul. Rooma talupojad moodustasid vägagi mitmekesise kihi maaomanikud, palgatöölised ja rentnikud. Neid kõiki ühendas tõsiasi, et nende elatis sõltus ühel või teisel viisil põllumaade harimisest.
erakätes, hakkasid keskvalitsuse sissetulekud kokku kuivama, otsustati teha reduktsioon ehk riigimaade tagasivõtmine. Eestist hakkas kujunema Rootsi viljaait, väljavedu oli suur (kuid idakaubandus käis alla, suundus Narvasse, Tartu kaubanduslik tähtsus kadus). Käsitöö arengut kammitses tsunftikord (progress ja suur kasum polnud oluline). Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised). 100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased, venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne). Erandiks Peipsi-ääre vanausulised ja rannarootslased. Talupoegade vastu oldi leebem, kuna kardeti neid kaotada (sellest sõltus mõisniku sissetulek). Algselt said nad isegi relva kanda. Rootsi võimu kindlustudes raskenes teokoorem, mõisapõllud suurenesid, mõisate arv 500'lt 1000'le
täitma. · 1849-1856 seadused: 1849. a avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa- ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Mindi üle raharendile. Hakati otsima võimalusi sissetulekute suurendamiseks, harjuti turusuhetega. Ettevõtlikumad talupojad said ka talu päriseks osta. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised mõisamoonakad. Põllumajandus hakkas paremini arenema (uued masinad, väetamine, tõu- ja sordiaretus jne). Eestimaal võeti Liivimaaga sarnased talurahvaseadused vastu 1856.a.
ö asendub masintootmisega ja üleminek vabrikutööstusele Linna de kasvamine Raske d töötingimused vabrikutes Tööpu udus, tööliste väljaastumised Uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised, proletariaat, vabrikuomanikud Ühisk onna kiire areng Tarbe kaupade kättesaadavus, suureneb tööviljakus, alaneb tarbekaupade hind Rahaa rv suureneb, haridus kättesaadavam, muutuvad moraalinormid, peremudel
Ajalugu keskaeg pt. 30-38 7.klass Mõisted manufaktuur - käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised monarhia – valitsemisvorm, kus riiki juhib ainuvalitseja (kuningas) ja võim on päritav pank - asutus mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri raasummasid intress – rahasumma, mida tuleb võlgnikul laenajale laenamise eest tasuda renessanss – levis inimest väärtustav ellusuhtumine ja eeskujusid otsiti antiikkultuurist humanism – inimest väärtustav maailmavaade sultanaat - sultaniriik karavell – portugalaste poolt tehtud ookenisõiduks sobiv laev
perekonnanimi, 1831. aastal Eestimaa talupoegadel. Nimed olid mõnikord saksapäraed ja kohati solvavad. Nimesid hakati 1930ndatel eestipäraseks muutma. Tihtipeale kasutati otsetõlget. Kui mõisnik talupojaga rendilepingut ei pikendanud, pidi talupoeg rentima uue talu. See vähendas kindlustunnet ja oli talupoja jaoks negatiivne. Liivimaa kubermangu mingi raharendile üle 1849, Eestimaa kubermangus 1856 ja Saaremaal 1865. Kadus ära teotöö. Mõisas vajalikke põllutöid hakkasid tegema palgatöölised, neid nimetati mõisamoonakateks. Mitmed mõisad hankisid endale moodsaid põllutöömasinaid. Ümber ehitati viinaköögid ja meierid, mille tootlikkus suurenes oluliselt. Mõisnikud asusid tegelema maaparanduse ja põldude väetamise, tõu- ja sordiaretusega. Kõik see ei jätnud puutumata ka talumajapidamisi, ärksamad peremehed hakkasid uusi põllumajandusvõtteid kiiresti üle võtma. Lõunas tõi talupoegadele palju tulu lina kasvatamine, põhjas kartul. Raharendile üleminek oli Eesti
perekonnanimi, 1831. aastal Eestimaa talupoegadel. Nimed olid mõnikord saksapäraed ja kohati solvavad. Nimesid hakati 1930ndatel eestipäraseks muutma. Tihtipeale kasutati otsetõlget. Kui mõisnik talupojaga rendilepingut ei pikendanud, pidi talupoeg rentima uue talu. See vähendas kindlustunnet ja oli talupoja jaoks negatiivne. Liivimaa kubermangu mingi raharendile üle 1849, Eestimaa kubermangus 1856 ja Saaremaal 1865. Kadus ära teotöö. Mõisas vajalikke põllutöid hakkasid tegema palgatöölised, neid nimetati mõisamoonakateks. Mitmed mõisad hankisid endale moodsaid põllutöömasinaid. Ümber ehitati viinaköögid ja meierid, mille tootlikkus suurenes oluliselt. Mõisnikud asusid tegelema maaparanduse ja põldude väetamise, tõu- ja sordiaretusega. Kõik see ei jätnud puutumata ka talumajapidamisi, ärksamad peremehed hakkasid uusi põllumajandusvõtteid kiiresti üle võtma. Lõunas tõi talupoegadele palju tulu lina kasvatamine, põhjas kartul. Raharendile üleminek oli Eesti
Reformid jäid poolikuks, sest talupoeg sai vabaduse ilma maaomandita valitsevaks teoorjuslik mõisamajandus omavalitsus sõltus mõisnikust 1849 Liivimaa kubermangus 1856 Eestimaa kubermangust seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta teoorjus lõpetati järk- järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga talude maad aeti krunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (mõisamoonakad) talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust (oluliseks said ettevõtlikkus, algatusvõima ja oskus rahaga ümber käia) 1898 aastaks oli Liivimaal välja ostetud 86% talumaid, Eestimaal 50% ja Saaremaal vähem Veel seadusi: 1863 passiseadus, mis lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus
annaabi.ee 
