Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PAGULASKIRJANDUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paguluse, toronto, ristikivi, paguluses, bernhard, kangro, stockholm, luulekogu, valikkogu, raimond, kolk, ivar, modernist, pagulasproosa, kirjanikud, mälk, valev, uibopuu, kalmus, gert, helbemäe, arved, viirlaid, temaatika, kodumaalt, pagulaskirjandus, lahkumine, 22000, kanada, 13000, austraalia, laulukoorid, organiseerumise, tasandit, raag, esindusUutest teemadest kõige ootamatum oli ,,Noored partisanid" (1935), mis räägib Vabadussõjast, rahvuspoliitiline. Sütiste osales Vabadussõjas, oli isiklik kogemus olemas. Sütiste loomingu lõppjärk langes okupatsioonide ja kirjanduses toimunud järskude muutuste aega. Ta oli üks vähestest, kes suutis poliitilises luules ja tellimistöödes lüüa meeldejäävat ja isikupärast. 16. Arbujate tegevus ja looming. Arbujad Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Mart Raud. Arbujad olid vaimulähedased. ,,Arbujad" on üks mõjukamaid luuleajaloos avaldatud luuleantoloogia, mille koostas 1938.a tollane kirjandusuurija Ants Oras, kes tahtis noorema Eesti luule koondada. Ants Oras on säravaid kirjandusuurijaid, kes 20. sajandi jooksul üldse on olnud. Oli ka tõlkija. Sai alguse suur klassikaline tõlketraditsioon. Betti Alver tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" eesti keelde.
karjäärist, temas jääb peale ikkagi mõistuseinimene. Isebel sooritab enesetapu veel enne kui 30 päeva on möödas. Justus pöördub oma endise elu juurde tagasi. "Ohvrilaev" ei ole hinnanguline romaan. Justuse valikut ei mõisteta hukka. Romaan rõhutab elu hingelise poole tähtsust vaimuharimise kõrval. Ilmar Laaban (1921 -2000) ..onvastuolulineluuletaja,oli jubavarakultsihiteadlik sürrealist.Temaluulekogu"Ankruketilõpp on laulu algus", on esimene sürrealistlik luulekogu Eesti kirjanduses. Luulekogu maailm on unenäoline, st muuhulgas tekstide suhtelist ruumitust ja ajatust. Laaban kasutab keeleuuendislikke võtteidjavõõrsõnu,luulevorminakasutabvabavärssi.Teineluulekogu"Rroosi Selaviste" onkaugel traditsioonilisest luulest, kuid selles leidub jooni, mis muudavad Laabani lugejale natukene lähedasemaks ja arusaadavamaks. Piltluule kõrval pöörab Laaban tähelepanu keele kõlale. Häälutus
kroonikast. Pole tegemist panoraamse, vaid isikuromaaniga. Ajalooline romaan eriti 1930. Loogilisel kohal. Romantilise diskursi põhiteljeks rahvusliku identiteedi kinnitamine. Albert Kivika "Nimed marmortahvlil" realistlik romaan vabadussõjast, raamatul oli heroilise võitluse aura. Ei kujuta õilsat võitlust, vaid kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejatel olid. Tõsirealistlik romaan. AUGUST MÄLK (1900 1987) Raimond Kolk, August Mälk (1964) Aarne Vinkel, August Mälk (1993) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri - mereromaan. Kõrvutatud Gailiti "karge merega". Sisemaailma ja rannarahva vastandamine. Mälgul teose ideoloogia selgelt ohtlikum, vaesm ja vabam rannaelu. 1936 Rannajutud 1937 Taeva palge all 1942 Hea sadam 6 1952 53 Tee kaevule 1963 Kevadine maa
Under muutb isamaaliseks. Underlikkus: 1) mingi naiselikkuse kategooria, Underit peetakse naiselikuks luuletajaks (nt erinevalt Alverist). 2)Underi jutustamise võime, oskus tekitada retseptsioonikese luule (ballaadide) juurde. 3) Underi puhul oluline ka looduskesksus algusest peale loomingus loodusesse sulandumise taotlusi. 4) Underlikkus on samuti ornamentaalsus ja väljapeetud stiliseeritus. Looming: Sonetid 1917 (läbimurdeteos, üks kuulsaim luulekogu Eesti kirjandusloos, revolutsiooniline) Eelõitseng 1918, Sinine puri 1918, Verivalla 1920, Pärisosa 1923 (need teosed n-ö vahemäng, esindavad tollast sotsiaalekspressionistliku stiili, toimub ühiskonnatemaatika läbimurrang, värsialgused hakkavad tundepaisutust märkima ja neil on isiklik ja erootiline sisu) Hääl varjust 1927 (sügavam, tumedam) Rõõm ühest ilusast päevast 1928, Õnnevarjutus 1929, Lageda taeva all 1930, Kivi südamelt 1933,
· Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. Eesti Kirjanike Koperatiivi. Asutaja eesotsas oli B. Kangro. Hakati välja andma Eesti kirjanike teoseid. Ilmus umbes 780 teost(270 romaani, 200 luulekogu ja 150 mälestusteost). Eesti Kirjanike Kooperatiiv levitas eesti keelset kirjandust üle terve maa. Antivälja ka kirjanduslikke ajakirju (Tulimuld ja Mana). Kuni 60-ndate keskpaigani ilmus välismaal rohkem eesti keelseid
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud
Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel.
eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust? Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem. Rühma eeskujuks oli Clanté esteetilisi seisukohti hakatakse rõhutatult seostama poliitiliste ja sots vaadetega ja sellel on tugev vasakpoolne kallak. Tarapitaga koos tuleb 20ndate aastate alguses tugev pol ja sots kirjanduse laine, aga see jääb lühiajaliseks. Tarapita puhul peab rõhutama ka seda, et
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund,
Gümnaasiumiaastail tegi algust värsiloominguga ,,Vesiroosid" esimene luuletus 1899 Katsetas mitmeid zanreid-luule, proosa, näitekirjandus Kustas Vahur oli ta kirjutajanimi, mida ta kasutas harva. Luuletusi isel. Kontrastsed meeleolud, rõhutas noorust 1905-,,Elu tuli" oli mitmepalgeline, võitlusvaimustusest kantud pateetilised luuletused, armastus ja looduslüürika, mälestuslaulud, usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua. See oli enim levinud luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. 1913-,,Tuulemaa"-äärmiselt romantiline, paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast. Olulised murrangud nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Avas armastuslüürika uusi aspekte. 1922-,,Kõik on kokku unenägu"-Ajakroonika, poeetiline päevik. Pikk sündmusterohke ajavahemik. Väljenduslaadilt vaheldusrikas. Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks. 1950-,,Tuli ja tuul" Ernst Enno 1875-1934 Sündis 8
hoobiks. Osa kirjanikke küüditati Siberisse, kus nad surid vangilaagrites, nagu Heiti Talvik ja Hugo Raudsepp ning märkimisväärne hulk põgenes läände, näiteks Rootsi, kuid suurem osa jäi koju. Otsekui läbi prisma valgustab erinevaid saatusi see, mis juhtus iseseisvusaja lõpus tekkinud kirjandusliku rühmituse Arbujad liikmetega, kellel peaaegu kõigil ilmusid aastatel 1934-1936 esimesed luulekogud. Nõukogude võimu saabudes suri arbujatest Talvik Siberis vangistuses ja Bernard Kangro põgenes Rootsi, suurem osa arbujaist jäi Nõukogude Eestisse. Ühtekokku põgenes Eestist ligi kolmandik nimekatest kirjanikest, kuigi põgeneda soovijaid, kellel see aga ebaõnnestus, oli mõnevõrra rohkem. (HASSELBLATT) Eesti kirjandus jagunebki kahte põhiharusse, väliseesti ja kodueesti kirjandus, mis järgmise viie kümnendi jooksul arenesid eri taktis ega saanud ka eraldatud sõnavabaduse maailmades liikudes teineteisega kuigivõrd kontakti
Ta seadis kahtluse alla rittmeistri isaduse ja lõpuks kuulutas mehe vaimuhaigeks, viimane suri südamerabandusse. "Preili Julie" (1888) põhjendab tegelaste käitumist nende päritoluga, lõpplahendus on traagiline. Mõlemad näidendid on naturalistlikud. Hilisem looming: perekonnatragöödia "Surmatants", ajaloodraamad "Gustav Vasa", "Erik XIV", "Gustav Adolf " jt Rootsi ajaloo pöördepunktidest. Inglise-iiri kirjanik Bernhard Shaw (1856-1950) XX sajandi näitekirjanduse rajajaid, nt "Pygmalion", "Südametemurdmise maja", "Caesar ja Kleopatra", "Püha Johanna", "Tagasi Metuusala juurde". Tegemist on iroonilis- satiirilise teatriga, millel on tugev sotsiaalne sõnum. Shaw on tuntud ka aforismimeistrina. Proosa Estetism eesmärgiks iluideaali kummardamine, näiteks Oscar Wilde'i (1854-1900) "Dorian Gray portree" (1891).
kunagi jõukad. Gustavil ilmnesid vaimsed anded juba varakult. 4- aastaselt luges ta Piiblit. Muljet avaldas talle Juhan Liiv. Gümnaasiumihariduse sai Tartus venekeelses koolis. Ta õppis palju keeli. I luuletuse ,,Vesiroosid" avaldas 1899. aastal. Tema eestvedamisel korraldati Koidula mälestusõhtut. Ta võeti kooli tagasi ja lõpetas kuldmedaliga. Läks TÜ-sse, ent peagi Helsingi Ülikooli üldine kirjanduslugu, esteetika ning soome kirjandus ja kultuur. 1905. aastal I luulekogu ,,Elutuli" see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused). 1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd. Läks soome keele õpetajaks. II luulekogu 1913. aastal ,,Tuulemaa" kirjutatud teises võtmes: õhin ühiskonna muutumisest oli läbi kukkunud. 1919. aastal kutsuti ta Eestisse õppetooli. Valmistus ja läks 2 aastat hiljem. Temast sai TÜ professor.
J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus Helsingi ülikooli. Teda huvitas üldine kirjanduslugu, esteetika, soomekeelne kirjandus, rahvaluule. 1905 ilmus I luulekogu „Elutuli”, märkimisväärne luulekogu, leidis palju lugejaid ka noorte hulgas, loodud maailma muutmise vaimus, jõulised arusaadavad vormimeisterlikud luuletused. 1910 lõpetas ülikooli, ei leidnud meelepärast tööd Eestis, jäi Helsingisse. Töötas raamatukogus ja gümnaasiumõpetajana. 1913 II luulekogu „Tuule maa”. Kirjutatud teises võtmes, saanud vanemaks. Õhin, lootused ja ootused ühiskonna muutumisest olid läbi kukkunud. Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna
Esimesed kirjanduslikud katsetused, näidendid ja lüürilised luuletused, kuulusid aega, mil ta õppis Leipzigi ülikoolis õigusteadust. Peale ülikooli töötas nati aega advokaadina, tema huvide ring oli pööraselt lai ja hõlmas reaalteadusi (keemia, bioloogia, värvusõpetus, optika, anatoomia). 1775 asus ta Weimari hertsogi riigiteenistusse, sai salanõunikuks ja talle anti aadlitiitel. Peale Itaalia reisi (8688) kirjutas ta luulekogu "Rooma eleegiad" ja näidendid "Iphigneia Taurises" ja "Torquato Tasso". 1791 sai ta Weimari teatri direktoriks, tegutses ka lavastajana. Sõprus Schilleriga sai alguse 1794, kui too Weimarisse kolis. "Götz von Berliching" (1773) näidend tõeliselt elanud mehest, keda ei karistatud talurahvasõja algatuse pärast. Näidendis aga pisteti kongi, kus sureb. "Noore Wertheri kannatused" (1774) loodud Goethe isiklike kogemuste põhjal (armus juba kihlatud Lottesse).
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. 3. Kirjanduslikud rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J
Aave oli boheemlaslike eluviisidega koloriitne inimene, väga ilus ja atraktiivne naine, üdini kunstiinimene." Raim, nagu teda igal pool kutsuti, oli oma päikesenaise leidnud, aga paraku väärib kooselu lõpp 1989. aastal õudusromaani. Katrin Kaugveri jutu järgi olid nad kahekesi peolt tulnud ja Raimondil oli juba protees alt ära keeratud, kui Aave õhkõrn kleit (vist Raimondi kingitus) tuba soojendanud reflektorist tuld võttis. Raimond ei saanud midagi teha. "Eks isa oli elus kõiksugu asju näinud, aga see oli temalegi liig." Viimased aastad elas Kaugver oma Mustamäe korteris. Vaatamata viletsale tervisele polnud Raimond siiski murtud mees. Ta ei armastanud viriseda ega kaevata. Uute aegade saabudes lasi Kaugver ennast Eesti Komiteesse valida, avaldas sahtlisse jäänud noorusromaanid. Ega ta kirjutamistki lõpetanud:
on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid
Noor-Eesti tähtsus: Vormi rõhutamine ja stiil Kirjanduskriitika täiesti uus tase Noorte autorite toetamine Väliskirjanduse tähtsustamine Keele areng Teose kujundus uuel tasemel Trükikoja loomine Sõnavara rikastamine Tõlkimise uus tase Eesti kirjanduse tõlkimine soome keelde IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD 40-NDAD) Tartu Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
· Rühmituse ühisväljaandeks oli ajakiri ,,Tarapita", mida ilmus 7 numbrit 5 · Kirjutati ajaluulet, kus kujutati elu reaalsena · Tarapita hääbumineoli seotud rühmituse siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanike Liidu loomisega 1922 · Tegeleti uusromantismi ja ekspressionismiga ,,Arbujad" 30ndatel aastatel · Kuulusid: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding · Nad olid kõik üleõpilased ja sealt sõpruskond tekkis · Kogumik ,,Arbujad" 1938 · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole · Esimene kirjanikkond, kes on saanud eestikeelse kõrghariduse · Romantikud, ülistasid vaimsust, hindasid intellektuaalsust
annaabi.ee 
