Tarbija osaleb kaubanduses ostjana, kelle ostuotsust ja valikut (nõudmise mahtu ja suundi) mõjutavad nii tema enda subjektiivsed eelistused kui ka mitmed turul toimivad protsessid, üldistatult võiks tarbija käsitluses vaatluse alla võtta sellised aspektid nagu tarbija maitse ja tõekspidamised, sissetulekud, tema ootused tuleviku suhtes, maksevahendite kasutamise võimalused, aga ka pakutavate kaupade hinnad ja valik.
Ettevõtted, koolid, asutused võiksid hakata tarbima ainult õiglase kaubanduse kaudu saadavaid tooteid. Maailmakaubanduse ebaõiglastele reeglitele pakub alternatiivi õiglase kaubanduse süsteem, millega on ühinenud praeguseks 1,4 miljonit põllumeest ja töölist 59 arenguriigis. Õiglane kaubandus Õiglase kaubanduse toodete ilmumine kauplustesse on loonud teadlikele inimestele uue võimaluse maailma mõjutada. Soovides toetada õiglasemat maailma, on võimalik ostjana eelistada FairTrade märgiga kohvi, banaane, suhkrut või muid toiduaineid. Õiglase kaubanduse süsteem tekkis paarkümmend aastat tagasi, kui pandi tähele, et arenguabi ei ole piisav tõsistes raskustes olevate arengumaade toimetulekuks. Arenguabist tähtsamaks peetakse arengumaade jõukuse kasvu kaubandussuhete abil. See õiglane süsteem tagab, et arengumaade väikepõllupidajad ja suur-istanduste töölised saavad töö eest õiglase tasu.
Tollimäärade kehtestamise põhimõtted  kindel tollimaks, väärtuseline tollimaks, kombineeritud tollimaks. Mittetollilised piirangud Mittetollilised piirangud on: Valitsuse osalemine väliskaubanduses. Tolli- ja kauba sisseveoprotseduurid. Nõuded tootele. Koguselised piirangud (kvoodid). Finantskontroll. Valitsuse osalemine väliskaubanduses: Administreerimine - valitsused pakuvad erakompaniidele rutiinseid kaubanduskonsultatsioone. Riigikaubandus  valitsus tegutseb ise ostjana ja müüjana ning otsustab ise imporditavate kaupade koguste, ostmise aja ja koha üle. Subsiidiumid - subsiidiumides, millega kaitstakse kodumaiseid tootmisharusid ja soodustatakse eksporti. Tolli- ja kauba sisseveoprotseduurid: toodete klassifitseerimine, toodete hindamine, dokumentatsiooni kontroll, toodete litsentseerimine, toodete inspekteerimine, ohutuse kaitsepiirangute rakendamine.
2.päev 5.novell · Perugias elas noor hobuseparisnik nimega Andreuccio di Petro. Ta kuulis er Napolis on hobuseturg siis pani ta kukrusse viissada kuldfloriidi ning sõitis sinna kohale koos teiste kaupmeestega. Ta ööbis puhkemajas ning järgmisel päeval juhatas võõrastemaja peremees ta turule kus oli palju hobuseid, mis tallegi meeldisid. Ta tingis ja kauples palju, kuid kaubale ei saanud ta kellegagi. Kuna ta tahtis tõelise ostjana välja näha siis vahepeal võttis ta välja kukru floriinidega. · Aga temast möödus üks noor sitsiillanna, kes oli haruldaselt ilus kuid oli ka valmis väikese tasu eest esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla.
Põhiolemuselt: alandlik, ustav, rahuarmastav Kui on otsustanud osta siis seda otsust ta ei muuda Kuidas sekretär peaks käituma Sekretär peab looma vajalikud tingimused, mitte kiirustama Sekretär peab olema täpne ja tehniliselt korrektne, vältima tühist loba Kasutama fakte, statistilisi andmeid, võrdlevat informatsiooni Kuna ta on aeglane otsuseid tehes ja tahab reeglina kirjalikke pakkumisi ja garantiisid Melanhooliku tunnused Temaga on raske luua kontakti Kannatlik ja ettevaatlik Ostjana passiivne ja otsustusvõimetu Ei avalda erilist huvi kauba ostmise vastu Rahulik, vaba, meeldiv Ei soovi olla keskpunktis Võib peita oma kadeduse ja vihatunde Kuidas sekretär peaks käituma Sekretär peab olema aktiivne, kasutades sõna veenvat mõju Taktitundeline ja heasoovlik, kasutama julgustavat sõna õigel ajal Tuleb suhelda sõbralikult Ei tohi survet avaldada, ega olla liiga järsk Tuua esile, et oled huvitatud kliendist kui inimesest. 3. AGRESSIIVSUSEGA TOIMETULEK
Ostohaluun voidaan vaikuttaa myös markkinoinnin keinoin esimerkiksi uudenaikaisilla tuotteilla, sopivilla hinnoilla tai houkuttelevalla mainonnalla Ostusoovi võib mõjutada ka turustamise abil, nagu tänapäevasel toodetega, sobivate hindadega või huvipakkuv reklaam. Ostajan ostokyky ja ostohalu näkyvät kulutuksessa Ostja ostujõudu ja ostusoovi nim. tarbimiseks Yksilö ostajana Inimene ostjana Ostamisessa näkyy ihmisen tausta, joka vaikutta käyttäytymiseen ja ohjaa erilaisia valinta Ostmisel nähakse inimeste taust, mis mõjutab käitumist ja suunab erinevaid valikuid Tärkeimmät ostamisen taustatekijät ovat: Peamised ostmist mõjutavad tegurid on: tulot tulud sukupuoli sugu perheen koko
*käendajal on tagasinõue põhivõlgniku vastu 15. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. V.lepingu järgi toimub poolte vahel vara vahetamine teise vastu. V.lepingule kohaldatakse müügilepingu sätteid selliselt, et kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt lubatud asja suhtes müüjana ja talle lubatud asja suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. V.lepingu esemeks võib olla igasugune vara (asi, õigus, kohustus). Rahvusvahelises kaubanduses kasutatakse terminit bartertehing. 16. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürilepingu ese: *eluruum *möbleeritud tuba *äriruum *kinnisasi (maatükk koos hoone, metsa,
olgu külas kes tahes. Kiri Kaarlilt. Margi peal oli sinine meri, palmid, palmi taga piilus keegi. Kiskusid margi natuke servast lahti, et piiluda. Läksid selle kaudu Aafrikasse. Lõvid seal, Tripp õpetas trikke. Lõvid tahtsid ära süüa, kavaldasid üle. Põgenesid tagasi.kessu sai pahandada, et marki on niimoodi inetult rebitud lahti. Kessu enam ümbrikult marke ei rebi. Tripp ja Kessu mängisid poodi. Tripp oli ostja ja Kessu müüja. Tripp väga ei osanud, siis hakkas ostjana väga kisulikult käituma.TULEB OSATA KA OSTA, ei tohi kauplusetädil närve süüa. Sääsk oli toas, istus kõrgel. Viskasid pesukäsnaga, käsn märg, jättis veepleki (2 tükki); Tripp proovis läbi makaroni maasikamoosiga, jäi poosi plekk. Sõid ka moosi peaaegu tühjaks. Sääske ei näinud enam. Kessu seletas nagu tavaliselt, et Tripiga tegi jne. Pesid veega pleki puhtaks. Kessu ja Tripp käisid pilvega sõitmas. Teised olid hämmastunud. Kessu kartis, et lennuk lendab
Samas võivad näiteks tervete tehaste, laevade või kinnisasjade müügilepingud olla vägagi keerulised ning nende koostamine nõuab juristidelt palju tööd. Vahetusleping Vahetuslepingu puhul vahetatakse üks vara teise vastu. Jaan annab Jürile oma vana jalgratta, Jüri aga Jaanile rulluisud. Vahetuslepingut võib pidada müügilepingu alaliigiks. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt lubatud asja suhtes müüjana ja talle lubatud asja suhtes ostjana. Kaubanduses kasutatakse mõistet bartertehing, mis tähendab üldiselt samuti vahetuslepingut. Kinkeleping Kinkelepingu alusel annab üks isik talle kuuluva vara teise isiku omandisse. Leping loetakse sõlmituks, kui saaja on kingiga nõus ning võtab asja vastu. Teatavatel juhtudel võib müüja vastutada kingitud asja puuduste eest, eriti kui nende puuduste tõttu tekkis kellelegi kahju. Rendileping Rendilepingu kohaselt annab üks isik teisele kasutada mingi vara või asja, teine
kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping - lepingupooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. 3) Faktooringuleping  üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktoorivõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: o tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või
omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse selle eest tasu. Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) ülemineku. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. tasu. Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt 3) Faktooringuleping  üks isik (faktooringu klient)
ülalpidamiskohustusi; 5) kingisaaja sureb. 18. Vahetusleping – mis see on? Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. 19. Mis vahe on üürilepingul ja rendilepingul? Eristamine rendilepingust – piiritlemisel ei ole oluline mitte lepingu pealkiri vaid lepingu sisu – VÕS § 29. Üürilepingu puhul – üürileandja kohustub üle andma asja. Rendilepingu puhul – rendileandja kohustus anda rentnikule kasutamiseks rendilepingu ese ning võimaldada talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vili. Õunapuu näide –
Seega vahetuslepingu poolte kohustused võivad seisneda asjade ja ka õiguste üleandmises. Näiteks võivad lepingupooled kokku leppida, et üks isik annab teisele isikule üle sõiduauto ja sõiduauto saanud isik annab auto eest vastu aktsiaseltsi aktsiaid. kohaldatakse vahetuslepingule vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Mõlemat lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Kuna mõlemat vahetuslepingu poolt käsitletakse nii müüja kui ka ostjana, tuleb mõlemal lepingupoolel arvestada nii müüja kui ka ostja kohta käivate sätetega. Faktooringuleping. Faktooringuleping on võõrandamisleping, mida kasutatakse ennekõike krediidi- või finantseerimiseasutuse poolt osutatav debitoorse võlgnevuse finantseerimiseks ja rahaliste nõuete müümiseks. Faktooringulepingu alusel on võimalik müüa rahalisi nõudeid, mis on tekkinud majandus- ja
Äri,- riigi- ja muude organisatsioonide juhtidel on omakorda vajadus osta inimeste töövõimet. Inimesi võetakse tööle, et täita võetud või pandud kohustusi. Ettevõtjad on huvitatud elu edendamisest neis valdkondades, kus on olemas neile huvipakkuv tarbija (reaalse kauba või teenuse vajaja). Tundes oma ärivaldkonna vastu ka isiklikku huvi, ei saa ettevõtja ilma töövõimeliste spetsialistide abita hakkama. Riik esineb tööturul töövõime ostjana, täites temale pandud kohustusi, nii võetakse laste kasvatamiseks ja õpetamiseks tööle kasvatajad ja õpetajad, inimeste ravimiseks pakutakse töökohti arstidele, meditsiiniõdedele ja põetajatele, vanade ja erivajadustega inimeste eest hoolitsemiseks palgatakse aga sotsiaaltöötajad. Elu erinevates riigi kultuurilistes ja geograafilistes piirkondades aitavad korraldada ametnikud, kes peavad arvet inimeste ja maade üle, kaitsevad loodust jms. Nii kujuneb töökohtade pakkumine.
omandiõigust maale ja maavaradele, nähti ette maa jagamist talupoegadele, kehtestati 8- tunnine tööpäev, sotsiaalkindlustus jne. 20-ndatel aastatel olid Ladina-Ameerikas veel ulatuslikud sisepiirkonnad asustamata. Immigratsioon Euroopast jätkus ja mandrit alles hõivati. Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel perioodil ei tekkinud Ladina-Ameerikas veel ühtki uut riiki. Suurbritannia senine seisund Ladina-Ameerikas peamise väliskapitali paigutajana ja tooraine ostjana hakkas Esimese maailmasõja ajal nõrgenema. See protsess jätkus ka 1920. aastail Asemele tulid Ameerika Ühendriigid. 1929. aastaks olid USA ja Inglise kapitalimahutused praktiliselt selles regioonis võrdsustunud. 1930. aastail, eriti pärast Hitleri võimule tulekut, aktiviseerus Saksamaa tegevus Lõuna-Ameerikas. Kasvas kaubandus, suurenesid investeeringud. Suurt huvi tundsid sakslased Lõuna-Ameerika rikkalike toorainetevarude vastu.
rahuldamiseks. Inimene pole bioloogiliselt täiuslik ja vajab ellujäämiseks võimet mõelda, kujutleda -teisisõnu kultuuri (Tarbimine 2009). 1.1 Tarbija olemus, vajadused ja harjumused Ostja on ostu-müügi osaline, kes loovutab müüjale raha ja saab selle eest soovitud kauba või teenuse, teisisõnu isik, kes saab omandiõiguse varale ostutehingu kaudu. Ostjaga seonduvalt käsitleme siinkohal esmalt ostja kui tarbija ostuvaliku ning käitumise problemaatikat. Tarbija ostjana on inimene, kellele kauplustest kaupa ja teenuseid müüakse (Siimon 2009: 112). Jaekaubanduses on tarbija kaupmehele eelkõige tarbimisobjekt, inimene, kes ostab kaupu isiklikuks või oma pere tarbeks. Juriidiliselt on tarbija füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada mingit kaupa või teenust eravajadusteks (Mallene 2005: 12). Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine rikkusele, sest vaid
võimaluse ja põhjuse kohta, kui selles oli asjaõiguslepingus kokku lepitud.  Riigikohtu otsus 3-2-1-155-01; uuest otsusest samas asjas 3-2-1-38-04 p 10-12.  ORAS (omandireformiseadus) § 12^1 lg 10 eesmärgiks on tagada kõigile üürnikele võrdselt õigus saada elamu, vastava kinnistu või nende osa omanikuks, sõltumata sellest, kas elamu, vastava kinnistu või nende osa ostjana ühist ostueesõigust omav kaasüürnik esitab ostueesõiguse teostamiseks AÕS § 264 lg-s 1 nõutud avalduse või mitte.  12. Omandireformi aluste seaduse § 121 lg 10 eesmärgiks on võimaldada kõigil üürnikel saada võrdselt elamu, vastava kinnistu või nende osa omanikuks, kus asub eluruum, mida nad kasutavad üürilepingu alusel. Ringkonnakohtu seisukoht, et kinnistu ostmisega ei
sellest tulenevaid kohustusi. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma
kiiresti kasvasid koormised, eriti Harju-Virus. Mõisamaid suurendati talumaade arvelt. Keeruliseks 10 muutus ka poliitiline olukord. Taani kuningas oli otsustanud talle kuuluvad Põhja- Eesti valdused müüa Saksa ordule. See ei meeldinud kuninga vasallidele, kes kartsid ordu alluvuses kaotada oma laialdased vabadused. Vasallid soovisid ostjana näha Rootsi kuningat ja pidasid vastavaid läbirääkimisi. Sellises olukorras küpses harjulastel plaan taastada muistne vabadus. ÜLESTÕUSU ALGUS Tähtsaimaks allikas ülestõusu kohta on Liivi ordu preestri Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika". Jüripäev, 23.aprill, võidi ülestõusu alguseks valida mitmel põhjusel: Sel päeval algas uus põllumajandusaasta ja uut aastat taheti alustada vabadena.
Asjaolud: 22 M. K (hageja) hagi Osaühingu B (kostja I), Osaühingu R (kostja II) ja L. S. K (kostja III) vastu kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks ning kohustuse täitmata jätmise tuvastamiseks. Õiguslik probleem: Ostueesõigus – RK: “Võlaõigusliku müügilepinguga ostueesõiguslase ja müüja vahel ei kaasne iseenesest asjaõiguslikke tagajärgi. Ostjana on ostueesõiguslasel õigus nõuda müüjalt tema kohustuste täitmist ning kohustuste rikkumise korral rakendada tema suhtes õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 järgi. Müüjal on võimalik kohustus ostueesõiguslase ees täita, kui tal on võimalik ostetud asja valdus üle anda ja tagada ostueesõiguslasele omandi üleminek. Müüja ei saa aga omandit üle anda, kui selle on kehtivalt omandanud juba esialgne ostja
jaotatakse suurem osa kaupadest ja teenustest. Ühiskonna homogeensuse seisukohalt 32 on tähtis, et inimeste tulud ja tarbitavad hüved jaotuksid ühtlaselt, et ei tekiks teineteisest järsult erinevaid kihte. Kõikides ühiskondades aga ei jaotu tulud ühtlaselt ning sellepärast püüab valitsus kõige väiksema sissetulekuga inimesi toetada mitmesuguste sotsiaalteenuste kaudu. Inimene läheb turule ostjana ostes kaupa või teenust, kuid ta võib sattuda pettuse osaliseks N: kaup on aegunud või teenus on madala kvaliteediga. Sellisteks juhtudeks on moodustatud mitmed riiklikud ametid, mille ülesandeks on ostjat e tarbijat kaitsta. Niisugusteks ametiteks on Tervisekaitseamet, Tarbijakaitseamet, Ravimiamet, Standardiamet jne. Indiviid ja riik. Esiteks on kodanikkond riigi element, mis täidab riigivõimu subjekti funktsiooni, st teostab riigivõimu
VAHETUSLEPING Vahetuslepingu mõiste. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. KINKELEPING 3 Kinkelepingu mõiste. Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks
153. Mis on vahetusleping? · VÕS § 254. Vahetuslepingu mõiste (1) Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. (2) Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. (www.riigiteataja.ee VÕS) Vahetusleping on oma olemuselt sarnane müügilepinguga. Erinevuseks on kauba eest vastu antav ekvivalent. Müügilepingu puhul on selleks raha vahetus- e barterlepingu puhul on selleks teine kau. (ÕÕ 171) 154. Mis on faktooringleping? · VÕS § 256. Faktooringulepingu mõiste Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku
Sätete kohustuslikkus tarbijalemüügi puhul (VÕS §-id 209-237). 206. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. 207. Mis on faktooringleping? Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub:  tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või
annaabi.ee 
