"See reklaam (ostuvaba päev) ...on vastuolus Ameerika Ühendriikide praeguse majanduspoliitikaga." - CBS Network, R.L.Lowary. Informatsiooni defitsiit, ajupesu, võimetus olla avameelne - see kõik asetab inimestele justkui silmaklapid pähe. Neid kontrollitakse. Meediat saab ära kasutada ka kui "ametliku verisooni" väljendajana. Juba liiga tihti juhtub sündmusi, mida kahtlaseks pidavaid rahvamasse vaigistatakse massimeediaga. Toimub tähelepanuväärne sündmus, pööbel ahastab, skeptikud, teadlased ja ajakirjanikud kisavad, aga meedia ootab. Kui kõrgemal võimul on võltslavastus valmis, siis lükatakse käima propaganda. Pööbel rahuneb ja vaikib, teadlikum rahvas kisab ikka, kuid see summutatakse massimeediaga. Olukord rahuneb maha ja kõik taandub otsekui tagasi igapäevaellu. Et asja selgitada, ei pea kaugelt näidet otsima. Taas kord peaksid just eestlased väga hästi teadma, kuidas see protsess kulgeb.
ajastu- kunsti ajastu. Koos Menninguga jõudis kunst eesti teatrisse, mis jäi sinna aastateks püsima. Teater muutus tsirkusest pühakojaks, täites oma ülesannet, rääkides armastusest ja surmast, ilust ja häbist, valust ja leigusest, kirest ja kannatusest. Karl Menning sukeldus nii kirglikult asjade olemusse, ei ei märganud kuidas publikul hakkas igav. Milleks armastus ja surm , kui on olemas laulumäng ja seiklusetendused? Hiljem Karl Menning avastas, et saal on tühi . Pööbel lahkus parematele jahimaadele- kabareedese ja kõrtsi, kus ei pidanud palju mõtlema. Vanemuise juhid olid arevuses, otsustate, et Manning peab laulumängu repertuaari tagasi võtma. Muidu ollakse publikust ja rahast ilma. Kuid Karl Menning ütles ,, EI" , mille peale teda kihutati välja. Menning ei naasnud enam kunagi teatrisse, jäädes elu lõpuni kibestunud üksikuks inimeseks. Umbes 40 aasta pärast 1. Põlengut äraksid tartlased pommiplahvatuste pelae, Oli sõjaaeg
(vähemalt hetkel kaldun seda versiooni eelistama). Kuid miks Piibel nii julmalt paradokse levitab? Ja kes, põrgu päralt, mõtles välja surma? Inimene on ju vahepeal edasi arenenud. Kuid ega Testamendi loojad polnud siis Nostradamuse masti mehed nad ei näinud ette progressi teaduses ja kultuuris. Testamendi stroofe võib käsitleda patu-palk-on-surm laadi aspektist. Piibli õpetus oli suunatud Kristuse kaasaegsetele, kelleks olid - barbar, lihtne käsitööline, kirjaoskamatu pööbel jt. Kui lähtuda tõsiasjast, et minu piiblitekstist arusaam toimleb algeliselt, siis panustan mõtlevatele inimestele. E.Cassirer kirjutab: ,, Kõigist kultuurinähtustest alluvad müüt ja religioon kõige vähem loogilisele analüüsile." Kierkegaard kirjeldab religioosset elu kui suurt ,,paradoksi". Tema jaoks tähendas igasugune katse seda paradoksi leevendada religioosse elu eitamise ja hävitamisega. Aquino Thomase väitel o usuline tõde üleloomulik ja ülemõistuslik, aga mitte
Majakovskit sidus futurismiga ja akmeismiga polemiseerimine, klassikalise kultuuripärandi hülgamine, huvi linliku elulaadi vastu, utoopiline püüe maailma kunstivormide uuendamise kaudu ümber kujundada. Samas avaldub ta luules rahulolematus ühiskonnaga ,,Linnapõrgu" 1913 a, kodanluse vastane mässuvaim- ,,Võtke" 1913. Majakovski on eeskätt linnaluuletaja. Tema kujutatud linnas, mis ei tähenda ainult Moskvat, elavad inetud inimesed pööbel, mass, soovide ja ideaalideta rahvajõuk. Luuletaja kujutas neid inimesi kui kurje, agressiivseid, jälke loomi, keda huvitavad vaid söömine, joomine, karjumine ning räuskamine. Luuletuses ,,Kuidas minust sai koer" lõi ta pildi luuletajast, kes tahab tänaval tuttavat tervitada, kuid tunneb äkki, et tema suus kasvab kihv ja pintsaku alt tolkneb välja suur karvane saba. Nagu alati, ilmub kiiresti kohale rahvahulk, kes hakkab luuletajat jälitama, tallataes üksteist jalge alla
olla rikas ebademokraatlikus. ,,See kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda ka ennast". M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik. Oli kahtleja ja stoik. Tuntud teos ,,De Oratore". See oli kõnemehest. Neoplatonism-esindaja Plotinos. Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm. KESKAEG Platonism- hinge surematus Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. ,,Kristlus- see on pööbli platonism". Pööbel- alamrahvas Stoitsism-surmaks valmis olemine Keskaja filosoofia seotus religiooniga: 1) teotsentrism- jumala kesksus 2 )kreatsionism-jumal on kõige looja, lõi ei millestki ja loomingu tipuks on inimene. 3) providentsialism- jumal näeb kõike ette, valitseb maailma ja inimesi. 4) revelatsionism- tõde tuleb jumaliku ilmutuse kaudu. Justinus- tema ütles, et ristiusk ongi täiuslik filosoofia. Clemens- ütles, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. W.Occam- kaksik tõe käsitlus
Ptk IV-V *Früügia (118) - vanaaja maakond ja *Vöör (Lk 120) laeva eesosa riik Väike-Aasia loodeosas. *Joonia (118) - Vana-Kreeka piirkond, mis hõlmas Väike-Aasia lääneranniku keskosa ning selle läheduses paiknevaid saari. Ptk VI-VIII *Epopöa (132) - pikemat ajajärku v *Baldahhiin (142) ehisvari voodi, trooni ajaloolisi suursündmusi käsitlev eepos, vm kohal romaan, romaanisari, film *Konsul (142) riigi ja selle kodanike *Pööbel (134) lihtrahvas huvide kaitsja välisriigis; kõrgem *Aatrium (141) Rooma elamu võimukandja Vana-Roomas ja keskaja pearuum; sammaskäiguga ümbritsetud Euroopas siseõu *Leegion (143) - väeüksus Vana-Roomas Ptk IX-XI *Presbüter (151) koguduse vanem või *Io ( (163) vanakreeka jõejumal juhatuse liige *Thales (163) mees, keda peetakse
33 Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9. Ja iga inimese, iseäranis valitsejate tegevuse puhul, mille jaoks pole kohut, kuhu kaevata, pööratakse tähelepanu tulemusele. Seega tegelgu valitseja võimu võitmise ja säilitamisega - vahendeid peetakse alati auväärseks ja neid ülistavad kõik; sest eks ole ju pööbel alati haaratud asja tulemusest ja sellest, mis välja paistab; ning maailmas pole muud kui pööbel; ja seal, kus paljudel on, millele tugineda, pole kohta vähestel. 10. Üks praegusaja valitseja, keda pole sobilik nimetada, 34 ei jutlusta ealeski muust kui rahust ja aususest, {on aga ise mõlema suurim vaenlane} 35; ning nii üks kui teine, oleks ta neid järginud, jätnuksid ta mitut puhku ilma {reputatsioonist või võimust}36. XIX peatükk Põlguse ja vaenu vältimisest37 1
Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9. Ja iga inimese, iseäranis valitsejate tegevuse puhul, mille jaoks pole kohut, kuhu kaevata, pööratakse tähelepanu tulemusele. Seega tegelgu valitseja võimu võitmise ja säilitamisega - vahendeid peetakse alati auväärseks ja neid ülistavad kõik; sest eks ole ju pööbel alati haaratud asja tulemusest ja sellest, mis välja paistab; ning maailmas pole muud kui pööbel; ja seal, kus paljudel on, millele tugineda, pole kohta vähestel. 10. Üks praegusaja valitseja, keda pole sobilik nimetada,ei jutlusta ealeski muust kui rahust ja aususest, {on aga ise mõlema suurim vaenlane}; ning nii üks kui teine, oleks ta neid järginud, jätnuksid ta mitut puhku ilma {reputatsioonist või võimust}.
33 Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9. Ja iga inimese, iseäranis valitsejate tegevuse puhul, mille jaoks pole kohut, kuhu kaevata, pööratakse tähelepanu tulemusele. Seega tegelgu valitseja võimu võitmise ja säilitamisega - vahendeid peetakse alati auväärseks ja neid ülistavad kõik; sest eks ole ju pööbel alati haaratud asja tulemusest ja sellest, mis välja paistab; ning maailmas pole muud kui pööbel; ja seal, kus paljudel on, millele tugineda, pole kohta vähestel. 10. Üks praegusaja valitseja, keda pole sobilik nimetada, 34 ei jutlusta ealeski muust kui rahust ja aususest, {on aga ise mõlema suurim vaenlane} 35; ning nii üks kui teine, oleks ta neid järginud, jätnuksid ta mitut puhku ilma {reputatsioonist või võimust}36. XIX peatükk Põlguse ja vaenu vältimisest37 1
,,Veel puhuvad jahedad tuuled" ,,Värsid, mis loodud unetul ööl" ,,On kurvad laulud Gruusial" ,,Sangar" ,,Eelaimus" ,,Mustlased" ,,Uppunu" ,,Ei hinda kalliks ma bakhandi noore hoogu" ,,Antsaar" (,,Mürgipuu") ,,Lill" 1831 ,,Poeet ja pööbel" ,,Venemaa laimajaile" ,,Mis oli varasemalt, seks, sõbrad, veelgi ,,Kaja" jäin" ,,Ei endist rõõmu tunne hing" 1829 1832 ,,Ended" ,,Matk edasi meid viis, ning ehmus taas mu ,,Ju lasub Gruusias must udu küngastel" meel" ,,Kalmõkitarile" ,,Kaunitar"
tegelikult on ta väga suur palvetaja. Ta ennetab kõiki sündmusi, tal on sügav nägemus tulevikust. Totrake nimetab Godunovi kuningas Herodeseks. Totrake ütleb välja selle, mida rahvas arvab. Keegi teine ei julge seda teha, aga Nikolka ei karda kedagi, kuna tema on Jumala inimene. Boriss ei tee talle midagi. Ta palub palvetada, aga sellest Nikolka keeldub (lk 82). See ongi see rahva otsus, mis ei lase Borissil tegutseda, ei anna talle mingit õnne. Pööbel, mida kasutab Boriss ja sõna rahvas, on kaks erinevat nimetust. Boriss arvab, et rahvas on pööbel, aga sündmused näitavad vastupidist. Rahvas ei ole alati ideaalne selles tragöödias. Klassitsistlikud tragöödias olid head ja kurjad inimesed. Siin on aga keerulised, shakespeare'likud tegelased. Me ei saa öelda, et Godunov on positiivne kuju. Rahvas ei ole samuti ideaalne. Alguses (lk 16) hakkas rahvas lambist nutma. Rahvas ei taha tegelikult millestki teada, see on bojaaride asi.
Mnesikles - arhitekt, Propüleed - Akropoli väravaehitis. 437-432 e.m.a. Arvutirekonstruktsioon. 5.saj templite kulminatsiooni aeg TEATER Keskel Dionysuse altar Ajutiselt algselt puidust istmed Hiljem kujuneb välja, et raiutakse mäeküljesse Rooma teater on autonoomne ehitis U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel Publiku vastas reeglina ühekorruseline hoone - skenee - garderoob, rekvisiidiladu, esinetakse selle ees, selle ette tekib proskeenion (poodium) solistidele Rooma teater ja amfiteater arenevad sellest edasi 4.saj tekib arhitektuuri all üks halikarnassos - linn Väike-Aasias, mille kohalik valitseja sureb ära, talle ehitatakse hauaehitis. KUJUTAV KUNST: 5. sajand eKr õitseaeg ehk kõrgklassika.
nimetama vol, volu, , velle tahtma, soovima volunts, tis f tahe, tahtmine, soov volupts, tis f lõbu, nauding volv, volv, voltum, ere keerutama, veeretama, pöörama; (kirjarulli) lahti keerama, s.o lugema; meenutama; pass. keerlema, pöörlema vs, vestr (pl. vestrum) pron. pers. (pl. sõnast t) teie vtum, n tõotus(palve); palve, soov vx, vcis f hääl; hõige; heli; sõna, väljend vulg adv. kõikjal, igal pool; üldiselt vulgus, n rahvas, rahvamass; lihtrahvas, pööbel vulner, v, tum, re haavama, vigastama vulnus, neris n haav vultus, s m näoilme, pilk; nägu 24
harimata rahvakihtidele nn sans-culotte'idele (tõlkes: püksata). Ekstremistid soovisid revolutsiooni süvendada, repressioone veelgi laiendada. HEBERT32 andis välja ajalehte Le Père Duchesne (tõlkes Isake Tamm), kus ta kasutas kõige räpasemat poliitilist laimu. Koos CHAUMETTE'iga33 kutsus ta rahvast üles loobuma kristlusest ja propageeris nn MÕISTUSE RELIGIOONI. Jumalateenistus kirikutes lõpetati, pühakute kujud peksti puruks, ristid tõmmati alla. Harimatu pööbel rüüstas iidset kuningate matmispaiga Saint-Denis katedraalis. Näis, nagu vandaalid oleksid taas Euroopast üle käinud. Juttu oli isegi Jumalaema kiriku lammutamisest. Pühamu päästis hävingust selle muutmine Mõistuse templiks. 30 Fouché [fu´see], Joseph (1759-1820) Konvendi saadik (esindas Nantes'i linna, kus oli õpetaja); liitus montanjaaridega;
b. vaba liikumine ning vaba viibimine igas liidu riigis c. diskrimineerimiskeeld kodakondsuse alusel d. õigus osaleda kohalike valitsuste valimisel ja Euroopa parlamendi valimistel e. esitada petitsiooni f. õigus diplomaatilisele ja konsulaarsele kaitsele kolmandas riigis ükskõik millise liikmesriigi saatkonna abile § 23 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus ptk 3 II Mõiste 1. rahvas kui varanduseta pööbel vastandati kodanlusele ja aadlile 2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus
b. vaba liikumine ning vaba viibimine igas liidu riigis c. diskrimineerimiskeeld kodakondsuse alusel d. õigus osaleda kohalike valitsuste valimisel ja Euroopa parlamendi valimistel e. esitada petitsiooni f. õigus diplomaatilisele ja konsulaarsele kaitsele kolmandas riigis ükskõik millise liikmesriigi saatkonna abile § 23 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus ptk 3 II Mõiste 1. rahvas kui varanduseta pööbel vastandati kodanlusele ja aadlile 2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus
loomingulisust ja see on alati isikupärane. Vastuväide 3: mis on moraali motiiv – Kanti jaoks on see mõistuslik arusaam, et moraaliseadus on kõrgem väärtus, mille kaudu tuleb end defineerida. Nietzsche jaoks on see perverssus. Kui ma saan tegutseda nii nagu ma tahan, oma loomupärane kalduvus, siis see tegevus pakub mõnu ja meeldib – saab teostada ennast seal, mis on isikupärane ja loomulik. Kant ütleb, et kui pakub mõni, siis see pole moraalne. Revolutsiooniga pürgib võimule pööbel – Nietzsche – ei hinda demokraatiat, sest sellega seatakse samad üldväärtused. Nii ei saaks inimene oma loomulikke potentsiaale realiseerida. Ptk 12. On määratletud ära, mida peab tegema moraaliga. Lisaks intellektuaalses sõnavaras on mõisted tõene ja väär, ja need on keegi määratlenud. See tähendab seda, et tõe ja väära mõistete taga on teatud võimustruktuurid – kes on õigustatud tõde ja väära määratlema.
b. vaba liikumine ning vaba viibimine igas liidu riigis c. diskrimineerimiskeeld kodakondsuse alusel d. õigus osaleda kohalike valitsuste valimisel ja Euroopa parlamendi valimistel e. esitada petitsiooni f. õigus diplomaatilisele ja konsulaarsele kaitsele kolmandas riigis ükskõik millise liikmesriigi saatkonna abile § 23 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus ptk 3 II Mõiste 1. rahvas kui varanduseta pööbel vastandati kodanlusele ja aadlile 2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus
harimata rahvakihtidele nn sans-culotte’idele (tõlkes: püksata). Ekstremistid soovisid revolutsiooni süvendada, repressioone veelgi laiendada. HEBERT32 andis välja ajalehte Le Père Duchesne (tõlkes Isake Tamm), kus ta kasutas kõige räpasemat poliitilist laimu. Koos CHAUMETTE’iga33 kutsus ta rahvast üles loobuma kristlusest ja propageeris nn MÕISTUSE RELIGIOONI. Jumalateenistus kirikutes lõpetati, pühakute kujud peksti puruks, ristid tõmmati alla. Harimatu pööbel rüüstas iidset kuningate matmispaiga Saint-Denis katedraalis. Näis, nagu vandaalid oleksid taas Euroopast üle käinud. Juttu oli isegi Jumalaema kiriku lammutamisest. Pühamu päästis hävingust selle muutmine Mõistuse templiks. 30 Fouché [fu´šee], Joseph (1759-1820) – Konvendi saadik (esindas Nantes’i linna, kus oli õpetaja); liitus montanjaaridega;
d. õigus osaleda kohalike valitsuste valimisel ja Euroopa parlamendi valimistel e. esitada petitsiooni f. õigus diplomaatilisele ja konsulaarsele kaitsele kolmandas riigis ükskõik millise liikmesriigi saatkonna abile § 23 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus – ptk 3 II Mõiste 1. rahvas kui varanduseta pööbel – vastandati kodanlusele ja aadlile 2. rahvas kui rahvamass 3. rahvas kui rahvus 4. rahvas kui kodanikkond 5. ( rahvas kui elanikkond ) 6
süveneb marurahvuslik hoiak. ,,Rassiteaduse" tekkimine Oluliseks autoriks on Prantsuse krahv J. A. Gobineau (diplomaat). Ta kirjutas mõjuva teose rasside ebavõrdsusest (1853-55). Ta ütles, et ülemklassi näitajaks on aaria veri, seda ka Prantsusmaa eliidi hulgas. Ta tundis muret, et peale Prantsuse revolutsiooni ,,segaverelised" massid lämmatavad vana germaani aristokraatia mõju (rasside füüsiline ja vaimne ebavõrdsus), ta soovis, et pööbel ei tekitaks segadust ja vana eluviis jätkuks edasi. Tema järgi vaid aaria rass (germaanid) on võimeline looma kultuuri. Tema teooriat hakatakse edasi arendama, aga sealt tuleb ajaloo areenile aaria rassi teema. Gobineau paneb aluse rassiteooriale, ta on mõjutanud ka Wagnerit ja Nietzchet, kes arendavad seda edasi. Charles Darwini puhul on oluline, et tema lõi evolutsiooni teooria, olelusvõitlus. Olelusvõitlust hakatakse ühiskonnas edasi arendama, tekib sotsiaaldarvinism
milline valitsemine on legitiimne nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord. Nt demokraatiat peeti kaua aega mitte-legitiimseks valitsusvormiks, kuna arvati, et selles ei valitse eksperdid ja parimad, vaid pööbel, mistõttu on tulemuseks anarhia. Riigi eesmärgiks võib olla inimeste õnnelik elu (Platoni võib pidada variatsiooniks utilitarist Jeremy Benthamist või Benthamit variatsiooniks Platoni teemal, kuid Platon eeldab seejuures ka inimeste ebavõrdsust, ebavõrdsetel on ebavõrdne õnn); Augustinusel on riik kui haigla, et ohjeldada inimeste patust loomust, riik on sunnivahend. Valitsemine võib põhineda ka rahva usaldusel ja nõusolekul (Locke).
.. Barbaaride pime matk pühkis Antiigi. 5 Võib-olla, pilvede taga kuski säramas ühisaadete vapid. Markus Aureliuski laskis risti puua kõik papid. Keiser ja kristlane uut Euroopat kord asusid looma. Kuid preisluse pühkmeist haakristlane iial vastset ei raja Rooma. 6 Suurdub vägi ukse taha uhutute. Mässuleegi on kihutand kihkvele tuuldepuhutute ja vaimustki vaevatute leegion. Kaigub lahingusarv, säravad kotkad kindralite nööbel. Võidule trügib end Arv - tüütu ja kodutu pööbel. 7 Töötuilt, kes loobuma pidand leivast, kogu maailm nüüd ootab ohtu. Politsei vast masside hädale leiaks rohtu, tassides miitinguil märatsejaid kohtu? Ei! Sellal kui süveneb korruptsioon, kerkib ju võikana, küsimata keelust, suurlinna dzunglite mürgisest neelust verine päike - Revolutsioon. 8 "Vaevata milleks ajusid, kui maailma juhivad "olud"?" - Oma "kutsumust" nõnda tajusid rahva poolt kroonit kolud. "Püüad sa taotleda võimatut, peagi sipled sa soo sees" -
24 3) kõik institutsioonid on suhteliselt püsivad moodustised, mis tähendab, et nende siseselt kujunevad teatud käitumiseviisid, mis on omased just sellele institutsioonile. 4) iga sotsiaalne institutsioon on teatud mõttes tervik, millel on seaduspärasused ja sisemine loogika. Kollektiivne käitumine siin räägitakse mõistetest mass, hulk, pööbel. Mass s. o kollektiiv, mille liikmed ei pruugi füüsiliselt ühes ruumis koos olla, kuid nende tegutsemise eesmärk on sarnane (nt televaatajad). Hulk moodustub inimestest, kes viibivad ühel ajal samas kohas, kuid kelle käitumine võib olla erinev. Hulk võib üle kasvada pööbliks. Pööbel olemas on juht ja võideldakse ühtsete eesmärkide nimel. Ka revolutsiooni võib nimetada pööbliks.
ta äraminekust hoolinud. Willem Rym oli ainus, kes eminentsi põgenemist märkas. Rahva tähelepanu kulges oma ringteed nagu päikene: see oli alanud ühest saali otsast, peatunud üürikese aega saali keskel ja jõudnud nüüd saali teise otsa. Marmorlaua ja brokaa-diga 2 4 kaetud poodiumil oli oma aeg juba olnud: nüüd oli järgi Louis XI kabeli käes. Tee oli vaba kõiksugu hullus-tele/sest saali olid jäänud ainuüksi flaamlased ja pööbel. Algas lõustade näitus. Esimesena ilmus ümmargusse auku nägu pahupidipööratud punaste silmalaugudega, pärani avatud suuga ja laubaga, mille kortsud sarnanesid meie keisririigi husaaride saapasäärte omadega. See kutsus välja säärase naerupuhangu, et Homeros oleks kõiki neid matse pidanud jumalateks.* Suursaal oli aga kõike muud kui Olümpos, seda teadis kõige paremini Gringoire'i vaene Jupiter. Järgnes teine ja kolmas lõust, siis tulid
annaabi.ee 
