Sergei Prokofjev (1891-1953), pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, elas aastaid Läänes. 1936. aastal läks ta elama Nõukogude Liitu ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokofjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. Teda innustas Vladimir Majakovski luule ja futuristide kogu "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki. Mida uut tõi muusikasse- *Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. *Muusikalise materjali kasutamise
Sergei Prokvjev (1891-1953) Sergei Prokovjev oli pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, kes emigreerus 1918 Ameerikasse. Helilooja sündis 23. või 27. aprillil Sonzovka mõisas Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas. 1936. aastal läks ta tagasi Nõukogude Liitu elama ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokovjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. 1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki, kus andis klaveril soolokontserte. Prokovjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõikides zanrides, tema loomingu põhiosa moodustavad balletid, seitse sümfooniat ning
1989-90 alanud poleemika Jessenini surma asjaolude ümber pole senini leidnud veenvat lahendust. Eluloost S.Jessenini vanemad, isa Aleksandr ja ema Tatjana abiellusid väga noorelt ( isa 18, ema 16), ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noorpaari peagi lahku, kuid aastaid hiljem asusid nad taas kokku elama. S.Jessenin sündis Konstatinovo külas Okaa jõe kaldal Rjazanimaal (luuletajana nimetas ta seda ,,kasepitsi maaks") Sergei oli lapsepõlves vanavanemate hoole all. Oma lühikeses autobiograafias (kirjutati oktoobris 1924, kaks kuud enne surma) kirjeldab Jessenin oma lapsepõlve: üsna jõukas emapoolne vanaisa, kolm vallalist hulljulget ja ulakat onu (nendega koos ratsutamine, ujumine, kaklemine külapoistega), hellitav vanaema. S.Jessenin õppis lugema 5-aastaselt, esimesed luuletused kirjutas 9-aastaselt nind 16-17aastaselt hakkas ennast teadlikult luuletajaks pidama. Hariduse sai ta külakoolis ja vaimulikus koolis, kuid määrav oli kodune vaimsus: rahvaluule, lugemishuvi. 1912
Pärit Los Angelesest Ta tundis suurt huvi löökpillide vastu ja 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilliorkestri, millele kirjutas ka hulga teoseid Sellest perioodist pärineb ka tema üks menukamaid ja enim järgimist leidnud leiutisi ettevalmistatud klaver (preparedpiano), mis tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega, olgu need siis metallpoldid, klaasitükid, kummiribad vms. Oma autobiograafias on Cage tunnistanud, et selle leiutise loomisele sundis tema enda vajadus John Cage Cage on radikaalne uuendaja ning ta on sellega mõjutanud üleüldist kunsti ja selle ajastu muusikat. John tuli välja teosega ,,4.13". Teose alguses tuli John lavale ja istus klaveri taha ning istus 4.13 minutut vaikuses ja siis saigi lugu läbi. Cage oli seisukohal, et muusika loomiseks ei ole alati traditsioonilist instrumenti vaja.
Seattlesse tantsugruppide klaverisaatjaks.Aasta hiljem organiseeris ta I löökpillide orkestri, mille tarbeks kirjutas ta teoseid First construction (in metal) (1939) see oli selle aasta kuulsamaid teoseid, millest kujunes pisike sari. Ta on kirjutanud ka Second constructon and Third construction. Sellest perioodist pärineb leiutis ettevalmistatud klaver(prepared klaver) pilli kõlavõimaluste muutmine esemete asetamisega keelte vahele, nt. metallitükid, klaas, foolium jne. Oma autobiograafias on Cage tunnistanud, et selle leiutise loomisele sundis tema enda vajadus. Ettevalmistatud klaverit kasutas Cage ja teised hiljem väga palju, nt Arvo Pärt Tabula Rasa (tõlkes puhas tahvel). Olles töödanud mitmete gruppidega, tutvus Vage koreograafia Merce Kunninhamiga. Koostöö Cage ja tantsugruppide vahel oli aastakümnete pikkune. MK: Litaania vaalale (Litaania tähendab tõlkes kirikuhümni) Sõjajärgne eksperimentaalne muusika
Lapsepõlv Agatha Mary Clarissa Miller sündis 1890. aasta 15. septembril Torquays Inglismaal. Oma autobiograafias on ta kirjutanud, et üks parimaid asju, mis inimesega juhtuda võib, on õnnelik lapsepõlv. Tal olid õde Madge ja vend Monty, kes mängisid suurt rolli Agatha lapsepõlve rõõmsaks kujunemises. Nende ema Clarissa oli hooliv ja loominguline naine, kellelt Agatha ilmselt oma kirjanikuoskused päris. Isa Fredericki kirjeldatakse kui laiska meest, kelle varandus võimaldas perekonnal vähemalt algusaastatel mugavalt äraelamist.
Baeri ekspeditsioon oli väga tähtsaks sammuks Arktika tundmaõppimisel. Ta oli esimene, kes teaduslikult kirjeldas Novaja Zemlja taimeriiki. Kuue nädala jooksul õnnestus tal tänapäeval tuntud 160 taimeliigist korjata ja uurida 135 liiki. Samal ajal andis ta teadusliku ülevaate imetajaist, lindudest, kaladest ja alamatest loomadest, kes elasid Novaja Zemlja rannikul ja rannavetes. Kõrge vanaduseni säilitas Baer huvi polaarmaade uurimise vastu. "Autobiograafias" ütles ta oma elule kriipsu peale tõmmates, et tema elu kõige eredamaks ja unustamatuks peatükiks oli teekond Novaja Zemljale... Karl Ernst von Baer pärandas maailmale sade teaduslikke töid. Paljud köited on pühendatud Arktika looduse tundmaõppimisele. Nende tähtsus pole kadunud ka tänapäeval. Tema geniaalne mõte jääb veel paljudeks sajanditeks elama. Tema avastused väärisid tema portree asetamist Eesti vabariigi kahekroonilisele rahatähele...
Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine isesisvuslaste, eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni. Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning 2-3 kõrvalprobleemi. Romaan ,,Paigallend" käsitleb eelkõige Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944 ühe kaasaegse, Ullo Paerandi autobiograafias. See on nii inimese kui riigi muutumise lugu. Teos näitab, kuidas üks või teine võib muuta arvamusi, seisukohti ning isegi iseloomu. 3. Iseloomusta romaani ülesehitust. Tegemist on Krossi kolmanda raamatuga, milles jutustavaks (pea)tegelaseks on autori alter ego Jaak Sirkel. Eespool seisavad selles reas teadagi «Wikmani poisid» ja «Mesmeri ring». Lühidalt- memuaar kui romaan ja romaan kui memuaar
". ,,Andy ei olnud oma kunstis ei irooniline, ei kriitiline; ta vaid peegeldas ümbritsevat tegelikkust ja tegi seda läbilõikavalt täpselt." (Timo Valjakka) Oma loomingus tegi ta läbi kolm faasi: idealiseeritud filmistaaride portreed, häirivad pildid ühiskonna pahupoolest ja viimaks lillemaalid. Ta trükkis oma teoseid suurtes kogustes ja lasi neist teha mitmesuguseid tarbeesemeid ja seda kõike raha nimel. Warhol ei hinnanud kunsti per se. Ta kirjutas oma autobiograafias, kuidas ta riputaks pigem koduseinale maali asemel samas väärtuses rahatähti, sest kunst risustavat ruumi. - Tehas Warholil oli oma ateljee, mida kutsuti Tehaseks. Ruumide seinad ja laed kattis Andy üleni hõbepaberiga. Kuna Warholil oli haruldane omadus tõmmata ligi rikkaid, kuulsaid ja andekaid, siis tehasest saigi New Yorgi kultuurieliidi kohtumispaik, kus peeti pidusid, tarbiti ohtralt narkootikume ja toodeti filme. Andy nimetas oma filmides esinenud tundmatuid
perekonnanimi Sirkel. - Liia: Ullo nooruspõlve tabamatu armastus, keda Ullo käis kaks korda kosimas ja kellega jätkas suhtlemist isegi siis, kui oli ilmselge, et Liia eelistab teist. - Ruta: Liia nõbu, kes lõi Ullo Liialt üle. Ruta oli spontaansem, arukam ja avatum kui Liia. 6) Kesksed ideed, probleemid. Romaan „Paigallend“ käsitleb eelkõige Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944 Ullo Paeranna autobiograafias. See on nii inimese kui riigi muutumise lugu. Teos näitab, kuidas üks või teine võib muuta arvamusi, seisukohti ning isegi iseloomu. 7) Tekkinud küsimused/seosed. Ullo on üsna üleolev ning ei käitu teiste inimestega just alati eetiliselt, kuigi see temas siseheitlusi ja süütunnet esile kutsub. Heaks näiteks on siin naissuhted. Ta jääbki lootusetult ihaldama kättesaamatut esimest armastust ning abiellub allaheitliku naisega, keda vaevu tunneb
Ramsay isa Gordon Ramsay (1997a) oli eri aegadel ujumisbasseini juhataja, keevitaja ja poepidaja. Ramsay ema, Helen Cosgrove on olnud koos õe Yvonnega medõed. Ramsay on oma lapsepõlve kirjeldanud kui ,,lootusetu rändur" kuna ta pere kolis pidevalt. See oli tingitud isa püüdluste ja ebaõnnestumiste tõttu. 1976. aastal jäid nad lõpuks pidama Stratford-upon- Avonis, kus ta kasvas üles Bishoptoni linnajaos. Ramsay on kirjeldanud oma isa alkohoolikuna. Tema autobiograafias, ,,Alandlik pirukas", kirjeldab ta, et tema lapsepõlv on märgitud ärakasutuse ja eiramise n.ö. ,,alkohoolikust naistemehe" poolt. Kuueteistkümne aastaselt kolis ta välja ning läks Banbury, kus ta rentis endale korteri. 12 aastaselt alustas Gordon Ramsay jalgpalli mängimist Rangers liigas (pilt 1). Ta mängis tiimi esimesed kaks mängu. Gordoni jalpalli karjäär oli vigastusterohke. Tema jalgpalli mängimise päevad jäid lühikeseks, sest treeningutel ta purustas põlvekedra. 2
Ma arvan, et tõeline kunstnik ei kopeeri kunagi tegelikkust, vaid tõlgendab seda enda sisemaailma kaudu, mille järgi lähtub ka Salvador Dali, kui tema maale vaadata. 2. SALVADOR DALI 2.1. Elulugu Salvador Felippe Hasinto Dali (Lisa 1) sündis 11.mail 1904. aastal Figuerese väikelinnas Girona provintsis advokaadi perekonnas. Isa on vabariiklane ja ateist, ema usklik katoliiklane. Ta sai ristimisel sama nime, mida oli kandnud ta seitsme aasta vanuselt meningiiti surnud vend. Autobiograafias kirjutab kunstnik : „ Sündides pidin täitma kõigi jumaldatud vennast järele jäänud tühja koha. Armastust tema vastu elati välja minu peal... Minu järgnevad ekstsentrilised ja tasakaalutud teod ning väljaastumised olid omalaadsed elu traagilised konstandid, sest ma pidin ju enesele tõestama, et ma ei ole mu surnud vend, vaid mina ise, elus olevus. Just nii sattusin tutvuma müüdiga
,,Wilhelm Telli mõistatus" (1933) 2.2 ,,Mälu püsivus" 1930. aastate alguses on Dali eriti vastuvõtlik igasuguse söödava, taignataoiliste pikaksvenitatud ja voolavate vormide suhtes. Leivad muutuvad fallosteks, millel lamavad laialivalguvad praemunad ja kellad. ,,Mehaanilis-tehnilisest esemest pidi saama minu hirmsaim vaenlane ja isegi kellad oleksid pehmed või poleks neid üledse olemas" jutustab Dali 1942. aastal New Yorgis ilmunud autobiograafias ,,Salvador Dali salajane elu". Sellest, kuidas ta leidis oma tuntuima motiivi, kõneleb Dali lähemalt: sulav Camembreti juust pani 9 teda mõtlema ,,superpehmetest filosoofilistest probleemidest. Kahe tunniga valmis pilt ,,Pehmed kellad", mille Ameerika ostja pisut hiljem nimetas ümber ,,Mälu püsivuseks". ,,Mälu püsivus" (1931)
Aastatel 1828-1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1828. aasta alguses kuulis ta esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge. 1829. nägi ta laval soprani Wilhelmine Schröder-Devrienti kellest hiljem sai Wagneri ideal muusika ning drama kokkusulamisest ooperis. Oma autobiograafias on Wagner kirjutanud " Kui ma vaatan tagasi oma elule kui tervikule, siis ei leia ma ühtegi teist sündmust mis oleks nii sügavat muljet mulle avaldanud". 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. Samal ajal õppis ta mõnda aega kompositsiooni Thomas-Schule kantori Theodor Weinligi juures. Viimane lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada. Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose - klaverisonaadi B- duuris. 1832
vaatenurkade alt ning kirjeldavad hästi ning huvitavalt tema eluteed, loomingut ning teoseid. 2. SALVADOR DALI 2.1 Elulugu ja looming Salvador Felippe Hasinto Dali (Lisa 1) sündis 11.mail 1904. aastal Figuerese väikelinnas Girona provintsis advokaadi perekonnas. Isa on vabariiklane ja ateist, ema usklik katoliiklane. Ta sai ristimisel sama nime, mida oli kandnud ta seitsme aasta vanuselt meningiiti surnud vend. Autobiograafias kirjutab kunstnik : ,, Sündides pidin täitma kõigi jumaldatud vennast järele jäänud tühja koha. Armastust tema vastu elati välja minu peal... Minu järgnevad ekstsentrilised ja tasakaalutud teod ning väljaastumised olid omalaadsed elu traagilised konstandid, sest ma pidin ju enesele tõestama, et ma ei ole mu surnud vend, vaid mina ise, elus olevus. Just nii sattusin tutvuma müüdiga Castorist ja Polluxist: tappes sisemuses vanemat venda, saavutasin surematuse."
tantsugruppide klaverisaatjaks.Aasta hiljem organiseeris ta I löökpillide orkestri, mille tarbeks kirjutas ta teoseid ,,First construction (in metal)" (1939) see oli selle aasta kuulsamaid teoseid, millest kujunes pisike sari. Ta on kirjutanud ka ,,Second constructon" and ,,Third construction". Sellest perioodist pärineb leiutis ettevalmistatud klaver(prepared klaver) pilli kõlavõimaluste muutmine esemete asetamisega keelte vahele, nt. metallitükid, klaas, foolium jne. Oma autobiograafias on Cage tunnistanud, et selle leiutise loomisele sundis tema enda vajadus. Ettevalmistatud klaverit kasutas Cage ja teised hiljem väga palju, nt Arvo Pärt ,,Tabula Rasa" (tõlkes puhas tahvel). Olles töödanud mitmete gruppidega, tutvus Vage koreograafia Merce Kunninhamiga. Koostöö Cage ja tantsugruppide vahel oli aastakümnete pikkune. MK: ,,Litaania vaalale" (Litaania tähendab tõlkes kirikuhümni) Sõjajärgne eksperimentaalne muusika
kujundada, ühiskonda õpetada. Mõlema puhul on tuntav iseenese paigutamine mütoloogiatesse, iseenda mütologiseerimine. Nii Mati Unt kui Roland Barthes on kujundanud enesest universaalse nähtuse - välimus, liikumine, intervjuude andmine, seisukohavõtud mistahes teemal ning aktiivne tegevus väga paljudes valdkondades on tihedalt loominguga seotud ning sellesse teadlikult põimitud. Barthes kujutab end teatraalse kangelasena eelkõige autobiograafias ja eksperimentaalses armastusromaanis Fragmendid ühest armujutust, need on iseenese karakteri analüüsid, mäng rollis "mina". See seostub kahtlemata ka üldise mõttekeskkonnaga. Nii kuuekümnendad Euroopas kui ka üheksakümnendad Eestis kujutavad endast teatavat uuestisündi, renessansi. Nii on ka vastava aja "põhihoovuse" mõtlejatele iseloomulik renessanslik universalism, lapselik kõike-teha-tahtmise iha, üldine optimism ning tugev usk
ameeriklase elustiil. Kuna kõik uudne ja modernne oli suureks tõmbenumbriks, kasutati seda kui turundustrikki meelitamaks prantsuse kinopublikut vaatama uue generatsiooni režissööride, paljud neist filmiajakirja Cahiers du Cinéma endised kriitikud, loomingut, mis vastandus laiemalt levinud traditsioonilistele narratiivfilmidele. Üks Nouvelle Vague’i prominentsemaid režissööre Claude Chabrol on oma 1976. aasta autobiograafias kirjeldanud seda järgmiselt: „Aastatel 1958 ja 1959, kui mina ja mu Cahiers’i kaaslased olime edasi liikunud lavastamise juurde, reklaamiti meid kui uut seebitoodet. Me olime „Uus laine“... Kui populaarne ajakirjandus meist nii palju kõneles, siis oli põhjuseks see, et nad tahtsid kehtestada valemit: De Gaulle võrdub uuendused, nii kinokunstis kui mujal. Kindral saabub, Vabariik muutub, Prantsusmaa on uuestisündinud!“
Märkused Mu tütar Sarah, joonistas selle pildi, kui ta oli 11-aastane. Ma olin temaga vestelnud sellest, mida ma kolleegitoe kohta kirjutan. „Mis on kolleeg?“ küsis ta. Ma andsin endast parima, et selgitada (mu 1. Oma autobiograafias Clinging to the Wreckage (1989) märgib John Mortimer, et maailm on abikaasa ja mina ja meie vanim tütar on õpetajad). Me vestlesime kolleegidest (ja toetusest) ning jagatud „õdedeks“ ja „patsientideks“ – helista vaid kella? ta joonistas seejärel selle pildi. Varjud silmade all näitavad, et need on õpetajad. Ta on püüdnud 2
annaabi.ee 
