riigi arengu protsessis muutunud üha enam riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused: 1) paiksustsensus nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud seadusega kindlaksmääratud aja; 2) kodankondsuse taotlemise vabatahtlikkus, mida tõendab isiklik avaldus kodakondsuse taotlemiseks; 3) ustavusvanne uuele riigile. Paljudes riikides lisandub neile nõuetele veel: 4) keele tundmine; 5) riigi põhiseaduse tundmine; 6) võime end ja oma perekonda ülal pidada;
röövimine. Sugukonna vanem sai ühtlasi juba sõjavanemaks. Tekkisid uued reeglid, mille täitmist jälgisid uued võimuorganid. Riiki iseloomustavad 3 tunnust: Rahvas, avalik võim ja territoorium Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Rahval on ühiskonnas kaks funktsiooni kelle pealt teenida makse, keda rakendada sõjaväes, samas rahvas ise määrab ja loob võimu Kodakondsus on riigi ja indiviidi püsiv poliitiline seos. Kodakondsuse andmise korra määrab riik ise. Paiksustsensus on mingi riigi kodakondsuse saamiseks nõutav aeg, kaua indiviid peab seal riigis enne elama (Eestis 5 aastat, San Marinos 20 aastat) Keeletundmine Isiklik sooviavaldus koos ustavusvandega uuele riigile Mõndades riikides saavad naised abielludes automaatselt mehe kodakondsuse. Vereõigus Laps omandab automaatselt oma vanemate kondakondsuse Päikeseõigus Laps omandab selle riigi kodakondsuse, kus ta sünnib Riigi põhiseaduse tundmine ja sellega nõustumine
feodaalisanda alamal sellist ambitsiooni kindlasti olla ei saanud. Kodakondsus oli eksisteerinud ka antiikaegsetes linnades, kuid Euroopas taasavastati see institutsioon laiemas ühiskondlikus plaanis alles revolutsioonilisel Prantsusmaal 18. sajandi lõpus. Sarnaselt tänapäevale võis ka keskajal kodanikuks saada kahel viisil, lisaks kodanikuna sündimisele ka naturalisatsiooni korras, kusjuures kehtis ka tänapäeval tuttav paiksustsensus- kuulus üks aasta ja üks päev linnaõhku, mis pärisorja vabaks tegi. Kuigi keskaegset linnaühiskonda ei saa kaugeltki demokraatlikuks pidada, siis vähemasti Põhja-Saksamaal levinud linnõigusi kasutanud linnade puhul toimus valitsemine siiski kollektiivselt. Võib ju raadi näha kui parimatest kodanikest moodustatud vanematekogu, kes on seatud valitsema ja otsustama kõigi kodanike nimel,
astmeline e progressiivne maksusüsteem Valimised (2.3 lk 42-45) 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Rahva usalduse heaks indikaatoriks 4. Hariv funktsioon Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldised - üldreeglina on hääleõiguslik kogu täisealine kodanikkond. Siiski rakendatakse mõningaid valimispiiranguid/tsensuuri: * vanusetsensus (alates 18) * kodakondsustsensus * tervisetsensus ($57) * kirjaoskustsensus * paiksustsensus kohalikel valimistel * $58: kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust. 2. Ühetaolisus ehk võrdsus- kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on 1 hääl. 3. Vaba konkurents - vabadus kandideerida ning hääletada isiklike veendumuste järgi. 4. Regulaarsus - korralised valimsed kindla ajavahemiku tagant vastavalt Põhiseadusele ($60; $156). 5. Salajasus- puudub Valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälteprotsent, mille peab ERAKOND koguma
astmeline e progressiivne maksusüsteem Valimised (2.3 lk 42-45) 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Rahva usalduse heaks indikaatoriks 4. Hariv funktsioon Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldised - üldreeglina on hääleõiguslik kogu täisealine kodanikkond. Siiski rakendatakse mõningaid valimispiiranguid/tsensuuri: * vanusetsensus (alates 18) * kodakondsustsensus * tervisetsensus ($57) * kirjaoskustsensus * paiksustsensus kohalikel valimistel * $58: kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust. 2. Ühetaolisus ehk võrdsus- kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on 1 hääl. 3. Vaba konkurents - vabadus kandideerida ning hääletada isiklike veendumuste järgi. 4. Regulaarsus - korralised valimsed kindla ajavahemiku tagant vastavalt Põhiseadusele ($60; $156). 5. Salajasus- puudub Valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälteprotsent, mille peab ERAKOND koguma
1)Üldised st valimistes osaleb reeglina kogu täisealine kodanikkond. Ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid tulenevalt soost, usust või rassist. Siiski rakendatakse teatud valimispiiranguid e, -tsensusi: · Vanusetsensus nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse korral · Kodakondsustsensus · Tervisetsensus (PS Pt.7): "...on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks." · Kirjaoskustsensus arengumaades · Paiksustsensus kohalikel valimistel 2)Ühetaolised e võrdsed st · Kõik hääled on kaalult ühetaolised jai gal valijal on ainult üks hääl · Tagada kõikidele kandideerivatele parteidele võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks 3)Otsesed st valija annab oma hääle otseselt kas saadiku kandidaadile või kandidaatide nimekirjale. 4)Salajased st puudub kontroll valija tahteavalduse üle. Keegi ei tea, kelle poolt valija hääletas.
tuhat isikut(tabel (4)), see arv oleks võinud suurem olla aga kõik mitte-eestlased ei uskunud iseseisva Eesti tulevikku ning püsisid ettevaatlikul seisukohal, taotlejate arvule ei aidanud kaasa ka tüüpiline postkommunistlike riikdele sarnane majanduskriis. Kodakondsuse saajate arv vähenes veelgi, kui 1995. aastal jõustus kodakondsuseseadust, mil raskendati naturalisatsiooni käigus saadavat kodakondsuse ekssamit ning nõudeid toimus kodakondsuse saajate arvu langus. Paiksustsensus suurenes 2 aastalt 5 aastani ning lisandus keeleeksamile ka kodakondssus -ja põhiseaduse tundmise eksam.( kodakondsuse seadus 1995(5)). Kui peale 1995. aasta kodakondsusseaduse jõustuma hakkamist võis märgata kodakondsuse saajate suurt langusetrendi, siis viimastel aastatel aga on naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud isikute arv kasvanud seda võib seostada Eesti astumist Euroopa Liitu ja Natosse ning samuti Eesti astumist Schengeni viisaruumi. Kui 1989 aastal oli Eestis
kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust. · Territoorium · Rahvas Funktsioonid: võimu objekt, luua ja määrata avalikku võimu, mis vastutab tema eest(riigivõimu subjekt). Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos. Kodakondsuse saamise viisid: · Sünniga · Naturalisatsiooniga ehk juurdumisega - tingimused määrab iga riik ise: paiksustsensus, riigikeele tundmine, isiklik sooviavaldus, ustavusvanne Bipatriitsus - topetkodakondsus Apatriit kodakondsuseta isik Lisaks iseloomustavad riiki veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jms. 2.1.2. RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIORGAN. RIIGIORGANITE LIIGID. Lk 22-26
- hääletamine nimekirjade alusel - saadikukohti saab partei proportsionaalselt neile antud häältega Nimekirjade puhul on võimalikud: - avatud nimekirjad - suletud nimekirjad 3. Hübriidsed pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (näiteks regioonis) , pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) 6.3. Demokraatlike valimiste põhimõtted 1. Valimised on üldised - s.t. et võtab osa kogu täisealine kodanikkond. Piirangud: vanusetsensus paiksustsensus kodakondsustsensus Aktiivne valimisõigus - õigus vallida Passiivne valimisõigus - õigus olla valitud 2. Valimised on ühetaolised - s.t. et kõigu valijate hääled on kaalult võrdsed. Igal valijal on reeglina üks hääl või siis mõnedes valimissüsteemides kaks häält. 3. Valimised on otsesed - s.t. et valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale. Kaudset valimisviisi - valijameeste kaudu - kasutatakse vaid kahekojaliste parlamentide ülemkoja valimistel. 3
teatud saadikukohtade (mandaatide) arv. 1. ENAMUS ehk MAJORITAARNE SÜSTEEM Valituks osutub kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Enamusvalimiste korral annavad poliitilises elus tooni kakskolm suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib ühesuguste eesmärlddega erakondi ühinema. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis ka absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Tavaliselt kaasneb enamusvalimistega paiksustsensus ja sõjaväelaste hääletuskeeld (sellist süsteemi koos ühemandaadiliste valimisringkondadega kasutatakse Briti Rahvaste Ühenduse maades ja USAs). Enamusvalimised võivad olla ka kahevoorulised. Kui esimeses voorus keegi ei kogu absoluutset häälteenamust, piisab teises voorus suhtelisest häälteenamusest. Kui valitakse üht isikut ühemandaadilisest ringkonnast, toimub teine voor tavaliselt kahe edukama kandidaadi vahel.
vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul omandatakse kodakondsus kas sünniga või saadakse naturalisatsiooni käigus Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused kehtestab riik seadustega. Tingimused, mis on kodakondsuse saamisel muutunud tavalisteks: 1) Paiksustsensus – nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud sedusega kindlaksmääratud aja 2) Kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus – isiklik avaldus 3) Ustavusvanne uuele riigile Paljudes riikides lisanduvad veel: 4) Keele tundmine 5) Riigi põhiseaduse tundmine 6) Võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada 7) Võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis Eesti:
on ainult üks hääl (v.a mõned spetsiifilised valimissüsteemid). Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed, pole võimalik häälte lugemisel pidada presidendi eelistust tähtsamaks juuksuri või pensionäri omast. Vabade valimiste kirjeldatud põhimõtted kehtivad ühtviisi kõigis demokraatlikes riikides, lahknevusi esineb vaid rakendussätetes. Näiteks kehtib kohalikel valimistel kõikjal paiksustsensus, aga kui mitu aastat peab isik valimisõiguse omandamiseks antud paikkonnas elama, määrab juba riigi valimisseadus. 3. Peamised valimissüsteemid 8 Kodanikud, huvid ja demokraatia Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat
tekkinud tänu ajaloolise traditsioonile või riigis olevate paljudele rahvastele Unitaarriigid riigid millel autonoomsed osad puuduvad(ühtsed riigid) Eesti soome läti prantsusmaa konföderatsioon on eraldiseisev mõiste, sõltumatute riikide liit(EUROOPA LIIT) SRÜ VALIMISED selle kaudu toimub võimuorganite moodustamine 1)tingimused a)üldised-valimisõigus peab olema antud kogu täiskasvanud teovõimelisele elanikkonnale,eestis 18. aastaselt, tsensus valimispiirang(vanuseline) paiksustsensus kohalikel valimistele, seda rakendatakse välismaalaste suhtes b)üheõiguslik- kõikidele valijatele peab olema antud võrdne arv hääli c)otsesed- kas kandidaadile või nimekirjale Valijaskond (elektoraat) valimistel 1) Riigikogu 101 saadikut, valitakse need 12 valimisringkonnas. Mandaatide arv sõltub valijate arvust. *Aktiivne valimisõigus on antud kõigile Eesti kodanikele, kes valimiste toimumise päevaks on saanud 18-aastaseks
Kasutatavad mõisted Määratlemata kodakondsusega isik isik, kes on jäänud varasemast kodakondsusest ilma seoses tema kodakondsusjärgse riigi lakkamisega (nt endise NSV Liidu ja Jugoslaavia kodanikud), kuid ei ole realiseerinud võimalust saada mõne järglasriigi kodakondsus. Naturalisatsioon õiguslik protseduur, mille läbi välismaalane saab riigi kodakondsuse. Enamik riike seab naturalisatsiooniks rida tingimusi (paiksustsensus, riigikeele oskus, seaduste ja ajaloo tundmine jms). Kasutatavad mõisted Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema riigist tagasi või väljasaatmine päritoluriiki võib talle antud riigis kaasa tuua tõsise ohu, nagu vägivalla rakendamise, piinamise või surmanuhtluse kohaldamise. Tööluba dokument, mis annab riigis legaalselt viibivale
Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes) Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ning samas ka riigivõimu teostaja. Kodakondsus- isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos (kasutab riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kas omandatakse sünniga v saadakse naturalisatsiooni korras ( paiksustsensus- peab mingi aja olema elanud selles riigis, vabatahtlikkus ja ustavusvanne, keele tundmine, põhiseaduse tundmine, võime end ja pere ülal pidada, võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. ) Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses (riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliitiline reziim) Riigivalitsemise vorm iseloomustab riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomist,
Riigi territooriumil ei ole teist riigist kõrgemat võimu ja riik oma võimu kellegagi ei jaga. PS §56 Riigivõimu teostab rahvas läbi hääleõiguslike kodanike. Kodakondsus – isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilisõiguslik seos, mille alusel laieneb talle riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul omandatakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras (tingimused: paiksustsensus, kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus, ustavusvanne riigile). Riikkondsus – kasutatakse riikides, kus on monarhia. Monarhil pole kodanikke, vaid on alamad. Riigi lisatunnused: riigilaenud ja maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne. Riigiorganite tunnused (riigiaparaat). Riik ei saa ise tegutseda – otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimesed. Riik on juriidiline isik, kes tegutseb oma organite süsteemi (riigiaparaadi) kaudu
Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigis kehtivast korrast. Naturalisatsiooni korras riigi kodanikuks saamise tingimused kehtestab iga riik oma seadustega. Kuid aja jooksul on välja kujunenud mõned tingimused, mis on muutunud rahvusvahelises praktikas kodakondsuse saamisel tavalisteks. Niisugusteks tingimusteks on: 1) paiksustsensus-nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud seadusega kindlaksmääratud aja; 2) kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus, mida tõendab isiklik avaldus kodakondsuse taotlemiseks; 3) ustavusvanne uuele riigile. Paljudes riikides lisandub nendele nõuetele veel: 4) keele tundmine; 5) riigi põhiseaduse tundmine; 6) võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada; 7) võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis
See oli nii edumeelne samm, et teiste riikide talupojad ei osanud sellest undki näha. Valmis sai ka 1793. a konstitutsioon, mis oli esimesest tunduvalt demokraatlikum. Kui esimene põhiseadus tagas riigile konstitutsioonilise monarhia, siis uus tegi valitsevaks reziimiks vabariigi. Valimisõiguse said kõik 21-aastaseks saanud meeskodanikud, valijailt ei nõutud enam varanduslikku tsensust; ainsaks piiranguks sai paiksustsensus (valija pidi kindlas elukohas elama 6 kuud). Igale kodanikule garanteeris põhiseadus usu- ja sõnavabaduse. Kuid uue konstitutsiooni rakendamine lükkus edasi sõjaolukorra lõppemiseni. (Paraku ei rakendunud see edumeelne konstitutsioon eales.) 17. septembril 1793 võttis Konvent vastu dekreedi vabariigile ohtlike inimeste, nn "kahtlaste" arreteerimisest. Oktoobris võeti vastu teine dekreet, mille kohaselt tuli arreteerida Prantsusmaaga sõjaolukorras olevate riikide kodanikud
11. november Kodanike Peakomitee asutamine (esimees Tunne Kelam). ENSV ÜN kinnitas 188 poolthäälega ajaloolis-õigusliku hinnangu Eestis 1940. 12. november aastal toimunud sündmustele (Eesti inkorporeerimine NSV Liitu tunnistati õigustühiseks; üle 40 saadiku lahkus protesti märgiks saalist). 17. november ENSV ÜN kinnitas ÜN-i valimise seaduse (kandidaatide paiksustsensus 10 aastat). 25. november Avati Tallinna-Stockholmi otselennuühendus. 27. november NSVL ÜN võttis vastu seaduse Leedu, Läti ja Eesti majandusliku iseseisvuse kohta. 10. Kohalike omavalitsuste valimistel said võidu demokraatlikud rahvaliikumised. detsember 15. Asutati Eesti Pank. detsember 20. Algas Eesti ametiühingute kongress (ametiühingud kuulutati vabaks ja sõltumatuks). detsember 24
See oli nii edumeelne samm, et teiste riikide talupojad ei osanud sellest undki näha. Valmis sai ka 1793. a konstitutsioon, mis oli esimesest tunduvalt demokraatlikum. Kui esimene põhiseadus tagas riigile konstitutsioonilise monarhia, siis uus tegi valitsevaks režiimiks vabariigi. Valimisõiguse said kõik 21-aastaseks saanud meeskodanikud, valijailt ei nõutud enam varanduslikku tsensust; ainsaks piiranguks sai paiksustsensus (valija pidi kindlas elukohas elama 6 kuud). Igale kodanikule garanteeris põhiseadus usu- ja sõnavabaduse. Kuid uue konstitutsiooni rakendamine lükkus edasi sõjaolukorra lõppemiseni. (Paraku ei rakendunud see edumeelne konstitutsioon eales.) 17. septembril 1793 võttis Konvent vastu dekreedi vabariigile ohtlike inimeste, nn “kahtlaste” arreteerimisest. Oktoobris võeti vastu teine dekreet, mille kohaselt tuli arreteerida Prantsusmaaga sõjaolukorras olevate riikide kodanikud
- hääletamine nimekirjade alusel - saadikukohti saab partei proportsionaalselt neile antud häältega Nimekirjade puhul on võimalikud: - avatud nimekirjad - suletud nimekirjad 3. Hübriidsed pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (näiteks regioonis) , pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) 6.3. Demokraatlike valimiste põhimõtted 1. Valimised on üldised - s.t. et võtab osa kogu täisealine kodanikkond. Piirangud: vanusetsensus paiksustsensus kodakondsustsensus Aktiivne valimisõigus - õigus vallida Passiivne valimisõigus - õigus olla valitud 2. Valimised on ühetaolised - s.t. et kõigu valijate hääled on kaalult võrdsed. Igal valijal on reeglina üks hääl või siis mõnedes valimissüsteemides kaks häält. 3. Valimised on otsesed - s.t. et valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale. Kaudset valimisviisi - valijameeste kaudu - kasutatakse vaid kahekojaliste parlamentide ülemkoja valimistel. 3
Kodakondsusega isik saab kasutada riigis kõiki kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigi kehtivast korrast. Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise tingimused kehtestab iga riik ise. Osad tingimused on muutunud tavaliseks, nt: keele tundmine, paiksustsensus (Eestis 5. a enne kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva ja üks aasta pärast seda) – isik peab olema riigis elanud seadusega kindlaksmääratud aja, kodakondsus taodeldakse vabatahtlikult, põhiseaduse tundmine, ustavusvanne uuele riigile, võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada, võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Eestis omandab sünniga kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik.
16 (Nikaraagua, Kuuba, Brasiilia) või siis 19-21. Kandidaadile esitatav vanusenõue on harilikult kõrgem 21-23. Tavalisest kõrgem on vanusetsensus riigipeale alates 35-st eluaastast (USA). Eestis on Riigikogu valimistel aktiivne valimisõigus 18 aastaseks saanutel ja passiivne 21 aastaseks saanutel . Presidendikandidaat peab Eestis olema vähemalt 40. Kandideerimise maksimaalset vanust pole praktiliselt kuskil kirjas. 2) Paiksustsensus. Nõutakse, et isik on riigis või selle mingis piirkonnas elanud teatava aja 3) Kodakondsuse nõue. Vastava riigi kodakondsusse kuulumine on riiklikel valimistel tavaline tingimus. Mõnikord nõutakse, et isik oleks olnud teatud aja selle riigi kodakondsuses.Vahel on passiivne valimisõigus seatud sõltuvusse kodakondsuse omandamise viisist, näiteks USA ja ka Eesti presidendiks saab valida ainult isiku kes on sünniga omandatud vastava riigi kodakondsuse.
kodakondsus. Föderaalkodakondsus on vajalik eeskätt rahvusvahelisel areenil tegutsemiseks ja ka üleriigilistel valimistel osalemiseks. Osariikide kodakondsus on oluline eeskätt kohalikel valimistel osalemiseks. Harilikult omandab föderaalriigi kodanik automaatselt selle osariigi kodakondsuse, kus ta alaliselt elab. Föderaalkodakondsuse omandamiseks välismaalase poolt on aga tarvilik spetsiaalne kodakondsusse võtmise akt ja isiku vastavus tsensustele (nt. paiksustsensus 5 aastat). 6.föderaalriikidele on omane, et föderaalparlament on kahekojaline, kusjuures ülemkoda on sisuliselt osariikide kui selliste esindajatest moodustatud. Üheks olulisemaks küsimuseks on osariigi ja föderaalvõimude pädevuse piiritlemine. Saksamaal eristatakse: 1.föderaalvõimude seadusandluse ainupädevust; 2.liidumaa ainupädevust; 3.föderatsiooni ja liidumaa konkureerivat pädevust seadusandluse valdkonnas.
Esinduskogu volituste tähtaeg kehtestatakse munitsipaal-üksuse põhimäärusega. Õigus valida esinduskogu saadikuid ja KOV-i valitavaid ametiisikuid kuulub igale Venemaa kodanikule, kes elab alaliselt vastava munitsipaalüksuse territooriumil saanud valimiste päevaks 18-aastaseks. Esindusorgani saadikuks või KOV-i valitavaks ametiisikuks võib olla Venemaa kodanik, kes on saanud 21-aastaseks ja elab alaliselt vastava munitsipaalüksuse territooriumil. Paiksustsensus vastava omavalitsusüksuse territooriumil passiivse valimisõiguse realiseerimiseks ei tohi ületada 1 aastat. 2. Rootsi Kuningriik (kõnes: Rootsi) Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9 142 817 (2006) Pealinn: Stockholm Riigivalitsemise vorm: konstitutsiooniline monarhia 1 Riiklik korraldus: unitaarne, jaotatud 21 lääniks ja need kokku 290 kommuuniks (vallaks)
annaabi.ee 
