Viimase nädala kolmap. Peab valitsus andma eelarveprojekti riigikogule üle. Sahandusnõukogu võtab asja üle. - ( 1997 a. Tehti 500 parandusettepanekut 3 seisundid- puudujäägis, ülejäägis tasakaalus - stiimulid- need ressursid, mida valitsuses otsustajad kasutavad, ei kuulu neile endile, samuti ei vastuta nad ressursside optimaalse kasutamise eest. Oht on see et ametlikel ei olegi stiimuleid selle kasutamiseks. - Informatsioon- otsustajatel ei pruugi olla piisavalt infot tarbijate soovide kohta, - erihuvid- huvigruppidel on mitmed stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, et saada nt toetusi. - - ÜLDVALITSUS: - nim kõigi valitsusüksuste kombinatsiooni, ( keskvalitsus, kohalikud ov ja teised institutsioonid nt kultuurkapital, põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fond, eksport.. keskvalitsus,- rk, minist.
aastal hakkas kehtima seadus, mis lubab aktiivse eutanaasia. 9. Arstid peavad andma endast kõik, et aidata patsienti tema elu päästmiseks. Ükski arst ei tohi eutanaasia otsust väga kergelt vastu võtta, sest see oleks meditsiinieetika vastu. Nagu Hippokratese vandes on öeldud, et ,, Ma ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi kui ta seda minult palub". Ükski arst ei tohi oma vanned murda, sest seda tehes peaks ta oma ametist taganema. 10. Otsustajatel võib tekkida kurbus ja kibestumus, et neid pole muud võimalust kui eutanaasia. See võib neid painama jääda, sest nad on pidanud sellise otsuse tema ilma, et nad selle isiku käest ise küsiksid, kuna neil polnud võimalust küsida, siiski on see neile raske seda teha, aga see võib ka neile mingil määral kergendus olla, et nad ei pea teisel kunstlikult eluvaimu sees hoidma. Teostajatele võib see mõjuda väga traumaatiliselt, sest nad peavad teiselt inimeselt elu
juhatus valitakse selle liikmete poolt kaheks aastaks. Säästva arengu strateegia elluviimise jälgimiseks on 2008. aastal koostatud aruanne "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest, mis annab ülevaate jätkusuutlikkuse näitajate arengutest ja aitab määrata säästva arengu eesmärke tulevikuks. (Simmer, 2012) Kokkuvõte Selleks, et käivitada ühiskonnas diskussioon Eesti tuleviku, valikute ja otsuste üle, mida tuleb otsustajatel teha täna, et saavutada soovitud Eesti Idee täitumine homme on avaldatud 4 kogumik "Eesti teel 21. sajandisse". Antud kogumik tutvustab arengustrateegiaid, uusi ideid, erinevate elualade esindajate visioone ja valikuid Eesti tulevikust. Kogumiku koostaja Ahto Oja ütleb säästva arengu kohta, et uute ja erinevate teooriate eesmärk on kokkuvõttes selline
koondaruanne. · Väljundid: 1)Avalikkus: Seireveeb. Keskkonnaregistri avalik teenus.Seire paberväljaanded. Seire veebiväljaanded. Seirefoorum 2)Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaregistri avaliku teenuse ametniku rakendus. Seireveebi administreerimiskeskkond 3)Teabenõuded 28. Millised on peamised etteheited Eesti keskkonnaseirele? · Riigikontrolli hinnangul ei ole keskkonnaseire korraldatud hästi, sest avalikkusel ja otsustajatel puudub keskkonna seisundi kohta piisav info. Suurimaks puuduseks on see, et riikliku keskkonnaseire korraldamisel ei analüüsita, milliseid andmeid keskkonda mõjutavate otsuste tegemiseks tegelikult vaja on. Kui ei analüüsita, mis andmeid on vaja, pole tagatud, et seiret tehakse kõige olulisemates valdkondades ja piisava põhjalikkusega. · Piisavalt pole pööratud tähelepanu seireprogrammi otstarbekuse analüüsimisele -
4. Haiglate võrgu loomine oleks minu arvates programmeerimata otsus, sest on unikaalne, mõjutab suurt osa organisatsioonist, vajab strateegilisi ümberkorraldusi, ebakindlus on suur tuleviku ees, sest mõjud on veel teadmata, valikuid mõjutab suuresti keskkond – antud juhul see linn, kus ääremaal on vaesemad inimesed, kes on harjunud koduligidast arstiabi saama. See aga millist ja mil määral, on hetkel veel selgusetu. Otsus paikneb minu arust riski alal, sest otsustajatel on teada nende eesmärgid - luua haiglate võrk, kõige sinna juurde kuuluvaga. Ebaselge on vaid see külg, mis puudutab keskkonna muutusi. 5. Otsustusmudelilt on see minu arvates administratiivne mudel, sest juht pole antud situatsioonis teadlik võimalikest probleemidest organisatsioonis. Tal pole väga palju aega, et läbi töötada erinevaid lahendusi ja nende mõjusid, vaid ta valib enda jaoks piisavalt hea lahenduse, et täita
selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 3) Alternatiivlahendustevariantide analüüs ja hinnang - iga variandi tugevad ja nõrgad küljed välja tuua ning nende tagajärgi püüda ette näha. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine kõige otstarbekama lahendusviisi valimine, otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele (kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, neid võib ka mitmeti tõlgendada). Tuleb tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine täitjate määramine ja tööülesannete andmine, lisaks ka kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuse hindamine ja tagasiside. 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Reaalne ja igati põhjendatud
selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 3) Alternatiivlahendustevariantide analüüs ja hinnang - iga variandi tugevad ja nõrgad küljed välja tuua ning nende tagajärgi püüda ette näha. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine kõige otstarbekama lahendusviisi valimine, otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele (kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, neid võib ka mitmeti tõlgendada). Tuleb tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine täitjate määramine ja tööülesannete andmine, lisaks ka kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuse hindamine ja tagasiside. 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Reaalne ja igati põhjendatud
võrdselt, kuna üksnes võrdse kohtlemise nõue ilma formaalse kindlustuseta, et vastavaid otsustusi teeksid oma ala asjatundjad, ei oleks iseenesest piisav tagatis põhiseaduse § 12 täitmiseks. Sellise stabiilse ja asjatundliku haldusametkonna väljakujundamiseks tuleb neile tagada põhjalikud sotsiaalsed tagatised ja välistada isiklik süüta vastutus, sest vaid sellised struktuurid võimaldavad otsustajatel oma formaalselt kindlustatud staatusele tuginedes tagasi tõrjuda partikulaarseid mõjutusi ja mõjutamiskatseid*16 ja vastavalt põhiseaduse §-le 12 riigivõimu teostada. 10 Kuna Weimari Vabariigi põhiseadus kasutas judikatiivvõimu pädevuse määratlemise juures mõistet Rechtspflege (mõiste, mis hõlmab kogu õiguse rakendamise, sh ka kohtueelset jms menetlust ja mis ei pea alati õigusemõistmisega lõppema, nt loetakse tänapäeval selle mõiste
Egiptus, Saudid, muu araabia, Kreeka). Teisel tasandil maailma suured mõjutajad (USA, Venemaa, Hiina, ÜRO JN, IMF, Haagi kohus, religioonid). Mida otsustajad erinevatel tasanditel endale oluliseks peavad, see peaks määrama Süüria arengud. Üsna tõenäoline, et Assad (või tema vend) viiakse kohtu ette. Globaalse mõttes on “uus maailmakord” ennast ammendanud väga kiiresti võib-olla väga kiire tehnika arengu tõttu (IKT sektoris) või muust tegurist mõjutatuna. Otsustajatel on kitsas käes igal tasandil, sest nad ei näe mis võiks aidata (nad ei teadvusta endale süü põhimõtet). Lahenduseks võiks olla kahju tekitamise ja ohu tõrje uut moodi mõtestamine, mis tähendaks inimõiguste vanal moel tõlgendamise lõpetamist. Otsus:21.augustil toimus Ghouta piirkonnas ulatuslik keemiarünnak (närvigaas sariini kasutamisega), mille tagajärjel sai kannatada tsiviilelanikkond, sh lapsed. ÜRO missiooni
• Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. • Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. • Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. • Tulemuste hindamine ja tagasiside 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud.
2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada).
võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse
4. "Ühiskonna ümbertegemise tuhinas on Euroopa ja USA hakanud meenutama 19. sajandi (nais)patsienti, kelle levinuim diagnoos oli hüsteeria" (Postimees, Maarja Vaino, "mida teha mäluga?", 30.11.17) 5. "Garderoobid asuvad mitu korrust maa all, parklatega ühel tasandil: see määrab kenasti ära kultuurikandjate staatuse teie olete autod" (Postimees, Merle Jääger, "Kas uus on ikka parem kui vana?", 13.11.17) 6. "Mõnikord tundub, et suurte asjade tegemisel peaks otsustajatel seisma kõrval nutikas nõuandja, umbes nagu Kalevipojal oli siil! (Postimees, Tiiu Aro, "Maine maksab ka midagi", 10.11.17) 7. "Valsitaktis sooritatud tegevus toimub niisiis kergelt ja muretult, aga marsitaktis, vastupidi, käsu all ja veremaitsega suus" (Postmees, Geda Paulsen, "EKI keelekool: kas tegutseda valsitaktis või marsitaktis?", 29.09.17) 8. "Eestit kui tervikut tuleb hoida, muidu meil pole, mida Euroopaga ühendada" (Postimees,
2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada).
2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada).
tulevikus ettevõtte tegevusele mõju võib avaldada. Lisaks kvantitatiivanalüüsile (numbritega mõõdetav) on siinkohal oluline ka kvalitatiivne (mittenumbriline) analüüs. Analüüsi infotarbijad Analüüsi tehakse seetõttu, et see pakub kellelegi huvi. See huvi tekib vajadusest korrigeerida oma tegevust või langetada olulisi otsuseid. Analüüsi tulemuseks peaks olema argumenteeritud informatsioon, mis aitab otsustajatel nende tegevust parendada. Erinevad huvigrupid võivad soovida analüüse erineva põhjalikkusega, samuti erinevate aspektide kohta. Omanikke ja juhtkonda võiks enim huvitada ettevõtte tulemused ja väärtuse kasv, siis kreeditorid sooviksid teada, milline on ettevõtte finantsseisund, maksevõime ja riskid. Riik aga sooviks teada (kontrollida?), milline on ettevõtte tegevuse keskkonnamõju. Kliendid ja ka tarnijad soovivad veenduda ettevõtte tootmise või teeninduse kvaliteedi tagamises.
2) Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 3) Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine, st. antud olukorras kõige otsstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõim jaguneb: 1
• Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. • Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. • Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. • Tulemuste hindamine ja tagasiside 1 52
Väidab, et muutused institutsionaalses disainis toovad kaasa muutusi ka ühiskonnakorralduses. Rahvusvahelistes suhetes tähenemiste perekond, mis keskendub ennekõike maailmasüsteemi struktuuridele (mitte toimijatele). Poliitikaanalüüs selle olemus, peamised etapid ja hindamiskriteeriumid; ( Loeng nr.12) Pol.analüüs-olemus: Policy analysis Analüüsimeetod keerukate poliitiliste alternatiivide süsteemseks uurimiseks aitamaks otsustajatel määramatuse tingimustes valida avaliku sektori tegevuse eelissuunda. Poliitikaanalüüsi on otstarbekas kasutada kui probleem puudutab näiteks sotsiaalseid küsimusi, kui eksisteerib vastandlikke huvisid ja on vaja võrrelda võrreldamatuid väärtusi. Poliitikaanalüüsi eesmärgiks on saada üksikasjalik ülevaade probleemist, võimalikest lahendustest ja nende mõjudest. Kaks peamist hoova 1. infokogumine poliitika kasutegurite ja võimalike tagajärgede kohta 2
ülesande täitmiseks. · Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang- tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. · Otsustamine- st antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte; fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. · Otsuse elluviimine- st täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollivõimaluste ettenägemine. · Tulemuste hindamine ja tagasiside 32. Mõjuvõim, allikad. Mõjuvõim- inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema
jogurti reeglina veel vähesel määral lihatooteid ja soolaseid suupisteid Andmevakk (data mart) ettevõtte tegevusele keskenduv andmekogu, tavaliselt ühe allüksuse tarbeks või üht teemat puudutav. Andmeait (data warehouse) tööotstarbeline ühiskasutusega andmekogu, võib koosneda mitmest andmebaasist, hõlmates organisatsiooni kõiki andmeressursse. Väga üldistades võib väita, et andmelao eesmärk on "toita" otsustajaid informatsiooniga, mis aitab otsustajatel langetada kvaliteetsemaid otsuseid õigeaegselt. Andmeladu (andmeait) ehk data warehouse koosneb reeglina neljast kihist: 1. Relatsioonilisest andmebaasist 2. Andmelaaduritest 3. Mitmemõõtmelisest andmebaasist (OLAP cubes) 4. Andmelao kasutajaliidesest Mõnikord lisatakse antud loetelusse veel "meta-andmebaas", ehk kus hoitakse siis andmeid andmete kohta. See on
Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. · Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. · Otsustamine, st. Antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte; fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. · Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. · Tulemuste hindamine ja tagasiside 36 Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad + Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema
• Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. • Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. • Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. • Tulemuste hindamine ja tagasiside 88. Otsusele esitatavad põhinõuded Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada).
Ratsionaalsuse põhimõte indiviidide käitumises seisneb selles, et indiviidid kohandavad end parimal viisil tingimuste muutustele, et saavutada omakasu maksimum. 45.Milles seisnevad informatsiooniga seotud põhiprobleemid indiviidide käitumises – info mittetäielikkus; info asümmeetrilisus? Informatsiooniga seotud põhiprobleemid on info mittetäielikkus ning info asümmeetria. Esimene on probleem, mis seisneb selles, et otsustajatel puudub täielik info selle kohta, millised otsused või teguviisid oleks vaieldamatult parimad, samuti puudub neil täielik info ka selle kohta, kuidas allasutused täpselt käituvad. Info asümmeetria tähendab aga seda, et indiviidid on otsustusprotsessis info seisukohalt hinnatuna ebavõrdses olukorras. 46.Kuidas toimub info hankimise ratsionaalsusprintsiibi rakendamine info (mitte)täielikkuse käsitlemisel
erineb milleski andmete kogumine, analüüsi läbiviimine jne. Eesmärgid: parandada teadlikkust, et määratleda paremini õigusliku reguleerimise prioriteedid; integreerida omavahel mitmesuguseid valitsuse poliitika eesmärke; parandada õigusloomeprotsessi läbipaistvust; suurendada valitsuse aruandlus- ja vastutusvõimet. ÕMA meetodite eesmärgina saab esile tuua poliitiliste ja õigusloomeliste protsesside optimeerimist. ÕMA oluline kasutusala on ka majanduse arendamine. ÕMA aitab otsustajatel mõista regulatsioonide põhjuseid ja tagajärgi, nende vastavust avalikele ootustele ja ühiskonna ressursside optimaalset paigutust. See aitab kaaluda alternatiive, et saada paremad otsused ja parandab arusaamist õigusakti eesmärgist, poliitiliste eesmärkide lõimumist õiguslike eesmärkide. Analüüs peaks suunama tulemuslikumale tegutsemisele ja looma soodsa pinnase majanduskasvuks, konkurentsiks. ÕMA aitab toetada ka erinevaid kompromisse. ÕMA ei ole
Valgustatud diktatuurimajanduses ei saaks diktaator mikromajandusagentidelt, kes pole just inglid, enda kätte kogu privaatinformatsiooni usaldusväärsel kujul. Demokraatlikus majanduses, kus igaüks saab küll paljusid asju otsustada otse oma privaat- informatsiooni alusel, puudub aga enamikul otsustajatel põhimõtteliselt parim võimalik pädevus ja piisav aimus majandusliku ümberjaotuse kogu makrokeerukusest. Tehnilis-metodoloogiliselt on ideaalse ümberjaotuse institutsiooni projekteerimise range lahen- damine samuti võimatu, sest ilma ränkade lihtsustamisteta (lihtsustav eeldus: kõik minu partnerid
annaabi.ee 
