väheaktiivselt majandatud erametsaomandi taustal täidab riigimets eelkõige puiduturu erapooletu tasakaalustaja, metsalooduse kaitsja ja igaüheõiguse pakkuja funktsiooni. Puiduturu ühtlane varustamine toormega on osutunud strateegiliselt väga põhjendatuks ümarmaterjali impordi seiskumisel ning madalate müügimahtude korral erametsadest. Looduskaitse ja puhkemajanduse korraldamine on suunatud avaliku huvi rahuldamisele ja seda on kõige põhjendatum teha riigile kuuluvas metsas. Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsamajanduse ja puidutööstuse kui Eesti majanduse, keskkonna ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulise sektori konkurentsivõime säilitamiseks on vältimatu vajaliku ettevõtluskeskkonna kujundamine, luues selleks naaberriikidega analoogilised võimalused. Metsatööstussektori efektiivsus Eesti metsade majanduslik väärtus realiseerub metsatööstuse kaudu. Oluline on hoolitseda selle eest, et Eesti metsasektori
muutsid juba üldist kujutlust maailmast, sealhulgas ka religioonist. Just sellel ajal lahknesid teoloogiast filosoofia, loodusteadus, kunst ja kirjandus. Tekkiski loodusteadustel põhinev maailmapilt, mis pidas tõeseks heliotsentrilist Päikesesüsteemi, samuti seda, et põhjuslikke sündmusi juhivad loodusseadused. Iseloomulik oli näiteks Galilei (1565-1642) arusaam, et loodusteadustel põhinev maailma mõistmine on põhjendatum kui piiblis sisalduvad ütlused selle kohta. Siiski ei olnud ju kellelgi kahtlust Jumala eksistentsi suhtes. Loodusteadused kirjeldasid lihtsalt loodud maailma korrapära, piibli ütluste ülesanne oli aga äratada inimeste usku. Sellest ajajärgust on esile kerkinud ka Inglise deism, mis tähendas usku Jumalasse- loojasse, kes pärast loomist enam maailma ja universumi kulgu ei sekku. Tähtsamad loodusteadused Astronoomia on üks vanemaid loodusteadusi
Neid küsimusi silmas pidades see referaat valmima peakski. Tzvetan Todorov vastas oma hiljutises raamatus 20. sajandi kriisi kohta mõlemale küsimusele jaatavalt, väites, et nad kuuluvad ühte ja samasse poliitilisse liiki, nimelt totalitarismi. Pärast Euroopa kommunismi kokkuvarisemist 1989. 1991. aastal on 3 kahe diktatuuri üle käiva arutelu fookus hakanud nihkuma. Valminud on ajalooliselt märksa põhjendatum totalitarismi mõiste, mis arvestab sellega, kui suurel määral seisis süsteemide taga eksklusiivse ühiskondliku ja kultuurilise utoopia positiivne visioon, kuid tunnistab samas, et reziimi poliitiline ja ühiskondlik praktika lahknes väga sageli utoopilistest püüdlustest. Enam pole kahe diktatuuri määratlemisel vaja tugineda rangelt politoloogilisele ,,totalitarismi" mudelile. Viimase tosina aasta jooksul on ajaloolised teadmised nii Saksa kui ka
vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Languse kriteeriumid ei ole ühesed - sõltub teiste kasvufaktorite seisust. 5. Toitainete tagastamise seadus. - Saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees. 6. Viljavahelduse seadus. - Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus. - Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus. 4. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused 5. Mullaviljakus.
vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Languse kriteeriumid ei ole ühesed - sõltub teiste kasvufaktorite seisust. 5. Toitainete tagastamise seadus. - Saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees. 6. Viljavahelduse seadus. - Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus. - Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus. 4. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused 5. Mullaviljakus.
jooksul ja lõpetava rahavoo. Raha ajaväärtuse arvestamine võimaldab loogiliselt võrrelda kasu kuludega. Ja lõpuks, kuna projekt on vastuvõetav ainult positiivse ajaldatud puhasmaksumuse puhul, siis kasvatab selle kriteeriumi järgi vastuvõetud projekt firma väärtust. See on kooskõlas eesmärgiga maksimeerida osanike rikkust. NPV puuduseks on aga vajadus täpsete pikaajaliste prognooside järele. Hoolimata sellest veast on praegune puhasväärtus teoreetiliselt kõige põhjendatum kriteerium. Näide: Firma kaalub uue arvutisüsteemi ostmist, mille esialgsed kulud on 30 000 USD. Selle projekti tulevased rahavood on alljärgnevad. Firma nõutav tulunorm on 10 %. Esialgsed kulud - 30 000 5 1. aasta 15000 2. aasta 15000 3. aasta 15000
Kus P- toodang, T- tööjõuressurss, F- kapitaliressurss, M- maaressurss, C- kulud, m- kasum 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on arvestuslik suurus. Leitakse tavaliselt 1ha või loomühiku kohta Kattetulu = kogutoodangu väärtus muutuvkulud 48. Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted Konjunktuur iseloomustab teatud tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel. Kõige põhjendatum on uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel. Konjunktuuri iseloomustatakse kahel põhimõttel: 1.selgitatakse tootmisharu eeliseid teiste harude või ettevõtetega võrreldes 2.selgitatakse, milliseks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga. 49. Tootmise võrreldav ja suhteline efektiivsus. Diferentsiaaltulu keskmise väärtuse leidmine
suurusest ja loomade arvust kattetulu kogu ettevõttes. Kui kattetulu on positiivne, siis võib tootmine anda kasumit. Negatiivse kattetulu korral ei kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi. 48. Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted Konjunktuur iseloomustab teatud konkreetse tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel Kõige põhjendatum on konjunktuuri uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel. Konjunktuuri hinnatakse kahel põhimõttel: 1)selgitatakse tootmisharu eelised teiste harude või ettevõtetega võrreldes. 2) selgitatakse, milleks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga. 49. Tootmise võrreldav ja suhteline efektiivsus. Diferentsiaaltulu keskmise väärtuse leidmine
erametsaomandi taustal täidab riigimets eelkõige puiduturu erapooletu tasakaalustaja, metsalooduse kaitsja ja igaüheõiguse pakkuja funktsiooni. Puiduturu ühtlane varustamine toormega on osutunud strateegiliselt väga põhjendatuks ümarmaterjali impordi seiskumisel ning madalate müügimahtude korral erametsadest. Looduskaitse ja puhkemajanduse korraldamine on suunatud avaliku huvi rahuldamisele ja seda on kõige põhjendatum teha riigile kuuluvas metsas. Keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti Vabariigi maismaa pindalast. Meede: Ühiskonna enamiku huvidele vastavate eesmärkide püstitamise ja järgimise tagamine riigimetsa majandamisel ning sellega metsapoliitikast tulenevate metsa jätkusuutliku ning efektiivse majandamise põhimõtete rakendumise saavutamine riigimetsas.
kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid andmeid; - võimaldab erinevate vaadete ja kogemustega inimestel aidata kaasa just selliste probleemide lahendamisele, milleks neil on vastavad teadmised ja oskused; - on rakendatav suurele grupile, keda muidu ei oleks võimalik ühe laua taha tuua; Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 9 - intuitiivne ennustamine on täpsem, detailirohkem ja põhjendatum; - see võimaldab järjekindlalt ja loogiliselt intuitiivset ennustamist kontrollida; - võimaldab kasutada infotehnoloogia eeliseid (e-kirjad, küberkonverentsid jne). Puudused: - võtab liialt aega ja vajab ressursse, et olla põhimeetodiks; - puudub mehhanism vastastikku välistavate ja või konfliktsete tagajärgede avastamiseks (nt täistööhõive ja madal inflatsioon). Sellega tegeleb ristmõjude analüüs. [3] 1.2. Kiirendatud delfitehnika
Need pole otseselt õpetusliku taotlusega lood, kuigi teatav didaktilisus kumab läbi, need pole otseselt poliitilised, kuid hiilivad sellegipoolest sinnapoole - leivatalongid, sõbrad, nälg. Vastses argimütoloogias (Unt, 1996) kordub umbes kolmandik 1993. aasta väljaande juttudest. See raamat on välisilmelt kenam, esteetiliselt nauditavam, sisult tihedam. Liigendusel lähtub autor juttude tähestikulisest järjekorrast. Võibolla oleks kronoloogiline järjestus isegi põhjendatum, kuivõrd on tegemist kirjutamise hetkega tugevalt haakuvate lugudega ning daatumi lisamine aitaks lugejal esile manada isiklikke mälestusi kirjeldatud perioodist ja tulevastel lugejatel ajaloolist konteksti paremini fikseerida. Undi lemmikteemad viitavad tema püüdlusele analüüsida alateadvust (sügavikud, kosmilised hirmud, arhetüübid - Kalevipoeg, Sügavik, Tüdrukud taevast). Tekstid on tihedalt aktuaalses
Omaette näitajate grupp kujuneb kasumiga seotud näitajatest: Kasum ühe töötaja kohta (m/T) Vara ehk fondirentaablus (m/F) Kasum maaühiku kohta (m/M) Tootmiskulude rentaablus (m/C) P=toodang; T=tööjõuressurss; F=kapitaliressurss; M=maaressurss; C=kulud; m=kasum Tootmise konjunktuur iseloomustab teatud konkreetse tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel Kõige põhjendatum on konjunktuuri uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel. Konjunktuuri hinnatakse kahel põhimõttel: Selgitatakse tootmisharu eelised teiste harude või ettevõtetega võrreldes. Selgitatakse, milliseks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga. 16
(mullad gleistunud). Gleistumise tunnuseks on rooste täpid, rooste laigud. Taandunud rauaühendid on liikuvad, lahustuvad (FeO). Fe2O3 ei ole lahustuv ja uhutakse minema. 2) turvastumine algab, kui pindmiseks kihiks kujuneb turba horisont. Kui turvast on üle 30cm, siis nimetatakse seda soomullaks, madalsoo M. Kamardumist ei peeta mullatekke elementaarprotsessiks, sest kamardumisega seondub huumusainete teke ja kogunemine mulda. Eesti Mullastik Muldi võib klassifitseerida mitmeti. Kõige põhjendatum on muldade geneetiline klassifikatsioon, mis arvestab muldade arengulugu e. geneesi. Suurimaks geneetilise klassi ühikuks on tüüp, mis iseloomustab üldist mullatekke protsessi suunda. Tüüp jaguneb alltüüpideks: liik ja erim. Lähtekivimi omaduste alusel grupeeritakse rähkmullad, klibumullad, veerismullad. I Tüüp Karbonaatsed mullad K. On mullad, mis on kujunenud välja lubipael või rähnmoreenil. Kihisemine kõrgemal, kui 30cm. Jagunevad:
samas majandis. 341) Kasutades kahekordset võrdlusmeetodit, on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu. 342) Tootmise konjunktuur 343) Konjunktuur iseloomustab teatud konkreetse tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. 344) Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel, Kõige põhjendatum on konjunktuuri uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel. 345) Konjunktuuri hinnatakse kahel põhimõttel: · selgitatakse tootmisharu eelised teiste harude või ettevõtetega võrreldes · selgitatakse, milliseks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga 346) 347) 12. Maamajanduse mitmekesistamine
4. Asendamatuse seadus Taimele vajalike kasvutingimuste kompleks pole erinevatel liikidel ja sortidel ühesugune, see muutub taime iga kasvufaasi vältel. Ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime eluks vajalikud (vett ei saa asendada soojusega) jne. 6. Viljavahelduse seadus Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus. 6. Soojusreziim ja sademed taimede kasvu ja arengu mõjutajana Taimede kasv ja areng on pidev ainevahetusprotsesside ahel. Need protsessid
Monokultuur- kasvatame sama kultuuri pidevalt samal põllul nt. 5 a otra. Probleemid: resistentsus, umbrohud, taimehaigused, erosioon, mulla vaesumine. Viljavaheldus- kultuuride ajaline järjestus. Vanasti oli juhuslik, et subjektiivsed faktorid määrasid ära kultuuride järjestuse, aga tänapäeval agrobioloogiliselt põhjendatud, so kultuuride bioloogiliste iseärasustest tulenevate nõudlustest kktingimuste suhtes. Kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. 32. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord- kultuuride süsteemne paiknemine ruumiliselt ja järgnemine ajaliselt üksteisele kindlal maa-alal. See on ülesehitatud viljavahelduse põhimõttel. Tähtsus, ül: Õige külvikord võimaldab taimekahjustajaid ja umbrohtumist vähendada, vältida. Külvikord määratakse majapidamise suurusest, tootmissuunast ja kk tingimustest lähtuvalt. 33
(12) Kuid kes sulle möönab, et paremini pole läinud sellel, kes võib kiiresti tagasi pöörduda, kelle tee saab läbitud enne väsimuse saabumist? Elu pole ei hüve ega pahe, ta on koht hüve ja pahe paigutamiseks. Nii pole too poeg kaotanud midagi peale õnnemängu, mis suurema tõenäosusega lõppenuks kaotusega. Ta oleks võinud saada tagasihoidlikuks ja mõistlikuks, oleks võinud su hoole all areneda paremuse poole, kuid põhjendatum on kartus, et ta oleks kujunenud enamuse sarnaseks. (13) Vaata neid noori, keda toreduseiha on kõige suursugusematest majadest areenile paisanud, vaata neid, kes vastastikuses häbituses enese ja teiste tiirasust taga sunnivad, kellel ükski päev ei lõpe purjutamata, ükski mõne silmahakkava kõlvatuseta: sulle selguks, et kartuseks olnuks rohkem põhjust kui lootuseks. Niisiis pole sul vaja kurvastamiseks põhjusi otsida ja kergeid ebasusi meelapahaga paisutada. (14) Ma ei kutsu üles,
kohta 4) Optimumiseadus - suurimsaak saadatakse optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus 5) Toitainete tagastamise seadus saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees 6) Viljavahelduse seadus agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral 7) Idanemiskeskkonna mõju seadus kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus Mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused Mullaviljakus jaguneb:
sama nii kahe tunnuse kui ka kuitahes paljude tunnuste puhul. Kasutatakse ka eukleidilise kauguse asemel selle ruutu. 7.1.3.2. Kui enne juurimist jagame summa kasutatud tunnuste arvuga n, saame keskmise taksonoomilise kauguse. 7.1.3.3. Manhattani kvartalikaugus arvutatakse valemiga Mij = Σ │xki - xkj│ / n Lähtudes oletusest, et muutuste aluseks on iga tunnuse osas eraldi toi- munud mutatsioon(id), on Manhattani kvartalikaugus bioloogiliselt ja loo- giliselt mõneti ehk põhjendatum kui teised mõõtmisviisid. Tegelikult on selline käsitus muidugi üsnagi vedel: enamus tunnustest on ju polügeensed, s.t. nende ilmnemine on tingitud mitme geeni koosmõjust. 7.1.3.4. Kasutusel on veel vähemalt 18-20 muudki koefitsienti, kaasa arvatud vektoritevahelise nurga (koosinuse) kasutamisega. Kaks neist väärib märkimist: Smirnoffi koefitsient kaalub tunnuseid: tunnus(e seisund), mis on harva- esinev, muutub väga oluliseks - seda enam, mida OTU- (liigi-)rohkem on
vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Languse kriteeriumid ei ole ühesed - sõltub teiste kasvufaktorite seisust. 5. Toitainete tagastamise seadus. - Saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees. 6. Viljavahelduse seadus. - Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus. - Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus. Ratsionaalne maaviljelussüsteem Tavasüsteem Integreeritud süsteem Ökoloogiline süsteem Bio- ja ökosüsteemid on avatud
vägilasmuistend vt muistend. väitlus eesmärgipärane keskustelu, vaidlus. Väitlused liigitatakse akadeemilisteks, poliitilisteks ja õppeväitlusteks. Väitlusest võtavad osa kaks poolt, kes on mingis küsimuses eri seisukohtadel. Selleks, et tõestada oma seisukohtade õigsust, kasutavad väitlejad loogilist, mõistuspärast ja otstarbekat analüüsi ning põhjendamist. Väitlus ei lõpe kompromissiga, alati valitakse üks kahest võimalusest see, mis tundub õigem ja põhjendatum. Väideldes ei kasutata jõudu, viha, solvanguid, alasti emotsioone jms. Väitluse põhireeglid on järgmised: seisukohad esitatakse kohe ja selgelt; kuulajatele antakse võimalus valida kahe seisukoha vahel; väitlejad saavad kasutada ühepalju aega; kõnevoorud vahelduvad; teisele väitlejale tuleb alati vastata. Väitlemine õpetab probleeme analüüsima, loogiliselt argumenteerima ja oma seisukohti kaitsma. värss luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea
Järgnev A2 horisont on 20 (30) cm tüse, ülaosas nõrgalt huumuslik, mustjas. Puistutest esinevad enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, vähesel määral kaasikuid ja haavikuid. Boniteet II-III, 100- aastase raieküpse puistu keskmine kõrgus on 24 m ja tagavara 220-350 tm ha-l. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Kuigi männikute ja kuusikute produktiivsus oluliselt ei erine, on Mä kasvatamine peapuuliigina selles kasvukohatüübis põhjendatum. Alusmets puudub või on hõredalt h. paakspuud, h. pihlakat, pajuliike (Salix sp.) ja h. kadakat. Alustaimestikus domineerib enamasti h. mustikas, h. pohl, leseleht, karvane piiphein, palu-härghein, h. sinihelmikas, võnk-kastevars, metskastik, kilpjalg, keratarn (Carex globularis), kattekold (Lycopodium annotinum), h. lakkleht (Orthilia secunda) jt. Samblarinne on pidev (v.a. haavikud), kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, karusamblad (Polytrichum sp
Menetlusosalise küsimuse tagasilükkamist peab kohus põhjendama (§ 298). Kohtuistungil võivad menetlusosalised peale eksperdiarvamuse uurimist esitada eksperdile arvamuse täpsustamiseks küsimusi. Kohus kõrvaldab asjassepuutumatud ja väljaspool eksperdi pädevust olevad küsimused (§ 303 lg 3). Olukorras, kus kohtule on esitatud tõenditena nii eksperdi arvamus kui dokumentaalne tõend spetsialisti arvamusega, ei pea kohus lähtuma eksperdi arvamusest, kui spetsialisti arvamus on põhjendatum. Kui poole enda initsiatiivil on teostatud näiteks korteri hindamisakt või auto vigastuste hindamise akt, siis on tegemist spetsialisti arvamusega, mida käsitletakse dokumentaalse tõendina. TsMS § 293 lg 1 tulenevalt ei saa ainult eksperdiarvamusega tõendada pooltevaheliste võimalike õiguslike suhete olemasolu või puudumist . Eksperdiarvamusel ei ole ette antud kaalu, kuid mingisuguse asjaolu välistamine eksperdi arvamuses, annab kohtule kindlama aluse asjaolus kahelda
oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu lähtumist ainult ajalisest kriteeriumist, arvestamata masinate tegelikku kasutamist, ei saa pidada põhjendatuks, sest sellisel viisil kasutuseelise väärtuse arvutamisel võrduks vaidlusaluste masinate väärtus seitsme aasta pärast nulliga sõltumata nende kasutamisest. Selline tulemus ei pruugi üldjuhul olla õige. Kolleegium leiab, et kasutuseelise arvutamise meetodi valiku osas on põhjendatum maakohtu järeldus, et õige on kasutada hageja pakutud meetodit, s.o kasutuseelise väärtuse arvestamist, lähtudes masina ostuhinnast, mis jagatakse masina kogutööressursiga hektarites ja korrutatakse saadud kasutuseelise väärtus ühe tööressursi ühiku (hektari) kohta tegelikult kasutatud tööressursiga (hektarite arvuga). Samas ei ole maakohus kolleegiumi arvates põhjendanud oma arvutust, mille
annaabi.ee 
