DAS WETTER
==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Sie TIV DATIV Mir Dir Ihm Ihr Ihm Uns Euch Ihnen AKKUSE Mich Dich Ihn Sie Es Uns Euch Sie TIV Nominativ – Kes? Mis? Dativ - Kellele? Millele? Akkusetiv – Keda? Mida? Saksa keeles kirjutatakse kõik nimisõnad suure tähega Saksa keeles on öeldis 2. kohal Küsisõna Kas? puudub, selle küsimuse puhul hakkab lause öeldisega -ma tegevusnimi on –en lõpuga Preposition – Eessõnad Eessõnad on muutumatud abisõnad mis väljendavad sõnade vahelisi suhteid Eessõnu kasutatakse kindla käändega Dativ Mit – koos aus - -st lõpp Nach – pärast ausser – peale (selle; midagi veel) Bei – juures von - -lt lõpp Zu - juurde seit – alates Akkusetiv
Peeglit kattev vesi peaks lahutama päikesevalguse spektrivärvideks. (Glover 2003, lk 27) Töölehed OTSI TÄHTI! Leia segamini aetud tähtedest üles need tähed, mida kasutatakse sõna ,,LUMEMEES" kirjutamiseks. Tõmba nendele tähtedele ring ümber. A L E M U M S R D S M E K I Leia ,,JÄÄ", ,,ÄIKE", ,,PÄIKE", ,,VIKERKAAR", ,,UDU" jne. MOODUSTA LIITSÕNA! Kirjuta välja õiged sõnad nii, et moodustuksid liitsõnad. Millised kaks sõna jäävad üle? LUME-..................(linn, auto, laud, luud, memm, helbeke, labidas, pall) JÄÄ-......................(lill, karu, tee, mägi, purikas, laud, hoki, luik) VESI-.......................(roos, ratas, värvid, siil, rott, voodi, veski, karu) AASTAAEG SILDIL (SELJAL)! Eesmärk:Laps teab aastaaegu ja oskab nimetada aastaajale vastavaid tunnuseid, nähtusi.
Kondenseerumine avaldub uduna, kastena, pilvedena või härmatisena. Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Kastepunkt Kiirguslik tasakaal olukord, kus Maa neelab sama palju päiksekiirgust, kui ta kiirgab infrapunast kiirgust kui oletame, et muud soojuse ülekande viisid puuduvad. allikas: Meteorlogy Today, 2ptk, lk 41-42 Kliima Kliima on antud kohale paljude aastate lõikes iseloomulik ilmastikurežiim. Ehk siis kliima on ilmastiku muutumise kulg pikema aja vältel Rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt on kliimaanalüüsideks sobiv andmerida 30 aastast pikk, minimaalselt 10 aastat. Allikad: Keskkonnaagentuur. 2018. Ilm ja kliima (viimati vaadatud 19.03.2021) Koroona Teisisõnu tara või pärg on optiline nähtus kuu- või päikeseketta ümber. See on mõne kraadi laiune erinevatest värvidest koosnev rõngas, mis kaasneb kõrgrünkpilvede ja kihtrünkpilvedega
kaassõitjad. Pärale jõudnud Indrek mõtles vagunist lahkuda ühes viimsetega, et oleks rahulikum ja rohkem ruumi. Aga nõnda sattus ta just vihma käest räästa alla: tal tuli pidada vihast võitlust sisserühkijatega. ,,Roni, roni, matsipoeg!" karjuti talle kusagilt naljatavalt. Indrek mõtles silmiga otsida rääkijat, aga enne kui ta seda jõudis teha, kärgatati talle tigedalt: ,,Korista end oma kastiloguga teelt, et inimesed sisse pääseks!" Imelikul viisil tõid need sõnad Indreku nagu täielikule meelemärkusele, sest neis tundus midagi kodust, mis harmoneeris tema endaga ja selle värvimata kastiga. Äkki ta märkas läbisegi sibavat inimhulka, märkas iseennastki oma kastiga, mida toetas paremale põlvele, et nõnda oleks kergem teda läbi müksleva inimmurru suruda. Varsti leidis ta enda jaamahoone seina äärest. Siia laskis ta kasti langeda, et pisut aru pidada ja inimvoolu hõrenemist oodata
Kõik kommentaarid