Presidendi otsevalimised- poolt või vastu? Vabariigi Presidendi valimise seaduse järgi on kandidaadi ülesseadmis õigus vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Mõningad poliitikud peavad viimaseid presidendivalimisi heaks näiteks, miks tuleks kehtesteda presidendi otsevalimised. Presidendi otsevalimised teeksid programmi ausamaks, jääksid välja erakondade huvid. Sel aastal ei valinud isegi 51 häält ühe kandidaadi poolt, mis tähendab, et korraldatati uued valimised ning esitati uued kandidaadid. Samuti näitab see riigikogu ebakindlust kandidaatide suhtes, mis otsevalimistel oleks välistatud. Kas kodanikud, aga oleksid otsevalimistel objektiivsed? Tõenäoliselt kaaluks üsna palju valimistel erinevate lubaduste osakaal. Samuti loeb otsevalimistel rohkem
parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik?
Lisaks otsustab parlament igal aastal, kas kiita heaks see, kuidas komisjon eelarvet kasutab. Seda menetlust nimetatakse täitmise kinnitamiseks. Parlament võtab eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. 1.4. EP ajalooline areng 1952. aastal asutati Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ), mis 1958. aastal nimetati Euroopa Parlamentaarseks Assambleeks. 1962. aastal sai sellest Euroopa Parlament. Parlamendi esimesed otsevalimised toimusid 1979. aastal. Praegused parlamendiliikmed valiti 2009. aastal ja nad on ametis 2014. aastani. Parlamendi areng on tihedalt seotud järjestikuste aluslepingutega. Seni suurimad muutused tõi kaasa Lissaboni leping. Nende lepingutega ongi kunagisest Euroopa Söe- ja Teraseühendusest kujunenud tänane Euroopa Liit. Aastate jooksul on Euroopa Parlamenti, selle volitusi ja koosseisu mõjutanud mitmed
Euroopa Liit 1. Kümme ajaloolist sammu 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993: ühtse turu väljakujundamine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995: Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed
[21] 1990. aastate lõpus tabas Indoneesiat rängalt Aasia riikides leviv majanduskriis. Üle kogu maa toimusid selle tõttu demonstratsioonid ja rahutused. 1998. aasta mais sunniti Suharto tagasi astuma.[22] 1999. aastal otsustas Ida-Timor referendumil Indoneesiast lahku lüüa ning sellega lõppes 25 aastat kestnud Indoneesia okupatsioon Timori saare idaosas.[23] Suharto tagasiastumisest alates on riigis tugevnenud demokraatlikud arengud ning on toimunud esimesed presidendi otsevalimised (2004). Progressi on aeglustanud aga poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalsed rahutused, korruptsioon ja terrorismiaktid. Siiski on viimastel aastatel majanduskasv olnud märkimisväärne. Kuigi eri religioonidesse ja etnilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste vahel on suhted enamasti rahulikud, on esinenud ka rahulolematust ja vägivalda.[24] Poliitiline lahendus leiti ka relvakonfliktile Acehi separatistidega, kellega sõlmis keskvalitsus rahuleppe 2005. aastal 19.20
majandusm, põllum. Moodustati ühtne Ülemamet (uue nimega Euroopa Komisjon). 1975 loodi audiitorite kogu ( Kontrollikoda), mis alalis asub Luxemburg'is. 1974 dets loodi Euroopa Ülemkogu riigijuhtide poliitiline tööorgan, otsustati kohtuda regulaarselt 3 (hilj 4) korda aastas, kaks korda Brüsselis ja kaks korda eesistujamaa pealinn. Otsustati , et alates 1979 a- st Euroopa Parl-i koosseisu toimuvad otsevalimised. Saksamaa majandusime 1950-70: Saksamaa ja Suurbritannia pärastsõja majandusnäitajate võrdlus on äärmiselt õpetlik, sest Saksama ategi läbi tõusuaja kui oli sõjas purustatud.Suurbitannia oli ainus Eur riik, mis väljus sõjast ühemõtteliselt võitjana, Kuigi pommitusl ülisuuredd oli Suurb infrastruktuur (teed, laevateh, tööstettev) põhiliseltterved, samas sõjavõlad tohutud, finatsilistest
See pani aluse palju ulatuslikumale Euroopa koostööle. Seitse aastat hiljem, 25. märtsil 1957 sai unistusest tegelikkus, kui kuue riigi juhid allkirjastasid Roomas Euroopa ühenduste asutamislepingu. 7. 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993: ühtse turu väljakujunemine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse EL 1995: ELi liikmete arv suureneb 15ni 2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: 10 uut riiki ühinevad ELiga
kahekolmandikuline häälteenamus, koosseisu häälteenamus? (vt EV PS rakendamise seadus) Poolthäälte enamus poolt hääletab enam kui vastu. Kahekolmandikuline häälteenamus poolt hääletab vähemalt 2 korda enam kui vastu (68 häält). Riigikogu koosseisu häälteenamus poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust (51) Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis? Põhjenda 2 argumendiga. Arvan, et otsevalimised Eestis poleks õige valik. Esiteks sp, et võimu nimel on inimesed võimelised kõike tegema, populismi oht, See oleks õige riigis , kus on vähemalt 100-aastane demokraatia kogemusega riik, kus inimesed mõistavad, et lastes end ära osta mängivad nad riigi valitsusega ja seeläbi ka enese tulevikuga. Otsevalimistega kaasneks ka valitsuse muutmine, mis muudaks praeguses seisus oleva riigi veel ebastabiilsemaks.
c) ning rohke nn esinduslike ekspertide kaasamine Suur konkurentsivõime probleemide, väärtuste jaekspertide vahel näitab pluralismi otsustavate riikide seas. Survegrupid mängivad suurt rolli süsteemi avatud ja konkurentsivõimelisena hoidmisel, mille positiivne tõestus on nende tihe kaasamine otsuste tegemisel, negatiivne tõestus on olukord, kus on loodud ebatõeline kontrollsituatsioon. näiteks Europarlamendi otsevalimised jms (survegrupid ei saa otsust mõjutada). Demokraatia sisendite koha pealt on survegruppidel erinevaid mõjusid. On vähe tõendeid, et need mängivad suurt rolli EP otsevalimsitel, kuid mõned üritavad mõjutada erakondade liikmeid, kandidaate avalikke debatte riigisisesel tasemel. Otsesed kanalid on see-eest loodud survegruppide poolt, kelledest paljud saadavad oma esindaja regulaarselt brüsselisse kohapeal infot koguma ja jagama. Paljud esinduskanalid koosnevad ka huvigruppide liikmetest
häälteenamusega presidendiks Arnold Rüütli vastaskandidaat Toomas Hendrik Ilves. Valimiskogus võib üles seada uusi riigipeakandidaate, ka neid, kes Riigikogus toimunud valimistel ei osalenud. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poolte kõigi hääletanute häältest. Kui esimene valimisvoor tulemust ei anna, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimiste praegusele korrale on ette heidetud rahva liigset kõrvalejäämist. Otsevalimised annaksid lihtkodanikele kahtlemata suurema otsustusõiguse. Siiski on senini jäänud valitsevaks idee, mille kohaselt Vabariigi Presidendi kui pigem sümboolsete volitustega riigipea valimiste usaldamine rahvale kätkeks endas ohtu. Vabariigi President võiks rahva mandaadile viidates asuda nõudma endale volitusi, mida talle põhiseaduses pole ette nähtud. Vältimaks presidendi muutumist aktiivseks poliitikuks, püütakse talt võtta võimalus apelleerida otse teda valinud rahva tahtele.
haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Regionaalsel esindatusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. Selline põhimõte kehtib Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud igast osariigist Senatisse kaks esindajat. Otsevalimised on ka Itaalias ja Jaapanis. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatsiooniliselt korraldada, st luua töörühmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue
või poolpresidentaalse vabariigiga. Siin on president ise ministrite kabineti eesotsas, ta esindab, kuid ühtlasi ka juhib riiki. Tal on nii suured volitused (nn vetoõigus1), et ta võib isegi parlamendi laiali saata ja uued parlamendivalimised korraldada. (Nii on Prantsusmaal, USA-s, Venemaal jm.) Sellistes riikides on president riigipea ja riigi juht ühes isikus. Nendes maades valib kogu rahvas ka presidendi (otsevalimised). Teistes riikides on presidendil tasakaalustav ning esindusfunktsioon. Lihtsamalt öeldes: ta on riigipea, kuid ta ei ole riigi juht. Siis on tegu parlamentaarse vabariigiga, kus presidendil on üksnes suspensiivne õigus2. See tähendab, et president ei saa parlamendis vastu võetud seadust tühistada, ta saab üksnes sellele allakirjutamisest keelduda ja selle parlamenti täiendusteks tagasi saata. Eesti on parlamentaarne vabariik. Eestis rahvas presidenti otse ei vali
Poolpresidentalism · President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid · Parlamendil on õigus ministreid tagandada · President valitakse rahva poolt Parlamentarism · Valitsuse moodustab parlament · President on üksnes esindusisik · Sagedased valitsuskriisid · Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: · Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? · 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik? 2011-01-12 Survegrupid ja poliitiline kultuur Võrdlus erakonnaga · ERAKOND o Eesmärk võimu teostada o Omab kõikehõlmavat ideoloogiat o Registreeritud liikmeskonnaga
mail 1950 tingituna julgeolekupoliitilistest vajadustest. Robert Schumani plaan pani ette luua olukord, mis välistaks edaspidised Saksa-Prantsuse sõjad. Väliselt oli plaan majanduslik. 1 1951 – kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse 1957 – Rooma lepinguga luuakse ühisturg 1973 – ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted 1979 – esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981 – esimene nn Vahemere piirkonna laienemine 1993 – ühtse turu väljakujundamine 1993 – Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit 1995 – Euroopa Liidu liikmete arv suureneb 15ni 2002 – käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004 – kümme uut riiki ühinevad ELiga. 2007 – kaks uut riiki ühinevad ELiga. TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Aluseks kolm lepingut: • ESTÜ leping – Euroopa Söe- ja Teraseühendus (Pariis, 18. aprill 1951)
1957: Rooma lepinguga luuakse ühisturg Tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult, töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. 1973: ühenduse liikmete arv suureneb üheksani ja töötatakse välja ühtsed tegevuspõhimõtted Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik 1979: esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised 1981: esimene nn Vahemere piirkonna laienemine Kreeka, Hispaania ja Portugal. vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1993: ühtse turu väljakujundamine 1993: Maastrichti lepinguga luuakse Euroopa Liit Berliini müüri langemine, Saksamaa taasühinemine, NSV Liit laguneb. Samal ajal pidasid liikmesriigid läbirääkimisi uue Euroopa Liidu lepingu üle, mille võttis vastu Euroopa Ülemkogu. Lepinguga lisati
4. II hääletusvoor §79 lg7 l 2 (osavõtja: sedeli välja võtnud vs sedeli valimiskasti lasknud). Kui mõlemad saavad, võrdselt hääli, siis VPVS §26 lg3, läheb kõik erakorralisena uuele ringile. Kui õigeaegselt ei jõuta, kas jääb vana president ametisse?? §82 lg2 p4 alusel jääb, kuniks uus astub ametisse + §80 lg1. 5. VPVS §26 lg3 presidendil peaksid olema suuremad volitused. Võiks olla otsevalimised, kuid väidetakse et pädevused ei lähe kokku mandaadiga, aga tegelikult kardetakse vastukaalu erakondadele. Kui valiks rahvas, siis tuleks legitimatsioon väljast poolt, aga siis tuleks muuta ka tema tagandamise eeldused. Allkirjade kogumine läheks aga kulukaks. §49 VP staatus ja volitused I Staatus Eesti riigipea. II Volituste tekkimine Rangelt võttes ei ole ühegi võimu osa. Peab andma vande §81. Ei tohi samal ajal olla teistes
etapil. 1. Ühiskondlik-majanduslik formatsioon: a) orjanduslik; b) feodaalne; c) kodanlik; d) sotsialistlik. 2. Territooriumi ja ulatuse vormi järgi: a) linnriigid; b) impeeriumid; c) kaasaegsed rahvusriigid. 3. Riigi vormid aegruumis: a) monarhiad; b) vabariigid. 4. Rahva osavõtu maht riigivõimu teostamisel: a) despootia - osavõtt "0"; b) dualistlik - ainuvalitseja jagab võimu; c) demokraatia - rahvas kõrgeima võimu kandjaks, seadusandlikud organid, otsevalimised. Riigi vormid Näitavad, kuidas on korraldatud riigi valitsemise vorm, riikliku korralduse vorm ja poliitiline reziim. Lisaks on riigi vormid jaotatud tsentraliseerimise alusel: Demokraatlik tsentralism - valitavad võimuorganid moodustavad täidesaatva riigivõimu organeid (moodustamine, nimetamine, määramine, kinnitamine). Bürokraatlik tsentralism - valitavad organid puuduvad või formaalsed, toimub üksnes nimetamine. Riigi valitsemise vormid
Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrati (Liidunõukogu), Prantsusmaa ning USA Senateid. Regionaalsel esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahel viisil. • Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad. Selline põhimõte kehtib Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. • Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud igast osariigist kaks esindajat (senaatorit) Senatisse. Otsevalimised on ka Itaalias ning Jaapanis. Regionaalseid huve esindava ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka selles, et siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. USA-s valitakse iga kahe aasta järel ümber kolmandik senaatoreist, Saksa Liidunõukogu koosseis muutub seoses kohalike võimuorganite valimiste ning liidumaade valitsuste vahetumisega. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. Briti
· 1965 sõlmiti nn. Liitumisleping, millega ühendati juriidiliselt erinevad ühendused · 1966 jõuti nn. Luxemburgi · 1968 jõustus Euroopa Ühenduse tolliliit. · 1973 Euroopa ühenduse esimene laienemine ühinesid Ühendkuningriik, Taani ja Iirimaa. · 1978 asuti looma Euroopa Rahasüsteemi ja võeti kasutusele arveldusühik eküü. · Sama aega on nimetatud ka "euroskleroosiks". Suur tööpuudus ja stagnatsioon. · 1979 esimesed otsevalimised Europarlamenti. · 1981 Euroopa ühenduse teine laienemine ühines Kreeka. · 1985 Euroopa Ühendusest astus välja Gröönimaa · 1986 Euroopa ühenduse kolmas laienemine ühinesid Hispaania ja Portugal · 1.7.1987 jõustus Ühtse Euroopa Akt . Asuti looma ühtset turgu kaupadele, teenustele, kapitalile ja inimestele · 3.10.1990 "neljas laienemine", liitus Ida-Saksamaa. Blokkidevahelised suhted 1960. Aastatel · Oktoobris 1962 puhkes Kuuba kriis
Järelvalvefunktsioon- Nõukogu Palju sõltub parlamendi ja eesistujariigi suhtest Pigem pehme kontroll, olla informeeritud Habras tasakaal liikmesriigi taseme ja EL ülesuse vahel Eesistujariigi ja parlamendi kohtumine perioodi alguses ja lõpus Eesistujariigi ministrid osalevad erinevates vormides Parlamendimenetluses Euroopa Parlamendi valimised Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant Otsevalimised, arvestades kõiki üldtunnustatud valimisprintsiipe Reeglina kasutatakse proportsionaalseid valimissüsteeme Proportsionaalne d'Hondti meetod, üleriigiline avatud nimekiri Sisemine menetluskord Enne Lissaboni leppe jõustumist kasutati nelja (täna juba kolme) peamist protseduuri EL õigusaktide menetlemiseks. Nõuandemenetlus (The Consultation Procedure) Parlamendi roll vaid nõuandev, Menetletakse ühel lugemisel. Nõukogu võib jätta Parlamendi seisukoha arvestamata
tööpuuduse vastu võitlemine kujunes EMÜ tippkohtumiste üheks põhiteemaks. Ühendkuningriik polnud nõus oma panusega ühenduste eelarvesse. Otsustati reformida eelarvest tohutu protsendi nõudnud põllumajanduspoliitikat. 1979 käivitati Euroopa Rahasüsteem, mille eesmärk oli ühise vahetuskursimehhanismi kehtestamine inflatsiooni vähendamiseks, et vältida suuri valuutakõikumisi. 1979 toimusid ka esimesed europarlamendi otsevalimised. Vaese Kreeka liitumine tähendas raha kulumist selle riigi toetamiseks. Lõuna-Euroopa riikide (Hispaania, Kreeka ja Portugali) ühendamine sai võimalikuks seepärast, et need riigid hakkasid demokratiseeruma, kuid teiste liikmesriikidega võrreldes oli tegemist väga mahajäänud maadega. 1985 astus samas rikas Gröönimaa välja, kuna sai Taani koosseisus autonoomia ja 1982. a toimunud rahvahääletusel otsustati liidust lahkuda. Selleks ajaks olid ühendused tõsises kriisis. Tekkis nn
vastu võitlemine kujunes EMÜ tippkohtumiste üheks põhiteemaks. Ühendkuningriik polnud nõus oma panusega ühenduste eelarvesse. Otsustati reformida eelarvest tohutu protsendi nõudnud põllumajanduspoliitikat. 1979 käivitati Euroopa Rahasüsteem, mille eesmärk oli ühise vahetuskursimehhanismi kehtestamine inflatsiooni vähendamiseks, et vältida suuri valuutakõikumisi. 1979 toimusid ka esimesed europarlamendi otsevalimised. Vaese Kreeka liitumine tähendas raha kulumist selle riigi toetamiseks. Lõuna-Euroopa riikide (Hispaania, Kreeka ja Portugali) ühendamine sai võimalikuks seepärast, et need riigid hakkasid demokratiseeruma, kuid teiste liikmesriikidega võrreldes oli tegemist väga mahajäänud maadega. 1985 astus samas rikas Gröönimaa välja, kuna sai Taani koosseisus autonoomia ja 1982. a toimunud rahvahääletusel otsustati liidust lahkuda. Selleks ajaks olid ühendused tõsises kriisis
rahvaalgatust põhiseadusesse ei lisanud. Jüri Adams on ka öelnud, et iga Riigikogu liige saab seaduseelnõusid algatada ning kindlasti leidub üks liige, kes on nõus algatama (lisaks saab algatada ka probleemi tõstmisega kasvõi ajakirjanduses ning kui on tõsine probleem, siis demokraatias järgneb diskussioon). Rahvaalgatus muudaks demokraatia ja riigivõimu vaid ebastabiilsemaks! 2) Vabariigi President Otsevalimised ja sellega seotud küsimused (milliseks muutuvad presidendi pädevused, kes saab kandidaate esitada jne) 3) Erakonnad Ühiskond vabaduse, eraelu, initsiatiivi sfäär Riik avaliku võimu teostamise sfäär seaduse alusel ja täitmiseks Sfäärid mõjutavad üksteist vastastikuliselt (nt riik reguleerib seadustega ühiskonda jne) Erakonnad mõjutavad avalikku sfääri osalevad valimistel ning kui võidavad valimised, siis saavad riigivõimu
b) Uute režiimide ja poliitiliste väärtuse regulaarne läbilaskmine; c) ning rohke nn esinduslike ekspertide kaasamine Suur konkurentsivõime probleemide, väärtuste jaekspertide vahel näitab pluralismi otsustavate riikide seas. Survegrupid mängivad suurt rolli süsteemi avatud ja konkurentsivõimelisena hoidmisel, mille positiivne tõestus on nende tihe kaasamine otsuste tegemisel, negatiivne tõestus on olukord, kus on loodud ebatõeline kontrollsituatsioon. näiteks Europarlamendi otsevalimised jms (survegrupid ei saa otsust mõjutada). Demokraatia sisendite koha pealt on survegruppidel erinevaid mõjusid. On vähe tõendeid, et need mängivad suurt rolli EP otsevalimsitel, kuid mõned üritavad mõjutada erakondade liikmeid, kandidaate avalikke debatte riigisisesel tasemel. Otsesed kanalid on see-eest loodud survegruppide poolt, kelledest paljud saadavad oma esindaja regulaarselt brüsselisse kohapeal infot koguma ja jagama. Paljud esinduskanalid koosnevad ka huvigruppide liikmetest
vastu võitlemine kujunes EMÜ tippkohtumiste üheks põhiteemaks. Ühendkuningriik polnud nõus oma panusega ühenduste eelarvesse. Otsustati reformida eelarvest tohutu protsendi nõudnud põllumajanduspoliitikat. 1979 käivitati Euroopa Rahasüsteem, mille eesmärk oli ühise vahetuskursimehhanismi kehtestamine inflatsiooni vähendamiseks, et vältida suuri valuutakõikumisi. 1979 toimusid ka esimesed europarlamendi otsevalimised. Vaese Kreeka liitumine tähendas raha kulumist selle riigi toetamiseks. Lõuna-Euroopa riikide (Hispaania, Kreeka ja Portugali) ühendamine sai võimalikuks seepärast, et need riigid hakkasid demokratiseeruma, kuid teiste liikmesriikidega võrreldes oli tegemist väga mahajäänud maadega. 1985 astus samas rikas Gröönimaa välja, kuna sai Taani koosseisus autonoomia ja 1982. a toimunud rahvahääletusel otsustati liidust lahkuda. Selleks ajaks olid ühendused tõsises kriisis
kogu elu. Presidendiks võib üks ja sama isik olla valitud mõnedes riikides ainult teatud arv kordi (2-3 ametiaega järjest või kokku) või pole see piiratud (Island, Prantsusmaa). President valitakse otse rahva poolt või vahendatult (Prantsusmaal ja Austrias kaheetapiline valimine). Eesti kaasaegse presidendi esimestel valimistel kasutati samuti kaheetapilise valimise ühte modifikatsiooni - kui otsevalimised ei selgitanud tulemust, valis II voorus juba Riigikogu. Presidendikandidaadi puhul on reeglina nõuetavad üsna ranged kriteeriumid (kodakondsus, eatsensus jne). Riigipead teenindab reeglina oma kantselei, mille struktuuris on valdavad funktsionaalsed struktuurid ja erialaspetsialistid. --------------- [Vt põhiseaduse V peatükk, VI-X peatükk] § 4. TÄIDESAATEV RIIGIVÕIM P. 1. JURIIDILINE LAAD
annaabi.ee 
