Kolmandas osas ulatub tema mõju juba paavstini välja ning temalt palutakse abi paavst tagasi Rooma saata, kuhu ta tegelikult kuulub. Ta viib korda mitmeid imesid. Kõik inimesed, kes pöörduvad tema poole kavatsusega talle halba teha, ebaõnnestuvad ning lähevad siiski üle Katarina hoole alla, ehk saavad tema ,,poegadeks". Inimesed arvavad, et Katarina oskab mõtteid lugeda, seega on tema eest kõik varjumatu. Kui ta lõpuks paavstiga kohtub, ei taha paavstki enam ilma Katarina läheduseta olla, sest tunneb, et Katarina on tema ,,ema". Iga peatükk on jaotatud kaheks osaks: esimene osa räägib jutustusest endast ning teine osa mõne Katarinat ümbritseva tegelase silme läbi, kus kirjeldatakse arvamust Katarinast, mida temast kuuldud on, millega ta hakkama saanud on ning mida ta kellelegi enese kohta usaldanud on. Seega tuleb välja kõik see, mis tegelikult temast pühaku tegi.
Frangid keskajal · Chlodovech(481-511) Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv · Välisvaenlaste sissetung
10) Benedictuse reegli olulisemad põhimõtted? Mõisted: Chlodovech (466 511) Frangi riigi kuningas, Frangi impeeriumi rajaja. Ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Karl Martell (688 741) Frangi riigi majordoomus. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said lüüa ja tõrjuti tagasi. Pippin Lühike (714 768) oli Frangi riigi kuningas, Karl Martelli poeg. Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall. Karl Suur (768 814) Frangi riigi kuningas, Pippini poeg. Ta laiendas riiki peaaegu kõikides suunades. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis langobordide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare. Karolingide dünastia on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. Majordoomus (majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja
Karl Suur Karl Suur valitses frangi keisrina 768-814. Ta oli Pippini poeg. Suurema osa elust veetis ta sõjaretkedel. Kaitses riigipiire ,vallutas uusi maid ja rahvaid. Ainult Itaalia lõunaosa ei olnud tema oma. Väga kaua võitles ta saksidega ,sest ta tahtis neid ristiusustada. Alles pärast 30 aastat sõda vallutas ta saksid. Karl oli tugevaim valitseja keda peale Rooma riigi langust oli nähtud. Karlil olid head suhted Rooma paavstiga. Aastal 800 kutsus paavst Karli Rooma ja kroonis ta paljude inimeste nähes Rooma keisriks. Karl Suure valitsusajal oli tema riigis rahulik. Ta pidas lugu ka haridusest ja kultuurist ,seepärast oli tema õukonnas palju tarku ja harituid inimesi.
Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste sissetungid: slaavlased, araablased, türklased (1071) Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe. · 1453 Konstantinoopoli langemine. Kultuur · Antiikkirjanduse uurimine. Photius Psellos · Rooma õiguse süstematiseerimine. · Hagiograafiad. · 9. sajand slaavi tähestik Kyrillos ja Methodios 2
1830 hakkas tegelema muusikalise enesetäiendamisega. Üheks kõrghetkes tema elus sai kohtumine viiuli virtuoosi Paganiniga. 1832 armus ja põgenes Itaaliasse. Kooselus krafinnaga sündis kolm last ja ühest lapsest sai Wagneri naine. 1842 aastast töötas Liszt Weimari õukonna kapellmeistrina. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikakeskuseks. Ta dirigeeris seal selle aja kaasaegseid teoseid jne.... 1861 kolis Rooma kus sõbrunes paavstiga. Mõtiskle vaimuliku elukutse üle aga ta ei olnud piisavalt usklik selle jaoks. 1867 aastast külastas igal aastal Ungarit ja oli üks Pudabesti muusikaakadeemia asutajaid. Jätkas kontsertturneesi ja koolitas uue pionistide koolkonna. Looming: Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ja ta sai inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tõi muusikasse monotematismi põhimitte. -Kõik teemad lähtuvad ühest peateemast
ajast ainult 2-3 aastat sõdadest eemal. Mulle meeldib, kui riigijuht ise sõdib ka ja kaitseb sedasi oma riiki, mitte ei käsuta sõdureid kusagilt eemalt lossist, kus tal on ohutu ja turvaline. Riigijuhina Karl ise küll kirjutada ei osanud, aga riigi juhtis arukalt. Karl huvitus enda alamate haridusest väga palju. Mulle meeldib, kui inimene tõesti hoolib endast nõrgematest ja vaesematesyt inimestest. Kultuurisoosijana hindas Karl Suur usku väga kõrgelt. Tal olid head suhted paavstiga ja tema ja ta isa olid palju teinud, et Roomas püsiks paavstlus. Mulle meeldib, kui inimene usub millegisse enamasse, kui see maailm. Paavsti sõbrana, aitas ta paavsti mitu korda hädast välja ja paavts tasus selle heldesti. Karl on paavstide poolt mitu korda ära kroonitud. Mulle meeldib, kui inimesed saavad oma tegude eest õige tasu. Mulle meeldib Karl Suur riigi- , sõjaväejuhina, paavsti sõbrana, kultuurisoosijana, valitsejana
6) Seadusandliku kogu 2 äärmust olid Jobina ja Monarhia 7) 1792a. hukati kuninga võim e. Monarhia! Konstitutsioon põhiseadus Bastille Kindlus Vangla! Autavkogu rahvuskog +osa vaimulikud ! Rahvuskogu kolmanda seisuse esindajad! Generalstaadid seisuste esinduskogu prantsusmaal ! Seadusandlik kogu Esimese põhiseaduse põhjal moodustatud! Euroopa Napoleoni Sõdade ajal! Napoleoni ajal sõlmiti kokkulepe Paavstiga. Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks!Rajati hiilgav õukond! Konsulaat periood Prantsuse ajaloos (1799 1804) mil valitsesid 3 konsulit. Eesotsas Napoleoniga! Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 1804a. vastu võetud seaduste kogumink mis sätestas kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees. Eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamise! Konkordaat Kokkulepe rooma paavsti ja ilmaliku valitseja vahel! Reini Liit Püha Rooma Saksa keiserriigi asemel loodud Napoleoni 16´st saksa riigist
V. kuningas I V. paavst ------------------------I------------------------- I V. linn I Püha Meri(troon) I I Vatikani paavstil on oma eriline troon, Püha Meri, igakord kui paavst sureb toimub piiskopide vahel nn. troonide mäng mille käigus selgitatakse välja uus paavst kes saab troonile. Kuna paavstid tulevad ja lähevad on troon aga igavene, seega kui Mussolini tegi paavstiga diili tegi ta tegelikult püha merega diili, mis uskumatul kombel on arvestatud kui ettevõte juhtiva isikuna. Vatikani kuningal on aga piiramatu võim mis teeb vatikanist ühe kuuest apsoluutse monarhiaga riiigiks.sel samal põhjusel ei saa vatikan euroopa liiduga ühineda. Kuningal on ka käputäis kardenale kelle on valinud paavst, kelle otsuse saab aga kuningas iga hetk tühistada. Vatikanis omavad sama rolli lihtsalt juhuslikult üks ja sama inimene. See teeb aga
Vana-Liivimaa maavaldused Riia peapiiskopkond, Saksa ordu alad, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani valdused Vana Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes?
korda suurema rahasumma, kui oli ise saanud. Cosimo suureks teeneks tuleb pidada ka seda, et ta tõi Firenzesse pikaajalise sise- ja välispoliitilise stabiilsuse, mistõttu tema isikuvõimule tugevat vastuseisu ei tekkinud. Välistest jõududest toetasid teda nii paavst, Venezia vabariik kui ka Francesco Sforza, kes oli kondotjeer ning hilisem Milano hertsog. Sforza toetamise tõttu sattus ta küll vastuollu Venezia ning ajutiselt ka paavstiga, kuid pärast Eugenius IV surma õnnestus Cosimol head suhted paavstiga, sealhulgas personaalpankuri staatus, taastada. Pärast Cosimo surma sai Firenze valitsejaks ning Medicite panga juhiks tema poeg Piero. [redigeeri] Kirjandus
Gustav II Adolf-Rootsi kuningas, Tartu Ülikooli asutaja Jefferson-Iseseisvus deklaratsiooni autor Washington-USA I president 1775-1783-USA iseseisvussõda Konföderatsioon-Riikide liit Galilei-astronoom Newton-füüsik Linne-Loodusteadlane Lavoisier-keemik Robespierre-jakobiinide juht 93-94 1789-1799-Prnts rev Napoleon-Prnts kindral-kansler-keiser 1812-Prnts sõjakõik Venemaale Legaat-paavasti saadik Diktatuur-vägivalla valitsus Terror-verine arvete õiendamine Konkordaat-kokkulepe paavstiga Tööstuslik rev-üleminek käsitöölt masinatööle ja manufaktuuridelt vabrikutele Watt-Aurumasina leiutaja Indrustraalühsikond- tööstusühiskond Kapital-vaba raha Stephehson-auruveduri leiutaja Fulton-Auriku leiutaja 1814-1815- Viingi kongress Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine Legitiimsus-õigusjärgsuse taastumine Rev-äkiline ja vägivaldne pööre riigiajaloos Metternich- Austria välisminister Viini kongressi ajal Aleksander I Vene tsaar 19 saj algul
Ma olin juba neljateist aastasena Milaano ooperiteatris väärtustatud lavastaja.Praeguseks olen tegelenud muusikaga üle 30 aasta. 2)Kui raske on teie arvates luua uut teost? · Ma kinnitan Teile,armas sober,et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina.Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud. 3)Millest tekkis teie n.ö lahkarvamus Rooma paavstiga? · Ta suhtus minusse kui õuemuusikusse ja peremehele kuulekasse teenrisse.Ma aga soovisin olla vaba ja sõltumatu.Ning mu üks suuri soove on olnud saada endale mu võimetele vastav töökoda, mida ma ei saanud.Ma pigem talun majanduslikku kitsikust, kui lasen ennast alandada ja solvata. 4)Saaksite Te lühidalt kirjeldada oma kuulsaimate loomingute sünnikäiku? · Mu kõige suuremad teosed `'Figaro pulm'',''Don Juan''ja `'Võluflööt'' ning mu kõige
Jeesus Kristusesse, kõik on jumala ees võrdsed •Taastas tõelist usku • Naine Katharina von Bora, kuus last • Indulgentside vastu • Reformatsiooniliikumise juht • REFORMATSIOON • Indulgents – kokkulepitud hinnaga võimalus osta end vabaks puhaststulest. Rikkalik sissetulekuallikas kirikule. • Martin Luther oli indulgentside vastu, avaldas 95 teesi, mis tänu trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedrich Tark, keisril ja paavstil polnud temast jagu saamiseks piisavalt jõudu. • Protestant • Puhkes sõda REFORMATSIOON • Õpetus leidis palju järgijaid • Kutsuti ilmikjutlustajad • Uus usk levis ennekõike linnades, kuid ajapikku ja maaisandate ja Saksa vürstideni. • Reformatsioonile tekkis uusi juhte, nt Jean Calvin, kes uskus et inimese saatus on algusest peale määratud.
Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. Sisepoliitika:Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. *Pippin Lühike: Sisepoliitika: Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. Välispoliitika: 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile. Kinkis oma vallutatud maasid paavstile. Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. *Karl Suur: Sisepoliitika:Pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Välispoliitika: Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. *Ludvig Vaga:
meisterlikult manööverdades peajõude tähtsamatesse lahingupaikadesse koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada ja vastast ühendusteedest ära lõigata (rakendas rinde läbimurdmist, haaramist ja tiibamist).See kõik peaks temast tegema ühe ajaloo suurima väejuhi. Kindlasti iseloomustas Napoleoni valitsejana humaansus kaasprantslaste suhtes. Juba esimese konsulina kuulutas ta amnestia emigrantidele. Ka Rooma paavstiga sõlmiti 1801.aastal konkordaat, millega salliti nii katoliiklust kui hugenotlust. Sellega suutis ta jubarahvale niivõrd meeldida, et ta 1802. aastal hääletati eluaegseks konsuliks häältega 3 5000008000.Keisrina rõhutas ta veelgi revolutsioonipäevil tähtsustunud rahvuse ühtsust. Ta arendas välja politseisüsteemi ja, nagu juba mainitud, seadustiku. Kaotati piirid siseriiklikuleturumajandusele, samas vähendati välismaist konkurentsi
meisterlikult manööverdades peajõude tähtsamatesse lahingupaikadesse koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada ja vastast ühendusteedest ära lõigata (rakendas rinde läbimurdmist, haaramist ja tiibamist).See kõik peaks temast tegema ühe ajaloo suurima väejuhi. Kindlasti iseloomustas Napoleoni valitsejana humaansus kaasprantslaste suhtes. Juba esimese konsulina kuulutas ta amnestia emigrantidele. Ka Rooma paavstiga sõlmiti 1801.aastal konkordaat, millega salliti nii katoliiklust kui hugenotlust. Sellega suutis ta jubarahvale niivõrd meeldida, et ta 1802. aastal hääletati eluaegseks konsuliks häältega 3 5000008000.Keisrina rõhutas ta veelgi revolutsioonipäevil tähtsustunud rahvuse ühtsust. Ta arendas välja politseisüsteemi ja, nagu juba mainitud, seadustiku. Kaotati piirid siseriiklikuleturumajandusele, samas vähendati välismaist konkurentsi
Arvestas välja Kristuse sünnidaatumi 525. aastal. 6. Karolingide renessanss. Mõiste selgitus: Rooma kultuuri, antiikkultuuri elustamine Karolingide valitsemisajal, algatajaks Karl Suur. Kultuuri elavnemine. 7. Lääne ja Ida kiriku lõhenemine. Ida kiriku keskus ja kirikupea: Konstantinoopol, patriarh Kiriku ja riigivõimu suhted Bütsantsis: Bütsantsi kirik keisrivõimu kontrolli all, kirik osa riigiaparaadist, Konstantinoopoli patriarh ei saavutanud kunagi Rooma paavstiga võrreldavat sõltumatust ilmalikust võimust. Erinevused kahe kiriku vahel: Lääne kirik e roomakatoliku Ida kirik e kreekakatoliku e ortodoksi 1. võim Rooma paavstil 1. kirik keisrivõimu all 2. vaimulike abielukeeld 2. abielukeeld ainult kõrgvaimulikel 3. Benedictuse kloostrireeglid 3. antiikajast ärit traditsioonid 4. Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast 4. Püha Vaim lähtub Isast
Avaldab nii klaveris kui orkestrimuusikas erinevaid väljendusvahendeid ja muusikalisi võimalusi. Kasutab klaverit orkestraalselt, äärmuslikke registreid, kiire topet oktave ja tehniliselt väga nõudlikud. Elu teisel poolel laseb end preestiks pühiteda. Paganini oli temast vaimustes, utsitas teda takka harjutama klaverit ja Liszt soovis saavutada sama meisterlikkuse klaveril nagu Paganini viiulil. Rännates ühest riigist teie kolib ta 1861 Rooma. Sõbruneb sealse paavstiga. Üks Buthapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suurel laval suurele kuulajaskonnale. On loonud suurel hulgal klaveriteoseid. Armastas ungari rahvusmuusikat. Kirjutas: 19 Ungari rapsoodiat 2 klaverikontserti 400 klaveritranskliptsiooni Fryderyk Chopin (1810-1849) Sündis Varssavi lähedal. Isa prantslane, ema poolatar. Loob uue klaveristiili ja toob kontsertlavale
Hea haridus tänu päritolule (ta isa oli advokaat) Noorus ja haridus Terav mõistus Väga hea mälu Suur töö võime Karm Halastamatu Teadis paljude oma sõdurite nimesid peast Suutis tegeleda mitme asjaga korraga Auahne Armastas kuulsust Küllalt tujukas Isikuomadused 1796-1797 sõjakäik Põhja-Itaaliasse 1798-1799 sõjakäik Egiptusesse 1799 naases Prantsusmaale ja teostas 18. brümääri riigipöörde Lõi konsulaadi, olles ise üks kolmest konsulist 1801 paavstiga sõlmiti konkordaat (enamus prant. usk katoliitlik, aga sallitakse ka teisi nt. hugenotte) 1802 kuulutas end eluaegseks konsuliks 1804 kroonis end Prantsusmaa keisriks* Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- ja kõrgharidussüsteemi loomine Napoleoni koodeks e. TSIVIILKOODEKS Prantsuse panga rajamine ja uus rahaühik Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed
koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).Konsistooriumi liikmeid nimetatakse assessoriteks. Puritaan e puhas oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Anglikaani kirik - on protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Teistest vanem on Inglismaa Kirik. Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Hugenott Prantsusmaa kalvinist 16.18. sajandil. Dateeri e määratle aega ja iseloomusta : Rajati Anglikaani kirik - Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII aastal 1534,Ta läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Ta rajas selle reformatsiooni sildi all. Anglikaani kirik kuulutas Inglismaa Kuninga kiriku peaks ja nõudis kuningale kuulutumisvannet ka kõrgematelt vaimulikelt. Kes ta on ja millega sai tuntuks
15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn. renessansspaavstid, kellele oli olulisem nende ilmalik vürstivõim kui vaimuliku ülemkarjase kohustused. Aleksander VI-t peetakse sageli kõige demoraliseerunumaks ning ilmalikku sära otsivamaks paavstiks. Paavstid keskendusid nüüdsest enam vaimulikele asjadele, ent jäid samas ka ilmalikeks vürstideks, mis tõmbas neid ikka Euroopa konfliktidesse. Napoleon I sõlmis esialgu paavstiga liidu, kuid seejärel kaotas Paavstiriigi ning liitis selle Itaalia kuningriigiga. Pärast Viini kongressi sai paavst oma riigi tagasi, kuid 1870. aastal liideti see lõplikult Itaaliaga. Paavst kuulutas end Vatikani vangiks ning suhted Itaalia ilmalike võimudega olid seetõttu häiritud kuni 1929. aastani, mil Benito Mussoliniga sõlmitud Lateraani lepete kohaselt sai Vatikanist suveräänne riik. Teise maailmasõja aegset paavsti Pius XII-t on süüdistatud natsilembuses,
Naistel soovitati loobuda tööst, ratsutamisest ja pikkade pükste kandmisest; pidid jääma koju ja võimalikult palju lapsi sünnitama Eesmärk muuta Itaalia riigiks, mis on täielikul enesevarustamisel (antarkia) Kampaaniad Automagistraatlide ehitamine linnadesse suurejoonelised hooned 1929. a kokkulepe Rooma paavstiga Lateraani pakt paavst aksepteeris fasistlikku valitsust ja Mussolini kuulutas Itaalia ametlikuks usuks katoliikluse · Natside tõus võimule - miks see juhtus? Ülemaailmne majanduskriis Kardeti kommunismi võimuletulekut Ei olda rahul rahulepingu tingimustega Vajatakse kõva käega juhti · Hitleri nimetamine kantsleriks, tee diktaatoriks.
(1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL • Loobuti rahvaesindusest, • mindi üle turumajandusele, • taastati aadlitiitlid, • moodustati elukutseline sõjavägi, • Kehtestati “Tsiviilkoodeks” ehk “Napoleoni koodeks”:
venelastele. Kas ta selle tõttu hea vallutaja on või hoopis vabastaja, selles püüan oma arutelus selgusele jõuda. Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt tegutsema ja Prantsusmaad muutma.Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis tähendas inimeste võrdsust seaduse eest. Samuti eraomanduse puutumatuse. Tsiviikoodeksi võtsid eeskujuks ka paljud teised Euroopa riigid. Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usku kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon oli tark ja võimuahne riigijuht. Rahvas armastas teda.Ta kuulutati keisriks ehk imperaatoriks. Napoleon ütles enda kohta : „ Minu poliitika on inimesi valitseda nii, nagu suur enamus tahab,et neid valitsetaks.“ Kuid ometi ei rahuldanud see Napoleonit . Napoleon rajas 16 Prantsusmaa kontrolli all olevat Saksa riigist Reini Liidu mida ta ise juhtis. Napoleoni
95 teesi. seega liit lagunenud.) Martin Luther Ulrich Zwingli Henry VIII konflikt 1567 Soti Ööl vastu 1536.a. tehti Rootis Hispaania kuningas Filipe II 1) inimene võib reformatsiooni juht paavstiga oma kalvinistide ülestõus 24.aug.1572 Riigipäeva otsusega käsul saadeti Madalmaadesse saada õndsaks vaid Zürichis: viia abielulahutamise Mary Stuarty vastu, pärtlipäeva katoliiklusele lõpp. rahutusi maha suruma hertsog
Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast. Üldse oli kirik keskajal väga rikas, sest koguti kümnist ja indulgentse. 2.Ühenda paarid. 1 lään 13 teadlane araabias 2 paavst 6 islamiusuliste ainus jumal 3 vandaal 3 germaani hõim 4 feodaal 1 feood 5 viiking 4 läänimees 6 Allah 5 normann 7 koraan 9 imearst Araabias 8 islam ...maa-ala, mida valitses kaliif
Läks ajalukku eelkõige Frangi riigi loojana. KARL MARTELL •Merovingide võimukas paleeülem •Pippin Lühikese isa •Kristluse kaitsja 732. aastal tõkestas ta moslemitest araablaste sissetungi ja tõrjus nad hiljem minema. Ta tõusis oma sõjaretkedega õhtumaade võimsaimaks meheks. PIPPIN LÜHIKE •Karl Martelli poeg •Frangi riigi kuningas •Karolingide dünastia algataja 751. aastal kõrvaldas troonilt viimase Merovingide kuninga ja tõusis ise troonile. Sõlmis paavstiga kasuliku lepingu ja andis talle valitseda Kirikuriigi. V 843. aasta Verduni leping --> Lääne-Frangi riik (kuningas Karl Paljaspea) --> Prantsuse kuningriik Ida-Frangi riik (kuningas Ludvig Sakslane) --> Saksa-Rooma keisririik Keskriik --> Prantsuse kuningriik ja Saksa-Rooma keisririik
arhiividokumentidesse Lõhuti kirkute sisustus Rängalt said kannatada aadlikest mahajäätud losside kirikute kloostrite maali kunsti ja raamatuogud Lammutati palju hooneid nt 1789 a lammutati Bastille kindlus 11. Tooge välja ümberkorraldused, mis Napoleon viis ellu keisrina. ´´Tsiviilkoodeks´´, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Napoleon sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe ehk konkordaadi. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reni Liit, eestkostjaks sai Napoleon. 1806 aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi. Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. 12. Kas Prantsuse revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu või pigem kahju? Revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu
suhtluse vabamaks muutumisele erinevate klasside vahel. Kultuuriasutuste loomine oli hea mõte, kuna see aitas veelgi kaasa võrdusele ühiskonnas. Kultuuri väärtustatakse ka tänapäeval. Need sündmused vähendasid ja kiriku mõju ühiskonnas elu ilmalikustus. Vaimulikkond kaotas oma senised privileegid ja positsiooni. ,,Tsiviilkooseks' iga" lahutati kirik riigist. Kuid Napoleon parandas hiljem riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga kokkuleppe ning katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Kui taastamata jäid aga vaimulike eesõigused ning neile ei tagastatud Prantsuse revolutsiooni ajal äravõetud maid. Sugugi mitte kõik Prantsuse revolutsiooniga kaasnevad muutused pole olnud head. 1792. aastal, kasutasid jakobiinid ühiskonna rahulolematust zirondiinide valitsemise üle ning kukutasid nad võimult. Jakobiinid tulid võimule keerulistes sise- ja välispoliitilistes oludes. Jakobiinid
kõrgemaid kirikuid. Kui romaani kirikutel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti kirikud nagu valitseksid linna üle. 10. Kuidas on seotud gooti stiili nimetus gooti hõimudega? Kas romaani stiili nimetus on seotud Vana Roomaga? Gooti hõimud olid metsikud ja barbaarsed, võrdluseks siis vastavalt teravakaared ja suured värvilised aknad. Romaani stiil seotud Rooma paavstiga, kes lasi ehitada maksudest kogutud raha eest uusi kirikuid, sealjuures oli rahvas väga vaene ning allasurutud ja alandlik.
a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. Pippin Lühike · Martelli poeg. Valitses 741-768. · Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. · 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile, kinkis oma vallutatud maasid paavstile. · Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. Karl Suur · Pippini poeg. Valitses 768-814. · Oli kirjaoskamatu, pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. · Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. · Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu.
1842. aastal võttis Liszt vastu Wimari õukonna kapellmeistri koha, 1848. aastal algas tema kooselu Sayn-Wittgensteini vürstinna Carolyne`iga. See periood oli tema loomeelus kõige viljakam. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikaelu keskuseks, dirigeeris ja propageeris oma kaasaegsete teoseid, korraldas muusikafestivale. Siin komponeeris ta palju oma väljapaistvad teosed, nende hulgas 12 sümfoonilist poeemi. 1861. aastal kolis Liszt Rooma, kus sõbrunes paavstiga ning üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks. Oma kaasaegsete üllatuseks mõtiskles ta sel ajal isegi vaimuliku elukutse üle ninf kirjutas religioosset muusikat (oratoorium ,,Kristus"). Liszti eluloo ja loomingu põhjal on teda peetud romantilise kunstniku võrdkujuks. Elav kujutlusvõime, mis välistab igasuguse rutiini ja kannustab uute ideede otsingutele, tõusud ja langused karjääris, maised kired, mis samas vahelduvadreligioosse müstikaga kõik see
laiali jagada. Majordoomused. 7 saj hakkas võim koonduma majordoomuste kätte. Pippin Karl Martell- 714a sai ta Pippini järeltulijaks, kes loobus majordoomuse nimetusest, kes võttis endale hertsogi tiitli. Martell tähendab haamrit. Minnakse üle ratsaväele, Võeti kasutusel suurem ja raskem mõõk. Poitiers' lahing. Pippin Lühike. Karl Martelli poeg kes sai pärast isa surma võimule. Head suhted paavstiga, aidates viimast langobardide rünnakute eest Võttis uuesti kasutusel kuninga tiitli. Kirikuriik e Paavstiriik. Kirikuriigist on tänapäeval säilinud vaid Vatikan. Kirikuriik eksisteeris 754-1870. Karl Suur- Pippin lühikese poeg. Pööras suurt tähelepanu vallutustele ja oli kirjaoskamatu. Krooniti keisriks. Suurel riiguk puudus aga seesmine ühtsus ja pealinn Karl Suure lemmiklinn oli aga Aachen Oli 1.90 pikk mis on oma aja kohta väga pikk mees
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi. Aastal 1803 likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806
põlise Rooma elanikkonnaga. Itaallased lootsid Rooma piiskopile ehk paavstile. Paavstidest said VII saj alguseks Rooma linna tegelikud valitsejadhakkas kuj tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine: 687. hakkas võim koonduma majordoomuste kätte Karl Martell (Haamer) (714-741). 732.a purustati Poitiers' lahingus Hisp-sse tunginud araablased. Sõjameestele hakati jagama maatükke=feoodhakkab kujunema feodalism. Pippin Lühike (741-768), sõlmiti pol kokkulepe paavstiga: 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756. pandi alus kirikuriigile. Karl Suur (761-814) vallutas langobardide kuningriigi It-s,alistas Hisp-s Pürenee põhjaosa,alistas saksid Põhja-Saksamaal. Aastal 800 kroonis paavst Karl Suure keisriks. Ludwig Vaga (814-840) Karl Suure poeg. 843. jagati riik kolmeks: Ida-,Lääne- ja Lõuna-Frangi riigiks. Algas anarhia ja killustatuse aeg. Araablased,viikingid (850- 1100),ungarlased neist hakkas lähtuma oht Euroopale.
Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keisriks. Kuid peagi läks ta paavstiga tülli ja tema võim muutus ebakindlaks. Temavastaselt meelestatud Saksa vürstid valisid 16-aastase Friedrichi 1211. aastal Saksa kuningaks, ta krooniti 1212. aastal ja sai ka paavsti toetuse. Et Friedrich resideeris jätkuvalt Sitsiilia kuningriigis, jäi tema võim Saksamaal aga ka seejärel ebakindlaks. Otto toetajaskond siiski vähenes ning 1215. aastal krooniti Friedrich uuesti. Et Otto sai Bouvines' lahingus lüüa, siis seekord õnnestus Friedrichil ka tegelik võim Saksamaa üle saada
aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorgani- saator ja suutis oma valitsus- ajal ka Eesti ning enamiku Lä tist alistada. Liivlaste ja latgalite alistamine 1200 Albert saabub ristisõdijatega Väina jõe suud-messe 1201 Riia linna rajamine 1202 Alberti abiline Teoderich rajab Mõõgavenda-de ordu (Fratres Militiae Christi) 1202-1203 Liivlaste vanem Kaupo rändas koos piiskop Albertiga Rooma, kus kohtus paavstiga. Kaupo asub toetama Albertit ja ristisõdijaid 1206 liivlaste lõplik alistamine 1207 latgalid (lätlased) alistuvad mõõgavendadele Mõõgavendade ordu (1202-1237) Ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Ven-nad, (lad. k. Fratres Mili-tiae Christi) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksis-teeris aastatel 12021237. Seisused ordus: Rüütelvennad
ametnikud) · Lääniisandad kaotanud sõltumatuse (sageli koondusid kuninga õukonda) Inglismaa: · Pärast Rooside sõda (1455-1485) sai troonile Henry VII Tudor (1455-1509) (dünastia 118 aastat) · Soosis teenistusaadlikke · Tähekoda vandenõude järelevalve · Parlament käis üha vähem koos · Henry VIII (1509-1547) Saavutas enneolematu võimutäiuse Aristokraatia koondati õukonda Konflikt paavstiga Henry VIII ja tema 6 naist Prantsusmaa · Louis XI (1461-1483) Allutas suurfeodaalid kuningavõimule Tugevdas oluliselt keskvõimu Alaline sõjavägi · Francois I (1515-1547) Tugevdas veelgi kuningavõimu Püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Hispaania · XV sajandi lõpul oli Pürenee poolsaarel 5 riiki: Portugal Kastiilia Aragon Granada Navarra http://img518
Kompositsiooni õppis ta Salieri juures. 1823 läks ta Pariisi ja soovis astuda Pariisi konservatooriumisse, sinna teda vastu ei võetud, sest ta oli välismaalane. Alates 1827 aastast hakkas Liszt ennast ise ülal pidama. 1830 alustas pikka kontsertreisi mööda Euroopat. Esialgu Saksamaa piires, kõige kaugem koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina. 1861 suundus tagasi Rooma. Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Looming Olles suurepärane pianist on tema looming valdavalt seotud klaverimuusikaga. Teda peetakse uue klaverimängu stiili rajajaks (klaver nagu orkester). Looming on programmiline. Inspiratsiooni sai kujutavast kunstist ja kirjandusest
Napoleon ja SPR 1796 sõjakäik Itaaliasse 1798 sõjakäikk Egiptusesse, samal ajal Prl: võimuvõitlus, majraskused Inglismaa blokaad, direktooriumi ebapopulaarsed otsused. Napoleoni populaarsus: teda toetasid kõik ühiskonnakihid, sõjaväe tohutu usaldus, rahvustunde tekitaja, leppis kõigiga ära. 14 juuli 1804 keisririik Napoleoni ümberkorraldused: absolutistlik valitsemisviis tugev keskvõim, hiilgava õukonna loomine, konkordaat Rooma paavstiga katoliiklus, kaotati revolutsioonikalender, range tsensuur ajakirjandusele, töötati välja politseiaparaat, rajati Prantsuse pank, 1804 ,,Tsiviilkoodeks," vabaturumajandus, jätkas vallutussõdu. Napoleoni sõjad Napoleoni edu saladus: Pr sõdurid arvasid end sõdivat SPRi eest, oskus juhtida vägesid, andekad abilised, vastaste nõrkused. Miks Napoleoni sõjakäik Venemaale ebaõnnestus: Vene armee vältis piirilahingut, rahvasõda Np vastu,
Tema valitsemisajal pandi alus kogu keskaega iseloomustavale feodaalkorraldusele. Hästi varustatud raskerelvastuses ratsaväe muretsemiseks hakati läänistama elukutselistele sõjameestele lääne (e feoode) koos talupoegadega. Nendelt kogutavate koormiste eest pidid sõjamehed (läänimehed e feodaalid) muretsema korraliku ratsahobuse koos vajaliku sõjavarustusega. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741-768) tugevdas sidemeid paavstiga, kes vajas tuge Itaalias võimutsevate germaani hõimu langobardide vastu ning oli usuasjades läinud tülli Bütsantsi keisriga. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele kroonis paavst Pippin Lühikese 751.a frankide kuningaks (Karolingide dünastia; valitses Prantsusmaal kuni 987.aastani) ning viimane omakorda sõdis langobardidega Itaalias ja kinkis Rooma linna koos aladega Kesk- ning Põhja-Itaalias paavstile. Sellega pandi 756.a alus Kirikuriigile,
Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga) Karl Martell: Oli frangi riigi majordoomus, võitis Poitiers' lahingus 732 araablasi, hakkab sõjateenistuse eest maad andma Pippin Lühike: Karl Martelli poeg, 751 kroonis paavst ta Frangi kuningaks, 753 pani aluse Kirikuriigile Karl Suur: Pippin Lühikese poeg, vallutas suured alad, aastal 800 krooniti Roomas keisriks- Lääne-Euroopas oli taastunud keisrivõim 3. Varakeskaegse ühiskonna tunnused: linnade allakäik, naturaalmajandus, feodaalkord, kolm seisust .
a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe Täidesaatev president, valiti 4.a. ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, Sõltumatu kohtuvõim kõrgeim organ Ülemkohus maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele 47.Ameerika kodusõda Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei Abraham Lincoln 1861-1865 16.president tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka USA enne kodusõda , 31 osariiki läänes polnud veel hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse osariike riigivõim, kinnitas paavst Probleem orjanduses, lõunaosariikides levinud, 1802 Napoleon eluaegne konsu l viidi läbi
võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj? Neustria (Lääne- ja Loode-Gallias (keskuseks Pariis)), Austraasia (Kirde-Gallia), Burgundia, Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas? Jõukad kojaülemad, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis? Frankide kuningas, head suhted olid paavstiga, kuj. kirikuriik e. paavstiriik. 13. Kuidas tekkis Kirikuriik? Pippin tegi 2 Itaalia-sõjakäiku(tulemus: langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna). 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? Tasuks abi eest seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate vahetuse Pippin krooniti ametlikult. 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse? Raj
Ta oli Frangi riigi rajaja ja tema võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. Ta oli kuningas. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj?Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas?Kojaülemad, kes vastutasid kuninga koja ja majapidamise eest. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis?Karl Martelli poeg, kes sai pärast isa surma troonile. Head suhted rooma paavstiga. Frankide kuningas. 13. Kuidas tekkis Kirikuriik?Langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna ja nii tekkis paavstiriik. 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse?Rajati kloostreid, eeskujuks antiikaeg, rajati ilmalikke õppeasutusi. 16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma?Ida-Frangi riik Saksa-Rooma riik, Lääne-Frangi riik prantsuse kuningriik, Kesk ja Lõuna-Frangi riik itaalia kuningriik. 17
paljude maade üle ja suutis rahvaid ristiusku pöörata. Suure osa oma valitsusajast veetis sõjaretkedel kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Saksidega pidi ta sõdima ligi 30 aastat, et nad vallutada ja ristiusku pöörata. Ta vallutas itaalia valitsusaja algul ja Gallia päris ta juba oma isalt lisaks kuulus talle ka tänapäeva saksamaa. Tal olid head suhted Rooma paavstiga ning paavst kroonis ta keisriks. Keisririik pidi ühendama kogu ristirahvast ja keisrit loeti kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Kuna Karl Suure võimule allus suur osa Lääne-Euroopast, peetigi teda Lääne-Rooma keisririigi taastajaks. 24. iseloomusta Karl Suure Keisririiki. Ta pidas lugu kultuurist ja haridusest ning kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis oma õukonna kultuurikeskuseks
Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5. 1827-1830- mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas? aastal 1827 suri tema isa ning seetõttu süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Kohtus viiulivirtuoos Paganiniga, kes äratas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 6. Liszti iseloomustus. Ego? Kade? Lahke? Abivalmis? Kuri?- too näiteid tema elust. Hurmav-naised jumaldasid teda. Lahke-sõbrunes paavstiga aastal 1861. Abivalmis-koolitas välja uue pianistide koolkonna. Oli ebakindla kõnnakuga. Lähedases seltskonnas hajameelselt rahutu, kuid laval aga kuninglik. Ta arendas oma mõtteid kirglikult, väljendas arvamust kindlalt, kuid rääkis kiiresti ja katkendlikult. Oli hea inimene, lahke, abivalmis, südamlik. Näiteks käitus väga hästi oma õpilastega ja isegi nendega kellega tema vaated ei ühtinud. 7
6. sajandil hakkasid Balkani poolsaarele tungima slaavlased, kes said varsti ka bütsantslaste alalisteks vaenlasteks. 6. sajndil tekitasid probleeme ka langobardid. 7. sajandil lisandusid vaenlaste hulka araablased ja taas ka pärslased. 11. sajandist tulid juurde ka türklased, kellele kuulub ka Konstantinoopoli vallutamise au 1453. aastal. 1054 leidis aset ka kirikulõhe. Ristiusu kirik jagunes õigeusu kirikuks, mille juht patriarh oli Konstantinoopolis, ja rooma-kataolikukirikuks paavstiga eesotsas Roomas. Hagiograafiad – pühakute elulood, mis võtsid Bütsantsis suure populaarsuse, on oma olustikuliste detailide poolest ka väärtusilkud ajalooallikad. 9. sajandil koostasid kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios slaavi tähestiku. Bütsants aastal 500 FRANGI RIIGI KUJUNEMINE Riigi tekke aeg 5. sajandi II pool, 6. sajandi I pool. 481-511 oli kuningaks Frangi riigi rajaja Chlodovech. 486 vallutatakse suurem osa Galliast. 496 võtab Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta
5) Nantes`i edikt 13. aprillil 1598. aastal Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism. Oma veendumusi lubati kuulutada ka reformeeritud usutunnistuse pooldajatel. Pariis pidi jääma katoliiklikuks. 6) Anglikaani kirik, hugenotid, kalvinistid, luterlased, katoliiklased ANGLIKAANI KIRIK protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Rajajaks inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. HUGENOTID Prantsusmaa kalvinistid 16.-18. sajandil KALVINISTID protestantliku usuvooli esindajad, mis rajati 1536. aastal Johann Calvini poolt LUTERLASED kristliku konfessiooni esindajad, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest. Peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks. 7) Augsburgi usurahu Kuulutati välja 1555. aastal. Sellega tunnistatu luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Saksamaal
annaabi.ee 
